Instrumendi usaldusväärsus: valiidsus, reliaablus, täpsus UURIMISMEETODI Vaatlus Loomulik vaatlus Varjatud vaatlus Osalev vaatlus Enesevaatlus (introspektsioon) Tegevuspaiga/keskkonna vaatlus Vaatluse tugevad ja nõrgad küljed Eksperiment Muutujad Sõltuvad muutujad Sõltumatud muutujad Laboratoorne eksperiment Välieksperimentt Eksperimendi tugevad ja nõrgad lüljed INTERVJUU Struktureeritud intervjuu Struktureerimata intervjuu Intervjuu tugevad ja närgad küljed. Kirjalik küsitlus Standardiseeritud ja standardiseerimata küsimustikud Avatud ja kinnised küsimused Küsimuste sõnastus terminid, lühidus, selgus Üsimuste järjekord Testid Võimekustestid Isiksusetestid Objektiivtestid Projektiivtestid Innangutestid Assotsatsioonitestid Sotsiomeetriline test
suurenda oma usaldust kõikide osapoolte silmis ja ühiskonnas tervikuna. Avalikkussuhted ei tähenda ainult suhteid meediaga (kirjutava-, rääkiva- ja telepressiga) või reklaami, vaid hõlmab endas palju laiemat suhete spektrit nagu näiteks turunduse- ja müügialane suhtlemine, suhtlemine väliste partnerite ja teiste organisatsioonidega ning suhted kohaliku võimuorganite, valitsusega ning oma personaliga. INTERVJUUD: Intervjuu on suhtlemisvorm, mille kaudu süsteemselt analüüsida kellegi arvamusi teatud teemal. 1.Avatud intervjuu - lepitakse kokku kõne alla tulevas teemas ja niipea kui intervjueerija on esitanud ühe avatud küsimuse nimetatud teemal võivad intervjueeritavad alustada oma arvamusavaldusi. Intervjueerija roll on juhtida vestlust ja hoida seda asjakohasena. Suhtlusvormi puuduseks on see, et saadud informatsiooni on
.......................................................... 5 1.1 Sekundaarandmete analüüs.......................................................................................... 5 1.2 Küsitlus ........................................................................................................................ 5 1.3 Vaatlus ......................................................................................................................... 5 1.4 Intervjuu....................................................................................................................... 6 1.5 Tekstianalüüs ............................................................................................................... 6 2 Materjal ja metoodika ......................................................................................................... 7 2.1 Sekundaarantmete analüüs ........................................................
· kiiret reageerimist · head kirjeldamisoskust INTERVJUU osapoolteks on küsija · läbimõeldud ja huvitavad küsimused ning vastaja või kaks · peaks pakkuma usutletavale üllatusi (ja enam) jutustajat · intervjueeria ei tüki ise esile, vaid loob usutletavale rääkimiseks soodsa olukorra VESTLUS
uudissaate samaaegset kokkulangemist, seda on TV3-e ,,Seitsmesed uudised", Kanal 2-e ,,Reporter" ning eelpool mainitud ETV ,,Ringvaade". Saate ülevaade: Saate esimeses osas räägitakse rahva usaldusest Andrus Veerpalu vastu, Eesti Päevalehest selle uue peatoimetajaga ning kuidas tõrjutakse linde Tallinna Lennujaamas lennukite eest. · Müügile saabusid Andrus Veerpalu toetavad T-särgid · Küsitlus tänaval: Kas inimesed usuvad Andrus Veerpalu? · Intervjuu Eesti Päevalehe uue peatoimetaja Vallo Toometiga · Videointervjuu Tallinna Lennujaama lennuohutuse juhi Hannus Vardaga ja ornitoloogi Eet Tuulega Saate teises osasas arutatakse taas Andrus Veerpalu dopinguskandaali üle, minnakse külla perele, kus kasvab downi-sündroomiga poiss. Veel räägib Märt Avandi tudengifilmis osalemisest · Intervjuu Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi direktori Kristjan
Tartu Ülikooli Majandusteaduskond Liispet Kaisel Ekke Sakkov Mihkel Pari Kõrgharidusreform teeb tudengid vaeseks Kvalitatiivne intervjuu Juhendaja: Kaia Philips Tartu 2013 Uurimisprobleem ja -meetod Uurimisprobleem, mis tundus uurimist väärt, oli see, et paradoksaalsel kombel on teoreetiliselt täiesti võimalik, et kõrgharidusreform, mis on ju üsnagi otseselt suunatud muuhulgas ka tudengite rahalise olukorra parandamisele, võib omada hoopiski vastupidist efekti. Selle huvitava tähelepanekuni on meid viinud kõrgharidusreformi teemalised
iseärasusi ja määratakse kindlaks töökohtadele ja seal töötavatele isikutele esitatavad nõuded. Tööanalüüsi käigus uuritase organisatsiooni ülesehituse, tööjaotuse ja töökohtade iseärasustega seonduvaid küsimusi. Tööanalüüsi tulemusena koostatakse organisatsiooni tegevuse reguleerimiseks vajalikud dokumendid. Tööanalüüsi meetodid: · Dokumentide analüüs · Ankeet · Vaatlus · Intervjuu · Töötajate tähelepanekud Analüüsil saadud info põhjal käivitatakse töökoha kujundamise protsess, mille käigus määratakse kindlaks töötajate tööülesanded, kohustused ja vastutus konkreetsel töökohal ning fikseeritakse eri töökohtade vahelised suhted 12. Töökirjelduse koostiselemendid Töökirjelduse peamised koostiselemendid: · ametikoha nimetus, asukoht, eesmärk · töötingimused · tööülesanded
RMK on loonud ka lisaks jalgsi matka radadele palju jalgratta radu. LISA 3. INTERVJUUD PÄRNUMAA ETTEVÕTJATEGA Intervjuud toimusid Miki Puhkemaja pidaja Rein Kassiga ja Valgeranna Seikluspargi omanikuga Tõnu Valduriga. Mõlema mehe jutust jäid kõlama laused : ,,Kui idee on hea ja suudad pakkuda seda aastaringselt siis võib ka loodusturismi äriidee olla tõhus" 3.1. Intervjuu Valgeranna Seikluspargi omanikuga Tõnu Valduriga. Intervjuu toimus 9 juulil 2013. Intervjuu teemaks olid loodusturismi arndamine , selle kasulikus ja murekohad. Toimumispaigaks valisin Valgeranna seikluspargi kus intervjuu ajal oli näha inimesi puude otsas ronimas.Sellel päeval oli inimesi palju , kassas oli järjekord ja ronimispark tundus olevat vägagi tulus idee. Idee tekke teha Valgeranda Seikluspark tuli sportlikust huvist mägironimise vastu ,
plaanid. Planeerimise etapid: 1. Keskkonna uurimine 2. Personali vajaduse prognoosimine 3. Personali plaanide koostamine 4. Personali planeerimise hindamine 22. Töö analüüs. Tööanalüüs on personali juhtimise funktsioon, mille käigus uuritakse töö iseärasusi ja määratakse kindlaks töökohtadele ja seal töötavatele isikutele esitatavad nõuded. Tööanalüüsi meetodid: Dokumentide analüüs Ankeet Vaatlus Intervjuu Töötajate tähelepanekud 23. Ametikohtade hindamine. Ametikohtade hindamine on protsess, mis võimaldab kindlaks määrata ametikoha väärtuse ja põhipalga. Ametikohtade hindamise põhinäitajad on ametikoha keerukust ja olulisust iseloomustavad tegurid, sh oskusteave, pingutus, vastutus ja töötingimused. Töökohtade hindamise eesmärgiks on korrastada töötasustamist ja viia palgad vastavusse tööturul väljakujunenud keskmiste palkade ja tegelike töötulemustega.
Jakob Westholmi gümnaasium Kevin Otto Koit 7.c kl 03.05.2015 Telesaate arvustus 25 aprillil kell 11.40 vaatasin kanal 12. telesaate `'Conan''. `'Conan'' on lõbus komöödia saade, kus räägitakse nalju, näitavad sketse , kutsutakse külalisi stuudiosse, et nendega teha intervjuu ja samuti kutsutakse ka muusikuid ja nad esitavad oma muusikapala. Selle saate tegija on Conan O' Brien. Selle saatejuhid on Conan O' Brien ja Andy Richter. Samal päeval, kui ma seda vaatasin, oli sinna kutsutud näitleja Ricky Gervais, poliitik Elizabeth Warren ja bänd nimega "Awolnation". Ricky Gervais on komöödiasarja "Derek" näitleja. Ta on väga naljakas mees. Intervjuu lõpupoolel Ricky tegi ettepanekut Conanile ja Andyle, et nad lamaksid üksteise peal ja teeksid edasi intervjuu
hulgast. Need variandid võivad piirduda vaid "jah ja "ei"ga. Neid on lihtsam eelnevalt kodeerida (numbritega tähistada), mis omakorda hõlbustab andmete analüüsimist. Puudus oht, et ükski etteantud vastuste variandid ei lange kokku vastaja seisukohaga. Lisades "Muu" vastus, saab seda probleemi küll leevendada, kuid tavaliselt vastajad piirduvad etteantud vastuste kasutamisega. 2. Intervjuu, selle erinevad vormid, eelised ja puudused. Intervjuu olemuselt isiklik ja sõbralik andmete kogumise meetod. Isikud, kes ei taha kvantitatiivses küsitluses osaleda, võivad nõustuda intervjueerimisega. Samuti on see oluline küsimuste korral, mis on loomult konfidentsiaalsed, piinlikkust tekitavad vms. Intervjuu käigus on võimalik koguda rikkalikult andmeid, kusjuures selleks kulub küllalt vähe aega. Struktureeritud e
· tööalased kompetentsid Meetod sobib enamusele elukutsetest. Ankeet koostatakse vastavalt ametikoha töö iseärasustele ja uuritavatele valdkondadele. Kindlasti on ankeedi koostamisel vaja arvesse võtta vastajate haridustaset ja küsitluses saadud andmete töötlemisviisi. Ankeetküsitluse peamiseks puuduseks on ankeetide tagastamine ja 100%-ne täitmine. Intervjuuà Intervjueerimisel küsitletakse töö vahetut teostajat, sageli ka tema vahetut juhti ning töökaaslaseid. Intervjuu viib läbi üks või enam intervjuueerijat Intervjuu võib olla kas: a) individuaalne intervjuu (korraga intervjueeritakse ühte inimest) või b) fookusgrupi intervjuu (korraga intervjueeritakse mitut inimest) Intervjuu viiakse läbi kas: a) struktureeritud intervjuuna või b) struktureerimata intervjuuna Meetod sobib enamusele elukutsetest. Intervjuu eelis võrreldes küsimustikuga on see, et vastused saab kõikidele küsimustele. Samuti on võimalik esitada täiendavaid küsimusi, mida
nõutavas kvalifikatsioonis ja struktuuris töötajate vajadus ning koostatakse personalihõive, rakendamise, arendamise karjäärijuhtimise jm. plaanid. 5. Töö analüüsi olemus, eesmärk ja tulemus Tööanalüüs on personali juhtimise funktsioon, mille käigus uuritakse töö iseärasusi ja määratakse kindlaks töökohtadele ja seal töötavatele isikutele esitatavad nõuded. Tööanalüüsi meetodid: o Dokumentide analüüs o Ankeet o Vaatlus o Intervjuu o Töötajate tähelepanekud 6. Töökirjelduse koostiselemendid o Ametinimetus o Koht struktuuris o Kellele allub o Alluvad o Seotus teiste ametitega, asendamised o Töö eesmärgid o Ülesanded ja kohustused o Õigused ja vastutus o Töötingimused o Töötasustamine, soodustused o Koolitus ja arendamine o Karjäärivõimalused 7. Ametikirjelduse koostiselemendid o Haridus o Töökogemus
Erinevused eesti- ja venekeelses ajalehes "Postimees" Alina Tenitskaja Juhendaja: Merle Loodus-Adamson 2013 Uurimistöö eesmärk: · Selgitada välja, milline on vahe eesti- ja venekeelsel ajalehel, mis oli välja antud 20. novembril 2012; · Läbi viia intervjuu ajalehe "Postimees" töötajaga · Selgitada välja, kas venekeelses ajalehes on samad artiklid nagu eestikeelses ajalehes; · Kirjeldada, millised artiklid ilmusid mõlemas ajalehtes; · Kindlaks teha, milline ajaleht on enam loetud, kas eesti või venekeelne. Uurimise meetod: · Mõlemate ajalehtede võrdlemine; · Tutvumine ajalehe "Postimees" ajalooga; · Uurimistöö ajal vestlus ajalehe ,,Postimees" tõlkijaga; · Vestluse käigus detailse teabe saamine
