NÜÜDISÜHISKOND tänapäeva arenenud ühiskond ,mida iseloomustab kolme sektori eristatavus, rahva osalus ühiskonna elus , vabameelsus vaimuelus ,inimõiguste tunnustamine. Kolm etappi : 1. Tööstusühiskond (19saj-) majandus põhineb tööstusliku tootmisel. 2. Postindustriaalne ühiskond (20saj-)teenindusühiskond, kõrgtehnoloogia massiline kasutamine. 3. teadmusühiskond 1980 -... majandus ja ühiskonna juhtimine põhineb teadusuuringute tulemustel .Olulised ühiskonna institutsioonid on ülikoolid ja uurimisasutused . Majanduse Tööaeg Töö Sotsiaalsed muutused Ühiskonna Majanduse sektor kvalifikatsioon juhtimine eesmärk Tööstusühiskond tööstussektor Tööaeg Konveiertöölin *linnad üle rahvastatud Rahvastiku Võimalikult domineerib e
kuritegevusega võitlemiseks rohkem koostööd tegema. Euroopa poliitilisele jagunemisele Idaks ja Lääneks teeb viimaks lõpu koguni 10 uue riigi ühinemine ELiga 2004. aastal, millele järgnevad veel kaks aastal 2007. Septembris 2008 tabab maailma majandust rahanduskriis, mille tulemusel tiheneb majanduslik koostöö ELi riikide vahel. Kõik ELi riigid ratifitseerivad Lissaboni lepingu, mis jõustub seejärel 1. detsembril 2009. Selle tulemusel saab EL tänapäevased institutsioonid ja tõhusamad töömeetodid. Euroopa Liidu ajalugu(2010-…) Võimaluste ja proovikivide kümnend Uus kümnend algab ränga majanduskriisiga, kuid ka lootusega, et investeeringud uutesse keskkonna- ja kliimasõbralikesse tehnoloogiatesse ning tihedam koostöö kogu Euroopa ulatuses tagab kestva majanduskasvu ja heaolu. Euroopa Liidu rajajad
juhatuse hinnangutega Finantsiline abi • Miks? - Toetamaks liikmesriike võimalike majanduskriiside ajal • Kuidas? - Liikmesriikide makstavate kvootide abil - Mitmepoolse laenamise (Multilateral Borrowing) abil - Kahepoolse laenamise (Bilateral Borrowing) abil Riikide võimekuse arendamine • Mis? - Tehniline abi ja koolitused liikmesriikide vastavate organite ametnikele ja juhtidele • Miks? - Et üles ehitada tugevamad riiklikud institutsioonid, mis omakorda tagavad tulemuslikuma majanduspoliitika väljatöötamise ja rakendamise • Kuidas? - Koostöö keskpankadega, samuti valitsustega maksupoliitika loomiseks, parandada üksuste makromajanduslike andmete analüüsi võimekust Ülevaade IMF tegevusest 1947 1982 1996 2008 2020 Reaalse tegevuse algus Ladina-Ameerika kriis HIPC Finantskriis COVID kriis
käitumine. - Ühiskonna vahendite ja meetodite kogum, mille mõjutatakse hälbivat käitumist eesmärgiga seda vähendada või elimineerida. Sotsiaalse kontrolli teostamine - Kontrolli elluviimise vahendiks on sanktsioonid · Negatiivsed sanktsioonid e karistused · Positiivsed sanktsioonid e tasustamine - Väline ja seesmine kontroll · Väline: kontrolli teostavad erinevad institutsioonid: pere, kool, politsei jne. · Sisemine: käitumist reguleerivad omaksvõetud normid ja väärtused. - Formaalne ja mitteformaalne kontroll · Formaalne: seadusel põhinev ja teostatav selleks määratud ametkondade poolt. · Mitteformaalne: põhineb grupi heakskiidul või hukkamõistul. Legalistlik kontroll: kriminaalõigussüsteem Politsei - Ülesanne kahtlusaluste tabamine ja vahistamine ning eeluurimisele kaasaaitamine.
Vene tsaaririik 19. saj II pool-1917 (saksa, vene ja eesti eliit) Esimene maailmasõda 1914-1918 Eesti Vabadussõda 1918-1920 Eesti Vabariik 1920-1940 (eesti eliit) ENSV Nõukogude Liidu osana 1944-1989 (eesti ja vene eliit) Eesti Vabariik „liitudevahelisel ajal“ 1991-2004 (eesti eliit) Eesti Vabariik Euroopa Liidu osana 2004-... (eesti eliit) Muutuste teljed ja katkestused (kaotatud põlvkonnad): Poliitika Institutsioonid Rahvastik (rahva tajumine, demograafiline vetsupott) Majandus Ühiskond ja kultuur Katkestused (aastad): 1710 Katkuepideemia Eestis 1905 „Verine Pühapäev“ – revolutsioon (mõisnike vastu) 1914-1920 ... 1934 Konstatin Pätsi riigipööre 1953 Stalini surm (rahvas Siberist tagasi, hirmuvalitsus kadus) Institutsioonid: tähtsamad muutused 1905 – laiendas ajutiselt poliitilisi vajadusi (konstitutsiooniline
Poliitika kui ühiskonnas levinud väärtushinnangute kujunemise, analüüsimise ja põhimõtteliste otsuste langetamise protsess Poliitika organiseeritud tegevus, mille abil tullakse võimule, mõjutatakse ja kontrollitakse võimu, et kujundada ja juhtida avalikku elu Elik kaks peamist iseloomustavat suunda: *Huvirühmade võitlus võimuletuleku pärast Poliitikakujundamine huvide sobitamine, tasakaalustamine ! Seega huvid, institutsioonid ja neid kujundavad normid Eastoni mudeli selgitus *Poliitika protsessiline olemus Sisendpoliitika (input) - kodanike nõudmised ja ootused, vajadused; Väljundpoliitika (output) - poliitikute töö tulem, mida hakatakse rakendama; reaktsioon, täitmine, menetlemine Must kast (the Political System) kaalumine, otsused, konversioon - poliitikakujundamine Tagasiside poliitika mõju ja tagajärjed Politics sisendpoliitika; keskne ülesanne tasakaalu otsimine
• nõukogu määratleb ja rakendab ühise välis- ja julgeolekupoliitika, mis tugineb Euroopa Ülemkogu suunistele; • nõukogu sõlmib ühenduse ja liidu nimel rahvusvahelisi kokkuleppeid EL-i ja ühe või enama riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel; • nõukogu koordineerib liikmesriikide tegevust ja võtab tarvitusele meetmeid politseikoostöö ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas; • nõukogu ja Euroopa Parlament on eelarvepädevad institutsioonid, mis võtavad vastu ühenduse eelarve. • Nõukogu on ühtne organ, kuid selle töö korraldusega seotud põhjustel tuleb nõukogu sõltuvalt arutusel olevast teemast kokku erinevates koosseisudes, millest võtavad osa antud valdkonna eest vastutavad liikmesriikide ministrid ja Euroopa Komisjoni volinikud. • Alates Lissaboni lepingu jõustumisest 1. detsembril 2009 on nõukogul kümme koosseisu. • Sellegipoolest on vaid üks ühtne nõukogu, kes olenemata nõukogu
rahuldamine mingi vastava tegevuse abil Vorm ja funktsioon on tihedalt seotud - nt vaatled rituaali ja peab kirjeldama nii selle vormi (milline on see protsess?) kui ka funktsiooni (miks seda tehakse?) Tunneb huvi nii esmaste bioloogiliste kui ka sekundaarsete sotsiaalsete vajaduste vastu (sekundaarsed ei ole kuidagi vähem olulised kui esmased) Rõhutab, et kõik vajadused soodustavad kultuuriliste institutsioonid teket abielu, haridus jms on kõik selleks, et rahuldada inimese vajadusi; samas nad ka taastoodavad neid vajadusi Kultuur on integreeritud tervik kultuuri erinevad osad on omavahel seotud funktsioonide kaudu Kultuurilistel vormidel ei ole lihtsad või ainult ühed funktsioonid ükski institutsioon ei ole vaid ühe vajaduse rahuldamiseks Kriitika: Huvipuudus ühiskondade ajaloolise arengu vastu
4. Mis on sotsiaalne institutsioon? Millest koosneb? Näited Sotsiaalne institutsioon on rollide ja staatuste kogum, mis arvestab teatud sotsiaalsete vajaduste rahuldamist (Smesler). Sotsiaalne institutsioon on reeglite, normide, põhimõtete, käitumismallide jms püsiv kogum, m is reguleerib inimtegevuse teatud valdkonda, organiseerib inimesi kindlatesse rollidesse, staatustesse, suhetesse mingi olulise sotsiaalse vajaduse rahuldamiseks (Kenkmann). Põhilised vajadused ja neile vastavad institutsioonid on järgmised: vajadus soo jätkamiseks perekonna ja abielu institutsioonid vajadus turvalisuse ja korra järele riigi, õiguse ja korrakaitse institutsioonid vajadus sotsiaalse kogemuse, teadmiste üleandmise järele hariduse, teaduse ja kultuuri institutsioonid vajadus eluks tarvilike vahendite hankimise järele majandus vajadus lahendada hingelisi probleeme religioon. 5. Mis on sotsiaalne fakt? Kuidas on faktid meie igapäevase eluga seotud? Näited juurde.
6. Kokkuvõte lk.8 7. Kasutatud kirjandus lk. 9 2 Sissejuhatus Inglise lavastaja ja teatriteoreetik Peter Brook (1972:7) on väitnud, et teatri olemasoluks on vaja kedagi, kes läheb läbi tühja ruumi ja kedagi, kes teda vaataks. Eesti teatrid kaotasid 1990. aastate algul suure osa oma publikust, kuid Brooki kirjeldatud piirjuhuni asi siiski ei läinud. Suuremad teatrid olid ja on endiselt võimsad riiklikud institutsioonid, mis annavad tööd ligi 2000 inimesele üle Eesti. Teatrist on aja jooksul saanud sedavõrd orgaaniline osa eesti kultuurimaastikust, et selle vajalikkuse või riigipoolse rahastamise mõttekuse üle julgevad avalikkuse kuuldes arutleda vaid vähesed, peamiselt erateatrite esindajad. Tundub, et teatrite kindel positsioon Eesti kultuuripildis, mille aluseks on stabiilselt jätkuv riigipoolne toetus, on muidu kiiresti muutuvas keskkonnas suhteliselt ainulaadne
· Sihiks seati moodustada ühtne rahaliit. · ÜEA andis ministrite nõukogul õiguse kiita siseturu seadusandluse ühtlustamiseks tarvilikud meetmed heaks kvalifitseeritud häälteenamuse varasema ühehäälsuse asemel. · Suurendati Euroopa parlamendi õigusi, parlament sai vetoõiguse assotsieerumislepingute ja uute liikmete vastuvõtu heakskiitmisel. 10. Millised tegurid mõjutavad ühe või teise riigi legitiimsust? institutsioonid, mis omavad sunnivahendeid territooriumil elava ühiskonna ülene kontroll nende inst poolt rahv-vah tunnustatus õigussubjektina kehtiv ja seaduslik kohtuvõim konsitutsioonilisus 11. Iseloomusta tänapäeva parlamentarismi iseärasusi? Parlamentarism on riigikord, kus täidesaatva võimu on seadusandliku võimu kontrolli all; seadusandliku ja täidesaatva võimu lahususe põhimõte. Parlamentaarne vabariik on
Eestimaa loodus Looduskaitseväärtuste areng XIX sajand. Kriteeriumid: looduse ilu, esteetika, vaimsed. Samuti keelud seatud jahiloomadega, metsaga, vee- ja mullakaitse. Kaitsealune liik, kivistis või mineraal on Eestis looduslikult esinev ohustatud, haruldane, teaduslikku, looduskaitselist, esteetilist või koduloolist väärtust omav taime-, seene- või loomaliik või selle taksonoomiline üksus, kivistis või mineraal, mis on võetud looduskaitse alla. KESKONNAKAITSE INSTITUTSIOONID Keskkonnakaitse institutsioonid on keskkonnakorraldusega tegelevad riigi-ja omavalitsusasutusedning valitsusvälised organisatsioone Keskkonnakorralduse süsteemi kuuluvad Riigikogu kui kõrgeim seadusandlik organ Vabariigi Valitsus kui täidesaatva riigivõimu teostaja Keskkonnaministeerium kui Eesti Vabariigi territooriumil riigi keskkonnapoliitikat ellu viiv kõrgeim täitevorgan. Keskkonnaministeerium on välja kasvanud 1935. aastal asutatud Riigiparkide Valitsusest Alates 21
Keda võib pidada I maailmasõja võitjateks ja keda kaotajateks? Esimene maailmasõda, mida esialgselt teati ka lihtsalt maailmasõja nime all, sai tuntuks kui kaevikusõda; sõda, kus kasutati esimest korda keemiarelvi; sõda, kus toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt; sõda, kus toimusid XX sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad. Esimene maailmasõda ehk esimene sõda, mis hõlmas endas suurt osa maailma maadest, vältas 28. juunist 1914 kuni 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks (Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa liit 1907-1917) ja Keskriikideks (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria liit). Esimese maailmasõja peamiseks puhkemise põhjuseks olid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus turgude, toorainete, mõjupiirkondade, asumaade ja kapitali ekspordi võimaluste pärast; puudusid rahvusvahelised institutsioonid, mis reguleeriksid suhteid diplomaatiliselt. Esimese maailmasõja tege...
tiline keskk. keskk. Konkurendid Tar- Han- bijad Firma kijad Majan- duslik Asendajad Tehnol. keskk. keskk. Rahvusvaheline regulatsioon Organisatsioon ja erinevad huvigrupid Kliendid Avaliku sektori Ühiskond institutsioonid Aktsionärid, Finantsinstitutsioonid Organisatsioon investorid Partnerid Organisatsiooni- liikmed Varustajad, hankijad Uued ja vanad juhtimisfunktsioonid Otsustamine Kommunikatsioon Kontroll Planeerimine Eestvedamine Organiseeri-
Max Weber- võimu teoreetik, ta on määratlenud võimu kui inimese või grupi suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine, võim on ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud, domineerimine. Võimu ressursid võivad olla ainelised (omand ja kapital) kui ka vaimsed (teadmised ja kogemused, nüüdisajal ka inimkapital ja sotsiaalne kapital. Autoriteerne võim-inimesed kuuletuvad mitte hirmust, vaid veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad, karismaatilised liidrid- juhid, kes omandavad ülimusliku autoriteedi tänu oma juhitalendile ja liidrioskusele (Lenin, Hitler, Churchill, Castro, Mahatma Gandhi). Riigivõimul on tunnused, mis on talle ainuomased ehk monopoolsed. Tunnused: 1) ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist, 2) koguda makse ja otsustada maksutulu, 3)sedausega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks, 4)otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi ...
Selline vahendus võib olla tehniline, aga ei pruugi. Selles mõttes on meediumid mitte ainult ajaleht, raadio, tv, vaid ka inimene. Meediumi puhul on tegemist organisatsiooniga. Meedia mõiste Kommunikatsiooniinstrumendid- märgid, mida suhtluses kasutatakse: eeskätt loomulik keel, aga ka liigutused ja helid Meediatehnika- tehnilised vahendid, mida kasutatakse et meediapakkumisi raamatu, filmi või e-kirja vormis luua, levitada ja vastu võtta Institutsioonid või organisatsioonid mis luuakse, et meediatehnikat kasutada Meediapakkumised ise, mis luuakse eelmiste tegurite koostöös (nt raamatud, ajalehed). Ajalooliselt võime eristada nelja meediumide rühma: 1) Esmased meediumid ehk primaarmeedia 2) Teisene ehk sekundaarmeedia (kirjutus- ja trükimeedia) 3) Tertsiaarmeedia 4) Kvaternaarne meedia Massikommunikatsiooni eripärad 1) Avalik, st ilma määratud vastuvõtjata, kõigile avatud kommunikatsioon
Keskkonnaminister Marko Pomerants Maaeluminister Urmas Kruuse Rahandusminister Sven Sester Kaitseminister Hannes Hanso Kultuuriminister Indrek Saar Justiitsminister Urmas Reinsalu Majandus- ja taristuminister Kristen Michal Ettevõtlusminister Liisa Oviir Siseminister Hanno Pevkur Riigihalduse minister Arto Aas 8. Millised on EV Presidendi juures tegutsevad institutsioonid? Presidenti mõttekoda, Vabariigi presidenti rahastu, Riigikaitse nõukogu, Eesti koostöö tegu, Eesti mälu instituut, Kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu ümarlaud. 9. Mis valdkonnad kuuluvad maaeluministeeriumi valitsusalasse? 10.Mis on viimase uudise (kuupäev) sisuks maaeluministeeriumi lehel? 22.Veebruaris. Kuulutati välja konkurss mille sisuks oli loomakasvatus. 11
Toomkoolid. Vana-Liivimaa. LINNAD Francesco Petrarca / Libri mei / Veneetsia Püha Markuse katedraal Giovanni Boccaccio / Santo Spirito kl. Niccolo de Niccoli Firenze Püha Markuse kl Poggio Bracciolini komplekteerimine Biblioteca Laurenziana Antonio Magliabechi LINNAD Matthias Hunyadi I Bibliotheca Corviniana, abiks Beatrix Vatikani raamatukogu Richard de Bury Philobiblon ehk raamatuarmastusest. Vana-Liivimaa. Dokumentide erinevad tüübid. Halduslikud institutsioonid. ÜLIKOOLIDE RAAMATUKOGUD 12.-17. SAJANDINI Ülikoolide tekkimise eeldused. Varasemad ülikoolid. Bologna (1119, 1158 põhikiri). Salerno. Pariis, Oxford, Cambridge, Salamanca, Padua, Napoli, Praha, Krakov, Viin, Erfurt, Heidelberg, Köln, Upsala, Kopenhaagen 15 s. lõpul 65 kooli Õppetöö korraldus. ÜLIKOOLIDE RAAMATUKOGUD 12.-17. SAJANDINI Raamatukogude asupaigad. Fondi täiendamine. Laenutuse omapärad. Nn. ketiraamatukogu. II periood 16.-17. sajand Thomas Bodley
igaüks ise (nt. Suurbritannia ja USA) sotsiaalsfäär ühishüve- kaup/teenus, mida inimesed tarbivad ilma turu vahenduseta avalik sektor e. esimene sektor- võimu-ja valitsemisasutused ning ametkonnad, põhiülesandeks julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine erasektor e. tulundussektor- kasumit taotlevad eraettevõtted mittetulundussektor e. kolmas sektor- kodanikuühiskond, kuhu kuuluvad kasumitaotluseta organisatsioonid ja institutsioonid. pluralism- mitmekesisus/ nüüdisdemokraatias puudub üks kindel võimueliit, võim jagatakse huvigruppide vahel läbirääkimist ja kokkulepete alusel. jätkusuutlikkus- jätkusuutlik areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu järgmise põlvkonna huve. urbaniseerumine- ehk linnastumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikkude osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine.
Mis on ühiskond? See on inimeste kooseluvorm, millest tulenevad sotsiaalsed suhted ja institutsioonid Nimeta 3 ühiskonnasektorit, näidet kes sinna kuuluvad, mis on sektorite eesmärgid. Avalik sektor – tagada riigi toimimine (Valitsu, politsei, kool, haiglad jne) Erasektor – teenida tulu (Kõik ärid) Mittetulundussektor – aidata kaasa ühiskonna arengule (heategevus jne) Mis on sotsioloogia? See on teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid Mille poolest erinevad inimesed ühiskonnas? Too näiteid Bioloogiline erinevus – kasv, vanus, sugu, nahavärv Sotsiaalne erinevus – elatustase, haridus Mida tähendab sotsiaalne kihistumine? Kas Eesti ühiskond on sinu arvates kihistunud või mitte? Põhjenda oma arvamust. Tähendab erinevaid jõukusastmeid Nimeta kolm erinevat ühiskonnamudelit, kirjelda neid mis on nende positiivsed ja negatiivsed jooned`? Põllumajanduslik sector – oma tarbeks tootmine, elati maapiirkonnas, hoolekanne pere kanda T...
Efektiivne kapitaliturg ja riigi roll selle arendamisel Kapitaliturg on pikaajaliste(enamasti tähtajaga üle ühe aasta) finantstehingute turg, kus kaubeldakse valitsuse võlakirjade, munitsipaalvõlakirjade, erinevate laenutoodete, aktsiate ja teiste finantsinstrumentidega. Kapitalituru areng sõltub suuresti kohalikust seadustikust ja suhtumisest. Näiteks sellest, kuidas riik maksustab investeeringuid ja kas valitsus on valmis noteerima riigiettevõtteid börsil. (Balti....2008:15) Kapitalistliku ühiskonna paindliku toimimise üks põhinõudeid on tagada kapitalivoogude liikumine kõige efektiivsemal moel. Efektiivsus ses kontekstis tähendab kapitali vaba liikumise tagamist, võimalikult madalaid ülekandekulusid, kindlaid seadusi investorite ja investeeringute kaitseks, info kättesaadavust ja kahtlemata ka informatsiooni ühesuguse tõlgendamise võimalust. Sellise efektiivsuse suudavad tagada väga laiale vundamendile rajatud investeerimisvõimaluse...
suurimaks laienemiseks. Järgneval 2007 aastal liitusid liiduga ka Rumeenia ja Bulgaaria. Euroopa Liidu poliitiline süsteem on maailmas üks ainulaadsemaid. Euroopa Liidu edu peitub paljuski just tema ebatavalises töökorralduses. Ta ei ole föderatsioon nagu Ameerika Ühendriigid, kuid samas on ta palju muud kui valitsustevaheline organisatsioon nagu seda on ÜRO6. Euroopa Liidu poliitilise struktuuri alustaladeks on demokraatia ning seaduse ülimuslikkus. 1.2 Euroopa Liidu institutsioonid Kõiki otsuseid, mis Euroopa Liidus tehakse teevad järgmised kolm põhiinstitutsiooni: Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu ning Euroopa Komisjon. Esimene neist EP esindab Euroopa Liidu kodanikke ning, selle liikmeid valivad kodanikud otsestel valimistel ise. Teine Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu esinab liidu liikmesriike ning Euroopa Komisjon, esindab liidu kui terviku huve. Lisaks neile kolmele on Euroopa Liidus veel mitmeid tähtsaid institutsioone
Palgasõdurilepingud kajastasid relvastuse laenamist, vigastusi, sotsiaalseid tingimusi. Ernst von Mindeni muutis värvikaks ajalootegelaseks skandaal (väidetavalt oli ta levitanud laimu, et Tallinn tahtis rünnata Taani kuningat, mida ta ise eitas) ning tema elu dramaatiline lõpp, kus ta mõisteti surma. 1969. aasta Eduard Bronhöhe romaanil ,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad", põhinev film kajastab kristliku ordu kultuurilugu. Kirik ning klooster olid üliolulised institutsioonid ning nendele vastuhakkamine lubamatu. Filmi kangelanna sakslasest aadlipreili Agnes otsustab, et ta ei soovi abielluda ,,Liivimaa parima ratsutaja" Hans von Risbieteriga (kes lubas abiellumise korral kloostrile anda kultuuripärandi) ning kangelaslikust Gabrielist kujuneb tema päästja, mistõttu hakkab neid jahtima klooster. ,,Viimne reliikvia" omab olulist tähtsust meie kultuuriruumis. Tema hea jälgitavus ja
surmanuhtluse; oma riigi kodanike väljasaatmise riigist või nende riiki sisenemise keelamise; välismaalaste kollektiivse väljasaatmise. Konventsiooni täitmist kontrollib Euroopa Inimõiguste Kohus. Konventsiooni täiendavad Euroopa sotsiaalharta, piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise tõkestamise Euroopa konventsioon ja vähemusrahvuste kaitse raamkonventsioon. Kõigi nimetatutega on Eesti ühinenud. Muud inimõigustega tegelevad ENi institutsioonid: rassismi ja sallimatuse tõkestamise Euroopa komitee (ECRI); piinamisvastane komitee (CPT); inimõiguste volinik. Eesti Euroopa Nõukogus Eesti sai ENi liikmeks 14. mail 1993. Eesti prioriteedid Euroopa Nõukogu liikmesriigina: Euroopa Inimõiguste Konventsiooni ja Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste autoriteedi kindlustamine; Rahvusvahelise õiguse normide edendamine keskendudes meedia-ja väljendusvabadusele, sh internetis, küberkuritegevusele, soolisele
14. Lääneriigid külma sõja ajal §25, (30,) 31, 32 lääneriigid mõistena alles pärast II NB! maailmasõda 1. Üldistuseks · eesmärk: demokraatiat kaitsta - alade jagamine - Marshalli plaan - Kolmanda maailma riigid - eeskujuks heaoluühiskond · rõhutati koostööd - kuni 1949 ka NSV Liiduga - Saksamaaga, Jaapaniga - rahvusvahelised institutsioonid USA presidendid: · 1933-1945 F. D. Roosevelt · 1945-1953 H. Truman · 1953-1961 D. Eisenhower · 1961-1963 J. F. Kennedy · 1963-1969 L. Johnson · 1969-1974 R. Nixon · 1974-1977 G. Ford · 1977-1981 J. Carter · 1981-1989 R. Reagan · 1989-1993 G. Bush senior · 1993-2001 B. Clinton · 2001-2009 G. Bush · alates 2009 B. Obama 2. USA · aktiivne välispoliitika - Trumani doktriin kommunismi leviku vältimiseks majanduslik ja sõjaline abi - Eisenhoweri doktriin
.....................5 1.2 Filmis kajastatav ühiskond ja kultuurilised komponendid......................................6 1.3 Sotsialiseerumine ja sotsiaalsed faktid....................................................................7 1.4 Hälbekäitumine........................................................................................................8 1.5 Sotsiaalne sartifikatsioon ja mobiilsus..................................................................10 2. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID.......................................................................12 2.1 Perekond................................................................................................................12 2.2 Majandus...............................................................................................................14 2.3 Haridus ja religioon...............................................................................................15 2.4 Poliitika ja võim..................
