On olemas teatud kriteeriumid, mida järgivad tuhanded inimesed. Ei pöörata tähelepanu inimesele endale, vaid asjadele ja riietele mis tal on ning kohtadele, kus ta käib. Ehe näide sellest on Batemani-karakter, kelle pealispind on petlik, kuna näiliselt on ta täiesti normaalne inimene, sest ta järgib kõiki neid reegleid, mis kõik keerlevad staatussümbolite ümber. 3. Postmodernse ajastu indiviid ja reaalsus. Uues ühiskonnas luuakse indiviidile sotsiaalne tähendus asjade kaudu. Lisaks asjade kasutamisväärtusele on veel midagi, mis loob hoopis uusi tähendusi. Näiteks Gucci rõivaid kandes asetab inimene end kõrgemale sotsiaalsele tasandile, kus kõik kannavad kalleid firmariideid. See kõik on iseloomulik tarbimisühiskonnale, kus on väga palju tarbimisvõimalusi: telepoed, kataloogid, netipoed. Inimene ei pea isegi kodust väljuma, et endale midagi osta.
ühiskonnal on üksnes kaks võiamlust. Seadustatuna muutuks eutanaasia avatuks ja ühiskonna poolt kontrollitavaks. Kui eutanaasiat ei legaliseerita, säilib see salajasena ja kontrollimatuna. .Vastuargumendid · Palliatiivse ravi edusammud viimaste aastakümnete jooksul on võimalik inimestel surra ilma pikaajaliste valude- ja kannatusteta. Kuid see argument on paljuski vale. Esiteks ei ole palliatiivne ravi mingi imerohi, et saada parimat ravi indiviidile eeldab katseeksitusmeetodi kasutamist. Isegi efektiivsena kaasnevad kõrvalmõjud nagu iiveldus ja unisus Samuti ei ole valuvaigistite nagu morfiini kasutamine pikema aja jooksul kohe üldse mitte hea. Teiseks on efektiivne palliatiivne ravi kättesaadav vaid vähestele. Kolmandaks ei soovi paljud inimesed oma elu viimseid hetki haiglaravil veeta. · Professionaalne roll Arst võib eutanaasia õigusega hukka mõista, sest see ei vasta
lähtunud neljast põhiprintsiibist, mis lastekaitse korraldamisel läbivad kõiki meetmeid ning tegevusi. Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt peavad abi, otsustused ning vastutus olema inimesele võimalikult lähedal. Avalikke kohustusi täidavad üldjuhul eelistatavalt kodanikule kõige lähemal seisvad organid ning riigi roll peaks seisnema põhiliselt kohalike ning regionaalsete institutsioonide toetamises. Teenuste astmelisuse (gatekeeping) puhul osutatakse indiviidile teenuseid vastavalt tema unikaalsetele vajadustele ning suunaga vähem sekkumist nõudvatelt tegevustelt sügavamat sekkumist nõudvate tegevusteni. Nii näiteks tuleb enne lapse perest eraldamist pakkuda perele tuge ning toetavaid teenuseid. Lapse perest eraldamine on viimane võimalus ning tuleb kõne alla vaid siis, kui teised meetmed ei ole tulemusi andnud. Lisaks lapse huvidest lähtumisele on taolisel lähenemisel ka majanduslik aspekt kallimaid (sageli institutsionaalseid) teenuseid
1.4 Organisatsioonikultuuri tüübid Organisatsioonikultuuri ja väärtusi sealhulgas võib tüpiseerida Hofstede poolt välja töötatud dimensioonide järgi, milleks on muuhulgas: · Kollektivism-individualism · Võimudistants · Määramatuse vältimine Kollektivism-individualism on organisatsiooni väärtuste klassifitseerimisel laialdaselt kasutusel, kuigi see ei pruugi olla nii otseselt sõnastatud. Individualism keskendub indiviidile ja tema töösooritusele e peatähelepanu on individuaalsel panusel; kollektivistlikud väärtused seonduvad aga organisatsiooni liikmete üksteisest hoolimisega, meeskonnatööga, hüvede võrdse jaotamisega jne. Võimudistants on seotud sellega, kas organisatsiooni struktuuris domineerib võrdne või ebavõrdne võimujaotus: osades organisatsioonides kiputakse hierarhilist ebavõrdsust rõhutatama (kabinetid, sekretärid, eraldi söögisaal jms), teistes pole hierarhia küll olematu,
