On olemas ka teatud miinused, esimene, et see on väga suur administratiivne koormus ja teine, et see on suur vastutus, mis võib mõjutada riigi prestiiži. Ülemkogu Ülemkogu on selline EL-i institutsioon, kus on esindatud kõik liikmesriikide valitsusjuhid (nt peaministrid või riigipead). Nende pädevuses on määratleda EL-i ühtset strateegiat, kus oleksid arvestatud kõike liikmesriikide arvamused, välja töötama printsiibe ja juhendi, kuidas EL peab käituma rahvusvahelistes suhetes ja kaitsepoliitikas, vastu võtta otsustustusi vajalike selleks, et defineerida ja rakendada ühtset välispoliitikat, nomineerida Euroopa Komosjoni presidendi, mida kinnitab Parlament. Ülemkogus on kaks tasandi, esimesel on esindatud riigi- või valitsusjuhid ja Euroopa Komisjoni president, teisel liikmesriikide välisministrid ja veel üks Euroopa Komisjoni toetav liige. On 52 ametlike ülemkogu liike ja väga piiratud hulk ametnike, kes on lubatud
Euroopa Ühendus, millest on tänaseks saanud mõjuvõimas riigiülene organisatsioon Euroopa Liidu nime all. Euroopa Liidu teke Euroopa Liidu sünnipäevaks loetakse 1. novembrit 1993.aastal, mil jõustati nn Maastrichti leping ja mis kujundas Euroopa Ühenduse ümber tänaseks Euroopa Liiduks (European Union) (eestikeelne lühend EL). Sellest hetkest alustas Euroopa Liit ka aktiivset koostöölepingute sõlmimist teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu EFTA, UNIDO jt. Samas hakkas EL värbama endale assotseerunud liikmeid- riike. 1994.aastal said EL-i assotseerunud liikme staatuse Poola ja Ungari, 1995.aastal aga Tsehhi, Slovakkia, Bulgaaria, Rumeenia ja ka Eesti. Kui EL-i moodustumise alguses oli EL-i täisliikmeid liikmesriike 12, siis 1995.aastaga kasvas see arv 15-le (lisandusid Austria, Rootsi ja Soome). Kõigi EL-iga assotseerunud liikmesriikide lõppeesmärgiks oli aga täisliikmeks saamine. See oli võimalik aga Maastrichti lepingu nõuete ja
Euroopa Liit Euroopa Liidu ideele pani aluse Robert Schuman 9. mail 1950. Mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Euroopa Söe- ja Teraseühendus sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951. aastal Pariisi lepinguga. Euroopa lõimumisprotsessi alguseks loetaksegi 1951. aastat. Riigid mis ühinesid: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Pratsusmaa ja Saksamaa. Euroopa Liidu rahvastik 2010. aasta alguses oli 501,1 miljonit. Euroopa Liidus on 23 ametlikku ja töökeelt. Need on: bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tsehhi ja ungari keel. 1957 Rooma lepingu allkirjastasid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Saksamaa LV ja Prantsusmaa. 1973 Toimus ühenduse põhjasuunaline laienemine, millega Euroopa Majandusühenduse liikmeteks said Iirim
Euroopa liidu peamised institutsioonid- ministrite nõukogu. Seadusandlik; 27 liiget; välisministrid arutavad välis- ja EL sisepoliitikat; määrus= seadus; direktiiv= kohandamine; arvamus-soovituslik; otsus- ühele liikmesriigile, isikule, ettevõttele. Euroopa komisjon: sisuliselt EL valitsus; tegev 5 aastat; alaline organisatsioon tegutseb Brüsselis; komisjoni juhib Jose Manuel Baroso; tähtsamad allüksused 29 peadirektoraati. Komisjoni ül.: algatab seaduseelnõusid, valmistab ette istungid, jälgib ministrite nõuk. Otsuste täitmist liikmesriikide poolt, esindab EL-i rahvusvahelistes organisatsioonides(nt:WTO) , haldab EL eelarvet. Euroopa parlament: valitakse iga 5 aasta järel; 784 saadikut; vetoõigus, komisjoni umbusalduse