Sotsiaalse muutuse dialektiline mudel teesi märgib status quo, antiteesi opositsioonilised jõud ja nende kahe vahelisest konfliktist kerkib süntees Sotsiaalse muutuse tsükliline teooria põhineb arusaamal, et kultuurid on nagu organismid, mis arenevad sünnist lõpliku allakäiguni Sotsiaalsed faktid kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid Sotsiaalsed institutsioonid ühiskonna liikmete individuaalsete ja kollektiivsete põhivajaduste korrastatud struktuur Sotsiaalsed normid käitumise reeglid Sotsialiseerumine on eluaegne protsess, mille käigus inimene omandab kultuuri, õpib tundma ennast ja oma sotsiaalset mina Sotsialiseerumise agendid inimesed ja organisatsioonid, kes vastutavad reeglite ja rollide õpetamise eest Sotsialism majanduslik süsteem, mis põhineb arusaamal, et majandustegevuses tuleb
Ettekirjutus, millel on kõrgeim õigusjõud. ÕIGUSNORM õiguste ja kohustuste kujul riigi poolt kehtestatud käitumisnorm, mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga RIIK võimu- ja valitesmisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil ja teostab võimu alaliste institutsioonide kaudu. Tunnused: kontroll kindla territooriumi üle, elanikkond, võõrriikide poolne tunnustus, avalikud institutsioonid, otsused vormistatakse õigusnormidena ÕIGUSRIIK seaduste võim on maksimaalne ja inimeste roll minimaalne. Tunnused: võimude lahusus, põhiõiguste garanteerimine, täidesaatva võimu seaduslikkus jt. Näited: USA, (tööohutusseadus, karistustabel, riigihanked, diskrimineerimine (õigused muutunud pealesurumisvahendiks), Eestis kuvariga töötamise eeskirjad jpm. Kaasneb tohutu bürokraatia. HALDUS objekti või valdkonna igakülgne plaanipärane korraldamine
kodanikkonna määratlemine. Lisaks: keskkonnakaitse; demograafilise situatsiooni mõjutamine; tervishoiuteenused; haridusteenused; sotsiaalse kaitse võrk, mis hõlmab pensionisüsteemi, garantiisid seoses tööpuuduse ja õnnetusjuhtumitega; kultuur. Avalikud organisatsioonid on niisiis organisatsioonid, mis tegelevad avaliku huvi elluviimisega. Avaliku sektori struktuur: Avalik-õiguslikud juriidilised isikud, Riik, Põhiseaduslikud institutsioonid: riigikogu, riigikontroll, vabariigi president, valitsus, kohalik omavalitsus, kohus, õiguskantsler, eesti pank. Seos ärisektoriga: poliitilise, õigusliku ning majandusliku keskkonna loomine. Riik ostab teenuseid: nt avalikud hanked (vähempakkumine) Kontroll ärisektori üle: nt tarbijakaitse Infrastruktuuri loomine, mis vajalik ühiskonna ja ettevõtete tööks. Seos kodanikuühiskonnaga: Töökohtade loomine
väärtusi Kodanikeühiskonna tasandid 1. Assotsiatsiooniline tegevusväli riigist ja majandusest eraldiseisev väli, kus tegutsetakse vabatahtlikkuse alusel üldiste ühishuvide edendamiseks 2. Avalikkussfäär inimese ,,paiknemise" koht, mis sisaldab jagatud huvide eeldust, luuakse ühistähendusi ja otsitakse teed parimate lahendusteni avaliku demokraatia arutelu abil 3. Hea ühiskond kõik institutsioonid aitavad kaasa heade normide kehtestamisele, kodanikeühendused loovad ühiskonnas üldise usalduse, kasvatavad lojaalsst, koostöövaimu, inimesed saavad areneda Kodanikujulgus: kodanik teab oma õigusi ja vabadusi, oskab neid kasutada, julgeb neid kasutada Osalusühiskond kõigil huvitatud osapooltel on vaba juurdepääs osalemaks demokraatlikus poliitikakujundamis- ja otsustusprotsessis, st võimalus oma elukeskkonda aktiivselt mõjutada.
suhestuvad ilmaliku maailmaga. 10. Vilfredo Pareto loogiline ja mitteloogiline käitumine. Sotsioloogia peab uurima mitteloogilist käitumist. Jäägid: kombinatsioonide jääk (emarebased) ja agregaatide püsivus (isalõvid) 11. Bronislav Malinowski Briti sotsiaalantropoloogia koolkonna rajaja. Bioloogiline funktsionalism inimestel on mitmesugused bioloogilised vajadused ja ühiskonna ülesanne on neid täita. Seda teevad erinevad sotsiaalsed institutsioonid (vajaduseks söömine institutsiooniks toidu varumine jne). Kultuuri kohta: institutsioonid tekivad vastusena inimvajadustele 12. Alfred Reginald Radcliffe-Brown Briti sotsiaalantropoloogia. Sotsiaalne funktsionalism institutsioonide ülesanne on ühiskonna vajaduste täitmine. Ühiskonna peamine vajadus on stabiilsuse tagamine ja institutsioonid aitavadki seda teha. Funktsionalistliku analüüsi eesmärgiks on välja selgitada institutsioonide roll
Vormistame nagu memot. Tähtaeg on 28.03.2008 kell 18.00 Euroopa Kohus Euroopa Ühenduste Kohus mida sageli nimetatakse lihtsalt kohtuks või Euroopa Kohtuks loodi 1952. aastal. Euroopa Kohtu asukohaks on Luksemburg. Selle ülesanne on tagada, et ELi õigusakte tõlgendatakse ja rakendatakse kõikides liikmesriikides samamoodi. See tähendab, et riiklikud kohtud ei saa sama teo eest määrata erinevat karistust. Samuti peab kohus tagama, et ELi liikmesriigid ja institutsioonid järgiksid õigusakte. Kohtul on õigus lahendada õigusvaidlusi liikmesriikide, ELi institutsioonide, ettevõtjate ja eraisikute vahel. Euroopa Kohtu koosseisu kuulub üks kohtunik igast liikmesriigist, nii et esindatud on kõigi 27 liikmesriigi õigussüsteemid.Kuid tõhususe huvides tuleb Euroopa Kohus täiskoguna kokku väga harva.Üldjuhul peab kohus istungit suurkojana, kuhu kuulub vaid 13 kohtunikku. Samuti võib kohus kokku tulla kolmest või viiest kohtunikust koosnevate kodadena.