Kvalitatiivsed uuringustrateegiad: · Juhtumiuuring (case study) · Etnograafiline uuring (etnography) · Tegevusuuring (action research) Juhtumiuuring on uurimisstrateegia, mis keskendub mingi nähtuse uurimisele tema loomulikus keskkonnas. Juhtumiuuring kui uurimisstrateegia võib keskenduda ühele või mitmele juhtumile. Juhtumiuuringu kavandamine: Intervjuu on eesmärgistatud ja kindlalt suunatud mõttevahetus/arutelu kahe või enama inimese vahel. Intervjuu liigid: · struktureeritud intervjuu - ankeetküsitluse suuline vorm; vastusevariandid on ette antud · poolstruktureeritud intervjuu - määratletud on küsimuste üldine temaatika ning küsimused; küsimused võivad erinevate intervjueeritavate korral varieeruda · struktureerimata / süvaintervjuu - olemas on ettekujutus teemast, mida tahetakse uurida; konkreetsed küsimused arenevad intervjuu käigus; uurija peab valdkonda väga hästi tundma ning
õpilaste seas ning intervjuule. Internetist otsime materjali erinevate korterites leiduva hallituste kohta, nende mõjust ning tekkest. Otsime välja kuidas hallitus hakkab tekkima (soodsad tingimused tekke jaoks jne.) ning kuidas on võimalik ka seda ennetada ja sellest lahti saada. Küsitlus viiakse läbi kooli õpilaste seas, kes peavad andma vastuseid küsimustele, et kas leidub hallitust ning kas sellest on tekkinud ka tervisehädasid. Intervjuu põhineb eksperdi arvamusel ning tema teamistel sellel alal. Eesmark intervjuuga on saada täpsemalt ning lihtsamalt sõnastatud infot hallituse kohta ning selle ohtudest tervisele. Ülesehituselt esmalt toome välja, et mis see hallitus on, edasine info on juba selle mõjudest ning ohtudest ning siis anname teada ka hallituse algtekke põhjustest, ennetamis ja eemaldamis võimalustest. 3 Mis on Hallitus?
...........................................................17 6. loeng......................................................................................................................................18 Andmekogumismeetodid: osalusvaatlus...............................................................................18 7. loeng......................................................................................................................................22 Andmekogumismeetodid: intervjuu......................................................................................22 8. loeng helisalvestuse transkribeerimine.............................................................................. 25 9. loeng kvalitatiivsete andmete analüüs................................................................................26 Uurimustulemuste kvaliteedi hindamine ja esitamine.............................................................. 27 1. loeng - sissejuhatus
Kvalitatiivse uuringu kriitika D. Silvermani kohaselt on sotsiaalteaduste metodoloogiliste õpikute kvalitatiivsed uuringud omavad vähetähtsat uurimissuunda, mille eesmärk peaks olema ennast uurimisprobleemiga paremini kurssi viia ning kasutada kantitatiivset uurimismeetodit. Paljud kriitikud peavad kvalitatiivset uurimismeetodit ebausaldusväärseks ning toovad välja hulk tegureid, mille seas on näiteks intervjuude ebatäpne transkribeerimine ja transkribeeringute tõlgendamine ning intervjuu lühikestel vestluskatketel põhinevaid tõlgendusi ja järeldusi. Kvalitatiivsete uuringute eetika Eetiliste nõuete järgimine on nõutud mistahes uuringute läbiviimisel. Eetiliste probleemidega puutub uurija kokku uuringu kõikidel etappidel: teemavalikul, info kogumisel, info kogumiseks juurdepääsu taotlemisel, saadud andmete tõlgendamisel ja analüüsimisel, uurimistulemuse kirjutamisel. Samas kõikide eetika nõuete järgimine võib uurimuse tulemusrikkust oluliselt langetada
Erisooliste alkoholi tarbimine: Tähendused ja normid noorte eesti täiskasvanute seas Uuring näitab, et alkoholi tarbimine on suurenenud nii meeste kui ka naiste seas, nii et sooline lõhe nende vahel on vähenenud, eriti noorte täiskasvanute seas. Uuring baseerub era- ja grupiintervjuudel Eesti noorte täiskasvanutega nii maalt kui linnast. Naiste alkoholi tarbimine on justkui kahekordsete normidega määratletud, kuid mehed eemaldavad end nendest normidest ning arvavad, et näiteks meeste seas viina joomine on OK, sest see on kujutatud juba nõukogude ajast tugeva maskuliinsuse tunnusena. Alates 1991 aastast, kui Eesti sai taasiseseisvaks, on alkoholi tarbimine, kuni 2008, pidevalt suurenenud. 2004 vähenes, sest Eesti astus Euroopa Liitu ning sealsed regulatsioonid pärssisid seda. Mehed joovad rohkem kui naised, kuigi joomine on märgatavalt suurenenud noorte ja haritumate naiste seas. See artikkel vaatle...
IKT sektorit võrrelda suuremate IKT sektoriga riikide omaga ning samas tuua välja IKT sektori võimalikke tulevikusuundi. Uurimustöö uurimuslik osa koosnes kahest faasist. Kõigepealt korraldati internetiküsitlus IKT ettevõtete seas. Selle küsitluse puhul seadis autor eesmärgiks, et uuringus osaleks üle kümne ettevõtte ja oleks võimalik mingil määral teha üldistusi Eesti IKT sektori personaliküsimustes. Teises faasis intervjueeriti Marius Arrast. Intervjuu viidi läbi vabas vormis, sest autori eesmärk oli intervjueerides koguda maksimaalne hulk informatsiooni, isegi kui see tähendas küsimustest kõrvale kaldumist. Uurimustöö allikatena on kasutatud enamjaolt varasemaid uurimusi IKT sektorist ja Statistikaameti andmebaasi, kuid kasutatud on ka mõningaid tunnustatud majandusalaste väljaannete artikleid. Autorile teadaolevalt ei ole eestikeelses kirjanduses käsitletud IKT
kasutatakse mõõtmist. Mõõtmine on mõõdetava suuruse, näiteks pikkuse või nurga, võrdlemine mõõduks võetud suurusega. Mõõtmine võib olla... 1) Füüsikaline 2) Psühholoogiline Mõõtmiseks võib olla vaatlus, küsitlus, loetlemine, mingite andmete leidmine. Mõõtmismeetod Mõõtmismeetod on meetod, millega uuritavate kohta andmeid kogutakse. Nt. kirja teel saadetud küsimustik, telefoni teel esitatud küsimused, vahetu intervjuu, vaatlus või vahetu mõõtmine. Mõõtemeetodid Mõõtmismeetodeid võib liigitada kahte rühma: 1. Otsene mõõtmismeetod Mõõdetav suurus on otseloetav mõõteriista skaalalt või võrreldav tuntud suurusega. Otsene mõõtmine võib toimuda hälbe või võrdlusmeetodil. 2. Kaudne mõõtmismeetod Määratakse otsitav suurus võrrandi abil. Võrrandi koostamiseks on vaja teha mitu mõõtmist. Mõõtmine uurimistöös Küsitlus
Milline valim on esinduslik?.............................................................................................................. 3 3. Mis teeb uurimistulemuse paikapidavaks? Mis teeb uurimuse usaldusväärseks? ............................................................................................................................... 4 4. Mis on kvalitatiivne, mis kvantitatiivne uurimismeetod? Milleks kasutatakse järgnevaid uurimismeetodeid? Küsitlus, personaalne intervjuu, rühma intervjuu, dokumentide analüüs. Mis on nende uurimismeetodite põhilised erinevused?......4 5.Millised on sotsioloogilise uurimistöö eetikanõuded?..........................................5 1. Mis on uurimise eesmärk? Mis on uurimisküsimus? Kirjeldavas uurimuses püütakse kõigepealt huviobjekt nähtusena lahti mõtestada ja asetada see mingisse otstarbekana näivasse teoreetilisse mõistesüsteemi. Seega on kirjeldava uurimuse eesmärgiks sõnade, sümbolite või arvude abil
Vestlus - Vestlus on kahe inimese vastastikune teineteise mõjutamine keele abil. - Vestluse eesmärgiks on teineteist paremini tundma õppida ja saada teadmisi teineteise elamustest. - Vestlus on õe jaoks tähtis patsiendi vajaduste selgitamisel ja edasise tegevuse planeerimisel. - Vestluse ajal peab olema respekteeriv ja austav vestluspartneri suhtes, ka koht ja aeg mõjutavad. 2. Intervjuu - Intervjuu on inimese sihipärane küsitlemine. - Intervjuu eesmärk on andmete kogumine teatud kindlaksmääratud valdkondades. - Intervjuu eeliseks on, et õde saab teavet kõigi vajalike valdkondade kohta. - Intervjuu puuduseks on, et vähemkogenud intervjueerija ei ole võimeline kuulama, mis patsienti kõige enam haarab. 3. Vaatlus - Vaatlus on protsess, kus andmeid saadakse nägemismeele vahendusel.
võimaldavad inimese sobivust piisava täpsusega hinnata. Parema tulemuse saavutamiseks on soovitav kasutada koos mitut meetodit, näiteks CVde analüüs, intervjuud ning vajadusel võib lisada prooviülesanded. CVd on esmane informatsiooniallikas, mis võimaldab hinnata eelkõige inimese vastavust formaalsetele kriteeriumidele ja on ühteaegu aluseks intervjuude kavandamisele. Juhul kui töösoovijal ei ole CVd, tuleb tema kohta informatsiooni ammutada intervjuu käigus. 5 Tuleb hinnata, kas inimesel on nõutav haridustase ja vajalik erialane ettevalmistus ning kas tema eelnev töökogemus toetab pakutava töö tegemist. Lisaks konkreetsetele andmetele tuleb tähelepanu pöörata ka eelnevates töökohtades töötamise ajale, märgitud hobidele jne. Hobid iseloomustavad inimest, samuti annab inimese kohta informatsiooni see, kas ta on töökohti tihti vahetanud või on ühel kohal töötanud kümme aastat
Sisukord 1. Meediazanrid 1.1. konspekt 2. Arvamuslugu 2.1. konspekt 2.2. “Vihavaba vigurisuusk” 2.3.“Eluleohtlikud koolikotid” 3. Uudis 3.1. konspekt 3.2. “Tallinna-Pärnu maantel sõitis 30 inimesega buss kraavi” 4. Reportaaz 4.1. konspekt 4.2. “Kui midagi teha, siis suurelt! Võru noored korraldasid maskiballi” 4.3. “Parim Eesti sünnipäeva aktus” 5. Intervjuu 5.1. konspekt 5.2. “Koolipsüholoog: konfliktist peab alati rääkima” 6. Kuulamine 6.1. ”Vikerhommik. Laura Remmel. Muusikast.” 6.2. ”Intervjuu matkajatega”
Induktiivne uuring on kvalitatiivne uuring. Emiirikast teooriasse ehk üksikult üldisele. Ankeedi tugevad küljed: · Uurija ja inimene ei sõltu üksteisest · Ametlik, formaalne · Vahendatud · Kontrollitav ja mõõdetav tulemus Eksperiment eeldab: · Tasakaalustatud tingimusi · Objektiivseid kriteeriume algtaseme määramiseks · Tegevus tuleb korraldada mõlemas grupis · Mõõda ja fikseeri lõpptase Kvalitatiivsed uurimismeetodid on intervjuu, vaatlus, eksperiment, sisuanalüüs, eksperthinnang jne. Nendes osaleb uurija ise, toimub üks protsess, on raskesti kontrollitav. Eluloo-uuring on... Kvantitatiivne meetod sobib siis, kui saab esitada küsimused mida ja kui palju. Siis kui piisab valikvastustest, kui jah/ei küsimused on sobivad. Või kui on vaja faktiandmeid või koostada pingerida. Etnograafiline uurimismeetod on universaalne, sobib igas valdkonnas, suhteliselt odav, kuid
Uurimustöö Linda Luts Juhendaja: Ene Kõresaar Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus 1. Hügieenikommete muutus ajas 1.1Esiaja kõrgkultuuride hügieenikombed ( 10000 eKr- 13. saj pKr) 1.2 Hügieen keskajal (13.saj. pKr -16.saj pKr 1.3 Hügieen uusaajal ( 16.saj. pKr- 20.saj pKr) 2. Miks hügieenikombed olid sellised ning miks nad muutusid? 3. Intervjuu pereliikmega 3.1 Andmed intervjuu kohta 3.2 Intervjuu küsimused ja vastused Kokkuvõte Kasutatud kirjandus 1 Sissejuhatus Minu uurimustöö teemaks on hügieenikommete muutus ajas. Uurisin Valisin selle teema kuna tahtsin rohkem teada saada, millised olid hügieenikombed erinevatel aegadel. Samuti soovisin teada saada, miks nad muutusid ja kas nad ka siiamaani muutuvad.
Selle meetodi abil on võimalik teada saada suhtumisi erinevatesse probleemidesse, tõekspidamisi, arvamusi, valikuid, huvisid. Küsitlusmeetoditega saab suure hulga töötlusmaterjale lühikese ajaga, eriti anketeerimisega. Küsitluse liik. Kvalitatiivne küsitlus pehme -, suhteliselt vähe formaliseeritud küsitlus, mille eesmärgiks on : - genereerida hüpoteese; - uurida suhteliselt erandlikke olukordi/ objekte; - saada eksperthinnanguid. Kvalitatiivse intervjuu tulemustele ei rakendata tavalisi statistilisi meetodeid ja saadavad tulemused ei ole standardsete meetodite abil üldistatavad. Kvantitatiivne küsitlus , mille korral kasutatakse standardiseeritud küsitlusvormi ankeeti ning tulemused üldistatakse üldkogumile. Sellise küsitluse puhul tuleb jälgida terve rea eelduste täidetust, et tulemused oleksid üldistatavad. Küsitluse vastuste ja tulemuste puuduseks ei ole 100 protsendiline objektiivsus
käigus valitakse töökohale kandideerijate hulgast kõige sobivam. Personali valiku käigus prognoositakse ja määratakse kindlaks töökohale kandideerija tööalane sobivus, kasutades selleks erinevaid valikumeetodeid. Personali valiku meetodid: Kandideerimisdokumentide esitamine (CV, ankeet) Eelintervjuu (tööotsijatega tutvutakse põgusalt ning elimineeritakse edasisest valikust täiesti sobimatud isikud) Töölevõtu intervjuu (põhjalik vestlus, mille käigus personalitöötajad koos juhtidega selgitavad lõplikult välja kandidaadi sobivus vakantsele ametikohale) Test (võimaldab koguda infot kandidaadi pädevuse, isikuomaduste, väärtuste jm kohta. Nt teadmiste, oskuste ja võimete testid, intelligentsus- ja isikutestid) Käitumisülesanne (selgitamaks välja kandidaadi konkreetsed oskused tegevusvaldkonnas (nt. juhtumid, dokumentide analüüs, rollimäng) 12
Jõuluvana müüt ja lapse-vanema vaheline usaldus Intervjueerisin 30ndates eluaastates abielunaist, kellel on kaks last- 11-aastane tütar ning 4-aastane poeg. Intervjuu läks tõrgeteta, kuigi küsimusele, kas sa oled kunagi oma lastele jõuluvana kohta valetanud?, vastas küsitletav vastumeelselt, kuna ta tegelikkuses ei poolda lastele valetamist. Intervjuu viisime läbi intervjueeritava kodus, kuid hetkel, mil olime kahekesi, seega puudusid kõrvalised segavad faktorid. Intervjuu on lindistatud kujul olemas ning praegu teen kuuldust kirjaliku kokkuvõtte. 1. Mida te arvate sellest, kui vanem valetab lapsele? Ma ei poolda absoluutselt valetamist, eriti veel kui lapsevanem valetab oma võsukesele- vanem peab olema lapsele eeskujuks. Kuid antud kontekstis, kus me räägime lapsele
on leitud Põltsamaa ümbruskondades. Hüpotees: milline Eestis leiduvatest II Maailmasõja aegsetest lahingumoonadest on eriti ohtlik . Struktuur: 1. Sissejuhatus 2. Lahingumoonad Eestis 3. Eriti ohtlikud lahingumoonad 4. Analüüs 5. Kokkuvõte Uurimistöös kasutatavad allikamaterjalid Allikamaterjalidena kasutan peamiselt interneti lehekülge http://www.militaar.net, teisi interneti lehekülgi, raamatuid ja intervjuu päästeametiga ehk demineerijatega. Uurimistöö metoodika Uurin, millised lahingumoonad on eriti ohtlikud ja teen intervjuu demineerijatega. Uurimistöö ajakava Uurimistöö uurimine toimub põhiliselt 2009a. kevadest kuni 2009a. sügiseni. Kui uurimine on tehtud, hakkan analüüsima, milliseid lahingumoonad on eriti ohtlikud ja, milliseid lahingumooni on leitud Põltsamaa piirkondadest. Juhendaja allkiri
põhistatud teooria, juhtumiuurimus. · Etnograafiline uurimus - kvalitatiivne uurimus, kus uurija uurib pikema aja vältel teatud kultuurilist rühma nende loomulikus keskkonnas; kasutatakse järgmisi andmekogumismeetodeid: kõrvalt vaatlus (uurija hoiab distantsi), osalusvaatlus, uurija imbumine uuritavasse gruppi (uurija kui tavaline grupiliige), videosalvestus, süvaintervjuu, sihtgrupi intervjuu, semi- struktureeritud intervjuu, vestlus, elulugude kogumine, ankeet, testid jt. · Narratiivne uurimus - keskmes on narratiivid ehk jutustused; narratiivsed uurimismeetodid on interdistsiplinaarsed kuuludes tõlgendavate meetodite hulka; narratiivse lähenemise puhul on alati tegemist interpretatsiooni interpreteerimisega · Fenomenoloogiline uurimus - kvalitatiivse lähenemisega meetod, mis uurib inimeste arusaamu ja käsitlusi ümbritsevast maailmast
Tallinna Kivimäe PõhiKool BMX Loovtöö 8.klass Koostajad: Joosep Pootsmaa ja Märten Mürk Juhendajad: Margus Pillau ja Maarika Laiv 2012/2013 Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Ajalugu 5. Bmx'ist lähemalt 6. Bmxi põhiliigid 7. Intervjuu Eesti tippratturiga 8. Intervjuu 9. Intervjuu 10. Intervjuu 11. Intervjuu 12. Biograafia 13. Kokkuvõte 14. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Me valisime selle teema, kuna BMX on olnud meie elus pikki aastaid ja me tahame seda ala tutvustada ka teistele inimestele. Meie eesmärk on seda ala tutvustada kogukonnale ja üleüldiselt alast lähemalt rääkida. 3. Ajalugu BMX'i sünnikohaks peetakse Ameerika Ühendriikides olevat New