Transparentsus- läbipaistvus, mõistet kasutatakse märkimaks ELi institutsioonide töö avatust. Astutakse samme parandamaks avalikkuse juurdepääsu informatsioonile, dokumente püütakse muuta selgemaks ja kergemini mõistetavaks. See tähendab paremaid seaduseelnõusid ning lõppeesmärgina ühtset ja lihtsustatud Euroopa Liidu aluslepingut Lissaboni strateegia- strateegia tõhusa majandussüsteemi saavutamiseks, seati eesmärgiks 2000.a märtsis Lissaboni Ülemkogul, et muuta EL 2010.a ,,kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks, teadmistele põhinevaks majanduseks maailmas, mida iseloomustaks säästev majnduskasv, koos suurema arvu ja paremate töökohtadega ning suurema sotsiaalse ühtekuuluvusega". Hõlmad selliseid valdkondi nagu teadusuuringud, haridus, koolitus, interneti- ühendus ja online äritegevus, samuti Euroopa sotsiaalkindlustussüsteemide reformi. Igal kevadel arutab ülemkogu strateegia elluviimist
Asutajateks 6 riiki: Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia, Luksemburg, Holland ja Itaalia. Inglismaa jäi kõrvale, kuid lubas teha tihedat koostööd. Antud tasandil eksisteeris ESTÜ vaid 7.a. 1955.a. toimunud liikmesriikide välisministrite tippkohtumisel otsustati viia majanduslik koostöö ka teistesse valdkondadesse. Uute organisatsioonide loomiseks moodustati nn. Spaakikomitee(nimi tulenes Belgia välisministrist). Komitee töötulemusena sõlmiti 1957.a. nn. Roomalepingud. Tegemist on tänase EL ühtede aluslepingutega, millega loodi euroopa majandusühendus EMÜ ja euroopa aatomienergia ühendus EURATOM. Nimetatud organisatsioonid hakkasid juriidiliselt eksisteerima 1958.a. Endiselt jäid kõrvale britid, kes 1960.a. rajasid oma majanduse päästmiseks ja konkureerivaks jõuks euroopa vabakaubandus assotsassiooni. Lisaks brittidele kulusid sinna 6 riiki: Taani, Norra, Rootsi, Portugal, Sveits, Austria- koostööpartnerina ka Soome
Tulud Suuremat osa rahast, mis Euroopa Liidu eelarvesse laekub, nimetatakse omavahenditeks. Euroopa Liidu eelarve kaks põhilist tuluallikat on traditsioonilised ja uued omavahendid. Eesti osamaks Eesti keskmine sissemaks Euroopa Liidu eelarvesse on vahemikus 1,3-1,4 miljardit krooni aastas, va esimesel liitumisaastal, siis on summa suurus 879 miljonit krooni, kuna liitumine toimus maikuus. Uued omavahendid: · käibemaks. Kuni 0,5% liikmesriikide maksustatavast käibest läheb EL eelarvesse · rahvuslikul kogutoodangul põhinev maks, kus iga riik maksab eelarvesse protsendiühiku rahvuslikust kogutoodangust Traditsioonilised omavahendid: · tollimaks Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide kaupadele Kulud Euroopa Liidu eelarve kulude pool koosneb laias laastus viiest osast: · ühine põllumajanduspoliitika · struktuurifondid, mis loodi peamiselt regionaalpoliitika rahastamiseks · sisepoliitika (nt teadus, haridus jmt)
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE KOOSTAJA ....NIMI.... EUROOPALIIDU KUJUNEMINE Referaat Juhendaja: ................ Pärnu 2013 Euroopa Liidu "vanad" liikmesriigid: - 1951.a. Belgia- Brüssel- kasutusel euro Itaalia- Rooma- kasutusel euro Luksemburg- Luxembourg- kasutusel euro Holland- Amsterdam- kasutusel euro Prantsusmaa- Pariis- kasutusel euro Saksa Föderaalne vabariik- Berliin- kasutusel euro - 1973.a. Suurbritannia Ühendatud Kuningriik- London- euro ei ole kasutusel Iirimaa- Dublin- kasutusel euro Taani- Kopenhaagen- euro ei ole kasutusel - 1981.a. Kreeka- Ateena- kasutusel euro - 1986.a. Portugal- Lissabon- kasutusel euro Hispaania- Madriid- kasutusel euro - 1995.a. Austria- Viin- kasutusel euro Soome- Helsingi- kasutusel euro Rootsi-Stockholm- euro ei ole kasutusel Liitus 10 riiki: 1. mail 2004.a liitunud riigid: Eesti- Tallinn- kasutusel euro Läti
Kõik kommentaarid