9. Mitu liiget on Euroopa Keskpanga juhatuses? 6 liiget 10. Mitu riiki kuulub 2009 a alguses eurotsooni? 16 TEST 11 1. Kes algatab Euroopa Liidu õigusaktide eelnõusid? Euroopa Komisjon 2. Kes kuuluvad Euroopa Nõukogu koosseisu? Riikide ministritest 3. Kes nimetab ametisse Euroopa Komisjoni? Euroopa Nõukogu 4. Kes toimuvad Euroopa Parlamendi täiskogu istungid? Brüsselis ja Strasbourg'is 5. Milliseid on Euroopa Liidus otsuseid tegevad institutsioonid? Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon 6. Kui sageli toimuvad Euroopa Komisjoni istungid? Kord nädalas 7. Kuidas jagunevad riikide hääled kvalifitseeritud hääletamisprintsiibi järgi? Riikide hääled on jagatud vastavalt riikide rahvaarvule 8. Millega tegeleb Euroopa Kohus? Avaldab arvamust ühenduse õiguse või õiguse kehtivuse kohta 9. Millega tegeleb Euroopa Kontrollikoda? Kontrollib EL eelarve täitmist 10
ega oma elu ees. Vaimsust ei saavuta aga sooritades, vaid üksi pühendudes. Seal, kus sooritajad tõrjuvad pühendunuid, muutub olemine elutuks. Nagu koolipõlves taheti maha saada eksamiga, nii püütakse vanast harjumusest hiljem kuidagi eluga maha saada. · Hirm Miks hirm ja milline hirm? Hirm on kannustajaks institutsionaalses hariduses. Laps kardab õpetajat ja kontrolltööd, suured kardavad oma koha ja karjääri pärast, institutsioonid oma maine pärast, ning kardab ka ühiskond. Võib oletada, et ka üks riiklikke haridussüsteeme käivitavaid jõude on hirm, hirm tuleviku pärast. Et tulevik oleks prognoositav ja kontrollitav, on tuleviku planeerimise vahendiks haridus. Turg peab teadma, keda tal on koolipingist oodata. Selle alateadliku hirmu ilmekaks väljendajaks on praegune Eesti hariduse paradoks: kõigi muude eluvaldkondade liberaliseerumise taustal on riiklik surve ja reglement haridusele üha suurenenud
vabatahtlikult ja demokraatlikult heaks kiitnud. Alusleping on siduv kokkulepe ELi liikmesriikide vahel. Selles on seatud Eli põhieesmärgid, ELi institutsioonide eeskirjad, otsuste tegemise kord ning ELi ja selle liikmesriikide vahelised suhted. Aluslepinguid muudetakse, kui on vaja muuta ELi tõhusamaks ja läbipaistvamaks, valmistuda uute liikmesriikide vastuvõtmiseks või luua uusi koostöövaldkondi (nt ühisraha). Aluslepingute kohaselt võivad ELi institutsioonid vastu võtta õigusakte, mida liikmesriigid seejärel rakendama asuvad. Peamised aluslepingud on Lissaboni, Nice`i, Amsterdami, Maastrichti, Brüsseli, Rooma lepingud, Ühtse Euroopa akt ja Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping. (Europa, ELi aluslepingud) 4 Poliitikad Euroopa Liidu transpordipoliitika ELi transpordipoliitika aitab hoida Euroopa majandust dünaamilisena, arendades reisimist kiiremaks ja ohutumaks muutvat nüüdisaegset
Riikide jaotamine arengutaseme alusel Pikka aega liigitati riigid kolmeks: Esimene Maailm (arenenud tööstusriigid) Teine Maailm (sotsialistlikud riigid) Kolmas Maailm (arengumaad)* nimetus võeti kasutusele külma sõja perioodil 1980ndatel hakati riike liigitama: Põhja riigid Lõuna riigid Üldiselt ei ole kasutusel ühest riikide liigitamist nende arengutaseme alusel. Eri institutsioonid kasutavad erinevaid liigitusi. CIA toob välja 34 arenenud riiki, IMF aga 31 arenenud majandusega riiki. Maailmapank loeb suure sissetulekuga 60 riiki, nende hulgas on ka arengumaid ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Riikide jaotamine arengutaseme alusel Sageli kasutatakse riikide kolmest jaotust valdavalt SKT alusel: Kõrgelt arenenud riigid (More Economically Developed Countries MEDC)
Eduard Sizov, MSc 2007 EL, ajalugu · 1947 Marshall´i plaan · 1948 - Euroopa Majandusliku Koostöö Organisatsiooni (OEEC) kuulusid 16 riiki · 1949 - Euroopa Nõukogu (moodustasid 10 riiki) · 1950 Schumani plaan · 1952 - Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ECSC) · 1958 Rooma kokkulepe (ühisturg) EL, ajalugu Rooma kokkulepe: - Uued suunad koostöös - Euroopa Aatomienergiaühendus - Euroopa Majandusühendus - Institutsioonid - Euroopa Assamblee - Euroopa Kohus - Euroopa Investitsioonipank - Majandus- ja Sotsiaalkomitee EL, ajalugu Euroopa Majandusühendus - kaubavahetuspiirangute kaotamine - ühine poliitika välisriikidega kauplemiseks - transpordi-, põllumajandus- ja majanduspoliitika koordineerimine - tööjõu ja kapitali vabaliikumine EL, ajalugu Lepingu § 2: "Liikmesriikide lülitumisel Ühisturgu (the Common
Demokraatia tuleb kreekakeelsest sõnapaarist "demos" rahvas ja "kratos" võim. See tähendab, et kõrgeim võim kuulub suveräänile, kelleks on rahvas. Rahvas aga teostab oma võimu mitmesuguste institutsioonide kaudu. Tänapäeva demokraatlikes riikides on otsustusõigus riiklikult tähtsates küsimustes rahva poolt valitud esindajate kogul. Demokraatlikus riigis pääsevad pärast valimisi tavaliselt võimule erakonnad, ühendused vm, kes said enim hääli, st kelle võimulepääsu rahvas kõige enam soovis. Rahval on kindel arusaam poliitikast. Selle aluseks on .poliitikute demokraatia., mis eirab paljuski demokraatia ja juhtimise põhimõtteid, ent on meisse tugevalt juurdunud. Poliitikud kasutavad maksimaalselt ära kaht asja: rahva usaldust ja passiivsust. Demokraatia toimib, kui: a) võimu kuritarvitamine on tõkestatud; b) riiki valitsetakse vaid rahva huvides ja lähtuvalt tema tahtest; ning c) rahvas saab öelda oma sõna riigivalitsemise kohta. Tän...
miimika, kehahoiak, hääl, hoiatusvärvus) · Liigikaaslastega suhtlemiseks on karjas elavatel putukatel, kaladel, lindudel ja loomadel oma kommunikatsioonisüsteemid (eri piirkondades karjadel isegi eri murded) · Inimkeele väljendusvõimalused on tohutult avaramad kui loomadel (puudub mõtlemine, valetamine, fantaseerimine; pettemanöövreid liigikaaslase päästmiseks siiski tehakse) · Ühiskondlikud institutsioonid defineeritakse keeleliselt (seadused, suhted) · Tehiskeel infoandja (liikluskeel, matem, keemia sümbolid, arvuti programmeerimiskeel) allub üldistele kommunikatsiooni seaduspärasustele. ,,Ebasiirus on täpse keelekasutuse suurim vaenlane. /---/" (Georg Orwell) Keel kui suhete hoidja · ERINEVUS TEHISKEELTEST: · keelel 2 tasandit: · vahendab infot, · samas kujundab omavahelisi suhteid (osaliselt kokkulangevad)
Sissejuhatus sotsioloogiasse Lektor Tarmo Strenze Õpik: Hess, b.B, Markson, E.W.&Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2011 · Eksam: 7 jaanuar või 14 jaanuar. Korduseksam 28.jaanuar. · Referaat. Tähtaeg- 18 detsember · Võimallikud lisa-kodutööd. Tekstifailid on doc või rtf formaadis Sotsioloogia-ühiskonnateadus Majandusteadus uurib majanduslikke nähtusi ja eeldab et inimesed on egoistid kes püüavad saavutada võimalikult suurt kasumit. Õigusteadus vs sotsioloogia Õigusteadus uurib õigust, seadusi, õigusteadlane analüüsib ja kritiseerib õigusnormide sisu. Sotsioloogia ei uuri ainult õigust, sotsioloog tavaliselt õigusnormide sisu ei kommenteeri. Ajalooteadus vs sotsioloogia Ajalooteadus uurib minevikus toimunut, ajaloollase eesmärgiks on anda konkreetsete sündmuste täpne kirjeldus. Sotsioloogia uurib tänapäeval toimuvat. Sotsioloogi eesmärgiks on uurida üldiseid seaduspäras...
Franz Ferdinandi Sõdivad riigid jagunesid Antaandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei olnud osalenud nii palju sõdureid, lahingutes hukkus üle 9 milj sõduri. I MS põhjused: - Võitlus turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi võimaluste pärast - Sõda oodati ja ei tajutud selle võimalikku negatiivset mõju - Mõjupiirkondade ja asumaade pärast - Puudusid rahvsuvahelised institutsioonid, mis oleksid reguleerinud suhteid diplomaatiliselt - Vastuoled maailma suurvõimude vahel I MS osapooled ja sõjaplaanid: - Antaant: Inglismaa iseseisev sõjaplaan puudus. Valmis oldi vaid koostööks Prantsuse vägedega, toetamaks nende vasakut tiiba. Prantsusmaa Plaan 17, see nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi hõivamise ning seejärrel sissetungi Saksamaale. Kogu sõjaplaani kandvaks ideeks oli hoogne pealetung
Riigivalitsemise vorme: Vabariik Monarhia Riigikorralduse vorme: Unitaarriik Föderatsioon (alaliselt terviklik, kuid võib olla mitu võimu nn autonoomiad) Riigi tunnused Riik on alati seotud võimu teostamisega ja selle võim on ülimuslik ning sõltumatu. Riigi otsuseid vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad. Riik omab kontrolli teatud territooriumi üle. Riigi institutsioonid on avalikud nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. 7. Riigiasutuse tunnused On kindla sisemise struktuuri ja hierarhiaga On moodustatud riigi poolt õigusaktide alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks Saab oma tegevuseks raha riigieelarvest Selle töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud (avalikud teenistujad) 8. Sotsiaalse kihistumise mudelid: 20. sajandil oli ühiskond jagatud Karl Marx'i järgi 20
sajandi lävel oli teadlik ja eesmärgikindel looduskaitse oma koha Eestis leidnud. Uudsed, Lääne-Euroopast pärinevad klassikalised looduskaitseideed võeti omaks eeskätt baltisaksa kultuuriringkondade loodusteadusliku tegevuse mõjul. Maarahvani jõudsid loodushoiuideed ka kirjasõna kaudu, näiteks O. W. Masingu, F. R. Kreutzwaldi, J. W. Jannseni ja C. R. Jakobsoni vahendusel. Järgnevalt vaatleme, kuidas on looduskaitse mõiste ja ideed, s.h. rõhuasetused, eesmärgid, meetmed ning institutsioonid möödunud sajandi jooksul teisenenud. On väga oluline säilitada kohapeal tekkinud huvi ja initsiatiiv loodushariduse vallas tegutseda, kuid samas on nii inimeste tööaja kui ressursside paremaksjaotamiseks oluline loodushariduse tugikeskuste vahel tekitada teatud koordineeritus. Viimane tähendaks teatavat optimeerimist ja koostööd nii käsitlevate teemade kui õppevahendite jm tööks tarviliku planeerimisel. Loodushariduse tugikeskuste võrgustikuna toimimine ning
stiimulid, et olla valitsusega tihedalt seotud, kuna läbi lobitöö on võimalik saada endale kas toetus või seadusandlike soodustusi. Üldvalitsus Üldvalitsuseks nimetatakse kõigi valitsusüksuste kombinatsiooni. Üldvalitsuse alla kuuluvad: keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ja teised institutsioonid, mis tegelevad maksustamise (Maksuamet) või valitsuskulutustega (eelarvelised fondid Kultuurkapital, Põllumajanduse- ja Maaelu Krediteerimise Fond, Ekspordi Krediteerimise Fond, Väikeettevõtluse Krediteerimise Fond jne). Peale selle on veel Eesti Sotsiaalhooldusfond ja Tervishoiu- ja Ravikindlustusfond oma eraldiseisva
sellistelt autoritelt nagu Eduard Vilde, August Kitzberg, Juhan Liiv, Anna Haava, Gustav Suits; rühmitus "Noor-Eesti" võttis sihiks rahvuskultuuri viimise kooskõlla Euroopa arengutega – Noor-Eesti esimese almanahhi sissejuhatusest pärineb ka Suitsu paljutsiteeritud üleskutse: "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!". 1913 valmis Estonia teatri hoone Tallinnas. (Pärast iseseisvumist) 1918. aastal saavutatud iseseisvus andis võimaluse luua eesti rahvuskultuuri toeks riiklikud institutsioonid. Rahvuskultuuri arengut toetas koolikorraldus ning emakeelne kõrgharidus ja teadus. 1932–37 ilmus "Eesti Entsüklopeedia", 1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia. Kunst muutus profesionaalseks. 1922 asutati Kirjanike Liit, 1923 alustas ilmumist ajakiri "Looming". Tegutsesid kirjanduslikud rühmitused "Siuru" (PILDIL), "Tarapita" ja "Arbujad". Kõrge kunstiväärtusega proosateoseid lõid August Gailit, Friedebert Tuglas, A. H. Tammsaare. Tartus tegutses Kõrgem Kunstikool Pallas
Luxemburg, Holland 1973 – Taani, Iirimaa, Suurbritannia 1981 – Kreeka 1986 – Hispaania, Portugal 1995 – Austria, Soome, Rootsi 2005 – Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Slovakkia, Tšehhi, Sloveenia, Malta, Küpros 2006 Rumeenia, Bulgaaria Eestil on kuus esindajat Euroopa Parlamendis Tunne Kelam Kristiina Ojuland Siiri Oviir Ivari Padar Indrek Tarand Vilja Savisaar-Toomast Euroopa Liidu peakorter Brüsselis Euroopa Liidu institutsioonid Euroopa Liidu Nõukogu (esindab liikmesriike) Euroopa Parlament (esindab kodanikke) Euroopa Komisjon (poliitiliselt sõltumatu, seisab Euroopa ühishuvide eest) Euroopa Kohus (jälgib seaduste täitmist ja ühtmoodi tõlgendamist) Kontrollikoda (jälgib rahade kasutamist) Teised eriülesannetega asutused Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament Euroopa Liidu Nõukogu on Euroopa Liidu institutsioon, kus on
Sotsiaalne kaasatus ja sotsiaalne tõrjutus: selle näitajad ja põhjused. | 18. Absoluutne ja suhteline vaesus. Mõistete selgitus, statistika analüüs. | 19. Mida tähendab sotsiaalne sidusus? | 20. Kas vaesus on Eestis tõsine probleem? Põhjendage oma arvamust. 1. Kas Eesti on teadmusühiskond? Teadmusühiskond ühiskond, mille majanduses ja ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi, töös hinnatakse paindlikust; ülikoolid ja uurimisasutused on olulised ühiskonna institutsioonid, teadlaste ja üliõpilaste osakaal on kõrge. 2. Kas innovatsioon on majanduse arengu võti? Innovatsioon uute ideede edukas ellurakendamine, uuenduste sisse toomine. Jah, 3. Mis on e-majanduse plussid ja miinused? Plussid: keskkonna sõbralik, mugav, ühe hiireklikiga on võimalik osta poest endale ükskõik mida, see hoiab aega kokku, on võimalik lugeda kauba kohta kommentaare ja arvamusi, vahepeal on internetist ostes kaup odavam kui poes, kergem teha internetipanga kaudu makse
Euroopa Liit ja õigus 1. Kas Euroopa Liit on rahvusvaheline organisatsioon või riigi taoline moodustis? Euroopa Liit kui institutsioon on midagi riigi ja rahvusvahelise organisatsiooni vahepealset.Euroopa Liidul on ühised jooni nii riigi kui rahvusvahelise organisatsioonina.Riigil kui erilisel organisatsioonil on kolm põhitunnust:territoorium, rahvas ja avaliku võimu organisatsioon.Oma struktuurilt sarnaneb ühenduse kord riigi ülesehitusega.Kuid euroopa Liidul puudub riigile omane põhiseadus.Euroopa Liit rakendub ellu läbi oma liikmesriikide loodud õiguskorra,mis ühtlasi tagab liidu põhiväärtuste elluviimise.Rahvusvaheline organisatsioon on mitmepoolsete rahvusvaheliste suhete stabiilne institutsioon,mis on loodud vähemalt kolme riigi või teme institutsioonide poolt omavaheliseks kooskõlastatud tegevuseks ning millel on oma pädevus,alaliselt tegutsevad organid ja spetsiifilised poliitilisorgani...
15.03.2010 PARLAMENT, VALITSUS JA PRESIDENT JUHTIVAD PÕHISEADUSLIKUD INSTITUTSIOONID Erinevad võimukorraldused 1) monarhiad a) piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia (Rootsi) b) absoluutne monarhia (Saudi Araabia) 2) diktatuurid (piiramatu võim) 3) autoritaarsed (Põhja-Korea) 4) totalitaarsed riigid (NSVL) 5) vabariik maailmas levinum valitsemiskorraldus. 15.03.2010 halduskorraldus 2 Erinevad demokraatiad parlamentaarne presidentaalne
Euroopa Liidu eksamikonspekt Euroopa komisjon EK (Euroopa komisjon)on kaasatud otsuste vastuvõtmise protsessides kõikidel tasanditel. Tihti EK võim on veel suurem, selle tõttu, et teised EL-i institutsioonid ei taha või ei saa tagada tugevat juhtimist. Komisjon on EL süsteemi südames. Kohalemääramine ja koosseis Komisjonäride kolleegiumis alguses oli 9 liiget, siis see arv kasvas, sellega kui liitusid uued riigid. Igast riigist pidi olema vähemalt üks komisjonär, aga suuremad riigid esindasid isegi kahte, kuni oli Nizza sametini, kus oli kokkulepitud, et iga liimkesriik, saab nomineerida ühte komisjonääri, ning nende maksimum arv on 27.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
