Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Majanduspoliitika teostamine rahvusvahelisel tasandil Rahvusvahelise Valuutafondi(IMFi) kaudu (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Majanduspoliitika teostamine rahvusvahelisel tasandil Rahvusvahelise Valuutafondi IMFi-kaudu #1 Majanduspoliitika teostamine rahvusvahelisel tasandil Rahvusvahelise Valuutafondi IMFi-kaudu #2 Majanduspoliitika teostamine rahvusvahelisel tasandil Rahvusvahelise Valuutafondi IMFi-kaudu #3 Majanduspoliitika teostamine rahvusvahelisel tasandil Rahvusvahelise Valuutafondi IMFi-kaudu #4 Majanduspoliitika teostamine rahvusvahelisel tasandil Rahvusvahelise Valuutafondi IMFi-kaudu #5 Majanduspoliitika teostamine rahvusvahelisel tasandil Rahvusvahelise Valuutafondi IMFi-kaudu #6 Majanduspoliitika teostamine rahvusvahelisel tasandil Rahvusvahelise Valuutafondi IMFi-kaudu #7 Majanduspoliitika teostamine rahvusvahelisel tasandil Rahvusvahelise Valuutafondi IMFi-kaudu #8 Majanduspoliitika teostamine rahvusvahelisel tasandil Rahvusvahelise Valuutafondi IMFi-kaudu #9 Majanduspoliitika teostamine rahvusvahelisel tasandil Rahvusvahelise Valuutafondi IMFi-kaudu #10 Majanduspoliitika teostamine rahvusvahelisel tasandil Rahvusvahelise Valuutafondi IMFi-kaudu #11 Majanduspoliitika teostamine rahvusvahelisel tasandil Rahvusvahelise Valuutafondi IMFi-kaudu #12 Majanduspoliitika teostamine rahvusvahelisel tasandil Rahvusvahelise Valuutafondi IMFi-kaudu #13 Majanduspoliitika teostamine rahvusvahelisel tasandil Rahvusvahelise Valuutafondi IMFi-kaudu #14 Majanduspoliitika teostamine rahvusvahelisel tasandil Rahvusvahelise Valuutafondi IMFi-kaudu #15 Majanduspoliitika teostamine rahvusvahelisel tasandil Rahvusvahelise Valuutafondi IMFi-kaudu #16 Majanduspoliitika teostamine rahvusvahelisel tasandil Rahvusvahelise Valuutafondi IMFi-kaudu #17 Majanduspoliitika teostamine rahvusvahelisel tasandil Rahvusvahelise Valuutafondi IMFi-kaudu #18
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-10-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Silviake Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
44
docx

Lähisajalugu: Külm sõda

kokku 17 miljoni dollari väärtuses; NL-i mõjusfääri riikidel keelas Stalin plaanis osaleda  Berliini blokaad (1948) – Lääneliitlaste kontrolli all oleval SMl olid tegevust alustanud demokraatlikud parteid ning valmistasid ette reforme, NL tsoonis oli kom diktatuur. Kui läänetsoonides alustati majandusreforme ja teoks sai rahareform, astuti Nõukogude okupatsioonitsoonis selle vastu (NL ei saanud linnaosa enda osaga majanduslikult siduda valuuta erinevuse tõttu). 1948 juunis lõikas NL Lääne-Berliini välismaailmast ära (elektrist, kütusest, toiduainetest). Loodeti linn põlvili suruda, kuid ei õnnestunud. Linnale ostutaud abi tegi öääneliitlased SMl populaarsemaks ja muutis Lääne ühtsemaks. Blokaad lõpetati 324 päeva hiljem.  Külm sõda (2 algust: Stalini kõne või Berliini blokaad) – Lääneriikide demokraatia ja idabloki kommunistliku

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Majanduse planeerimine – makromajanduspoliitika

Majanduse planeerimine – a)Majandusarengu toetamine ja tööpuuduse makromajanduspoliitika vähendamine. Iseseisev kirjalik töö vihikusse õpikuga (ptk 5.4). NB! Kirjuta b)rahandusministeerium maksuseaduste kaudu, mille küsimus ette! muutmine on Riigikogu pädevuses. 1. Nimeta riigi eesmärgid majanduspoliitika 7. Fiskaalpoliitika teostamise vahenditeks on: kujundamisel. Riik kehtestab seadused või reeglid, 1) riigieelarvelised kulutused, 2) maksud. mis määravad ettevõtete ja majapidamiste käitumiskeskkonna. Samal ajal toodab riik ka valitud kaupu ja teenuseid, mida ta pakub majapidamistele ja ettevõtetele. Riik tagab kodanike sotsiaalse ja majandusliku heaolu. Riik muudab ka sissetulekute 8. Kumb on olulisem – majanduskasv või

Makroökonoomia
thumbnail
22
docx

Ajalooarvestus

SUULISE ARVESTUSE TEEMAD 1. II maailmasõja peamised põhjused. a) NSV Liidu tegevus sõja suunas; 17. septembril 1939 tungis Poolale kallale ida poolt ka Punaarmee, kes vallututas riigi idaosa. Septembri lõpus andsid poolakad alla. Lääne-Ukraina 8 piirkonda, mis olid läinud Poola riigi koosseisu pärast 1920. aasta sõda Nõukogude Venemaaga, liideti Ukraina NSV ja Valgevene NSV kooseisus NSV Liitu. 28. septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping, millega Poola, kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri. Nõukogude Liit alustas 1939. aasta 30. novembril sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. Soomel õnnestus küll säilitada iseseisvus, kuid ta pidi vastavalt 12. märtsil allkirjastatud rahulepingule loobuma maa-aladest Karjalas, kokku umbes 131 kogu Soome territooriumist. b) Saksamaa sammud sõja suunas; Hitleri ja natsionaalsotsialistide võimulepääs Saksamaal 1933 t

Ajalugu
thumbnail
47
docx

Nimetu

· Produktid: nisu,tubakas,puit,riis (puuvill hil.) Istanduste töökõupuuduse lahendus: orjatöö · Eurooplased ja indiaanlased ei pea vastu lõunapoolsete kolooniate istandustel · Lahenduseks triangelikaubandus: Eurooplased müüsid relvastust, klaaspärle, alkoholi jne. Lääne-Aafrikasse, kust võeti peale orjalaadung, mis viidi Lääne-India saartele. PA viidi Eusse tubakat ja puitu. Emamaa majanduspoliitika · Emamaa merkantilistlikud arusaamad: PA peab tootma tooraineid Inglismaa-SB-le ehk olema toorainete reservuaar ja emamaa väliskaubanduse ergutaja ja PA peab ostma Inglismaa-SB manufaktuuritooteid · Kolooniate majanduslik ärakasutamine · 18.saj. PA kolooniate väliskaubandus oli monopoliseeritud brittidele ja PA kolonistidele · Maj. süsteem piiras ameeriklaste õigusi ja takistas nende majanduse arengut · PA rummi tooraine melass pärines L-I saartelt

thumbnail
9
doc

Glossary - sõnavara

A Budget ­ eelarve Account ­ aruanne Accounting equation ­ aruande C võrdsustamine Capital ­ kapital Accounting period ­ aruandeperiood Capital allowances ­ rahalised annetused Accounting policies ­ majanduspoliitika Capital budgeting ­ rahalise eelarve Accounting standards ­ raamatupidamise koostamine standardid Capital employed ­ rakendatud kapital Acquisitions ­ äritehingud Capital expenditure ­ investeerimisplaan Activity based costing ­ teenus Cash ­ sularaha Allocation ­ jaotamine

Äriinglise keel
thumbnail
3
doc

Pingelõdvendus, Helsingi protsess, Külm sõda

Majandus hakkas kiiremini kasvama, see vähendas tööpuudust. Edukas oli ka Thatcheri välispoliitika. Arendas koostööd USAga, parandades sellega UK positsiooni. Oma otsustavust UK huvides näitas ta Falklandi kriisis 1982. Argentiina tahtis liita oma riigiga F. Saared. Aga Thatcher saatis laevastiku ning brittide dessant vallutas territooriumi tagasi. Reaganoomika Ameerika Ühendriikides Majanduslikus ja moraalses kriisis vaevalesid 1970. aastate lõpul ka USA. Uus president Reagani majanduspoliitika aluseks oli arusaam, et sotsiaalsete probleemide lahendamine vaid tulude riigieelarvelise ümberjaotamise abil majanduse arengut. Seetõttu asus Reagan kärpima sotsiaalprogramme. Oluline oli ka maksude kärpimine. 3 aasta vältel vähendati USA maksukoormust kolmandiku võrra. Algul tõi reaganoomikaks ristitud majandusprogramm kaas suure tööpuuduse, aga sellele järgnes suur majandustõus. Välispoliitikas lõppes pingelõdvendus

Ajalugu
thumbnail
20
docx

Maailm I maailmasõja järel

Maailm I maailmasõja järel · USA ­ USAst sai maailma juhtivaim riik · Rahvasteliit ­ riikidevaheline organisatsioon mis hoiab sõdu ära o Keskuseks oli Genfi linn (Sveits) o Jõuetu kuna: USA ei astunud rahvasteliidu liikmeks Rahvaste liitu ei võetud algul sõja kaotanud riike (saksamaa ja venemaa) · 1922 ­ sõlmiti Rapallo leping (saksamaa ja venemaa liidu leping) · Itaalia ja jaapan pole rahul I maailmasõja tulemustega · 1923 ­ sõjaärevusaasta (euroopas olid sel aastal mitmed väga olulised konfliktid) o Nt. Ruhri kriis · Dawesi plaan - saksamaale laenuandmine, kergendati reparatsioone · Komintern ­ kommunistlik intermatsionaal (maailma kommunistlike parteide liit) o Eesmärk: maailma revolutsioon (kogu maailm muuta kommunistlikuks)

Ajalugu
thumbnail
26
docx

Tuumarelvade piiramise leping usa ja nsvl vahel

Pingelõdvendus Detente ­ ajajärk millal suhtel Lääne riikide ja NSVL suhted paranesid, arg kui lääneriigid tegid NSVL-le mõningaid järeleandmisi Algus Prantsusmaal · Prantsusmaa hakkas iseseisvalt NSVL-ga suhteid parandama · 1970 ­ ida lepingud o W. Brandt ­ mees kes muutis saksamaa poliitikat Loobus hallsteini doktriinist Alustas ,,uus idapoliitika", ehk mõlemad saksamaa riigid leppisid ära (mõlemad riigid tunnustasid teineteise olemasolu) · 1972 ­ elavnes USA ja NSVL koostöö o Moskvas korraldati USA näitus o Venemaal väljastati ajakiri Ameerika o Hakkasid olema Nixoni ja Breznevi kokkusaamised igaaastaliselt NSVL ja hiina suhted halvenesid (1974) Usa ja hiina sõlmivad koostööleppe (minu vaenlase vaenlane on minu sõber) (nimetati Pingpongi diplomaatia)

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun