19. saj tekkis veel Romaan eepika suurvorm, loetavamaid ja tähsamaid zanre tänapäeva kirjanduses, mida tsehhovlik e avatud novell süzeearendus ei vii alati puändini, tooni annavad peidetud iseloomustab avar elukujutus, mitmeplaaniline tegevustik, keerukas sündmustik, värelused, meeleolud, sündmused võivad puududagi. Pärast 2. maailmasõda suurenes probleemirohkus, arvukas tegelaskond, pikk tegevusaeg. Keskendub inimsuhetele, novellides huvi inimsuhete, poliitiliste ja sotsiaalsete probleemide vastu. isiksuse sisemaailmale, vahekorrale ühiskonnnaga. Eepilisele koele lisaks esineb Novellett eriti lühike novell. dramaatilisi ja lüürilisi vahelepõimeid. Kujutab elu mitmesugustel perioodidel. 17.-18. saj Miniatuur e laast viimistletud sõnastusega meeleolupilt. Novellist lühem, tegevustikku nimetati romaaniks novelli, mis oli kirjut romaani keeltes: prantsuse, hispaania, itaalia
Võimaluste Leidjale c. Teostajale d. Muudatuste Tekitajale Küsimus 9 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Kui suur on ajutine töö intensiivistamise korral nädalatundide otstarbekas piir? Vali üks: a. 50 tundi b. 70 tundi c. 60 tundi d. 80 tundi Küsimus 10 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Kas Nadler pani juhtimisteoorias aluse Vali üks: a. inimsuhete koolkonnale b. administratiivsele koolkonnale c. süsteemi koolkonnale d. olukorralisele koolkonnale Küsimus 11 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Flag question Küsimuse tekst Milline neist ei kuulu tunnustatud projekti meeskonna rollide hulka? Vali üks: a. Töö ratsionaliseerija b. Teostaja c. Hindaja d. Võimaluste leidja Küsimus 12 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Flag question Küsimuse tekst
Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile Majandus inimsuhete süsteem hüvede tootmise, jaotamise, vahetamise ja tarbimise eesmärgil Maailma majandus suurte ulatuslike rahvamajandusi siduvate tootmis-, jaotus-, vahetus-, ja tarbimissüsteem Majandusgeograafia- tegeleb kindla piirkonna majandamisega, kuidas majandamine sõltub sealsest asendist, inimestest jne... KORILUS Argaalne varaargaalne ja hilisargaalne Tähendab põllumajandus ühiskonda Industraalne varaindrust ja hilisindrust tähendab tööstus ühiskonda
Suurkujudeks on A.Puskin, M. Lermontov, N.Gogol. Vene romantism erineb euroopalikust järgmise poolest: 1.Euroopa romantism oli katoliiklik, aga vene oma õigeusklik. Katoliiklus rõhutab vastutust, süüd vale käitumise ees. Õigeusk aga müstitsismi, alandlikkust, allaheitlikkust, ettevaatlikkust. Mõlemad suunatud eksootilise poole. Vene romantikud sõidavad Kaukaasiasse. 2.Vene romantism on valitsuse vastane. 3. Vene romantismis kujuneb vajadus kirjutada ridade vahel mõistu. Aleksander Sergejevits Puskin 1799-1837 *päritolult kõrgaristokraat *tema vanaisa oli Etioopia vürst Vene tsaari teenistuses Abram Hannibal, kes oli aastatel 1731-1752 Pärnus sõjaväeinsener ja Tln ülemkomandant *ta sai hariduse keiserlikus lütseumis Tsarskoe Selo's *oli loov aristokraat, ametisse ei astunud (kooli tõttu) *3 kuu jooksul karantiinis olles kirj ta oma elu parimad teosed ja lõpetas need *abiellus peajagu pikema Nataljaga, neil sündis 4 last *abikaasa ja tsa...
nüüdisühiskonnas on väärtushinnangud teised. Inimeste eesmärgid on liiga egoistlikud ja ühesuunalised- ronida karjääriredelil üha kõrgemale ning teenida palju raha. Tagaplaanile jääb aga perekond, mis peaks olema kõige inimlikum ja enesestmõistetavam väärtus ning mille loomine on juba looduse poolt meie põhiülesandeks määratud. Et olla tõeliselt edukas, peab olema mitmekülgne, see tähendab, et tuleb osata hinnata ka inimsuhete olulisust, sest edu ei tähenda üksnes ainelist vara. Ajaga on muutunud ka inimeste võimalused. Teadus ja tehnika üha arenevad, hariduse tähtsus kasvab ning palju rohkem on vaja igaühel endal pingutada, et elus hakkama saada. Varem oli noorte elu justkui otsustatud, sest eksisteeris klassiühiskond, kus talupoja lapsel ei olnudki muud valikut, kui käia vanema jälgedes. Praegusel ajal kui on kõigil vaba valik ja võimalus otsustada millega
MÕNUAINED. Põhjused, miks inimesed kasutavad uimastavaid ja narkootilisi aineid, on kindlasti väga erinevad. Neid kasutatakse lõõgastumiseks, ergutuseks, meeleolu tõstmiseks. Uimastite abil püütakse põgeneda argielu probleemide, kannatuste ja sassi läinud inimsuhete eest. Tihti ajendavad uimasteid proovima uudishimu ja “keelatud vilja” magusus. Inimorganismil pole narkootiliste vahendite vastu mingeid kaitsemehhanisme. Ohtlik on iga liiki narkootikum, isegi juba ühekordne proovimine. Kordamisel tekib aga harjumus. Narkootikumi puudumisel kannatab inimene piinava enesetunde, meeleheite, ärrituvuse, hirmu ja unepuuduse all. Soov uue annuse järele viib viia kas või kuriteoni, sest ta peab selle mõnuaine saama.
inimese suhtes. Fantaasiad arendavad seesmist seksuaalsust, tuues endaga kaasa tunded, unistused, lootused, hirmud. Teismeliseeas on romantilised suhted motiveeritud pigem enesekesksusest, suhtlemisoskused on alles arenemas. Tunded on küll intensiivsed, kuid et partner ei vasta sageli ettekujutustele, jäävad suhted sageli lühiaegseteks. Järk-järgult tekib teadlikkus enese ja teiste seksuaalsusest ja selle väljendamisvõimalustest. Kogemuste lisandudes mõistetakse tervete ja ebatervete inimsuhete erinevusi, täiustuvad läbirääkimisoskused, sh oskus rääkida seksuaalsusest. Esimesed tähelepanuavaldused ja suudlused viivad vastastikuste hellitusteni, lõpuks ka seksuaalvahekorrani. Mõnikord kulgeb see protsess kiiresti, kuid enamasti kulub seksuaalkogemuste lisandumiseks aastaid individuaalsed erinevused on siin suured. Järk-järgult tekib võime luua rahuldustpakkuvaid lähisuhteid, mis on kantud andmisvajadusest ja hoolimisest. Tänan tähelepanu eest!
