Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Meedia juhib ja mõjutab meie elu (1)

1 HALB
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Meedia mõjutab ja juhib meie elu.
Eesti meedia ning ajakirjanduse taassünniks võime lugeda NL-u lagunemist üheksakümnendate alguses. Uue riigikorraga sündis vaba ja sõltumatu meedia. Demokraatlikes riikides loetakse tugevat ajakirjandust neljandaks võimuks. Kahtlemata mõjutab lehest loetud või "Aktuaalsest kaamerast" nähtud info inimese igapäevast tegevust ning laiemalt üldist maailmavaadet või meelsust erinevate teemade suhtes. Isegi, kui inimene pole kursis ning ei jälgi meediat , saab ta kaudselt mõjutatud, sest riigi otsustajad lähtuvad poliitika kujundamisel suurel määral teabest, mida pakutakse meedia vahendusel.
Tuleb tõdeda, et meedial on erinevatel aegadel olnud kord suurem, teinekord väiksem tähtsus. Paar aastat tagasi, kui Eesti majandus õitses, vallutas internetimeediat kollane laine. Väga populaarseks said mitmesugused seltskonnaportaalid, kus kirjutatakse nii Eesti kui ka välismaa staaridest ja nende tegemistest. kaubaks läks raiskamine ja glamuur. Praegusel ajal, kui väga paljudel inimestel on raske ja kardetakse tuleviku pärast, tuleb rõhuda tõsistematele teemadele. Õnneks on meedia rahva soove ning vajadusi tähele pannud ja pakub üha enam väärtuslikke ja tõsiseid artikleid.
Võib väita, et sotsiaalministri tagasiastumisel oli suur roll täita ajakirjandusel . Ministrit survestati erinevate meetoditega, alustades halastamatute intervjuu küsimustega, lõpetades kannatanute järjekindla kajastamisega. Selle kaudu mõjutati avalikku arvamust, mile tagajärjel minister tagasi astus, sest oli kaotanud igasuguse usalduse rahva silmis .
Meedia kipub sündmusi üle vindi keerama, sest enamik ajalehti, tele- ja raadiokanaleid kuulub eraomanikele ning elatub reklaamirahast. Eestis on õnneks ka Rahvusringhääling, mis hõlmab samuti kõiki meedia valdkondi, kuid erinevus seisneb selles, et seda rahastab Eesti riik. Rahvusringhääling peab lähtuma teatud seadustest , mis kirjutavad ette prioriteedid ja programmi. Riigi poolt rahastatud meedia tasakaalustab kasumit taga ajavaid meediaettevõtteid ning võimaldab pakkuda mitmekesisemat teemadevalikut. Kui erameedia otsib skandaali, verd ja konflikte, siis Rahvusringhääling peaks pakkuma inimestele väheke tasakaalukamat ning analüüsivamat käsitlust. Kokkuvõttes võidab sellest tarbija.
Meedia mõju saab väga hästi välja tuua kahe rahvusgrupi käitumise vaatlemisel. On teada, et eestis elev venekeelne elanikkond ei tarbi eriti eestikeelset meediat. Saadakse teavet Venemaa telekanalitest ja venekeelsetest uudisteportaalidest. 2007 aasta aprillisündmused näitasid, kui suur jõud on massimeedial inimeste käitumise kujundamisel. Seda isegi siis, kui tarbija elab teises riigis. Konkreetse näite puhul on see Eestis elav venekeelne inimene.
Suured muutused on toimunud ka Eesti meedia struktuuris. Järjest enam inimesi rahuldab oma esmase infovajaduse interneti vahendusel. Paberlehe tellimine on osutunud kas ebamugavaks või kalliks, eriti praeguses olukorras, kus inimesed jäävad sadade kaupa töötuks. Noored inimesed aga leiavad, et internet on lihtsam ja mugavam viis uudiseid lugeda. Lisaks sellele on võimalik igat artiklit kommenteerida nind teiste lugejatega diskuteerida.
Internet mõjutab inimest kiire ning vahetu info pakkumise kaudu. Lisaks kõigele sellele on võimalik ka lugejal endal info loomises või vahendamises osaleda. Viimaste aastate jooksul on uudiste - ja raadiosaadetele lisandunud järelkuulamise või vaatamise võimalus. Tänapäeval on inimestel hõlbus olla kursis toimuvaga ilma, et oleks vajadust õigel ajal teleri ees olla või raadio sisse lülitada. Selle tulemusel paraneb inimeste üldine informeeritus, sest tähtis saade ei jää nägemata.
Teabel ja informatsioonil on suur osa meie igapäevaste otsuste langetamisel. Seetõttu oleme ka väga haavatud, sest meedia on võimeline tekitama paanikat ja konflikte. Johtuvalt erameedia eesmärgist teenida kasumit, paisatakse üldsuse ette teemasid, mis jagavad ühiskonna vastasleerideks või tekitavad alusetust paanikat. Riigi poolt rahastatav Rahvusringhääling seisab aga Eesti riigi ning keele säilimise eest ja on samas tasakaalustavaks jõuks kollase meedia skandaalseetele ja tihti alusetutele artiklitele. On selge, et majanduskriisi oludes muutub meedia tarbimine oluliseks ja inimestele tuleb pakkuda eelkõige kainet analüüsi ning vähem paanikat. Kindlasti aitaks see inimestel praeguses olukorras paremini toime tulla.
Meedia juhib ja mõjutab meie elu #1 Meedia juhib ja mõjutab meie elu #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 66 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor [email protected] tsion Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Klassikirjand-Meedia juhib ja mõjutab meie elu
6
txt