(4/2010) ja Roman Toist (2/2011)) ning artikkel Estonia kontsertklaverist (1/2011). Kultuuri ja Elu heaks töötab ajakirjanik Aino Siebert, kes elab Saksamaal. Seega on tema artiklid seotud Saksamaa ajaloo ja kultuurieluga. Ajakirjanik Jaanika Kressa tegeleb enim viimase aja kultuurisündmuste käsitlemisega, kuid sündmused, mida puudutatakse, on paljuski seotud ajakirja põhitemaatika lähiajalooga. Ajakirjanik Virkko Lepassalu tegi ajakirja numbris 4/2010 intervjuu filosoof Mart Raukasega. Numbris 2/2011 ilmus WikiLeaksi analüüsiv artikkel. Mõlemas loos esineb uuriva ajakirjanduse elemente. Geograafiaprofessor Ott Kurs on käsitletavates Kultuuri ja Elu numbrites kirjutanud kaks persoonilugu (Villem Ernitsast (3/2011) ja Rein Sepast(3/2011)). Ka pedagoog Heiki Vaibla on viimase nelja ajakirja numbri põhjal otsustades orienteeritud persoonilugudele (Patrick von Glasenappist (2/2011) ja Rein Sepast (3/2011)).
.........................................................................6 1.4Uuringu kokkuvõte ja järeldused...........................................7 Konkurentide uuring............................................................8 1.5Konkurendid.........................................................................8 1.6Konkurendi SWOT-analüüs....................................................8 1.7Konkurentide uuringu kokkuvõte.........................................10 Lisa 1 Intervjuu juhend......................................................11 Lisa 2 Intervjuu potentsiaalsete klientidega eksklusiivne sülearvuti pesa..................................................................12 3 Klientide uuring Kliendiuuringu eesmärk on testida äriidee toimimist ning teha selgeks, kes ja millistel tingimustel pakutavat toodet ostavad. Selleks tuleb määratleda sihtturg ehk selgitada välja potentsiaalsed kliendid
avaramatesse ruumidesse loodi tütarlaste tööõpetuse ruumid .1977/78 õppeaastal tehakse koolimajas kapitaalremont . 1978/79 sügisel tulevad kooli 6-aastased n.ö 0-klass mis hiljem sai esimeseks klassiks ja sealt muutus ka klassi numeratsioon. ( Kilingi-Nõmme Gümnaasium ) 1998/99.õ.a jätkub koolimaja renoveerimine ja keskkool tähistab 50. Sünnipäeva ja lõpetab tegevuse ning alustab tööd Kilingi-Nõmme Gümnaasium. ( Kilingi-Nõmme Gümnaasium ) 2. Intervjuu Intervjueeritav oli Kaja Voort, kes käis Kilingi-Nõmme keskkoolis 1980-1983. Kooliajast meeldivaks pidas ta kindlast purskkaevu ja raadiosõlme ning reljeefi enne aulat. Lemmik õppeaineteks tõi ta välja sõjalise ettevalmistuse, kehalise kasvatuse , joonistamise ja ajaloo. Põhjenduseks, miks ta valis just need ained olid erinevad aga üldjuhul siiski see, et tundides muutis õpetaja tunni huvitavaks ja pakkus ka endale huvi. Klassi kollektiivi pidas ta
Kvantitatiivne uuring - 25% · Projektide portfellihalduse või dünaamiliste · · Küsimustiku koostamine, andmeanalüüs ja raport - 15 Uuringus osalenud ettevõtete arv - 10 võimekuste alase uuringu läbiviimine Kvalitatiivne uuring 25% · · Intervjuu frame koostamine, transkripteerimine, andmeanalüüs, raport 20 Uuringus osalenud ettevõtete arv - 5 · Empiirilise töö raames valmistatakse ette · Eksam 35% (tulemusele vähemalt 51%) · Seminarid 15% küsimustik, kogutakse andmeid ja
4) Töö määratlemine ja olemasolevate dokumentide analüüs. 5) Informatsiooni kogumine ametikohtade lõikes. 6) Töökirjelduste ja ametijuhendite koostamine. 7. Tööanalüüsi meetodid Vaatlus Töö protsessi jälgimine ja märkmete tegemine vahetult kõrval seistes või kaamera vahendusel. Annab lisainfot töö teostamise keskkonna ja töötingimuste kohta, kuid vaatluse ajal ei pruugi näha kõiki tööga seotud tegevusi. Intervjuu küsimustike ja vaatluste kõrval enim kasutatud töö analüüsi meetod. Intervjuu raames kogutakse struktureeritud küsimustiku alusel informatsiooni töö tegijalt ja juhtidelt. Meetod võimaldab esitada täiendavaid küsimusi kohe nende tekkimisel, kuid on ajamahukas ja kallis. Küsimustikud ja ankeedid Ühed levinumaid töö analüüsi meetodid, kuna võimaldavad koguda lühikese aja jooksul palju struktureeritud informatsiooni,
arvuliste mõõtmistele. Vastates küsimusele mitu?, kui palju? ja kui suur? on mingit nähtust, omadust või tunnust esineb. Selle uurimise eesmärgiks on saada statistilisi andmeid järelduste tegemiseks. Andmed kogutakse matemaatilisi meetodeid kasutades. Tulemused ning järeldused on kirjeldatud arvuliselt. Mõlema suuna peamine erinevus ongi see, et kvalitatiivne põhineb vaatlemistel, intervjuudel jne, ning teine põhineb arvulistel järeldustel. 2. Terje Tuisu intervjuu peamised seisukohad olid, et teadustöö koostamised on tulevikus väga olulisel kohal, kuna see annab õpilasele oskusi, mida igapäevane õppetöö ei anna ja hõlbustab ka edaspidiseid karjäärivalikuid. Peamised asjad, mida seda tehes õpitakse on näiteks aja planeerimise oskus, eesmärkide seadmine ning ka kuidas sinna maale jõuda. Tema arvates võiks selliseid uurimistöid olla rohkem, kuna siis saab õpilane rohkem teada
· Vaimsed omadused (intelligentsus, tunnetusvõimed) · Füüsilised omadused (füüsiline võimekus, psühhomotoorsus) · Taust ja kogemused (elulugu, perekond, haridus, töökogemus) · Praegune staatus ja elustiil (töökoht, kindlustatus, elustiil) 23. Kirjeldage personali valiku protsessi? Eelintervjuu -> ankeet -> soovituskiri ja tausta uuring -> test -> töölevõtu intervjuu -> käitumisülesanne -> valiku tegemine. 24. Kirjeldage töövõtuintervjuu liike? TÖÖINTRVJUU nõuab suurt professionaalsust. Intervjuu eeldab vaba vestluse vormi, et saada küsimustele objektiivsed vastused. STRUKTUREERITUD INTERVJUUS kasutatakse varem väljatöötatud küsimusi, kuid nende esitamise järjekord on vaba. SITUATSIOONILINE INTERVJUU on struktureeritud intervjuu, mis piirdub tööga seotud küsimustega.
.......................................................................................5 1.2. Eetiline juhtimine........................................................................................................6 2. Probleem , eesmärk ja ülesanded........................................................................................8 2.1. Metoodika....................................................................................................................9 2.2 Intervjuu.....................................................................................................................10 2.3 Intervjuu baaridamiga ja kokkaga..............................................................................12 2.4. Tulemuste analüüs ja järeldused................................................................................14 Kokkuvõtte.......................................................................................................................
tegelike arvamuste väljaütlemist. Negatiivsed jooned on aga näiteks protsessi paindumatus, küsitluslehtede mittetäielik täitmine ja soovitust väiksem tagasitulek, info saamise aeglus, ja valimi vähesed kontrollivõimalused. Kirjaliku ankeedi täitmiseks võib kuluda kuni 30 minutit. INTERVJUU. Küsitleja esitab teatud hulga küsimusi, millele üksikisik vastab. Vastuseid võib ta anda vabas vormis või valida need etteantud variantide seast. Intervjuu korraldamine võib osutuda suhteliselt kulukaks, kuna tihti soovib küsitletav saada vastamise eest tasu. Tasu eest küsitletakse nt arste, juriste, tehnilisi konsultante jne. Intervjuu käigus esitatavad küsimused on kas standardiseeritud või standardiseerimata. Standardiseeritud juhul on küsimuste sõnastus ja esitamise järjekord ette kirjutatud. Standardiseerimata küsitlus jätab intervjueerijale mõningase tegevusvabaduse, sest määratud on tavaliselt ainult teema
” Uurimustöö eesmärgiks on välja selgitada õpetajate kogemused ja kokkupuuted lastega, kes on kaotanud lähedase pereliikme. Selgitada välja koolis töötavate õpetajate valmisolek ja võimalused lähedase pereliikme kaotanud lapse toetamiseks ja abistamiseks. Uurida infovajadust lähedase kaotanud lapse toetamiseks haridusasutustes. Kuna tegemist on üsna isikliku ja hella teemaga, siis on kõige sobivam viis uurimustöö läbiviimiseks silmast silma intervjuu, kus saan vahetult tagasisidet mind huvitavatele küsimustele, saan täpsustada küsimusi kui selleks on vajadus ja saan otse näha inimeste emotsioone antud teema suhtes ja näha, kuivõrd neid see teema üldse puudutab. Seega sobib minu uurimustöösse kvalitatiivne uurimismeetod. Ülevaade kvalitatiivsest uurimusmeetodist. Kvalitatiivsete uuringute all mõistetakse tervet erilaadsete uuringutüüpide kogumit Kvalitatiivsed
2013 põhikooli eesti keele eksam mida vaja korrata? Lugemine: · Tekstist vajaliku leidmine, selle liigendamine, analüüsimine ja peamõtte leidmine · Kirjanduszanrid + ajakirjanduslikud (uudis, juhtkiri, intervjuu, reportaaz, arvamus) ja teaduslikud tekstid, aimetekstid · Lühendid · Kirjandusteoreetilised mõisted: eepika, dramaatika, lüürika, eepos, romaan, jutustus, novell, poeem, ballaad, komöödia, tragöödia, draama, süzee, karakter, miljöö, teema, dialoog, kompositsioon, stiil jt. Olemas 2013 eksamiraamatus LK 70 - 78 · Rahvaluule liigid ja nende eristamine · Romantsism ja realism + tunnused ja tuntumad esindajad
kompetentsid. Meetod sobib enamusele elukutsetest. Ankeet koostatakse vastavalt ametikoha töö iseärasustele ja uuritavatele valdkondadele. Kindlasti on ankeedi koostamisel vaja arvesse võtta vastajate haridustaset ja küsitluses saadud andmete töötlemisviisi. Ankeetküsitluse peamiseks puuduseks on ankeetide tagastamine ja 100%-ne täitmine. 9. Intervjuu kui töö analüüsi meetodi olemus ja kasutusvõimalused Intervjueerimisel küsitletakse töö vahetut teostajat, sageli ka tema vahetut juhti ning töökaaslaseid. Intervjuu viib läbi üks või enam intervjueerijat. Intervjuu võib olla kas a) individuaalne intervjuu (korraga intervjueeritakse ühte inimest) või b) fookusgrupi intervjuu (korraga intervjueeritakse mitut inimest).
3. KOLLANE AJAKIRJANDUS VS KVALITEETNE AJAKIRJANDUS • Kvaliteetset uudist iseloomustab • Läbimõeldud • objektiivne • esindab kõiki osapooli • Kollast ajakirjanust iseloomustab: • kallutatud • subjektiivne • esindab ühte osapoolt • pöörab tähelepanu üleliigsetele asjadele Intervjueerimine 1. EELTÖÖ • Küsimuste välja mõtlemine • Mida rohkem ettevalmistatud küsimusi, seda parem tuleb intervjuu • Püstolreporterluses on raske varem välja mõelda • Küsimuste järjekord • Eelsoojendus oleks hea • Riskiga küsimused • Isiklikud, valusad, kriitilised küsimused • Oleneb teemast • Peavad olema hästi läbimõeldud • Tausta uurimine 2. HEA TAVA • Lepid asjad enne kokku 3. INTERVJUU RISKID • Allikas keeldub rääkimast • Rahustad maha - räägid argistel teemadel, meeilsed teemad
SLAIDIDE VORMISTUS RA KASUTA KIRJUSID SLAIDE! MIDA NEUTRAALSEM ON TAUST, SEDA PAREM! THTEDE SUURUS PEAB OLEMA SELLINE, ET TA TAGUMISES REAS ON TEKST NHTAV! ANTUD SLAIDIDEL ON THESUURUS 32. RA KUHJA LAUSEID KSTEISE OTSA! KASUTA AKADEEMILIST EESTI KEELT! KASUTA LBI OMA KAITSEKNE AINULT HTE STIILI! EUROOPA STIIL OLULINE ON T JA SELLE TULEMUS, AUTORI ROLL ON TAGASIHOIDLIK T TEEMAKS VALITI ......., SEST..... AUTORIT HUVITAS ...... T KOOSTAMISEKS KSITLETI ... AUTOR VIIS LBI INTERVJUU... AMEERIKA STIIL ON MINA-KESKNE MA VALISIN SELLE TEEMA, SEST... VIISIN LBI KSITLUSED... VIISIN LBI INTERVJUU.... T TULEMUSENA SAIN TEADA, ET... KOMISJON KUULAB RA TEATUD HULGA TID JA TEEB SEEJREL OMA OTSUSE OTSUS ANTAKSE PILASTELE TEADA KOKKOLEPITUD AJAL (NITEKS KELL 13.30) VIISAKAS PILANE TNAB OMA JUHENDAJAT JUHENDAMISE EEST (KIGE LIHTSAM ON KINKIDA LILLI TNAN KUULAMAST!
otsustamisõigsust omavate isikutega. Lõpliku valiku tegemise eel tuleb prognoosida otsuse õigsust ja töölevõetava isiku tööedukust. (Toomenurm 1999: 32) Sellele järgneb valiku langetamine, väljavalitud kandidaadile pakkumise tegemine ning töölepingu tingimuste läbirääkimine. Valikuprotsess lõpeb töölepingu sõlmimisega. (Toomenurm 1999: 32) Personalivaliku meetodid: ankeet ja CV (curriculum vitae); taustauuring ja soovitused; test ja käitumisülesanne ning intervjuu. Olenevalt töökohast, tööaja valiku spetsiifikast ja organisatsiooni võimalustest võidakse kasutada vaid mõnda või kõiki loetletud personali valiku meetodeid. (Kihuoja 2007: 24) Sooviavaldused töökoha taotlemiseks, mille hulgast valitakse välja kõige sobivamad võivad jõuda ettevõttesse järgmistel viisidel (Toomenurm 1999: 33): · inimesed tulevad ise kohale; · saadetakse ankeet; · saadetakse sooviavaldus; · esitatakse CV.
Abiturient, absoluutne, abstraktne, afekt, alfabeet, atentaat, barokne, diagramm, diagnoos, daatum, defekt, gigantne, globaalne, grammofon, az,blokaad,bluffima,boheemlane,boiler,botikud,bravuurne,brigadir,brikett,brosüür,daatu,dateerima,defekt,defitsiitne,degenerant,dekadents,deklamatsioon,deklar grimeerima, homogeenne, hospidal, immuunne, intervjuu, karussell, komitee, kotlet, mandariin, nahaalne, professionaalne, sekretär, atsioon,delegaat,saadik,demograafiline,desarmeerima,diagnoos,diagramm,distsipliin,dokument,domineerima,dotatsioon,dramaatiline,drastiline,dzemper,dublikaat
küsimustikud; Mida meelest pidada? Meetodi täpne kirjeldamine; kategoriseerimine; arvudega ei tohi eksida- kokku 100%; vajadusel graafikute/tabelite koostamine; kirjelduste ja järelduste tegemine Kvalitatiivne uurimisviis Andmed, nende töötlemine ja järeldused ei ole seotud otseselt arvudega (ei tehta statistikat). Toimub ühe objekti süvaanalüüs; Miks ja kuidas?; kirjeldamine/analüüsimine; jälgimine; vaatlus, intervjuu, sõnaline suhtlus; 12.02.2016 Uurimuse tüübid (kvalitatiivne) Juhtumiuuring- konkreetse juhtumi süvaanalüüs (nt pedagoogika); Fenomenoloogiline uuring- inimese kogemuse uurimine, põhiline uurimisviis on intervjuu; Etnograafiline uuring- mingi kultuurirühma/paiga pikema ajaperioodi uurimine; Tegevusuuring- sekkumine mingisse protsessi, nt õppematerjali koostamine ja selle katsetamine;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