Eesmärgid – organisatsiooni soovitatavate saavutuste konkreetsed, ajaliselt määratletud formuleeringud. Organisatsioonikultuur = filosoofia + väärtushinnangud + visioon + missioon + eesmärgid. Juhtidelt oodatakse liidristiili ja suhtlemisoskuste ning isikutevaheliste suhete ja rühmadünaamika teadmiste kasutamist töötajatele sobiva töökvaliteedi loomisel = motiveeritud töötajad. SOTSIAALSÜSTEEM ORGANISATSIOONIS Sotsiaalsüsteem on inimsuhete keerukas kogum. Sotsiaalsüsteemid on avatud süsteemid, mis suhtlevad ümbritsevaga (on seotud keskkonnaga, saades keskkonnast sisendid ja andes väljundid). Sotsiaalne tasakaal Dünaamiline seisund, mille puhul on omavahel sõltuvad süsteemi osad tasakaalustatud (tasakaal on dünaamiline mitte staatiline). Tasakaalust väljasolevale organisatsioonile omased tunnused: töötajate rahulolematus, ärritunud õhkkond, konfliktid, võimuvõitlus, keelepeks, tööjõuvoolavus jne
ja miinused (vähemalt 2-3 koolkond Õige Mintzbergi järgi juhi rollide lauset) ning lisage ka hinnang H. Ford – teaduslik juhtimine kategooriaks? seotud looduskeskkonna, selle mudeli sobivuse kohta Õige a. informatsiooniga seotud valitsuse regulatsioonide ja erinevates olukordades E. Mayo – inimsuhete rollid konkurentsiga. Peeter (vähemalt 2-3 lauset). koolkond Õige b. otsustamisega seotud rollid peaks edasise tegutsemise Vasta ise H. Fayol – administratiivne c. suhtlemisega seotud rollid mõttes toetuma kõige Peetril on võime veenda teisi koolkond Õige d. isikute vahelised rollid Õige
ÜHISKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS Jätkusuutlikkus (ühiskonna) võime jääda püsima, mitte hääbuda. Jätkusuutlikust arengust hakkasid esimesena rääkima rohelise mõtteviisi esindajad, kes juba 1970. aastail viitasid ülemaailmsetele keskkonnaprobleemidele. Jätkusuutliku arengu (ka säästva arengu, ingl sustainable developement) all mõistetakse inimkonna niisugust eluviisi, mis tagab inimeste elukvaliteedi ja selle parandamise nõnda, et püütakse kasutada loodusvarasid säästlikult ning et tarbimine ja muu inimtegevus ei ületaks keskkonna talumisvõime piire. Jätkusuutlik areng on tasakaalu taotlemine ühiskonnaelus tervikuna, nii sotsiaalvaldkonna kui ka majanduse ning keskkonna vahel. Räägitakse elamisväärse keskkonna hoidmisest ka vaimses mõttes (inimsuhete korrastamises ja vastastikuses hoolivuses). Jätkusuutlikkusega tahetakse tagada täisväärtusliku ühiskonnaelu...
MIKS ME SUHTLEME? Me kõik vajame teisi inimesi. Me kõik vajame suhtlemist. 1. Füüsiliste vajaduste rahuldamiseks Seda tõendavad inimsuhete purunemisel tekkivad tervisehäired (vererõhu tõus, infarkt, vähk, insult, eluea lühenemine); enesekahjustused (maksatsirroos, tuberkuloos, enesetapud) ning psüühilised häired (depressioon, hirmud jms.). Oma füüsiliseks ning psüühiliseks heaoluks ja elu säilitamiseks vajame inimsuhetelt nii kvantiteeti kui kvaliteeti. 2. Ego (mina) vajaduste rahuldamiseks Kas ma olen tark või loll, ilus või inetu, osav või kobakäpp? Peeglisse vaadates neile küsimustele vastuseid ei saa
Henry Fayol (29.07.1841-19.11.1925) 14 puntist koosnevad juhtimispõhimõtted: Tööjaotus, võim, distsipliin, kaskude ühtsus, suundade ühtsus, forma huvide ülimlikus, õiglane hüvitus, tsentraliseerimine, ahel, kord, õiglus, stabiilsus, initsiatiiv, kooskõlastatus + juhi 5 peamist ülesannet Juhtimis alused - Tlü Juhi 5 peamist ülesannet 1) Planeerimine 2) Organiseerimine 3) Valitsemine 4) Koordineerimine 5) Kontrollimine Juhtimisteooriate areng 4 - INIMSUHETE KOOLKOND 1920-30ndad - Hawthorne'i eksperimendid - Elton Mayo, Mary Parker Folett - Tulemuse määrab inimestesse suhtumine - Ühtne vaim, meeskonnatöö, enesehindamine - Xja Y teooria (Douglas McGregor) X ja Y teooria X teooria : Inimesed on laisad, neid tuleb suunata, töötabkaristuse kartus, välditakse vastutust, puuduvad ambitsioonid, peamine on turvalisus, pole võimelised loominguliselt töötama Y teooria :
Kuulamine ja kuulmine Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja ülalhoidmisel hädavajalik. Kui olete hea kuulaja, märkate, et tõmbate teisi ligi. Saate aru, mida inimesed tahavad ning mis neid haavab või ärritab. Hea suhte loomisel pole ärksa ja kaasaelava kuulamise oskus rääkimisoskusest sugugi vähem tähtis. Kuulamine on enesele võetud kohustus mõista teiste inimeste tundeid, nende arusaamu. Kui tahate teise sisse vaadata, peate loobuma oma eelarvamustest ja kinnisideedest, kõhklustest ja enesekesksusest
eraomandisse. Oli tuline kapitalismi pooldaja. Kapitalistliku tootmise 2 põhijoont: toota kasumit ja püsida konkurentsis. 3) Max Weber- nendes maades, kus on toimunud reformatsioon, areneb kapitalism kiiremini, sest protestantidele on omane ausus, töökus, kokkuhoidlikkus. 4) Emile Durkheim- tema meelest on tööjaotuse põhifunktsioon sotsiaalse solidaarsuse hoidmine. On rõhutanud, et sama ohtlikud on nii inimsuhete üleliigne regulatsioon kui ka üleliigne autonoomia. 5. Heaoluühiskonna tunnused ja mudelid. V: Tunnused: 1) ressurside ülekandmine 2) ½ avalikest tuludest läheb sotsiaalsfääri (haridus, pension) Mudelid: 1) sotsiaaldemokraatlik mudel (Eesti kuulub siia. Kõik inimesed saavad hüvesid ühes suuruses) 2) konservatiivne mudel (hüvede ja toetuste puhul arvestatakse inimeste majanduslikku seinukorda, arvestatakse töö panust)
· EIE Eetilisintuitiivne ekstravert Eetilisintuitiivne ekstravert on hea suhtleja, mõistev, salliv, lugupidav. Tunneb huvi selle vastu, mida teised mõtlevad ja tahavad, püüdes asju käsitleda vastavalt nende tunnetele ja arvamustele. Võib raskusteta esitada ettepanekuid, juhtida koosolekuid ja arutelusid. Ta on tundlik nii kiituse kui ka kriitika suhtes. Kiirgab sümpaatiat ja sõbralikkust. Ta pöörab palju tähelepanu sõbralike inimsuhete loomisele. On kohusetundlik ja distsiplineeritud pisiküsimuseski. EIE kaldub teisi imetlema. Suhtub lugupidavalt teiste arvamustesse. Kui tema ja teiste arvamused lähevad lahku, on tal usku kooskõla saavutamisse. EIE on valmis nägema võimalusi. Intuitsioon teravdab tema taiplikkust, perspektiivitunnet ja uudishimu. EIE on suhete fanaatik. Olles andekas inimsuhete alal, ta innustab teisi ja on innustatud teiste poolt
väärtuslikuimaks varaks. Et töötajad oleksid oma tegevuses tootlikud ja aktiivsed, tuleks tagada nende rahulolu. Töö jagatakse kahte osasse. Esimeses osas on eesmärgiks anda ülevaade juhtimisteooria ajaloost, tööga rahulolu teooriast ning varasemalt läbi viidud uuringutest, mis näitavad juhtimise eri aspektide seotust tööga rahuloluga. Juhtimisteooria ajaloost on plaanis lähemalt kirjeldada teadusliku juhtimise koolkonda, inimsuhete koolkonda, administratiivse juhtimise koolkonda ning bürokraatlikku koolkonda. Teises osas seab tööautor eesmärgiks kirjeldada empiirilise uurimuse tulemusid ning analüüsi. Töö eesmärgiks on uurida juhi mõju alluvate tööga rahulolule ettevõtetes ja ametiasutustes. Tööautoril on plaanis võrrelda tööga rahulolu ettevõtete ja ametiasutuste vahel, leidmaks kinnitust oma eeldusele, et suuremat mõju avaldab juht ettevõtete töötajatele.
Kontrollimine o Töötas välja 14 juhtimispõhimõtet: Tööjaotus Võimujaotus Distsipliin Korralduste ühtsus Suundade ühtsus Firma huvide prioriteetsus Õiglane hüvitamine Tsentraliseerimine Kindel käsuliin Kord ehk organiseeritus Õiglane kohtlemine Personali stabiilsus Initsiatiiv Koostöövaim Inimsuhete koolkond: o Ametiühingud said hakata pidama läbirääkimisi palkade ja töötingimuste suhtes o Tööandjad hakkasid aina enam töötajate vajadustega arvestama o Inimsuhete teoreetikute + on see, et nad on aidanud arendada tootmise sotsiaalset külge aga on see, et nad laskusid liiga äärmustesse o Mary Parker Follett: Propageeris selliseid väärtusi, nagu professionaalsus, demokraatia ja koostöö.
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon on ühise arusaamise loomine inimeste vahel. Inimkommunikatsiooni otseseks tulemuseks on looming, mingi reaalsus. Kommunikatsioon on kollektiivne protsess. Inimühiskonna ja inimsuhete vahel eksisteerib sõltuvussuhe: see väljendub inimkommunikatsioonina. Eesmärgiks on inimestevahelise informatsiooni edasiandmine ja vastuvõtmine. See võib toimuda nii verbaalselt kui ka mitteverbaalselt. Inimkommunikatsiooni osadeks on saatja, vastuvõtja, tagasiside ja aeg. Nii mõtlemiseks kui oma mõtete edasiandmiseks kasutavad inimesed sümboleid. 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus?
Surm, Kuulsus, Aeg ja Igavik. Ta valas oma armastuse varasurnud Laura vastu itaaliakeelsetesse värssidesse.Sonett- (itaalia sõnast sonetto 'lauluke') on luulevorm, mis pärineb keskaegsest itaalia kirjandusest. Seda võib pidada Euroopa luule levinuimaks kinnisvormiks. Sonetil on 14 värsirida. 6. Dekameron on novellikogu, mis sisaldab sadat lugu, see jaotub kümnesse päeva ja igal päeval räägivad seitse meest ja kolm naist ühe loo, kus leidub nii koomikat, moraali, filosoofiat kui ka inimsuhete üpris iroonilisi kirjeldusi. Lugusid jutustavad inimesed, kes on katku eest põgenenud Firenzest ning varjavad end ühes lossis. Novelle seob läbiva teemana salapärane armastus ning erootikat leiab igaüks sellest raamatust täpselt nii palju, kui ta sealt välja loeb. Teos näitab, et elurõõm ja armastus käivad kokku ja teisiti ei saakski see ju olla. Lood armukadedatest meestest, kergemeelsetest abikaasadest ja naiivsetest armukestest on alati rahvale huvi pakkunud
Doris Kareva elu ja looming Referaat Sisukord Eluloolised andmed..........................................................................................3 Luuleraamatud.....................................................................................4 Pärastlõuna.......................................................................................5 Lõpp..............................................................................................5 Kokkuvõte..........................................................................................6 Kasutatud allikad....................................................................................7 Eluloolised andmed Doris Kareva sündis 28. novembril 1958. aastal Tallinnas. Ta õppis Tallinna 7. Keskkoolis (praeguses Tallinna Inglise Kolledzis) ning pärast selle lõpetamist asus Tartu Ülik...
