Keda võib pidada I maailmasõja võitjateks, keda kaotajateks (0)

Keda võib pidada I maailmasõja võitjateks ja keda kaotajateks?
Esimene maailmasõda, mida esialgselt teati ka lihtsalt maailmasõja nime all, sai tuntuks kui kaevikusõda; sõda, kus kasutati esimest korda keemiarelvi; sõda, kus toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt; sõda, kus toimusid XX sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad. Esimene maailmasõda ehk esimene sõda, mis hõlmas endas suurt osa maailma maadest, vältas 28. juunist 1914 kuni 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ( Suurbritannia , Prantsusmaa ja Venemaa liit 1907-1917) ja Keskriikideks (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria liit). Esimese maailmasõja peamiseks puhkemise põhjuseks olid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus turgude, toorainete, mõjupiirkondade, asumaade ja kapitali ekspordi võimaluste pärast; puudusid rahvusvahelised institutsioonid , mis reguleeriksid suhteid diplomaatiliselt. Esimese maailmasõja tegevuse järel muutusid Euroopa riikide piirid oluliselt ning sõda mattis oma tallermaadele miljoneid süütuid sõdurpoiste hingi. Tekib küsimus, keda võib pidada I maailma sõja võitjateks ja keda kaotajateks?
Kahtlemata tugevdas esimese maailmasõja tagajärjel oma seisundit USA. Peamiseks edu põhjuseks oli see, et USA sõtta astumine toimus alles 1917 aastal ehk siis, kui teised riigid olid juba ligi kolm aastat sõjatallermaal rinda pistnud. Samuti võib näha võidu saladust selles, et USA väeliin paiknes kodumaast suhteliselt kaugel, mis ei põhjustanud isamaa majanduslikule seisule suuri kaotusi. Mingeid märkimisväärseid territoriaalseid reforme, peale kontrolli saamist Ladina- ja Lõuna-Ameerika üle, samuti ei toimunud. Eelnevast järeldades oli ka USA´le laekuvate sõjakasude suurus äärmiselt kasin. Paratamatult tekib küsimus, kuidas see riik siis ometi saavutas nii suure majandusliku ja poliitilise tähtsuse kasvu maailmas? Kuid ka seda vastust ei tule metafüüsikast või ulmeraamatutest otsida, nimelt andis USA Euroopa riikidele arvukalt krediite ning muid abivahendeid. Sellega saavutaski USA meeletuid tulusid ning võib nentida, et paljud Euroopa riigid muutusid isegi USA võlglasteks ning USA oli sellega tõusnud maailma majanduse etteotsa .
Oma moodi võitjateks tuleb mul tunnistada ka kõik väikeriigid, mille iseseisvumine või tekkimine sai võimalikuks tänu nelja suure impeeriumi lagunemisele . Kokku sündis üheksa uut riiki, mille hulgast võime leida ka meie oma kodumaa Eesti, mis tekkis hiiglasliku Venemaa impeeriumi varemetelt. Ometi tuli nendel uutel riikidel oma vabaduse eest maksta sootuks kallimat hinda, kui seda USA oma edu eest tegi. Sõtta värvati noori mehi ning nende elujõud kustus, kas ühel või teisel rindel, kaitstes suure Venemaa huve. Olgu, et otseselt sõda Eestimaa pinnalt üle ei käinud, puudutas see siiski ka kaudselt tsiviilelanike: kõikjal leidus põgenikke, nälga ning haigusi; sõja tarbeks tuli anda raha, asju ning toitu.
Ei saa märkimata jätta, et Saksamaal läks paraku esimeses maailmasõjas pisut halvemini kui ühelgi teisel riigil. Nimelt, sõja lõpus, 1918 aastal tegid sakslased veel mitmeid pealetunge läänerindel, mis osutusid edututeks ning mis viis lõpuks Saksamaa ja tema liitlased täieliku sõjalise kokkuvarisemiseni. Saksamaa alustas rahuläbirääkimisi ning pidi nõustuma 1918 aasta 11. novembril sõlmitud Compiegne ’i vaherahu tingimustega, mille tulemusena tuli tal loobuda suurtest aladest , loovutada oma sõjarelvad ning tasuda sõjakahjusid. Saksamaa oli sisuliselt täiesti purustatud .
Nii nagu ühel jalgpalli mängulgi võib juhtuda: üks meeskond võidab seisuga 2:0, kuid ometi on mõlemad võistkonnad kaotajad , sest turniirisarjas, milles nad mängivad on nad langenud kõige viimaseks ning lahing, mille nad just maha pidasid , käis viimaste kohtade peale. Ma arvan, et esimene maailmasõda oli inimkonnale ning maailmale nagu jalgpallimatš, milles oligi võimalik saavutada vaid viimane koht, sest sõjaga kaasnesid tohutud inimkaotused - umbes 10 miljonit surnut ja 20 miljonit haavatut, kellest 3,5 miljonit inimest jäi sandiks. Lisaks nendele kokku ligi 30 miljonile inimhingele oli veel ligikaudu 10 miljonit elanikku, kes surid sõja vältel nälga või mõnesse haigusesse. Veel suurem suremus leidis aset aasta pärast reaalset sõja lõppu, kui sõdurid asusid koduteele, viies endaga ühes epideemia , mida tol ajal veel ei tuntud ning selle tagajärjel läks manala teed veel vaata, et ehk suuremgi hulk inimesi, kui neid, kes hukkusid läbi kahuritule. Samuti ei saa jätta märkimata suuri vaimsed kaotusi ning elatustaset, mis langes märgatavalt: kogu majandus oli suunitletud sõjale: relvade tootmine, milles kasutati isegi naiste ja laste tööjõudu. Olen arvamusel, et vaatamata sellele, et Inglismaa ja USA said teistest riikidest rohkem tulu, ei söandaks ma esimeses maailmasõjas näha võitjad, minu meelest oli see sõda, milles kaotasid nii USA, Venemaa, kui Eesti; sõda, milles kaotas iga maailmakodanik.