RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOONINDUSE AJALUGU.II (0)

RAAMATUKOGUDE JA 
INFORMATSIOO-             
                NINDUSE 
AJALUGU   
LOENGUD  II
BÜTSANTSI RAAMATUKOGD   
 Bütsantsi ühiskonna eripära. 
 Kultuuri järjepidevus, erilaadsus, tolerantsus.
 Keisrite raamatukogu. 
 Theodosios II 401-450
 Patriarhi raamatukogu. 
 Photios. 
 Myriobiblion – 280 kreeka proosateost
BÜTSANTSI RAAMATUKOGD   
  Kardinal  Bessarion. 
 Lev  Matemaatik  
 Bütsantsi mõjud itta  ja läände. 
 Bütsantsi-kreeka  kultuuriruum . 
 Kyril os, Methodios. 
 Moraavia. 
  Makedoonia murre
ATHOSE SAARE KLOOSTRIRIIK 
PÕHJA-KREEKAS    
 Asutati 963, keskajal elas Athosel 40 000 
munka. 
 Kloostririik liitus Kreekaga 1912. aastal. 
 Tänapäeval tegutseb 20 kloostrit, 2000 
munka.
 17 kloostrit kuulub kreeklastele, üks 
venelastele, bulgaarlastele, serblastele. 
 Külastuseks vaja viisat,  kvoot , lühiajalise 
viisaga korraga 120 inimest, 10 välismaalast, 
palverändurid. 
ATHOSE SAARE KLOOSTRIRIIK 
PÕHJA-KREEKAS        
 Meesteühiskond
 Äratus puuvasaraga  hommikul 4.
 4 tundi missa, 2 korda päevas.
 Süüa 2 korda päevas: hommikul leib, puder ,  mahl ; õhtul 
supp ja leib; lisaks aiasaadused: oliivid, sibul , tomat, kurk . 
 Munkade tööpäev:  põlluharimine, aiandus, 
toiduvalmistamine , kalal käimine, lisaks ikoonide 
maalimine, rariteetide kopeerimine.
 Mungal pole raha, eraomandit ega privaatsust.
VENEMAA    
  Ristiusk  988.
 Kiievi  Sofia   kirik . Novgorodi Sofia kirik. 
 Kloostriraamatukogud. 
 Mongoli- tatarlaste  rüüsteretked. 
 Tsaaride raamatukogud. 
 Sofia Palaiologos. 
 Ivan IV raamatukogu. 
  Christoph   Christian  Dabelow.
RAAMATUKOGUD ISLAMI 
MAAILMAS  
 Islami tekkimine. Araabia kultuurisulam. 
 Erinevad nimetused ( tarkuse  maja, teadmise 
maja, raamatute maja)
 Medresseed, observatooriumid,  haiglad
 Lääne-Euroopaga võrdlus. 
  Kaliifi raamatukogu eripärad. 
 Kojulaenutuse tähtajalisus. 
 Kataloogide informatsioonilisus. 
RAAMATUKOGUD ISLAMI 
MAAILMAS  
 Raamatukogu personal (kopeerijad, 
liigitajad, teenindajad, õigete tekstide 
otsustajad, restuareerijad, tõlkijad)
 Bagdadi kaliifi raamatukogu – 36  rmtk
 Fondi arvukus – Tripolis 3 milj. 50.000 
Koraani; Cordoba 400.000, 44 vihikuga 
kataloog (90 lehte) järgi 1. 
 Araabia ühiskonna killunemine. 
KESKAJA RAAMATUKOGUD  
 Uued Rooma  kultuuriruumi tulijad. 
 Vandaalid. 
 Frangi riik. Karl Suure õukond. Alquin.  
  Kloostrikultuur . 
 Kirjaliku kommunikatsiooni tähtsuse kasv.  
 Munkluse erijooned . 
 Benedictus Nursiast. 
KESKAJA RAAMATUKOGUD  
 Monte  Cassino   klooster  529
 Cassiodorus – Vivariumi klooster
 Institutiones (Õpetused)
 Sankt Gal en. 
 Cluny uuendusli kumine. 
 Franciscus. Dominicus . Tsistertlased. 
 Kloostrite raamatukogude töökorraldus. 
KESKAJA RAAMATUKOGUD  
 Piiskopkonnad. 
 Katedraalid. 
 Esztergomi  katedraal . 
 Toomkirikud. 
 Toomkapiitlid. 
 Toomskolastik. 
  Toomkoolid . 
 Vana-Li vimaa. 
LINNAD   
 Francesco Petrarca / Libri mei /  Veneetsia  Püha 
Markuse katedraal
 Giovanni Boccaccio  / Santo Spirito kl. 
 Niccolo de Niccoli –  Firenze  Püha Markuse kl
 Poggio Bracciolini – komplekteerimine
 Biblioteca Laurenziana
  Antonio  Magliabechi
LINNAD   
 Matthias Hunyadi I – Bibliotheca Corviniana, abiks 
Beatrix  
 Vatikani raamatukogu
  Richard  de  Bury  – Philobiblon ehk 
raamatuarmastusest. 
 Vana- Liivimaa . 
 Dokumentide erinevad tüübid. 
 Halduslikud institutsioonid. 
ÜLIKOOLIDE RAAMATUKOGUD 
12.-17. SAJANDINI  
 Ülikoolide  tekkimise eeldused. 
 Varasemad ülikoolid.  Bologna  (1119, 1158 
põhikiri).  Salerno . 
 Pariis,  Oxford ,  Cambridge , Salamanca, 
Padua,  Napoli ,  Praha , Krakov,  Viin ,  Erfurt , 
Heidelberg, Köln, Upsala,  Kopenhaagen  
15 s. lõpul 65 kooli
 Õppetöö korraldus. 
ÜLIKOOLIDE RAAMATUKOGUD 
12.-17. SAJANDINI  
 Raamatukogude asupaigad. 
 Fondi täiendamine. 
 Laenutuse omapärad. 
 Nn. ketiraamatukogu. 
 II periood 16.-17. sajand
 Thomas Bodley. Oxford`í ülikooli 
raamatukogu  taasavamine  1603 
BODLEIANA
TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU 
ALGUSPERIOOD   
 Academia  Gustaviana  asutamine. 
 1647.a. Ludwig  Hintelmani pärandus. 
 Esimene palgaline  raamatukoguhoidja  
Laurentius Ludenius. 
 1650.a. esimene raamatuost kuninganna 
Kristiina toetusel  Stokholmi 
raamatukauplejalt Janssoniuselt. 
 Tegevuse katkemine Tartus sõja tõttu. 
ACADEMIA GUSTAVO-CAROLINA    
 Nils Gyldenstolpe 2700 köiteline raamatukogu.
 Ülikooli tegevuse ülekandumine Pärnusse. 
 Põhjasõja mõjud akadeemilisele elule. 
 Ülikooli raamatukogu evakueerimine Stokholmi. 
  Iseloomulikke  jooni Rootsi-aegsele ülikooli 
raamatukogule: fondi suurus ja koostis, laenutamine. 
ÜLIKOOLIDE RAAMATUKOGUD 
18.-19. SAJANDIL  
 Ülikoolide raamatukogude III periood. 
 Göttingeni Ülikooli raamatukogu  1743
  Kuraator  Gerlach Adolph von Münchhausen
  Direktor  Christian Gottlob Heyne 1764- 1812
 Ei muuseumlikkusele, kõik valdkonnad, kogude 
avamine , sidemed Hollandi 
raamatukaupmeestega, soovikataloog 
TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU 
TAASASUTAMINE  
 Tartu Ülikooli taasavamiseks valmistumine. 
 Kuraatorite kolleegiumi asekuraator Johann 
Friedrich   Ungern -Sternberg.  
 Komplekteerimiminese allikad. 
 Krahvinna Maria Aurora Lestocq`ì  annetus . 
 Esimene ost - Johann Gustav Loewenwolde 
raamatukogust. 
TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU 
TAASASUTAMINE  
 Ülikooli asukoha  viimine  Miitavi. 
 Suurvürst  Konstantin Pavlovitši annetus
 Paul Gotthelf Kummer. 
 Pärssivad asjaolud  komplekteerimisel. 
 Ülikooli tsensuurikomisjon. 
 Töö alustamine 1802.aasta juunis. 
 Ülikooli allutamine 
Rahvaharidusministeerimile.
KARL MORGENSTERNI AEGNE 
TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU  
 Karl  Morgensterni isik. 
 Tema komplekteerimise printsiibid. 
 Komplekteerimissüsteem. 
 Osalemine oksjonitel. 
 Saksamaa ülikoolide vahetusühingu 
liikmeksolek. 
 Paul Konstantinovitš Aleksandrovi annetus. 
KARL MORGENSTERNI AEGNE 
TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU  
 Asupaik  toomkiriku   varemete kooriossa.
 Liigitussüsteem. 
 Kataloogide koostamine. 
 Raamatukogu töökorraldus. 
 Ülikooli allasutuste raamatukogud. 
 Karl Ernst von  Baer  üliõpilasena ülikooli 
raamatukogus. 
 Friedrich Maximilian von Klingeri ja Karl 
Morgensterni pärandused. 
TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU 
1839-1900  
 Ülikooli üldareng. 
 Friedrich Georg von  Bunge . 
 Emil  Anders . 
 1860. aasta raamatukogu  juhtimisstruktuuri  
muudatused. 
 1865. aasta raamatukogu uus põhimäärus. 
 Komplekteerimissummad. 
TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU 
1839-1900  
  Perioodika  komplekteerimise probleemid. 
 Disserdatsioonide vahetamise elavnemine. 
 "Toimetiste" väljaandmise algus. 
 Annetused. F. L. Schardiuse autograafide 
kogu. 
 Ülikooli raamatukogu rahvaluules. 
TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU 
1839-1900  
 Lahendused raha- ja ruumiprobleemidele. 
 Üleminek venekeelsele õppetööle. 
 Jevgeni Frantsevitš Šmurlo. 
 Ajaloo-Keeleteaduskonna raamatukogu.
 Eestikeelne raamat ülikooli fondis. 
 Olulisemate allasutuste raamatukogud.
NÄGUDENI 

Document Outline

• RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOO-                             NINDUSE AJALUGU   
• BÜTSANTSI RAAMATUKOGD   
• Slide 3
• ATHOSE SAARE KLOOSTRIRIIK PÕHJA-KREEKAS    
• ATHOSE SAARE KLOOSTRIRIIK PÕHJA-KREEKAS        
• VENEMAA    
• RAAMATUKOGUD ISLAMI MAAILMAS  
• Slide 8
• KESKAJA RAAMATUKOGUD  
• Slide 10
• Slide 11
• LINNAD   
• Slide 13
• ÜLIKOOLIDE RAAMATUKOGUD 12.-17. SAJANDINI  
• Slide 15
• TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU ALGUSPERIOOD   
• ACADEMIA GUSTAVO-CAROLINA    
• ÜLIKOOLIDE RAAMATUKOGUD 18.-19. SAJANDIL  
• TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU TAASASUTAMINE  
• Slide 20
• KARL MORGENSTERNI AEGNE TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU  
• Slide 22
• TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU 1839-1900  
• Slide 24
• Slide 25
• NÄGUDENI