Klassikirjand: Meedia juhib ja mõjutab meie elu

Klassikirjand: Meedia juhib ja m�jutab meie elu Eesti meedia ning ajakirjanduse taass�nniks v�ime lugeda NL-u lagunemist �heksak�mnendate alguses. Uue riigikorraga s�ndis vaba ja s�ltumatu meedia. Demokraatlikes riikides loetakse tugevat ajakirjandust neljandaks v�imuks. Kahtlemata m�jutab lehest loetud v�i "Aktuaalsest kaamerast" n�htud info inimese igap�evast tegevust ning laiemalt �ldist maailmavaadet v�i meelsust erinevate teemade suhtes. Isegi, kui inimene pole kursis ning ei j�lgi meediat, saab ta kaudselt m�jutatud, sest riigi otsustajad l�htuvad poliitika kujundamisel suurel m��ral teabest, mida pakutakse meedia vahendusel.

Eesti keel
Meedia juhitavus meie elule
4
docx

Meedia juhitavus meie elule

Meedia juhitavus meie elule Paljudes demokraatlikes riikides loetakse tugevat ajakirjandust neljandaks võimuks. Tuues näite Eestist, siis kahtlemata mõjutab lehest loetu või uudistest kuuldud info inimese igapäevast tegevust ning laiemalt üldist maailmavaadet teemade suhtes. Isegi, kui inimene pole igapäevaselt kursis ja on meediast kaugenenud, saab persoon kaudselt mõjutatud, sest riigi kõrgemad isikud lähtuvad poliitika kujundamisel suuresti teabest, mida pakutakse meedia vahendusel. Eesti vabariigis on põhiseadusega sätestatud, et inimesel on täielik sõnavabadus, mille tõttu

Eesti keele suuline ja kirjalik väljendamine
Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Teabemonopol võeti kirikutelt ja kloostritelt sellega ära. Trükikunsti ajaloost Eesti kontekstis Eestikeelne raamat Esimene eestikeelne raamat trükiti teatavasti 1525, selleks oli luterlik käsiraamat. Esimene trükikoda Eestis asutati 1631 aasta varem asutatud gümnaasiumi juurde Tartus, mis 1632 muudeti ülikooliks Academia Gustaviana. 1633 Tallinna gümnaasiumi juurde asutatud trükikoda tegutses järjepidevalt meie ajani, Tartu oma viidi Rootsi aja lõpul Rootsi, kust ta jõudis Turu ülikooli juurde. 1637 andis Heinrich Stahl välja esimese Eestis trükitud eestikeelse raamatu kirikutalituste jaoks, millel oli paralleeltekst saksa keeles. Sama mees andis samal aastal välja ka esimese eesti keele süstemaatilise grammatika. Esimene ilma saksakeelse paralleeltekstita teos on 1686 Riias trükitud "Wastne Testament" ­ väga kaunis ja rahvapärase keelega, tolleaegse Eesti trükisõna suursaavutus.

Sotsiaalteadused



Kommentaarid (1)

Enitsirk profiilipilt
Enitsirk: kahjuks sain selle ka juba eelnevalt netist, kuid muidu nii mõnigi hea idee
18:49 10-02-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun