Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Uudiste formaatide võrdlus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Uudistesaadete formaatide võrdlus
10.12.2015
Võtsin võrdluse alla kaks uudistesaadet: ETV„Aktuaalse kaamera “ ja Kanal2 „Reporteri“.
1. ETV„ Aktuaalne kaamera“
„Aktuaalse Kaamera“ kella 21.00 uudistesaate algusaeg on püsinud sama alates 27. jaanuarist 1992. aastast. Tööpäeval on eetris kolm saadet (kell 17.00, 18.30 ja 21.00), millest mahukaim on kella 21.00 põhisaade (kestvusega 30 minutit).
Kindlalt piiritletud sihtrühm uudistesaatel puudub, lähtub üldhuvist ja on suunatud „üldisele auditooriumile“, pigem täiskasvanud eestlasele .
Eetris on alati kaks uudisteankrut, üks mees ja üks naine, kes uudised vaheldumisi loevad . Ankruteks on: Margus Saar,  Monika Tamla,  Kadri Hinrikus,  Astrid Kannel ja Priit Kuusk.
Kasutusel on tehnilised lahendused, mis kõik panustavad saate visuaalse külje elavdamisele. Stuudiokujundus on heledates toonides ning tundub, et stuudios valitseb vabam vorm, suheldakse omavahel. Ekraani allosas jookseb terve saate vältel uudisteriba, mis tutvustab veebiportaali uudised.err.ee tähtsamaid ja värskemaid lugusid .
Saade algab tunnuslooga ja logo kuvamisega, millele järgneb saadet tutvustav osa. Uudistesaade on jagatud erinevateks plokkideksKõigi plokkide eesmärgiks on suunata ja hoida vaataja tähelepanu võimalikult kaua, seda samas mitte ülekoormates.
I plokk algab alati kõige olulisemate uudislugudega. Päevakajalised ja olulised uudised ja sündmused nii kodu- kui ka välismaised. Võimalusel on stuudios teemat valdav arvamusliider, kellega tehakse stuudiointervjuu ja kes annab täiendavaid kommentaare. Uudiste puhul tehakse ka otselülitusi, on kontakt ajakirjanikega . Kõige ajamahukam osa.
II plokk: pehmemad uudised. Sotsiaalteemad, kultuuri ja religiooni teemadega tegelevad uudised, kuritegevuse ja õnnetustega tegelevad uudised, meelelahutusuudised, tehnika-, teadus-, ja keskkonnauudised .
III plokk sisaldab olulisemad majandus- ja kultuuriuudiseid.
IV plokk: ilm. Ilm Eestis ja mujal maailmas, lähipäevade ilmaprognoos. Erinevad ilmateadustajad.
V plokk: lõpulugu ja uudistesaate lõpetamine . Lõpulugu on eranditult pühendatud pehmetele uudistele, on võrreldes teiste saates esitatud lugudega oluliselt meelelahutuslikuma sisuga ning seega eristub teistest uudislugudest väga selgelt. Enamasti on see positiivne meelelahutusliku sisuga lugu inimlikule huvile rõhuva iseloomuga .
2. Kanal2 " Reporter " 
"Reporter" oli esmakordselt eetris 30. augustil 2004. Tavapäraselt on eetris kell 19.00, suvisel perioodil kell 20.00 kestvusega 60 minutit.
Saatejuhtideks on: Olaf Suuder, Tanel Talve ja Jürgen Fogel. Eetris on korraga üks saatejuht . Saatejuhid sobivad formaati hästi ja jätavad hea mulje.
Sihtrühmaks on Eesti „keskmine“ inimene alates 4. eluaastast. Kuna tegemist on enamasti meelelahutusliku saatega, siis on vaatajaskond lai, on populaarne ka teismeliste hulgas. Kogupere saade.
Visuaalselt on stuudios vaade Tallinna kesklinnale, suures plaanis on saatejuht. Kasutusel on pigem tumedad toonid ja jätab süngema mulje. Mitteametlik õhkkond.
Kuna saade kestab terve tunni, siis mõjuvad tähelepanu hajutajatena ja väsitavatena pikad reklaamipausid ja sissejuhatavad „Saates tulekul“ lõigud , mida ei jõua kuidagi ära oodata, sest lood on võimalikult kaugele saate lõppu paigutatud.
"Reporter" sisaldab uudiseid, sporti, ilmateadet ning päästeameti- ja politseisõnumeid. Lisaks on saates põhiuudiste laienduslood, nähtuste-, sündmuste- ja persoonidekesksed olemuslood, päevakajaline vaatajaküsimus, mille raames loositakse välja ühele vastajale 100 eurot puhtalt kätte ja palju muud.
Uudistesaade algab tunnuslooga ja logo kuvamisega, millele järgneb lühitutvustus eesolevatest olulisematest uudistest. Saate võib jagada samuti eraldi teemaplokkideks:
I plokk: päevakajalised ja kõige olulisemad uudised Eestist või välismaalt. Otselülitused sündmuskohalt, intervjuu asjatundjatega.
II plokk: välisuudised. Erinevad uudised mitmelt poolt maailmast.
III plokk: ilm.
IV plokk: politsei- ja päästeametisõnumid ja lood.
V plokk: meelelahutuslik osa.
Suurem osakaal on „pehmetel“ uudistel ja uudisloodel, väga tabloidne saateformaat.
Kokkuvõte
„Aktuaalse kaamera“ ja „Repoteri“ puhul on tegemist väga erievate saateformaatidega, mis üksteisest oluliselt erinevad. „Aktuaalne kaamera“ on ametliku ja hea struktuuriga ülevaatlik uudiste saade, kus kajastatakse olulisemaid uudiseid ja päevasündmuseid nii Eestist kui ka välismaalt, keskendub peamiselt kõvadele uudistele. On objektiivne ja faktipõhine, mis teeb sellest väga usaldusväärse ja hinnatud uudistesaate. Saate olulisust ja vaadatavust tõendab ka TNS Emori läbiviidud uuring, mis näitab, et kõige vaadatum uudistesaade on „Aktuaalne kaamera“ (novembris vaatajaid ühe saateminuti kohta 129 000).
„Reporter“ on seevastu meelelahutuslik kogupere saade, kus muuhulgas kajastatakse ka olulisemaid päevauudiseid ja –sündmusi, kuid see vaid väike osa kogu saatest. Peamiselt keskendub pehmetele uudistele ning meelelahutusele. Usaldusväärse mulje jätab vaid saate esimene pool, kus kajastatakse kõige päevakajalisemaid uudiseid ja sündmuseid . Kuna saade on pikk, siis ei ole see niivõrd hästi jälgitav, segavaks faktoriks on ka mitmed reklaamipausid ja lugude esitamisega venitamine.
Uudiste formaatide võrdlus #1 Uudiste formaatide võrdlus #2 Uudiste formaatide võrdlus #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-03-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor britta13 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Ühiskondlik ja poliitiline aktiivsus
33
pdf

Ühiskondlik ja poliitiline aktiivsus

........................................ 21 5.3 Vaatlus ....................................................................................................................... 21 5.4 Intervjuu..................................................................................................................... 22 5.5 Tekstianalüüs ............................................................................................................. 23 6 Meetodite kasutamise võrdlus ......................................................................................... 24 7 Kasutatud materjalid ........................................................................................................ 26 8 Lisa ................................................................................................................................... 27 8.1 Lisa 1 Ülevaade osalejate tööst ............................................................................

Inimgeograafia uurimismeetodid
LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPILASTE ETV-TV3 JA KANAL 2 TARBIMISE HARJUMUSED
32
docx

LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPILASTE ETV, TV3 JA KANAL 2 TARBIMISE HARJUMUSED

HARJUMUSTE KOHTA 2014. AASTA SEPTEMBRIKUUST DETSEMBRIKUUNI 12 5. LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI 3. KOOLIASTMES JA GÜMNAASIUMIS LÄBIVIIDUD KÜSITLUSE TULEMUSED JA JÄRELDUSED..................................17 5.1. Küsitluse tulemused...........................................................................18 5.2. Järeldused.......................................................................................... 23 5.2.1. Küsitluse tulemuste võrdlus TNS Emori andmetega.....................24 KOKKUVÕTE................................................................................................................25 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................26 LISAD.............................................................................................................................28 Lisa 1. Küsitlusankeet................................................................

Meedia
Saate-Ringvaade-retsensioon
2
doc

Saate „Ringvaade“ retsensioon

laskmata saatekülalisel oma mõttekäiguga lõpuni jõuda, esitas intervjueerija juba uue küsimuse. Sellega suretab ta intervjuu juba eos ning vaatajale tekivadki pelgalt lakke rippuvad küsimused. Sõnavara on aga mõlemil saate läbiviijal rikas, ning saates kasutatav keel on vaatajale lihtne ja arusaadav, mitte-ametlik. Mina isiklikult leian, et sel saatel on ka tulevikus perspektiivi, küll aga ei ole ta Eesti ühiskonnale asendamatu. Kuid erinevalt tavalisest uudiste saatest, suudab ,,Ringvaade" oma teemad inimestega rohkem süvitsi kokku viia, kulutades neile enam aega ja tähelepanu. Mulle iseenesest see saade meeldib, küll aga ei vaevuks ma igapäevaselt seetõttu veel telerit avama või kodutöid pooleli jätma, et saade tinglikult vaadatud saaks- poole silmaga jälgimiseks paras.

Meedia
Aktuaalne kaamera
2
docx

Aktuaalne kaamera

Aktuaalne Kaamera (Arvustus) Aktuaalne Kaamera on teleuudistesaade, mida näidatakse kanalil Etv. See saade on huvitav ja informatsiooniline ning ka väga vajalik, sest uudiseid peab teadma iga inimene. See saade räägib nii Eesti kui ka välismaa uudistest. Uudised ei ole ainult poliitikast vaid on ka igasugustele teistele teemadele. Saate juhid on: Monika Tamla, Margus Saar, Kadri Hinrikus, Astrid Kannel ja Priit Kuusk. Nad toovad uudiseid televiisori vaatajate ette. Aktuaalse Kaamerat võib leida ka internetis aadresil http://etv.err.ee/l/paevakajasaated/aktuaalne_kaamera. Aktuaalne Kaamera on eesti keelne saade, aga on olemas ka venekeelne variant. Seal samuti räägitakse Eesti ja maailma uudistest nagu ka eesti keelses. Seal on kõik täpselt sama, aga ainult vene keeles. Pärast Aktuaalset Kaamerat alati käib Eesti ilma prognoos, kus tavaliselt räägitakse Eesti homsest ilmast kõikides suuremat

Meedia
Saate-Välisilm-formaadi analüüs
6
odt

Saate “Välisilm” formaadi analüüs

Tallinna Ülikool Saate "Välisilm" formaadi analüüs BFM6160 kodutöö Maali Maasikas Tallinn 2015 1. Saate struktuur Saatel on püsiv struktuur ja saatelõikude arv: saade algab, saatejuht juhatab saate sisse, lühike ülevaade saates olevatest teemadest, lõik 1, esimese lõigu teemaline intervjuu välispoliitika eksperdiga, lõik 2 (üldiselt välismaalt), lõik 3 (üldiselt välismaalt), lõpetussõnad, saade lõppeb. Kasutatakse nn sandwich planningut: intervjuu välispoliitika eksperdiga on alati 1. lõigu teemal. Ma arvan, et taoline struktuur on väga hea. Saate teemade lõigud ei ole väga pikad, nad on kaasahaaravad ja umbes 33-minutilise saate kohta on kolm klippi ja üks intervjuu. Samas vahel tekib küll tunne, et üks või teine lõik võiks veidi pikem olla. Samuti on hea see, et ühte päevakajalist teemat tuleb kommenteerima Eesti spetsialist, mis seob vaatajat nende välisteemadega paremi

Politoloogia
AK ja Reporteri võrdlus
1
rtf

AK ja Reporteri võrdlus

Aktuaalse Kaamera ja Reporteri võrdlus Need saated erinevad üksteisest: vaatajaskonna poolest, uudiste poolest. Aktuaalne kaamera on tõsisem ja seal räägitakse ka ülemaailmselt tähtsatest teemadest. Nt. 29. märtsi saates: BRICS maailmamajanduses, streik Hispaanias, Taani laevaõnnetus jms. See pole lihtsalt saade millega õhtut sisustada, vaid seda vaadates saab end korralikult päeva jooksul toimunuga kurssi viia. Reporter on pigem meelelahutussaade, seal on rohkem seltskonnauudiseid ja see on väga Eestikeskne

Meedia
EESTI-TELEJAAMADE-SAATEKAVADE-ANALÜÜS
6
docx

EESTI TELEJAAMADE SAATEKAVADE ANALÜÜS

laadseid saateid, kus ühelt poolt justkui arutatakse ühiskonna ning poliitika valdkonda puudutavaid küsimusi, kuid siiski ei laskuta sügavamasse analüüsi. Avalik-õigusliku ringhäälingu ülesandeks on pakkuda inimestele mitmekesist ja konstruktiivset diskussiooni ja nagu ütleb ERR arengukava ­ olla ühiskonnale oluliste mõttevahetuste toimumise foorumiks Sisu Leidsin hea kokkuvõtva tabeli, kus on mõlema telekanali võrdlus. Toon välja märkimisväärsemad erinevused ETV ja ETV2 vahel. Joonis Siin on kenasti näha, et ETV-l on omasaadete hulk kordades suurem kui ETV2-el. Kusjuures ETV2 teeb poole rohkem online uudistesaateid , antud perioodil oli ETV2-el 4621 tundi uudistesaateid ja ETV-l 2054 tundi. Sponsoreid ja reklaame on aasta peale kokku ainult 8 tundi. Kus ETV kasutab 7h sponsoritele ja reklaamile ning ETV2 1h. ETV-s on ka rohkem

Meedia
Eesti raadiote analüüs
2
docx

Eesti raadiote analüüs

Analüüs Vikerraadio neljapäeval, 10. detsembril 19.00-21.00. Saade: Reporteritund. Kliimamuutuste mõju. Tegemist oli arutleva saatega, kus tuli juttu paljudest kliimaga seotud muutustest ja teguritest – kliima koostis, õhu koostise olemus, süsihappegaasi mõõtmine, keskmised temperatuurid Maal, taastuvenergia, elektri tootmine ja selle hinnad. Saates väljendati oma arvamusi ja diskuteeriti kliimaga seotud aspektide üle. Saatejuhi hoiak mõistlik ja sõbralik. Edasi tuli päevauudiste kokkuvõte, kus võeti kokku teemad pagulastest ja kooseluseadusest. Järgnesid spordiuudised jalgpallist, kergejõustikust ja võrkpallist. Veel lasti kuulamiseks mõned laulud ja kõige lõpuks õhtujutt Vendade Grimmide „Konn kuningapoeg“, mille esitajaks Helgi Sallo. Vikerraadio reedel, 11. detsembril 19.00-21.00. Saade: Stuudios on peaminister Tgemist uuriva saatega, kus kohal oli peaminister Taavi Rõivas. Saatejuhid olid peaminist

Meedia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun