Mina olin siin
Keegi ei müü puhast kraami.
Kõik ainult ütlevad, et müüvad.
Täpselt nagu keegi ei armasta sind. Ainult ütlevad, et armastavad.
Põnevusdraama „Mina olin siin“ põhineb Sass Henno romaanil
„Mina olin siin. Esimene arest “. Peategelaseks on
seitsmeteistkümneaastane eliitkooli õpilane Rass , kelle ema sooritas enesetapu ning politseinikust isaga pole suhted just kõige
paremad. Rass arvas isa politseinikutööst vaid seda, et järelikult
oli lähedastega kõik nii korras, et ta pidi hakkama teiste pärast
muretsema.
Rassi elu muutus allakäiguredeliks kui teda hakkasid kimbutama
rahaprobleemid ning suhted lähedastega. Noormehel tuli elus hakkama
saamiseks astuda kuritegelikule teele, kus ta oli sunnitud müüma
narkootikume ning kokku puutuma otsese vägivallaga, millel
paratamatult polnud head tagajärjed. Rassi elu muutus veelgi
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
178 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
upikas
Õppematerjali autor
Rakvere Eragümnaasium SASS HENNO,,MINA OLIN SIIN ESIMENE AREST" RAAMATU ANALÜÜS Uurimistöö Migelyne Mahlapuu 12A klass Juhendaja: Lena Jaago Rakvere 2011 Sisukord: Sissejuhatus............................................................................................4 1
1 - Teose tegevuse keskmes on noormees, nimega Rass, kes käib koolis ja elab koos oma tüdrukuga.Rass on 17-aastane, kelle unistus on saada arstiks.Ta on tark ja intelligentne, sooviga muuta elu paremaks. Kuid kõik hakkab allamäge minema päevast, kui ta satub kokku endise vangiga ja hakkab tegelema narkootikumidega.Otsides kontakte ja müües üha enam suuri koguseid, suudab ta teenida palju musta raha, mis talle hiljem saatuslikuks osutub. 2 Kes oli Säde? Mida sa tead temast. Säde oli Rassi tüdruksõber, kellega ta koos elas. Kes oli Renita? Miks ta oli Rassile oluline? (2 põhjust) Renita oli Rassi sõbranna. Ta oli Rassile oluline, kuna ta aitas Rassi, kui tal oli abi vaja ja ta teadis Rassi kohta palju. 3- Rassi sõbrad on halvale teele läinud poisid, kes arvavad, et lihtsam on teenida raha ebaausate võtetega.Üks vanasõnagi kõlab nii, et ,,ütle, kes on sinu sõbrad ja ma ütlen, kes oled sina". Võib järeldada, et suurteks mõjutaj
Muljetavaldavad skeemid olid ka näiteks varguse puhuks valmis pandud, ent nagu ka teoses selgus, siis isegi parimad plaanid võivad minna vett vedama ning igal lool pole õnnelik lõpp. Seda raamatut soovitaksin kindlasti kõigile omavanustele, sest ma usun et ka teistel oleks seda huvitav ning samas ka õpetlik lugeda. Samas võiksid ka vanemad inimesed, kes roppusi kannatavad selle teose kätte võtta, et mõista mis võib noortega tänavatel toimuda. ,,Mina olin siin" pani mind tõsiselt mõtlema noorte üle, kes elavad väljaspool piire ja kasvavad ilma vanemate kontrollita. Niisiis elu polegi alati lihtne, kuid hakkama tuleb siiski mingil moel saada.
Muljetavaldavad skeemid olid ka näiteks varguse puhuks valmis pandud, ent nagu ka teoses selgus, siis isegi parimad plaanid võivad minna vett vedama ning igal lool pole õnnelik lõpp. Seda raamatut soovitaksin kindlasti kõigile omavanustele, sest ma usun et ka teistel oleks seda huvitav ning samas ka õpetlik lugeda. Samas võiksid ka vanemad inimesed, kes roppusi kannatavad selle teose kätte võtta, et mõista mis võib noortega tänavatel toimuda. „Mina olin siin“ pani mind tõsiselt mõtlema noorte üle, kes elavad väljaspool piire ja kasvavad ilma vanemate kontrollita. Niisiis elu polegi alati lihtne, kuid hakkama tuleb siiski mingil moel saada.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Turismiosakond Art Aamisepp Grete Jakobson Katriin Mats Annaliisa Orro TH1 ja EP1 "Mäleta mind" Filmi analüüs Juhendaja: Liina Käär Pärnu 2010 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................4 1.FILMI ANALÜÜS.........................................................................................................5 1.1 Sisu lühiülevaade.....................................................................................................5 1.2 Filmis kajastatav ühiskond ja kultuurilised komponendid......................................6 1.3 Sotsialiseerumine ja sotsiaalsed faktid....................................................................7 1.4 Hälbekäitumine........................................................................................................8 1.5 Sot
appikutsutud operaator. See on ka kohalik, lugu mille ümber filmi lugu on ehitatud. Tummfilmi probleem on see, et selleks, et sõnum vaatajani jõuaks, peab emotsioonidega üle mängima, mis võib jätta võltsi mulje. Filmis olid selged stereotüübid, kes head, kes halvad. Karakterid väga sügavad ja polnud mitmekesised. Filmi teemaks oli paradiis ja mis juhtub siis kui sinna tuleb ahne valge inimene. See protsess nägi sedamoodi välja ka tegelikkuses. Siin filmis on mitu tabu, nt pärlipüüdmine, mingi naise värk jne. Antakse inimesele aega mingit sündmust läbi elada, tänapäeval on kaadrite ja tegevuste vahetumine väga kiire. Seda filmi peetakse siiamaani kinoklassikasse kuuluvaks teoseks. Midagi BoraBora elanikest teada saame, ehhki on fiktiivne, paneb vaatajad mõtlema inimeste üle ja mis neist saab. Näitas, et maailm on väga mitekesine, 10
Visuaalne antropoloogia Algusepanijaks „Principles of Visual Anthropology“ kogumik. Seal on esindatud päris mitmed kõige olulisemad visuaalse antropoloogia teoreetikud ja praktikud, (Piibel nagu, kasutatakse siiamaani kaastekstina, aegumatu) Margaret Mead (1901-1978) kõige enam teinud antropoloogia populariseerimist. Suutis oma raamatutega tekitada huvi laiale ringkonnale. Põnevad teemad nagu seksuaalsus erinevates kultuurides. Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Benedicti õpilane, 20ndatel aastatel uuris, kuidas varajane seksuaalsus on seotud rahvusliku iseloomuga ja kuidas seksuaalsust piiravad või määratlevad mitmesugused lastekasvatusmeetodid jms. Esimene raamat Coming of Age in Samoa, 1928, alles pärast abielu võib seksuaalvahekorda astuda, väga palju tabu olu naiste puhul, aga ka meeste. Näitab oma raamatus, et teises kultuuris on hoopis teistmoodi. Kui inimesed räägivad seksuaalsusest, siis ei ole selliseid pingeid jms, et pole bioloogiast tingitud,
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond TH1 FILMIDE „INTOUCHABLES“ JA „MANDARIINID“ ANALÜÜS Analüüs Juhendaja: Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. mandariinid....................................................................................................................5 1.1. Sotsiaalsed faktid ja sotsiaalsed institutsioonid......................................................5 1.2. Ühiskond.................................................................................................................6 1.3. Kultuur....................................................................................................................7 1.4. Sotsialiseerumine..........................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid