"Triumfikaar" (19)

1.) Erich Maria Remarque (kodanikunimi Erich Paul Remark ; 22. juuni 1898 Saksamaa Osnabr�ck � 25. september 1970) oli saksa kirjanik. Remarque on saanud kuulsaks p�hiliselt romaanikirjanikuna, ehkki ta kirjutas nooruses ka esseid ja l�hijutte ning 1956. aastal n�idendi "L�pp- peatus " (eesti keeles 1962). Erich Maria Remarque s�ndis Osnabr�ckis raamatuk�itja pojana . P�rast p�hikooli l�petamist � ppis Osnabr�cki katolikus �petajate seminaris . Aastal 1916 l�ks s�durina rindele. Sai mitmeid kordi haavata . P�rast Esimest maailmas�da j�tkas �pinguid ning tegi juhut�id raamatupidaja, m��giagendi, hauaplaatide m��ja, klaveri� petaja ja organistina. Samuti kirjutas ta teatrikriitikat Osnabr�cki ajalehtedele. Hiljem elas ta Hannoveris ja Berliinis. Berliinis elades t��tas Erich Maria Remarque Sport im Bild spordiuudiste toimetajana . Aastal 1931 lahkus Erich Maria Remarque Saksamaalt ning l�ks elama Lago Maggiore j�rve ��rde Tessinisse. Aastal 1938 v�eti temalt Saksa kodakondsus . Aastal 1939 emigreerus ta USAsse, kus esialgu elas Los Angeleses (1939�1943) ning hiljem kolis New Yorki . Aastal 1947 sai ta USA kodakondsuse. Alates 1948. aastast elas Erich Maria Remarque vaheldumisi New Yorgis ja �veitsis, Ronco sopra Asconas. 25. veebruaril 1958. aastal abiellus Remarque filmin� itleja Paulette Goddardiga. See oli tema kolmas abielu. Enne seda abiellus ta kaks korda Ilsa Jeanne Zambouiga. Erich Maria Remarque suri 25. septembril 1970. aastal Locarnos. Erich Maria Remarque sai oma 1929. aastal ilmunud romaaniga "L��nerindel muutuseta" kuulsaks peaaegu �le��. Tema romaan t�lgiti umbes viiek�mnesse keelde ning juba 1930. aastal v�ndati selle p�hjal ka film . Filmi re�iss�� riks oli Lewis Milestone. Aastal 1931 ilmus tema teine romaan " Tagasitee ". Aastal 1933 lasksid natsionaalsotsialistid Erich Maria Remarque teosed nende s�javastasuse t�ttu avalikult p�letada ning temalt v�eti �ra Saksa kodakondsus. Aastal 1945 ilmus esialgu ingliskeelses t�lkes romaan "Arc de Triomphe ". Ka selle romaani p�hjal v�ntas Lewis Milestone 1946. aastal filmi. Filmis tegid kaasa Ingrid Bergman ja Charles Boyer. Tema viimane romaan " Varjud paradiisis" ilmus aasta hiljem postuumselt.
2.)Teose pealkiri " Triumfikaar ". Zanr:Armastus romaan.
3.)Tegelased: Ravic - saksa pagulane Joan Madou- n� itlejanna ja Ravici armastatu Morozov- Ravici s�ber
S�ndmuskoht: Pariis.
4.)Selles raamatus k�sitletakse armastust, inimsuhete olemust ja armastuse v�maikkust sellisel ajal.. Joani ja Ravicu armastus on ainus valguskiir selles, nagu oleks ainult see v�imaldanud n�ha p�ikest ja kogu ilu enda � mber . esile t� stetud idee, et armastus tuleb ise, seistes saatusest v� ljaspool ja hoolimata k�igest - oludest, inimeste ebat�iuslikkusest ja sellest, kuidas needsamad inimesed meeleheitlikult p��avad teha k�ike, et oma elu v�imalikult hullemaks teha, m�eldes asjad enda jaoks keeruliseks, tehes haiget nendele, kellest hoolivad ja eelk�ige endale. Armastus ei hooli sellest, ta lihtsalt tuleb, on ja muudab maailma teiseks.
5.)Autor tahtis sellega �tleda: "M�tlemisv�ime rikub inimese v� imaluse � nnelik olla." Inimeste elu v�iks olla palju �nnelikum, kui nad endile asju keeruliseks ei m�tleks. Pidevalt on inimeste t� elised motiivid ja k�itumiste p� hjused kusagil peidus, ausust on v�he. Remarque on t�estanud, et armastus on midagi, mis ei lase end maha kanda isegi rasketel aegadel ega kellegi jaoks. "Armastuseta oled nagu laip puhkusel."
6.)Ravic. Peategelaseks on saksa emigrant Ravic, endine haigla peaarst ja geniaalne kirurg . Ta elab illegaalselt Pariisis ja opereerib salaja prantsuse doktorite Veberi ja Durant' eest, et elatist teenida. Ta elul pole viga midagi, v�rreldes sellega mida paljud teised pagulased l�bi peavad elama. Ometi on tal pidevalt igav, ta ~40aastane elu tundub olevat end ammendanud ja mees ei igatsegi midagi ergemat.
Joan Madou. Ta tundub liiga romantiline et p�riselt �nnelik olla. L�bi teose on ta kuidagi �rn ja �linaiselik, ei oska eriti mehi valida - v�i pigem, p��des v�imalikult kiirelt korvata kaotatud toetust Ravicult, valib esimese ettejuhtuva, mis saab ka talle saatulikuks. Joanis on midagi, mis ei lase tal meest m�ista, ta on klammerduv ja n�rk, meeleheitlikult p��des s� ilitada Ravicu t�ielikku t� helepanu . Joan tundis pea sarnast t�dimust k�igest nagu Ravic.oli tema olukord hullemgi kui Ravicul: mees pidas ennast ise �leval, Joan lasi end meestel kanda. Ta oli toeta t� iesti abitu, nagu kassitapp. Maadligi ilma kelletagi, kellele toetuda. Sellisena Ravic ta leidiski. Oma edasisele elule otsa vaadates ei teadnud mees, mida see naisenatuke talle t�hendama saab. Ja kui Joan pole olnud �ksi nii n�rk, poleks nad teineteist tundma saanudki.
Milj��: Hall ja vihmane Pariis.
7.) Mulle meedis see raamat v�ga . See oli oma moodi romantiline , aga kahju oli sellst, et nad l�puks ikka kokku ei saanud ja , et Joan �ra suri. Ja see kassi hiire m�ngimine tegi selle raamatu p�nevamaks ja tahtsid kohe raamatu k�tte v�tta ja seda lugeda. Selle raamatu juures ei olnud midagi mis mulle poleks meeldinud. V�ga romantiline ja samas natuke nutune. V�ga hea.
8.)Ravic. Ravic kasutas erinevaid nimesid : �ige nimi on Ludwig Fresenburg ,erinevate arreteerimiste ajal on tekkinud Wladimir Wozzek, Neuman, G�nther. Haakele esines Ravic von Horni nime all. Valitseb � ldine minnalaskmismeeleolu, ta laseb end rutiinist kanda. �hel � htul satub ta t� naval kokku surnud silmadega naisega. Too on nagu kuju, hirmunud ja k�lm - Ravic v�tab ta kaasa, veidi vastutahtsi, kahetsedes, et naisele t�helepanu p��ras, p�rast seda hakkabki nende suhe arenema. Ravici tunnetest ei ole v�ga kerge aru saada; kord on Joan talle ingel , kord tundub t�iesti t� hine - ta ei m�ista naist l� puni . Nende esimesel � hisel reisil - Rivierasse, on ka esimene t�li. Ravic arvab , et Joan eelistab talle glamuuri ja j�taks ta iga hetk, kui midagi paremat silmapiirile ilmuks. See paneb Joani vihastama - s��distus oli t�iesti alusetu. Nende kahe vahele tekib l�he. . Nende t�li Rivieras n�itas, kuiv�rd oli Ravicile t�htsam tunne armastada ja olla armastatud , kui Joani tegelik loomus. See armastus n�itab veelkord , kui t�htis on inimsuhetes vastastikused vajadused - kui Ravic oleks elanud t�isverelist ja �nnelikku elu, poleks Joan teda ehk nii v�ga k�itnud. Ja kui Joanil oleks olnud kellelegi toetuda, oleks ta vabalt ka �ksi, ilma Ravicuta hakkama saanud. Kiindumus kiindumuse, p�riselt teise inimese p�rast tekkis nende vahele alles l�pus, siis kui nad p�riselt koos olla ei saanud.