RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOONINDUSE AJALUGU.II (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

34

ppt

RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOONINDUSE AJALUGU IV

TEADUSRAAMATUKOGUD Hertsog Augusti raamatukogu Wolfenbüttelis. Gottfried Wilhelm Leibniz. Gotthold Ephraim Lessing. Dresdeni kuurvürsti raamatukogu. Johann Michael Franke. Teaduste Akadeemia raamatukogu Peterburis. EESTIMAA ÜLDINE AVALIK RAAMATUKOGU Eestimaa Üldine Avalik Raamatukogu. Carl Julius Albert Paucker. Juriidilise perioodika ja kirjanduse lugemise ühing. Raamatukogu asupaiga küsimus. 1830.a. siseministri korraldus kubermangulinnades avalike raamatukogude rajamise kohta. EESTIMAA ÜLDINE AVALIK RAAMATUKOGU Mustpeade vennaskonna ja Oleviste kiriku raamatukogude liitumine. Tegevus 30-ndatel aastatel. Eestimaa Kirjanduse Ühingu asutamine. Raamatukogu komplekteerimise allikad. Kataloogi koostamine. Aleksander Berting. Lugemisühing. Provintsiaalmuuseum. Kanuti gildi hoones. Toompeal. TARTU TEADUSKOGUD Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi raamatukogu. Loodusuurijate Seltsi raamatukogu. Aleksander Gustav Schrenk.

Raamatukogundus ja infokeskkonnad

30

doc

Raamatukogunduse lõpueksam

Tartu gümnaasium sai ka trükikoja, Tln gümnaasiumi trükikoda 1633. 17. sajandi olulisim raamatukogu Tartu Ülikooli Raamatukogu. 1656. kolis ülikool sõja eest Tallinnasse, raamatukogu jäi Tartusse. 1710 evakueeriti ülikool ja raamatukogu Põhjasõja eest Stockholmi, raamatud liideti hiljem Stockholmi kuningliku raamatukoguga. Vennastekogudused 18.19. sajand. Kirjutasid, levitasid raamatuid. Urvaste vennastekogudus pani alguse eestikeelse kirjandusega raamatukogude tekkimisele. Laenuraamatukogud, lugemisringid. 18. saj. II pool: raamatute kaupmehed kommertsraamatukogud, laenutamine tasuline. Lugemisseltsid raamatuid osteti ühise rahaga rahvaraamatukogude algus. Esimene ring Põlvamaal Hupel. Tartu Ülikooli Raamatukogu 1802. Direktor 18021839 Karl Morgernstern. Osteti vaid teadustööks

Raamatukogundus ja infokeskkonnad

7

docx

Tartu Ülikooli Raamatukogu aastatel 1918 - 1991

Muukeelne Estica kasvas jõudsalt pea 9 000 köiteni, kuid eestikeelsete trükiste saamisega oli raamatukogul probleeme, eriti perioodikaga. Sundeksemplarid saabusid lünklikult. Pärast uue postiseaduse jõustumist 1923. aastal muutus sundeksemplaride saamine regulaarsemaks, kuid ikkagi pidi raamatukogu palju vaeva nägema, et trükikodadest kõiki trükiseid kätte saada. Alus nõukogude kirjanduse komplekteerimisele pandi 1923. aastal, mil õnnestus taastada sidemed Nõukogude Venemaa raamatukogude ja teadusasutustega. Sellele eelnes pea kahe aasta pikkune visa töö. Eriti nõudlikuks muutus raamatukogu 1924. aastast, kui asuti koostama rahvusbibibliograafiat ,,Eesti raamatute üldnimestik". Uue kirjanduse hankimiseks tuli koguaeg jälgida trükiste ilmumist, korrastada kartoteeke ja saata nõudekirju. Nimestikus otsustati registreerida sundeksemplaride põhjal kuude kaupa kõik alates 1.jaanuarist 1924.a. kodu- ja välismaal

Ainetöö

12

doc

Infootsing ja infoallikate 1 praktiline töö

Valikaine: Infoallikad ja infootsing Praktiline töö nr.1 : raamatu leidumuse kindlakstegemine raamatukogude elektrooniliste (koond)kataloogide alusel ja nõuetekohaste viidete vormistamine Praktilise töö eesmärgid:  ülevaate saamine eesti suuremate raamatukogude elektroonilisest koondkataloogist ESTER  elektronkataloogidest andmete otsingu kogemuse omandamine  nõuetekohaste viidete vormistamine (vt. teema 3 jaotusmaterjal: viitamine). Kataloogis olevad bibliograafilised kirjed tuleb muuta bibliograafilisteks viideteks, mida kasutatakse teadustööde, artiklite jms kasutatud kirjanduse loeteludes. Nt raamatu kirjed kataloogis:

Õigus

Meedia

Kommentaarid (0)