Aastatuhande arengueesmärgid (0)

http://epl.delfi.ee/news/arvamus/kaili-terras-uro-aastatuhande-arengueesmargid-ja-eesti?id=67140244
2013. aasta novembri Diplomaatia keskendub ÜROga seotud temaatikale ning novembri lõpus Vilniuses toimuva Euroopa Liidu Idapartnerluse-alase tippkohtumise taustade avamisele.
15.-16. novembril külastas Eestit ametliku visiidi käigus ÜRO peasekretär Ban Ki- moon . Maailmaorganisatsiooni peasekretäri esimese Eesti-külastuse käigus andis Ban Ki-moon Diplomaatiale intervjuu , kõneledes ÜRO ja selle peasekretäri rollist globaliseeruvas keskkonnas, aga ka Süüria kodusõjast ning tuumarelvade levikust .
„Näib tekkivat konsensus , et 2000. aastal kokku lepitud küllaltki kitsad aastatuhande arengueesmärgid peavad jätkuma ka peale 2015. aastat,“ kirjutab Terras . „Vaesuse vähendamine jääb peamiseks eesmärgiks, aga sellele on soov ja vajadus läheneda oluliselt laiapõhjalisemalt.“
„Kuidas me ka ELi ideid ei imetleks, ei ole neil üleilmses võitluses mõju pärast kunagi niisugust mõju, nagu nende propageerijad loodavad,“ nendib RKK teadur Emmet Tuohy.
European Union Institute for Security Studies vanemanalüütik Nicu Popescu osundab oma kirjutises: „Nii võib lõpuks tärgata nõndanimetatud kahekihiline idapartnerlus, milles osalevad nii riigid, mis pooldavad tugevaid suhteid ELiga ( Ukraina , Moldova ja Gruusia ), kui ka riigid, mis selleks valmis ei ole.“
Marge Mardisalu-Kahar, Director of Estonian Center of Eastern Partnership, tähendab, et „Pigem on tegemist vahendiga nende riikide lähemale toomiseks euroliidule.“
http://www.postimees.ee/35443/paet-uros-aafrika-vajab-rohkem-haridust
«AIDSi vastu võitlemisel peame suunama enam tähelepanu just kõige haavatavamatele ühiskonnagruppidele, et kõige tulemuslikumalt piirata haiguse edasist levikut Aafrikas,» märkis Paet . «2007. aastal põdes Aafrika elanikest AIDSi hinnanguliselt 21 kuni 24 miljonit inimest, iga-aastaseks uute nakatunute arvuks hinnatakse aga 1,7 miljonit,» lisas välisminister.
Ükski riik ei ole aastal 2000 ÜRO riikide seatud Aastatuhande Arengueesmärkide täitmise graafikus , tõdesid riikide esindajad.
http://www.maailmakool.ee/oppematerjalid/hivaids
Südameveresoonkonna haigused on maailmas kõige levinum surma põhjus: 2012. aastal suri südameveresoonkonna haigustesse 17,5 miljonit inimest.
2012. aastal suri maailmas vähki 8,2 miljonit inimest, kellest enim — 1,59 miljonit — suri kopsuvähki.
Kopsupõletik on maailmas peamine laste surma põhjus. Kopsupõletikku sureb umbes 1,1 miljonit last aastas.
Maailmas on igal aastal 1,7 miljardit diarröa juhtumit. Igal aastal sureb diarröasse umbes 760 000 alla 5-aastast last.
Kõrge sissetulekuga riikides sureb 7 juhul 10st kas 70-aastane või vanem inimene. Peamisteks surma põhjusteks arenenud riikides on kroonilised haigused: südameveresoonkonna haigused, vähk, dementsus , kopsuhaigused ja diabeet .
Madala sissetulekuga riikides sureb 2 juhul 10st kas 70-aastane või vanem inimene, 4 juhul 10st on lahkunuks alla 15-aastane laps. Madala arenguga riikides moodustavad surma põhjustest kolmandiku nakkushaigused: alumiste hingamisteede infektsioonid, HIV/AIDS, diarröa, malaaria ja tuberkuloos.
2013. aastal suri maailmas 63 miljonit alla 5-aastast last. Saharast lõuna pool elavatel lastel on võrreldes teiste lastega tõenäosus surra enne 5. eluaastat 15 korda suurem. Umbes 45% alla 5- aastaste laste surmadest on seotud alatoitumisega .
2012. aastal haigestus malaariasse ligikaudu 207 miljonit inimest. Malaariasse suri hinnanguliselt 627 000 inimest, kellest enamiku moodustavad Aafrika lapsed.
2013. aasta lõpuks oli maailmas 35 miljonit HIV- positiivset inimest, neist umbes 3,2 miljonit on lapsed. Samal aastal oli uusi HIViga nakatunuid 2,1 miljonit ja HIViga seotud põhjustel surnuid umbes 1,5 miljonit. Kokku on võtnud HIV elu rohkem kui 39 miljonilt inimeselt.