arengust ning majanduslikest teguritest. Periodiseerimise võimalused Ajakirjaniku elukutse arenguetapid Üleminekustaadiumis olev amet liigub professionaalsuse poole ja omab mõningaid profesionaalse ameti tunnuseid, selline amet on semi-professionaalne. Üldine professionaliseerumise kontseptsioon lähtub eeldusest, et teatud ametid läbivad oma arengus kindlad faasid ning saavutavad eristaatuse, mis võimaldab neile ühiskonnas teatud eeliseid ja õigusi, mida teistel ametitel pole. USA sotsioloog Harold L. Wilensky on 18 elukutse arengut võrrelnud ja esile toonud viis arengustaadiumi, mille elukutsed läbivad professionaalseks ametiks arenemisel: 1) amet muutub põhitegevusalaks = täishõive tekkimine 2) luuakse koolitussüsteem = erialakoolituse tekkimine 3) tekib kutseorganisatsioon = kutseorganisatsiooni asutamine
Ausus, tõde, kaalutlemine, faktide kontroll. Vastutus, erinevad allikad, läbipaistev Laias laastus jaguneb ajakirjanduseetika: sõltumatus, eetika, mis puudutab allikaga suhtlemist, avaldamisreeglid, vastulause, reklaam ja üldised põhimõtted. 1 Üldised põhimõtted- demokraatliku ühiskonna eeltingimus on kommunikatsioonivabadus ja seda aitab saavutada vaba ajakirjandus. Anda tõest ja ausat teavet ühiskonnas toimuva kohta. Kriitiliselt jälgida võimu teostamist Vastutab oma sõnade ja loomingu eest- organisatsioon hooliseb, et ei ilmuks ebatäpne info Ei tohi tekitada kellelegi põhjendamatuid kannatusi 2 Sõltumatus Ei võta vastu soodustusi, tasu, kingitusi jm, mis tekitavad huvide konflikti ja mõjutavad tema usaldusväärsust Ei tohi infot kasutada isiklikes huvides Ajakirjanik ei tohi olla kajastatava asutuse teenistuses
kompendium): Briti ja Eesti näitel. Poliitilise ajakirjanduse algus Eestis: aatemehed ja majandusmehed (mis väljaanded, kes eesotsas, mis ideid kandsid?). Postimehes (Tõnisson oli nende võll!) olid aatemehed. Nad ei tahtnud minna kaasa 1905. aasta revolutsiooniga, vaid tegutseda seaduslikult ja vägivallatult. Klassivaenu vastu, noh. Majandusmehed olid Teatajas (Päts). Tahtsid just minna revolutsiooniga kaasa, osutasid klassivahedele meie ühiskonnas. Ajalehed koondasid sarnaste poliitiliste vaadetega tüüpe, kes hiljem tegid oma parteisid. Näiteks: Postimees + Elu + Sõna = Eesti Rahvameelne Eduerakond, Tõnisson Uudised = Eestimaa Sots-Dem Tööliste Ühisus (föderalistid), Peeter Speek Edasi + Kiir + Sotsiaaldemokraat = VSDTP Päevaleht, Virulane, Sõnumid, Kodumaa liberaaldemokraatlikud 11. Ajalehtede kommertsialiserumine USAs ja Eestis. Miks KÜ Postimees jäi majanduslikus mõttes teistest nõrgemaks
Faktid ja seosed. Uudis vajab ja toetub faktidele. Peab teadma protsesse jne. Faktid tuleb panna kindlasse skeemi ja neil peab olema tähendus ja neid seostama. Tolmuimeja ja uudisekirjutaja. Peab vaatama, kas sündmuses on uudist ja mis seal uudisväärtuse seisukohast keskne. Keskendumine faktidele ja seostele sündmuses. Kõhutunne ja kogemused. Ajakirjanikul on oskus uudiseid leida, mis põhineb teadmisel ja kogemusel ja püsiallikatel. Ajakirjanike rollikäsitus. Kirjutamise mõjutajad on ajakirjaniku arusaamad enda rollist. Esiteks ühiskonna ootused, mida proovitakse täita, sest see annab loetavuse, tuntuse ja au. Teiseks on ajakirjanduse traditsiooniline roll ühiskonnas – olla valgustaja, samas ka võimu kuritarvitamise vastu võitleja. Viimasel ajal oodatakse, et oleks meelelahutaja. Teise ossa kuuluvad juhtide, omanike jne ülemuste arusaamad, millist rolli peavad nende alluvad täitma. Kolmanda osa moodustavad ajakirjanike enda arusaamad oma rollist.
Eelanalüüs ei pea tingimata olema kulukas avaliku arvamuse uuring, ta on pigem pidev "avatud olek", et koguda informatsiooni eri tasanditel. Seega on suhtekorraldustöötaja esmane ülesanne hoida "silmad ja kõrvad lahti", et teada saada, mida räägitakse ja arvatakse. Ühtki suhtekorraldusprogrammi või projekti ei saa üles ehitada ainult organisatsiooni enda seisukohast, justkui klaaskupli alt, kust väljaspool toimuv paistab kõverpeeglis. Suhtekorraldaja roll info kogumisel ning analüüsimisel on olla sillaks organisatsiooni eesmärkide ning sihtgruppide suhtumiste ja vajaduste vahel. Ka siis, kui ei ole tegemist tavamõistes "probleemiga", on suhtekorraldusprogramm või projekt mõistlik osadeks lahutada, tuues välja alalõigud, mis on vaadeldavad lahendamist vajavate probleemidena. Näiteks koosneb pikaajaline imago loomise programm mitmest osast: esimene võib
Varjatud sündmused. Avalikuks tulemist püüavad asjaosalised vältida. Siin on vajalik uuriv ajakirjandus. Selliste sündmuste äratundmist kergendab oluliselt just pidev töö teiste sündmuserühmadega. See lubab ära tunda kaldeid tüüpilisest rutiinsest elust, leida kergemini üles katseid varjata. Organiseeritud töö avalike sündmustega jätab reporteritele enam aega varjatud sündmuste leidmiseks. Oluline on püsiallikate roll. Ajakirjanik ei näe ega kuula enamus sündmusi. Ta saab olla nii hea kui allikad. Tuleb suuta eristada pseudovarjatud fakte, millega manipuleeritakse. Üld- ja eriuudised Leht jagab tavaliselt materjali erinevateks osakondadeks. Liigendamise aluseks on valdkonnad, sihtauditooriumi laius ja geograafia. Ajalehes on kujunenud välja omad kesksed ja perifeersed valdkonnad ning need alad, millest satub uudised lehte haruharva. Kesksed valdkonnad on poliitika, majandus, õnnetus ja
Juhid armastavad ennast liiga palju presenteerida või hoiduvad paaniliselt ajakirjandusse sattumast. Organisatsioonid kasutavad kommunikatsiooni ja suhtekorralduse juhtimisel väga vähe strateegilist planeerimist ja minimaalslt kasutatakse uurimustel põhinevat teavet. Organisatsioonidel puudub integreeritud lähenemine kommunikatsioonile ja oskus seostada kommunikatsiooni kogu organisatsiooni tegevusega. Sisekommunikatsiooni roll on eestis veel tähtsustamata. Organisatsioonid ei oska täpselt formuleerida oma sõnumeid. Organisatsioonid ei oska ajakirjandusse suhtuda kui oma partnerisse Organisatsioonid ei oska määratleda oma olulisi sihtrühmi, väga sageli suheldakse umbmääraselt ja ananüümse auditooriumiga. Organisatsioonid ei oska kasutada akadeemilisi teadmisi praktikas. Oorganisatsioonides ei ole alati esikohal aus kommunikatsioon ja selge ning läbipaistev tegutsemine.
Reklaam- keskendunud välistele auditooriumitele, peam toodetele ja tarbijale. Tellijal valik kus ja kuidas PRQ- 1955- Public Relations Quartly reklaam ilmub. Ül- müüa tooteid ja teenuseid. SK ül- luua organisats arendamist soodustav keskkond. Globaalne sk: al 1965. Kõrgtehnoloogia, ülemaailmne konkurents, maailmamaj kujunemine ja kasv, Ajakirjandus- Sk on välja kasvanud ajakirjandusest. Sestap on ajakirjaniku ja suhtekorraldaja rollid rahvusvahelised meediakorporatsioonid ja sk. sarnased. Mõlemad tegutsevad meediasüsteemis ja pruugivad sarnaseid koode. PR nõustaja funktsioon on 1. Pressiagentuur- ka P.T.Barnum´i mudel- peam selgepiiriline propaganda, 1suunaline kommu, pigem veenmine, kusjuures tema esimene ja käige tähtsam sihtgrupp on ajakirjanikud. Ajakirjaniku funktsioon on liialdus kui fakt, saavutada meedia tähelepanu.
Kõik kommentaarid