Kuule, mul pole powerpointi arvutis ja maisaa seda ettekannet teha pm . A ma kirjutan mingid värgid millest võib kasu olla. Areng · igal vanuseastmel on oma arenguseik · Kui see ei arene õigel ajal soodsalt, siis on tekkinud puuet hiljem väga raske parandada (pm et kui õpetad last valesti siis seda parandada pm ei saa ) · Kui lapsel ei kujune õigel ajal põhiturvalisust, siis takistavad ebakindlus ja pidev kaitse otsimine eneseusalduse ja püsiva minakuvandi kujunemist ning see omakorda häirib ülimina teket. · füüsilist valu talub laps tihtipeale paremini kui täiskasvanu · See, mis ühes vanuseastmes on möödaminev lahusolekukurbus, võib teises paisata lapse psüühilise arengu mõneks ajaks rööpast välja. ( nt kui laps läheb emast lahku ) · mida raskem psüühiline hälve, seda varasemas are...
eksimatu. Ning kuna te ei pea oma vigu vigadeks, teete te neid aina edasi. 11. Teema vahetamine. Jutu pöörate uuele teemale siis, kui vana tekitab teis tüdimust või ebamugavust, teine viis teemat vahetada on kõik naljaks pöörata, mida partner ka ei ütleks, teie loobite teravmeelsusi ja keeldute tema jutusse süvenemast. 12. Takka kiitmine. Kuulate poole kõrvaga, kuid südamega te teise jutu juures ei ole, te lihtsaalt kiidate kõigele takka, mis teine ütleb. Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja sailitamisel hadavajalik.Hea kuulaja tombab teisi ligi, sobrad usaldavad talle oma saladusi ja tooalane edugi on kiire tulema. mittekuulata oskajad on tuutud kaaslased.Need,kes ei oska kuulata ei saa aru, miks tal ei ole kaaslasi, nad vahetavad riideid, opivad vaimukusi, kiid ei opi kuulamist. Kuulamisoskusteta inimene ei suuda margata lahenevaid probleeme.. Puudes tegude tagamaadele jouda, peate nende motteid lugema ning oletusi tegema, et taita lungad omaenese kuulamisoskuses.
noorte poiste allakäigutrepile astumist suuresti kaasa aidanud. Vägivald, kuritegelikud jõugud, narkootikumid need olidki filmi peamised märksõnad ning nendega seotud emotsioonid olid tõesti suurepäraselt edasi kantud vaatajale. Vähemmeeldisid stseenid, kus Rass pidi enda eluga riskima, et hakkama saada, sest see muutis sisimas mind kurvaks ja rahutuks. Puudu ei jäänud ka positiivsetest emotsioonidest, mis olid seotud inimsuhete ning esimese armastusega. Need emotsioonid tõstsid suunurgad ülespoole ning muutsid filmigi natukene rõõmsamaks. Just nendest positiivsetest emotsioonidest olid täis armastusavalduste stseenid, kus Rass avaldas Renitale oma siiraid tundeid. Filmi peamõte oli kindlasti see, et noored mõistaksid, kui oluline on hoida oma elu rööbaste peal ning edasi liikuda ainult mööda rööpaid. Kes korra rööbastelt maha sõidab, võib kindel olla, et sinna tagasi saada polegi nii kerge
ei kõhkle ta ka armastuse kujutamisel erootilist kirge heaks kiitmast, kuigi see on nii tema kaasaegsetele kui ka hilisemate aegade lugejatele tihti siivutu tundunud. Ta näitab inimeste intiimelu enneolematu avameelsusega, olles vaba varasemast askeetlusest. _____________________________________________________________________________ _ Renessansiks nimetatakse muurangulist pööret looduse, loomulikkuse, ratsionaalsete teadmiste ning vabamate inimsuhete poole, mis toimus eelkõige Lääne-Euroopas XIV-XVI saj. See tähendas ka inimese isiksuse vabanemist keskaja kirikudogmadest ja inimese individuaalsuse rõhutamist. Autorid/Teosed Dante peoteos ,,Jumalik komöödia". Teos kujutab patuse inimese hinge rännakut teispoolses elus, jagunedes kolmeks osaks: ,,Põrgu", ,,Puhastustuli", ,,Paradiis". Cervantes mõõtmatu sammu edasi uuemate aegade romaani poole tegi XVII saj. Hakul hispaania kirjandusgeenius Miguel de Cervantes
Gümnaasiumis oldud aeg on tõestanud, et ükskõik kui intelligentse mulje inimene alguses endast jätta võib, kui ta valel ajal oma suu lahti teeb, langeb mu arvamus temast automaatselt. Asi läheb hullemaks, kui puutun kokku inimestega, kes üldse mitte kunagi oma suud kinni ei pane. Tundub, nagu neil oleks nii palju öelda, samas ei ütle nad otseselt midagi tähtsat, mis kellegile kasulik või huvitav oleks. Sellest tulenevalt pole neil aega ka teisi inimesi kuulata. „Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja ülalhoidmisel hädavajalik. (...) Need, kes ei mõista kuulata, on tüütud kaaslased.“ (McKay, Davis, Fanning 1995) Seetõttu ei suhtuta neisse just kõige paremini. Ka mina hoian sellistest inimestest parema meelega veidi eemale, kuna selline suhtlemine on minu jaoks vaimselt lausa kurnav. Vaikimine ei ole samas aga kindlasti ainuõige ja ülim lahendus kõigele. Pigem on see kunst, mida tuleb õppida õigel ajal ja õiges kohas kasutama
meeletus --, ent inimese psüühilised võimalused ja piirangud, need vahendid, mida kasutada tal on eeldusi, on kujunenud tema varasema elu jooksul ning oma tolle elujärgu eest ei kanna ta vastutust. Lapse sotsiaalne areng oleneb tema suhetest lähedaste inimestega. Suhetes ilmnevate hälvete raskeimaks tagajärjeks on niinimetatud nartsissism, haiglaslik eneseimetlus. See on eneseväärikustunde ja inimsuhete hälve. Nartsissismijärk on lapse varajasi psüühilisi arengujärke. Sel ajal hakkab ta hooldajast eemalduma ning tal kujuneb arusaam, et ta erineb teistest. Minakeskesus ja sõltuvus muutuvad kiindumuseks teise inimesse ja võimeks teda hinnata, kujutlus kõikvõimsast minast muutub terveks eneseväärikustundeks, eneseusalduseks ja enesekriitikaks. Igapäevakeeles kasutatakse sõna nartsissism väga erinevas tähenduses, selle abil seletatakse
Konfutsianism (hiina keeles ; pinyin'is: Rúxué "õpetlaste koolkond") on Hiinast pärinev Kaug-Ida eetika- ja filosoofiasüsteem, mis sai alguse Kong Fuzi (eestipäraselt Konfutsius) õpetustest. Konfutsianismi tuumaks on sügava inimlikkuse (ren) tunnetamine, mis tähendab toimimist, arvestades inimsuhete tundikkust. Konfutsius seadis esikohale vanema ja lapse vahelise suhte. Tema vaadete kohaselt pidi laps näitama üles pojalikkust, see tähendab olema oma vanemate vastu kuulekas ja kohusetundlik, kusjuures vanemad võlgnesid talle armastuse ja hoole. Selline suhe kajastus ka mujal, näiteks suhetes mehe ja naise või valitseja ja ministri vahel. Täielik võrdsus oli võimalik vaid sõprade vahel. Konfutsianism rõhutab ka selliseid inimlikke voorusi nagu ustavus, õiglustunne ja otsekohesus.
"Oresteia" on trioloogia ühe suguvõsa traagilisest saatusest. "Aheldatud Prometheus" räägib Prometheuse allumatusest Zeusi ülemvõimule. "Pärslased" räägib Kreeka-Pärsia sõjast. Aischylost peetakse antiiktragöödia alusepanijaks. Sophokles (496-406 e.m.a.) - sai draamavõistlustel 24 korda esikoha. Loobus trioloogiast, suurendas näitlejate arvu kahelt kolmele, koor suurenes 12-lt 15-ni. 123 näidendist on säilinud 7. Sophoklese põhipunktiks on inimsuhete kujutamine ja traagiliste karakterite väljatoomine. Valmistas näidendi "Kuningas Oidipus". "Antigone" on Oidipuse poegade tüli ja nende mõlema surm ning nende õe, Antigone, traagiline elu. Euripides (480-406 e.m.a.) - võitis 5 korda esikoha draamavõistlustel. 92 teosest on säilinud 18. "Medeia" räägib samanimelise naise püüetest Iasonit aidata, lõpuks kaotades Iasoni kui too saab kuldvillaku kätte. Komöödia naljamäng, mis naeruvääristab inimlikke pahesi ja nõrkusi, pakub
väga omane sellele ajastule- Peterburi restorani-, teatri- ja baarimiljöös tähelepanu keskpunktis olev Onegin ning maamõisa vaikelus elav Tatjana. Pealinnast saabuv tark skeptik, kes ei uskunud armastusse. Ilmselt oli tema usk tapetud pealinna seltskonna kahepalgelisusega, kasuahnuse ning raha kummardamisega. Lapsepõlvest saati ei olnud Onegin kokku puutunud siira armastusega, vaid päevast päeva näinud kalki ja varandusel baseeruvat inimsuhete keeriseid. Küllap oli ka tema südames peidus hellus, armastus, hoolivus, kuid ta ei saanud seda välja näidata just elu heaolu pärast. Ja saabudes maale oma järjekordset rahasüsti päranduse näol kätte saama, võttis vastu noort Oneginit vastupidiselt pealinna võltssuhetele siiras armastus. Kahjuks aga oli noore mehe hing juba nii mürgitatud selle võltsiga, et ta ei suutnud või ei tahtnudki tulla välja harjunud kestast. Kuid
baseerus sageli lähiajal toimunud intsidentidele-tapmisel, vargustel, süütamistel, tüssamistel. 13)neo-konfutsianism- Konfutsiaanluse reformistlik suund. Ühendas konfutsianistliku inimese ja ühiskonnakäsitluse usundi ja pärimusliku natuurfilosoofiaga. Tuntuim filosoof sel alal oli Tsu Hsi (Zhu Xi). Neo- konfutsianism. Li (ri, ) ja qi (ki, ) duaalsus sisaldub igas elusolendis. Inimloomus on olemuselt hea. 5 inimsuhete liini. Ühiskonna hierarhilisuse ja inimese käitumise olulisus vastavalt sellele. 14)bunjin- Intellektuaalid pühendusid kunstidele kui asjasse pühendunud, kes üritasid luua elegantsi ja peene maitse maailma, mis andis väljendusvabaduse, mida nad ei leidnud igapäevases maailmas. Bunjini alusepanija: Gion Nankai(1677-1751)ja oli ka kanshi poeet. 15)kanshi- õpetlased, kirjamehed pöördusid selliste alade poole, mida ortodoksne konfutsianism ei
Heatasemelise klienditeeninduse puhul on kõik kuni pisiasjadeni tehtud õigesti lähtudes soovides ja vajadustes. Kuna maailmas on palju erinevaid inimesi erinevate iseloomuomaduste ja käitumisega, on igal kliendil ka erinevad tahtmised, soovid ja ootused. Et saavutada head teenindust peaks klientide ootused olema ületatud, kuid ootusi on raske ületada kui teenindajal pole õiget hoiakut. Tähtis on lugu pidada oma tööst, valmidus teenindusest, suhtlemishuvi ja inimsuhete hindamine. Teenindaja peaks oskama kõiki kliente endale heade ja sümpaatsetena ette kujutada. Ta peaks olema motiveerivate eesmärkidega, positiivne, siiras, avatud, suhtuma kriitikasse tänulikult, naeratama ja näitama kliendile, et tunneb nende vastu huvi kuulates, mõistes tema soove ning andes selgitusi, kuid samas peab ka meeles pidama, et enesevastu austust ei tohi kaotada. Sellise hoiakuga on klient veendunud, et teenindaja mõistab tema olukorda ja vajadusi
sideme moraal, kõlblusõpetuse tuumaks on viis suhet. · Vaimulikeks talitusteks on ristimine ja pühaõhtusöömaaeg · Konfutsianismi tuumaks on sügava inimlikkuse (ren) tunnetamine, mis tähendab toimimist, arvestades inimsuhete tundikkust. Konfutsius pentagramm kujutab vaimset kinnisust, millega seadis esikohale vanema ja lapse vahelise hoiti traditsioonilisi nõiakunsti saladusi ja suhte. individuaalset paganlikku sihti. · Konfutsianistliku kaanoni tuumikuks on Viisikraamat ja Nelikraamat. Viisikraamat (Wujing) koosneb tekstidest, mida Konfutsius Spiritism
KEELEAJALOO KT 1. Mis on inimkeele funktsioonid? Kommunikatsiooni vahend Emotsioonide väljendamise vahend Inimsuhete hoidja Indentiteedi kandja 2. Mis on tehiskeel? Kirjelda ja iseloomusta tehiskeeli, too näiteid? Tehiskeel- ehk formaalne keel ehk formaalkeel on inimese kujundatud kunstkeel. Tehiskeelele vastandub loomulik keel. Tehiskeel on keel, mille reeglid on enne kasutamist selgesõnaliselt kehtestatud. Tehiskeelt, mis on loodud eri keelte oskajate vahelist suhtlust kergendava eesmärgiga, nimetatakse abikeeleks.
· Karl Marx kapitalistlikust tootmisest klassisuhetest; Kapitalism tähendas Marxi jaoks niisugust tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi- kapitalistide e kodanike eraomandisse. Kapitalistliku tootmise kaks põhijoont: toota kasumit ja püsida konkurentsis. · Max Weber kapitalistliku tootmisviisi vaimsetest eeldustest; · Emile Durkheim solidaarsuse ja väärtusnormide rollist ÜKs; . Ühtviisi ohtlikud on nii inimsuhete üleliigne regulatsioon kui ka üleliigne autonoomia. 4. Nüüdisühiskonna,teadusühiskonna ja postindustriaalse ühiskonna tunnused - nimeta. NÜÜDIS: · tööstuslik kaubatootmine · demokraatia · liberalism · vabameelsus · vastastikune seotus TEADUS: · paindlikum ja vabam töökorraldus · oluline on loovus · oskus töötada meeskonnas · oskus rakendada oma teadmisi · ülemuse ja alluva roll pole rangelt määratud POSTIND:
" · ,,Kui indiviidid, grupid ja rahvad ei suuda ette kujutada, välja mõeda ega loovalt läbi töötada uusi viise nende muutustega ühinemiseks, siis jõuame ummikusse." · ,,Looming pole minu arvates piiratud mingi erilise sisuga." · ,,Ma oletan, et pole olemuslikku erinevust loomeprotsesside vahel, mis toimuvad pildi maalimisel, sümfoonia komponeerimisel, uute tapariistade leiutamisel, teadusliku teooria loomisel, uudsete inimsuhete kujundamisel või isiksuse arendamisel nagu psühhoteraapia korral." (Anti Kidron, ,,Leidlik meel", Tallinn 2000) Kasutatud kirjandus · http://www.tlu.ee/~arno/humanistid.pdf · Dagmar Pescitelli, An Analysis of Carl Rogers' Theory of Personality · Combs, Arthur W. ja Snygg, Donald (1949), Individual Behavior: A New Frame of Reference for Psychology. New York, Harper & Brothers. · Artikkel: Snygg and Combs' on "Phenomenal Field" Theory · Rogers, Carl (1951)
Sünergilises rühmatöös koob rühm midagi uut ja enamat, kui selle liikmete kompetentsi summa. 1+1+1 ei ole 3, tulemus on suurem kui 100%. Saadud lisaväärtust nimetatakse sünergiliseks efektiks. Sünergilistele rühmadele on omane suur innustatus, kõrge motivatsiooniaste. Sellised rühmad ei säilita sünergismi kaua. Ajapikku rühmad lagunevad. 15.Nimetage vähemalt 5 eduka liidri omadust Intelligentsus, sotsiaalne küpsus, sisemine motiveeritus, inimsuhete tähtsustamine, kohanemisvõime, kõrge saavutusvajadus, enesekehtestamise oskus, koostöövalmidus, dominantsus, enesekindlus, stressitaluvus, soov vastutada.
organisatsiooni seaded. Nagu märkis Walker, "mõned kõige mõnusad voolu kogemused tekivad sotsiaalse suhtluse läbi". Selleks, et edendada voolu sotsiaalsed koostoimed peaksid olema stimuleerivad, aidates samal ajal saavutada ühiseid ülesandeid. Jagatud juhtimine Jagatud juhtimine on kollektiivne ambitsioon, mis motiveerib liikmeid konstruktiivselt koos töötada, saavutades ühiseid eesmärke, millega tegeleb juht. Selline inimsuhete dünaamika toetaks riigi voolu meeskonna liikmeid. Jagatud juhtimine on dünaamiline ja interaktiivne mõju, läbi mille liikmed julgustavad ja aitavad üksteist saavutades kollektiivseid eesmärke. Jagatud juhtimine ja sotsiaalse võrgustiku lähenemine Meeskonnas juhtimine võib võtta erinevaid vorme. Lisaks vertikaalse juhtimise juhendajad, võistkonna liikmed võivad näidata ka horisontaalse juhtimise, mis võib olla jaotatud erinevate liikmete vahel.
Kuid viimane on siiski samuti kasvanud üles koos loomadega, kelle tavasid ja omavahelisi suhteid saab ka käsitleda kultuurina, niisiis langeb see näide siiski välja. 6. Kui areng on kulgemine, siis on see paratamatu. Ja paratamatult areneb ka kultuur, sest see muutub ajas. Kui aga areng on edasiminek, arenemine lihtsamast keerukamaks või halvemast paremaks, siis usun, et kultuur saab areneda vaid kindla nähtuse raames. Näiteks võib areneda inimsuhete seotus ja põimitus kultuuriruumis lihtsamast keerukamaks, samas ei saa öelda, et seega on arenenud ka kultuur. Seda seepärast, et arenguvõimalusi on lõputult ja kui ühes osas toimub areng, siis teises punktis taandareng. Kuid kas kokkuvõttes on toimunud areng, seisak või taandareng, saab vaid öelda, kui on olemas lähtepunkt, mille põhjal otsus langetada. Üleüldist arengut ei saa määratleda. 7. Selgitage lühidalt, mida võiks tähendada sõna "kultuur" järgmistes katkendites
SISUKORD 1. Sotsaalpsühholoogia......................................................2 2. Inimsuhete ajalooline areng...........................................7 3. Eneseteadvus..............................................................17 4. Sotsiaalne taju............................................................23 5. Hoiakud......................................................................30 6. Sotsiaalne mõju...........................................................35 7. Inimestevahelised suhted.............................................45 8. Inimsuhete ruumiline mõõde........
Eneseteadvus ja iseenda avastamine on arenenud ühises ajaloos. Rühmale allumine (võtmeotsused kellega abielluda, kus elada, minna sõtta) ja rühma toetus (veritasu, vanurite ülalpidamine ...). Enesemääratluseks Meie, mitte Mina. Abielu mitte in-in suhe vaid rühm- rühm suhe. Olulised otsused rühma poolt. Soorollid, monogaamia = rühma taastootmine · Evolutsioonipsühholoogia kuidas evolutsiooni käigus kujunesid välja kõige elujõulisemad inimsuhete skeemid (abistamine, allumine, jäljendamine, agressiivsus ...) Inimsuhete tüüp kui kohanemisviis! · Ajaloos mustrid muutunud suunaks indiviidikesksus, tsiviliseerumine (normistatus), sallivus. Muutused aeglased, ajalugu paistab välja ka tänastes inimestevahelistes suhetes. · Olulised erinevused kultuuriti, ka kultuuri sees. Näit: mida tähendab sõprus, kellega sobib vaielda, abielunaise roll, lapse karistamine ... Tsiviliseerumisprotsess
Kommunikatsioonivoogude suund kõige tähtsam kurss on vertikaalne infoliikumine mööda hierarhiat. Vähe on tagasisidet. Weber toob seda eelkõige välja, sest peab oluliseks reegleid ja nende fikseerimist kirjalikult. Klassikalised teooriad rõhutavad reegleid ja protseduure organisatsiooni efektiivseks funktsioneerimiseks, toetuvad palju kirjalikule kommunikatsioonile töötaja käsiraamatute, instruktsioonide, eesmärkide, reeglite ja tulemuste hindamisel. Inimsuhete lähenemine Eesmärk on säilitada inimsuhete kvaliteet Maslow järgi peab olema rahuldatud vajadus sotsiaalse interaktsiooni järele selleks, et inimene saaks liikuda edasi kõrgema astme vajaduste juurde nagu sotsiaalse hinnatuse ja eneseteostuse vajadus. Horisontaalset suhtlust julgustatakse väga. Usutakse, et organisatsiooni eesmärkide saavutamisel on töötajate vaheline suhtlemine sama tähtis kui ülalt-alla suhtlemine. Kommunikatsiooni stiil kuna kesksel kohal on
IPT on lühike, juhendipõhine ning hõlpsasti kättesaadav emipiiriliseks hindamiseks ( Jaffa, Dermott, 2007, 229). Bulimia Nervosa puhul kasutatakse kolme kattuvat faasi: esimene faas analüüsib söömisprobleeme suhete kontekstist, juhtides tähelepanu personaalse(te) probleemi(de) valdkonnale, millele keskendutakse teises faasis. Kolmanda faasi eesmärk on uurida inimsuhetes toimuvat progressi muutusi ellu viies ja leida viise inimsuhete raskustega toimetulekuks tulevikus ( Hay, Dermott,2007, 229). Bulimia puhul ( ja mitte tingimata ka anoreksia puhul) ei pöörata IPT korral tähelepanu söömismustritele ja suhtumisele oma kehasse ( Hay, Dermott,2007, 229). 2.1.3 Pereteraapia Pereteraapia omab pikka ajalugu söömishäirete ravis. Kuna söömishäired on seotud kogu perekonnaga, tekitavad muret ja pinget kõigis pereliikmetes on suuresti soovitatav nad kaasata ravisse
organisatoorseid vorme) nivelleeriv. Kogukond kui loomulik elukeskkond on tekitanud ka teatud väärtushinnanguid, mis on tuntud nn. ,,väikekogukondlike väärtustena", mida võib pidada Ameerika konservatismi pärisosaks, aga, mis on omased ka konservatismile laiemalt. Sellised väärtused on naturaalsus ehk mittetööstuslikkus, heategevus, sotsiaalne - moraalne pieteet, tagasihoidlikus, mõõdukus tasakaalukus, kokkuhoidlikus (eelkõige inimsuhete mõttes, aga ka majanduslikult), argipäevane elustiil aga ka rohkem inglasliku tagapõhjaga õiglus, iseseisvus, energilisus, jõulisus; · Töö on väärtus omaette ja ainus aktsepteeritav viis oma heaolu parandamiseks. Konservatiivse töö-austuse juured on osalt seotud ka protestantliku töö-eetikaga, mis tuleneb kristlikust moraalist. Töö pole ainult vahend rikastumiseks, vaid ka tingimus, et olla moraalselt täisväärtuslik inimene
Max Weberi ,,Võimu ja religiooni sotsioloogiast" (legitiimsusest ja domineerimisest) Lk 87 115 Max Weberi jutustus legitiimsusest ja domineerimisest arutleb võimu teostamisest inimsuhete erinevatel tasanditel. Weber toob välja eeldused, mida läheb tarvis domineerivas suhtes ja näitab punkthaaval, kuidas nende eelduste alusel näevad välja suhted, kus üks isik on võimupositsioonil ja teine allub. 1.Legitiimsus ja kasu Alustuseks seletab Weber, et domineerimine ei tähenda ainult ühe inimese kontrolli teise üle, vaid sellega käib kaasas veel terve rida nüansse. Esiteks on domineerimise juures alati olemas
Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................3 Vaimne tervis, kui vaimne heaolu.............................................................4 Stress ja sellega toimetulek.......................................................................5 Kriis inimeses endas..................................................................................7 Ristsõna.....................................................................................................8 Sissejuhatus Elu on rikas erinevate muutuste poolest. Eriti sagedasti kogevad muutusi noored inimesed, saades rohkelt uusi kogemusi. Enesetunne, mis meil nende muutuste käigus on, sõltub suuresti sellest, kui kiiresti me suudame erinevate muutustega harjuda. Samuti sellest, millises keskkonnas me elame ja kasvame, millised on meie suhted, kui palju toe...
Protestantlikud väärtused soosivad selliste turumajandusega hästi sobivate iseloomujoonte kujunemist nagu tööarmastus, kokkuhoidlikkus, ausus, arvepidamine. Oluline oli aeg mööda saata, teha tööd südamega ning hiljem nautida töö tulemusi. Kapitalismi juhtmõte oli rikkuse suurendamine. Emile Durkheim Tööjaotuse põhifunktsioon on sotsiaalse solidaarsuse hoidmine Tööstusühiskonda ohustas anoomia ehk üldtunnustatud väärtuste ja normide puudumine. Ühtviisi ohtlikud on nii inimsuhete üleliigne regulatsioon kui ka üleliigne autonoomia. 3. Kirjelda heaoluriigi kujunemist. Inimesed hakkasid linnas elama, lapsed ja vanurid hakkasid vajama toimetulekuks rohkem ühiskonna abi. Toimusid ka kodanlikud revolutsioonid, kujunes välja kodanikuühiskond, kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisrežiimid. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses hakkasid tegelema sotsiaal-majanduslike probleemidega. Eelnevalt võib rääkida heaoluriigist Saksamaast juba 1880.
de Triomphe". Ka selle romaani phjal vntas Lewis Milestone 1946. aastal filmi. Filmis tegid kaasa Ingrid Bergman ja Charles Boyer. Tema viimane romaan "Varjud paradiisis" ilmus aasta hiljem postuumselt. 2.)Teose pealkiri "Triumfikaar". Zanr:Armastus romaan. 3.)Tegelased: Ravic- saksa pagulane Joan Madou- nitlejanna ja Ravici armastatu Morozov- Ravici sber Sndmuskoht: Pariis. 4.)Selles raamatus ksitletakse armastust, inimsuhete olemust ja armastuse vmaikkust sellisel ajal.. Joani ja Ravicu armastus on ainus valguskiir selles, nagu oleks ainult see vimaldanud nha pikest ja kogu ilu enda mber. esile tstetud idee, et armastus tuleb ise, seistes saatusest vljaspool ja hoolimata kigest - oludest, inimeste ebatiuslikkusest ja sellest, kuidas needsamad inimesed meeleheitlikult pavad teha kike, et oma elu vimalikult hullemaks teha, meldes asjad enda jaoks keeruliseks, tehes haiget nendele, kellest hoolivad ja eelkige endale
KUULAMISOSKUS Kuulamine on midagi enamat kui lihtsalt kuulmine. Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja alalhoidmisel hädavajalik, mille puudumisel kannatab sõprussuhete kvaliteet, üksmeel perekonnas, efektiivsus tööl. .Kuulata, see tähendab mõista. Kuulamine pole üksnes info hankimine, vaid ka teise inimese aktsepteerimine. Kuulamisoskus on õpitav nagu teisedki suhtlemisoskused. Kuulamise etapid: · kuulmine füüsilises mõttes; · interpreteerimine kuuldu teadvustamine; · hindamine info olulisus, rääkija prestiiz ja karismaatilisus;
hakanud. Kõne kasutatakse vaid mõtetu mulina tekitamiseks, või arutamaks asju, millesse nad ise hingega sisse ei ela, kuna need ei puuduta otseselt neine endi asju. Selles pole aga süüdi vaid puudulik suhtlusoskus või soovi puudus inimesega läheduse tekitamiseks. Tihtipeale on asjas süüdi ka kuulamisvõime või tahte puudumine. 1. Inimesed on tehnika arenguga hakanud vähem suhtlema silmast-silma ja see toob kaasa inimsuhete pinnapealseks muutumise. Keel on olemas vaid kõneluses, sest vaid nii ta vananeb või uueneb, muutub labaseks või täiustub. Seltskondliku suhtlemist ei saa pidada kõneluseks, sest kaob kahe erineva maailmapildi kokkusaamins ja mõtetejagamist vaid see sulab hoopis ühtlasesse mulinasse, mis ei anna kellelegi midagi. 2. Tehnika ei võimalda inimestel laskuda kõnelusse aina sügavamalt ja lõpuks tunda ühtekuuluvust, mida võimaldab vahetu läheduses viibimine.
3. Luuletuste teemad: Luuletuste teemadeks on näiteks luuletaja surm ja kuidas mõistetakse luulet, tegudest, mis võivad rikkuda kogu elu, halvasti elatud elu, saatuse summutamine alkoholiga, riidude kiire ja asjatu tekkimine, haigused, inimeste eluring, mis algab halvaga ja lõpeb samuti halvaga, sõjast ja selle mõjust inimesel ja mis on üldsegi elu. 4. Autori vaade erinevatele valdkondadele elus. Betti Alver näeb maailma ja inimsuhete vigaseid ja tühjasid kohti. Kogu tema luule räägib pigem sellest, et õnne järel on alati õnnetus ja kui midagi läheb hästi, siis läheb kindlasti ka halvasti, sest paljud tema luuletused algavad hästi, kuid lõppevad halvasti nagu näiteks “Kuulajale,” mille esimene salm on, et sina õnnelik, õnnelik, kuid järgnevad on juba “oled õnnetust õnnetum?...sina õnnetu-õnnelik!” Samuti luuletus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