1) autogeenne transplantaat ühe ja sama indiviidi kude kantakse keha ühest piirkonnast teise. Siin puudub võõrinformatsioon ja ei kutsu esile äratõuke reaktsiooni; 2) isogeenne transplantaat sarnane eelmisele. Kude kantakse üle geneetiliselt identsete isendite vahel (ühemunakaksikute või loomade juures geneetiliselt puhta liini isendite vahel); 3) allogeenne transplantaat kude kantakse üle sama liigi geneetiliselt erinevale indiviidile. On kõige tuntum kliiniline transplantaat. Siin retsipiendi immuunsussüsteem tunneb transplantaadi ära kui võõra ja püüab seda ära tõugata; 4) ksenogeenne transplantaat kude kantakse üle teise liigi indiviidile. Selle transplantaadi korral on geneetiline erinevus kõige suurem ja toimub kiire äratõuke reaktsioon. Ksenogeensed transplantaadid, mis võivad olla elujõulised ja kanda üle inimesele, on
(vaheperemehe kaudu). 2. BIOLOOGILISTE OHUTEGURITE RÜHMAD Määruse alusel jagatakse bioloogilised ohutegurid ohurühmadesse vastavalt nende nakatumisvõimele: 1. ohurühma ohutegurid teadaolevalt ei põhjusta inimese haigestumist (madal risk). 2. ohurühma ohutegurid võivad põhjustada inimese haigestumist ning seetõttu ohustavad töötaja tervist, kuid ei põhjusta nakkusohtu elanikkonnale. Nende vastu on olemas tõhusad ennetus- ja ravivahendid. Risk on indiviidile kõrge, kuid ühiskonnale madal. 3. ohurühma ohutegurid võivad põhjustada inimese rasket haigestumist, seetõttu ohustavad tõsiselt töötaja tervist. Võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale, kuid nende vastu on olemas tõhusad ennetus- ja ravivahendid. Risk on inimesele mõõdukas ja ühiskonnale madal. 4. ohurühma ohutegurid põhjustavad inimese rasket haigestumist, seetõttu ohustavad tõsiselt töötaja tervist ning võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale. Nende
veendumustele või huvidele. Huvide kokkupõrke võimalusel ja konfliktide loomulikul tekkimisel oli Mill arvamusel, et ühiskonnal on õigus sekkuda, hukka mõista ja õigusega piirata inimese toimimisvabadust juhul, kui tema tegudel on teistele inimestele ja ühiskonnale kahju tekitav mõju ehk siis enesekaitseks kellegi teo eest. Milli arvates ületataksegi vabaduse piirid siis, kui tekitatakse tegelikku kahju indiviidile või ühiskonnale üldiselt. Edasi peaksid sellega aga tegelema juba kõlbluste ja seadustega tegelevad ametkonnad. Inimeste vabadust taltsuvad seadused. Seadused võivad olla inimeste piiramiseks või nende kaitseks. Harva võetakse seaduste loomist kui lihtsalt ühiskonna reguleerivaid abivahendeid. Kui kõigile kehtiks vaid enda loodud vabaduse ja õiguste piirid, satuks need kindlasti konflikti ,,naabriga". Selle ennetamiseks ongi loodud ühtsed ettekirjutised nagu
· B mälurakk => kiire reaktsioon teistkordsel sama antigeeni ekspositsioonil · T tsütotoksiline rakk · T abistaja rakk (helper) AIDS · T supressor rakk · T mälurakk · NK (natural killer) lümfotsüüt Oma ja võõras · Inimese kõikide rakkude plasmamembraan sisaldab suuri valgumolekule põhilist koesobivuskompleksi (MHC major histocompatability complex) => konfiguratsioon ja aminohapete järjestus on unikaalne igale indiviidile · MHC-II => makrofaagid ja lümfotsüüdid · MHC-I => kõik ülejäänud rakud Antikehad · B-lümfotsüüdid => immunoglobuliinid (IgG) · Y-kujulised molekulid · B-lümfotsüütide populatsioonis on sadu tuhandeid erinevaid järjestusi pinna IgG-del · Enese suhtes reaktiivsed B-lümfotsüüdid => apoptoos · Autoimmuunhaigused - reumatoidartriit, sclerosis multiplex jt. Immunoglobuliini molekul Antigeeni sidumiskohad Raske
Feministlik Konstruktivism- sots aspekt uuringutes (ideed soost mõjutavad globaalset poliitikat ning globaalne poliitika mõjutab ideid soost) Feministlik postkontruktivism- keelelised konstruktsioonid; teadmise võimu omavaheline suhe (tekstianalüüs Postkolonialismi feminism- kolonialismi domineeriv suhe (kuidas minevik mõjutas, kriitika, tegelikult pole naised igalpool samasugused- nt araabia) Ümbermõtestamise julgeolek- uus kriitiline julgeolek keskendub indiviidile. Kaitse müüt- meeste kaitsja roll ei ole põhjendatud, kui vaadata sõja tagajärgi ( kõige enam kannatavad naised ja lapsed, sest nemad põgenevad jne) Roheline teooria- (kaks haru) Õigus ja jätkusuutlikus on oluline. Kriitiline teooria, mis toetub RV poliitilisele majandusele. Keskkonna probleemid: mitte soovitatud, hargamised, pikaajalised. Nõuab läbirääkimisi ning koostööd paljude erinevate tegelastega Normatiivne haru: keskkonna õigsus, demokraatia, kodakonsus, keskkond:
vanemate jõukusest ega sellest, millises omavalitsuses tema vanemad juhtumisi elavad. Riiklikud koolid etendavad haridussüsteemis olulist rolli peaaegu kõikjal. Järgmise arutlustasandi moodustab küsimus, kas haridus tõepoolest omab sedavõrd suurt tähtsust, et võib mõjutada indiviidi ning riigi edasist käekäiku. Alles viimastel aastakümnetel on majandusteadlased hinnanud hariduse (kui ühe inimkapitali komponendi) praktilisi/reaalseid kulusid, tulemeid ja kasumimäära nii indiviidile kui ka 1 ühiskonnale tervikuna. Uurimustes on arvesse võetud, et kulutused haridusele hõlmavad lisaks otsestele koolituskuludele ka saamata jäänud tulu, mida õppija oleks teeninud, kui ta oleks töötanud. Parem haridus peaks viima kõrgema tootlikkuseni ning seega ka kõrgema sissetulekuni. Viimati esitatud seisukoht tuleneb inimkapitali teooriast. Mikroökonoomiliste
POLIITILISED IDEOLOOGIAD *ideoloodia- on korralduatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi *poliitilsed ideoloogiad- millele tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad hinnangu eksisteerivad poliitikale ning pakuvad oma nägemust ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Poliitiline ideoloogia seletab, kuidas võiks korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid. PAREMPOOLSED IDEOLOOGIAD * liberalism peab ülimaks väärtuseks teadmist, vabadust, indiviidile loodud maksimaalne tegevusvabadus. -majanduses pooldavad nad vabaturgmajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalse riigi sekkumist -Sotsiaalsed nõudmised on majanduspoliitikaga tihedalt seotud. Sp pole õiglane karistada rikkaid. Kõrgemate maksudega inimesele peab jääma võimalus otsustada, kas ta kulutab teenitud raha toidule, eluasemele, lõbustusele või oma tulevikupensioni kindlustamisele konservatism- ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvustusele ja kristlikule moraalile
Teiselt poolt kohustatud isik on kohustatud täitma õigustatud isiku seaduslikke nõudmisi. Seega subjekti õigused ja juriidilised kohustused korrespondeerivad omavahel - on omavahel vastavuses. Õigused ja kohustused moodustavadki juriidilise suhte sisu. Õigussuhte objekt Sõna õigus kasutatakse mitmes erinevas tähenduses: 1. Objektiivses tähenduses Õigusnormide kogu; kõik õigusnormid kokku moodustavad õiguse. 2. Subjektiivses tähenduses Konkreetsele indiviidile kuuluv käitumisvõimalus, mis tuleneb õigusnormidest. Õigussuhte objektiks on kõik need esemed, mittemateriaalsed väärtused, millele on suunatud õigussubjektide käitumine ja mille tõttu õigussuhe üldse tekib. Õigussuhte objektiks loetakse materiaalseid ja mittemateriaalseid nähtusi, mis õigussuhte subjektide jaoks esinevad hüvedena. Inimene on samaaegselt paljude õigussuhete subjekt. Õigussuhte sisu, subjektid ja objektid on õigussuhte elemendid e. osad.
standardid inimeste tegevusele. Väärtused on suhteliselt püsivad tunnetega seotud uskumused, osundavad peamistele elueesmärkidele ning nende eesmärkide saavutamiseks õigeks peetavatele viisidele. Väärtused kujundavad hoiakuid, reguleerivad valikuid ja kujundavad norme Normid - Normid lähtuvad väärtustest. Allutavad inimese toimimise ühiskonna kui terviku huvidele. Normid on nõudmised, mida ühiskond asetab indiviidile. – oluline , et selle täitmist kontrollitakse ( abielu ) Sekundaarne deviantsus - Sekundaarne deviantsus tekib, kui inimesel on alguses millegi suhtes vastuolu, mille järel omistatakse talle deviantne identiteet ning lõpuks võtabki inimene selle omaks. See seostub ka mõistega stigmatiseerimine, mis tähendab, et inimesele surutakse peale „rikutud“ identiteet, mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. See näitab, et deviantsus tekib indiviidi ja sotsiaalse keskkonna
inimene end isiksusena ning tegutsemisele, see kujundab oma elu näitab kuidas indiviid mõtestatuks end kirjeldab ning kuhu soovib jõuda Sotsiaalne identsus (social identity) kujuneb ühiskonna ootustest indiviidile ja viimase Isiksuslik identsus (personal identity) reageerimisest neile, erinevate on ühiskonna ootustele vastamise rollide täitmisest 10 alusel loodud nägemus iseendast, mis mitmesugustes situatsioonides, teeb inimesest "mina ise", mitte "ühe
Kui need ,,Inimesed suure algustähega" poleks omanud jõudu ennast sellisel määral kontrollida, poleks neil praegu ka tulemusi. Inimene voolib ennast nii, nagu ta ise seda paremaks peab, kas kellegi eeskuju järgi või mitte, on igaühe enda otsustada. Mida suurem tahtejõud ja tugevam isiksus, seda vähem sõltutakse välistest teguritest. Siiski on meile seatud teatavad piirid, mida saab küll nihutada, kuid millede täielik eiramine võib nii indiviidile endale kui ka tema ümbruskonnale halvasti mõjuda. Peab meeles pidama, et kõrvalist abi ja teiste arvamusi on mõnikord targem aksepteerida ja mitte jäärapäiselt üksinda edasi rühkida. Selleks, et ümbritsevad mõjud meie endi otsustusvõimet ei halvaks, tuleb õppida koos nendega elama ning osata leida kompromisse. Näiteks andekas sportlane, kes suudab saavutada piisavalt häid tulemusi, võib võita treenerite poolehoiu, leida sponsorid ning luua endale nii
inimesele ja nende tervisele. Virginia A. Henderson näiteks ütleb, et välistingimused mõjutavad organismi elu ja arengut. Sotsiaalne keskkond on patsiendi ja tema peresisesed suhted.Siin oluline keskonna tasakaal ja isiklik hormonia. Florence Nightingal ütleb, et keskkond annab ja võtab elu.See koosneb kõigest, alates patsiendile antavast toidust, kuni õe sõnalise ja sõnatu suhtlemiseni. Katie Eriksson, väidab,et keskkonnas on nii positiivsed kui ka negatiivsed mõju indiviidile,mis sõltub tema suutlikkuse tasest.Hildegard E.Peplau toob välja,et keskkond inimeste ümbritsevad ja muutuvad jõud,mis mõjutavad patsiendi tervise paranemist(nt.haigla,vanemate kodu). Õendustegevus Õendustegevus on igapäevased tegevused,mis tagavad patsientide terviseseisundi paranemist.Väljenduvad terviseõpetuses,nõustamises,hoolduses,erinevates toimingutes ja ka patsienti huve kaitsmises. F
· indiviidi seisukohalt bioloogiliste vajaduste rahuldamine- on vaja süüa, juua, sooja- perekond peaks tagama vajaduste rahuldamise. emotsionaalsete vajaduste rahuldamine- kes kallistab, kes aitab kui halb jne. - sotsiaalne staatus ja sotsialiseerumine- et oskaks ühiskonnas hakkama saada, on oluline et õpetataks lähedaste inimeste poolt põhitõdesid. Perekond annab igale indiviidile mingi sotsiaalse staatuse. Traditsiooniline perekond:- õigus võtabki aluseks selle, milline perekond peaks olema. Lähtub õiguskord ja ühiskond sellest: · abielu- klassikaline arusaam, milline perekond peab olema. · eksklusiivne monogaamia- ei mingeid kõrvalsuhteid · heteroseksuaalsus · eluaegsus · ühine elukoht ja majapidamine- perekond moodustab leibkonna. · mees perekonna pea ja ülalpidaja · laps(ed) · kaks bioloogilist vanemat
Kui Kuhn väitis, et relativistlik käsitlus ei ole tema eesmärgiks olnud, aga sellegi poolest on ta esitanud ühe võimaliku. Mina arvan pigem, et inimene on see, milleks ta end peab. Huvitav oli ka peatükk ,,Indiviidi vabadus," kus kirjeldati Feyerabendi vaateid. Nimelt räägib ta sellest, kuidas püütakse vabadust suurendada, elada täisväärtuslikku ja tänuväärset elu. Ta julgustab loobuma kõigist metodoloogilistest piirangutest, annab indiviidile julgustava vabaduse valida teaduse ja teiste tunnetusvormide vahel. ,,Kirik on riigist lahutatud, teadus aga mitte" Antud lauset selgitatud sellega, et iga inimene saab valida endale usu, kuid keegi ei saa valida, seda mida koolis õpetatakse. Väga huvitav mõttekäik. Täielikku vabadust ei saavuta siin maailmas aga mitte keegi. Teadlast piiravad ikkagi mitmed olulised asjad kasutatava raha hulk, kolleegide, kaaslaste
Sirle Sauman 013-008 Keskkonnategurid Müra Heli on keskkonnas lainena leviv võnkliikumine, rõhu muutumine, mida kõrv tajub kuulmisaistinguna. Inimkõrva kuulmistajust kõrgemad helid on ultrahelid, madalamad infrahelid. Mitteperioodiliselt võnkuv heli on lärm ehk müra, mis on indiviidile ja keskkonnale ebameeldiv heli. ( Santti jt 1996.) Müra kaks põhiomadust on sagedus, mida mõõdetakse hertsides (Hz) ja tugevus, mida mõõdetakse detsibellides (dB). Müra on koos keskkonna tehniseerumisega suurenev keskkonna saaste, mille kahjustusi alahinnatakse ja mille tõsidusele ei ole pööratud piisavalt tähelepanu. ( Santti jt 1996.) Keskkonnamüra mõjutab paljusid inimesi ja on üks olulisemaid keskkonnaprobleeme.
Siit tekib aga probleem, kas sarimõrvar, kelle enda joaks on kõik ta teod väärtuslikud ja põhjendatud, on see läbi eetiline? 8. Selgitage eetilise sentimentalismi filosoofilist positsioone Kriteeriumiks on sisetunne/ südametunnistuse hääl. Hume kõlblustunne: ,,teatud seesmine meel või tunne, mis eraldab head ja halba ning mis seob end esimesega ning tõukab eemale teisest." Meis tekitavad loomupäraselt meeldivaid tundeid teod, mis on head, kas indiviidile endale või kogu ühiskonnale. Vastuväited: sisemine hääl on kogukondlik, tunded võivad olla ideologiseeritud. Emotsioon ei tugine faktidel; võidakse süüdi mõista vale inimene. Kaitse: ta põhineb inimloomusel ja on seetõttu objektiivne. 9. Selgitage deontoloogilise eetika positsioone Deon kohustus Puhta mõistuse enese poolt seatud reeglid, mis ei allu mitte millegi poolt ettemääratule maksiimid. Kategoorilised imperatiivid universaliseeritva maksiimid ehk eetika reeglid,
Kirjandus voolud Romantism-tekkis18.saj lõpul -lõppes19.saj algus.Märksõna- tunded.Rom.omased punktid:1.ei oldud rahul olevikuga.Prantsuse revolutsioon ei toonud kergendust rahvahulkadele,tekkisid pessimismi meeleolud.2.Vabaduse-ja õiglusepaatos.Seltskondlikud tabud paatos-ülistus ja koloniaalvallutused;teiste rahvaste alistamine.Cooper "Nahksuka jutud".3.Võõraste maade eksootilisus muutus oluliseks.Tekkis reisikirjandus.4.Loodus oli üle kõige,et pääseda olevikust.5.Tekkis ulmekirjandus.Jules Verne "20000 ljööd vee all".Põgeneti olevikust kaugele.6.Tekkis seikluskirjandus ja ajalooline seiklusromaan.Dumas"3 musketäri",ajalooline seiklusromaan Bornhõhe "Tasuja". 7.Romaanid võõrastest maadest.Jules Verne"Kapten Grandi lapsed","15 aastane kapten","Kapten Hatterase seiklused".8.Hakati koguma rahvaluulet:(rahvalaul,muistendid, muinasjutud,kõnekäänud).Kreutswald"Kalevipoeg",Lönrot"Kalevala".9.Romantistl ik teg...
Heaoluriik - Sotsiaalriik, mis garanteerib kodanikele nii poliitilised kui sotsiaalsed õigused. Eesmärk pakkuda ühishüvesid. Peamised tunnused: 1) Ressursside ülekandmine ühest valdkonnast teise ja ka rikkamatelt ühiskonna liikmetelt vaesematele. 2) Pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajaduseks. Teisi tunnuseid: Vaesuse leevendamine Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine Aktiivne kodanikuühiskond Igale indiviidile tasuta hariduse tagamine ........................................................................................................................................................... ............. Heaolureziimid: Sotsiaaldemokraatlik mudel: 1) Sotsiaalhüvitiste jagamine kõigile, olenemata sissetulekust ja sotsiaalsest staatusest 2) Keskne heaolu eest vastutaja on RIIK 3) Õigus saada sotsiaaltoetusi, tasuta haridust ja arstiabi. 4) Kõrged maksud!! 5) Näidisriigid: Rootsi, Taani, Soome
Saksamaa, Austria, Taani, Holland Hispaania Prantsusmaa, Soome, Rootsi Töötus Eestis Kerge saada tööle, üldiselt töötusperioodid lühikesed Kui töötusperiood pikk, väga raske tööd leida Väga oluline hariduse mõju Mida kõrgem haridus, seda kergem leida tööd ja väiksem risk töötuseks Töötuse majanduslikud, sotsiaalsed ja psühholoogilised mõjud Töötuse mõju indiviidile Sokk optimism pessimism apaatia. Majanduslik Sotsiaalne Aja struktureerituse kadumine Sotsiaalse aktiivsuse langus Identiteedi ja staatuse kadumine Hälbekäitumine Psühholoogiline Häbi, enesekindluse kadumine, läbikukkumise tunne, apaatsus Pikaajaliste plaanide kadumine, eesmärgita elu Tervise halvenemine Konfliktid perekonnas Töötuse tajumist mõjutavad: Staatus tööturul Identiteet Rahaline olukord
Terminoloogia pole nagunii mu tugevaim külg. Jään parema meelega selle juurde, et tõeliselt "vaba" on inimene, kes areneb täiesti piirideta, ja arendab ennast ainult vastavalt tema oma tahtele. Selle teooria järgi aga pole tõeliselt "vaba" inimest olemas. Ja seda lihtsalt tänu faktile, et neid inimese loomuliku arengu piirajaid on liiga palju. Kui nende eest põgeneda, tulevad nad kaasa. Antud juhul pean ma silmas näiteks usku, mis dikteerib indiviidile enamasti ette need väärtused, mis antud vaatenurgast on tähtsamad, nii et alateadlikult hakkab ka inimene ise neid tähtsamaks pidama kui teisi omadusi, mida ta võib-olla oleks ise otsustades väärtuslikumaks pidanud. On ka inimesi, kes on põhimõtte pärast vabad, eirates kõiki seadusi, allvad nad ometi reeglile mitte millelegi alluda, muutudes sellega iseenda süsteemi orjadeks. Mõned kuud tagasi oleksin ma selle teooriaga täiesti
viisakusega) Keele funktsioonid Halliday järgi · Ideatsiooniline (ligikaudu sama, mis transaktsiooniline) · Interpersonaalne (ligikaudu sama, mis interaktsiooniline) (ka faatiline funktsioon) · Tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt "kuigi") 9. küsimus Väärtuse definitsioonid: 1. Clyde Kluckhohn (1951): · Tõekspidamised selle kohta, mida peetakse soovitavaks' · Väärtused annavad indiviidile, grupile või ühiskonnale suhteliselt stabiilse ja sarnase orientatsiooni erinevate olukordade suhtes · Tagavad ühiskonna sidususe 1. Talcott Parsons (1939): · Väärtused on moraalsed tõekspidamised, millele inimesed toetuvad, põhjendamaks oma käitumise sügavamaid põhjusi. · Kultuurilised väärtused on sügavalt juurdunud orientatsioonid, mille inimesed omandavad varastes elustaadiumites, mis aitavad seletada meie suhtumisi, arvamusi ja käitumist 1
Sotsiaal Demokraatlik aljans moodustatud 2001 aastal Islandi Sotsiaal demokraatliku partei (asutatud 1916), Rahva liidu (asutatud 1968) ja Naiste nimekirja ühinemisel. Partei tugineb sotsiaal demokraatliku liikumisemeetodide ja sihtmärkide peal, vabaduse ja demokraatia printsiipidele, naiste vabastamisele, sotsiaalsele vastutusele ja võrdõiguslikkusele. Vastavalt 2001 aasta manifestile aljans võitleb ,,ühiskonna eest, milline annab igale indiviidile võimaluse kasutada kõiki elus olevaid võimalusi ja samal ajal õppida andma samaväärseid võimalusi ka teistele". Aljans tegeleb demokraatia laienemisega ja rahva osavõtu suurendamisega riigi juhtimises. Sotsiaal demokraatid kutsuvad üles ,,võrdsusele läbi vastastikuse abivalmiduse", kõikide ühiskonna liikmete õigust tervishoiule, haridusele ja muude sotsiaalsete teenuste, väärilise elu tagamisele, vaatamata inimeste majanduslikule seisukorrale
Keskendub raskustele ja probleemidele Kaalub tugevusi ja ressursse Kohtleb raskusi kui ohu signaale Raskuste mõistmine selleks, et leida üles abistamisvõimalused Väiksem valmisolek sekkumiseks, kuid Suurem valmisolek sekkumiseks, kuid kui sekkub, kasutab kogu sekkumine toimub “abistamise” ja seadusandlikku võimu toetamise kontekstis Pigem indiviidile kui kogukonnale Kogukonnale suunatud suunatud Pigem raviv kui ennetav Pigem ennetav Seadusest juhinduv Valikuvabadus Lastekaitse on laste hoolekande ja sotsiaaltöö üks osa Laste hoolekanne lähtub lapse heaolu edendamisest, turvalisuse ja kaitse tagamisest Lastekaitse on peamiselt seotud hooletusse jäetud või väärkoheldud laste või riskis olevate laste abistamise/toetamisega
!! kvalitatiivse hüppe otsuste kvaliteedis. ! ! ! ! Joonis 3. Tahke keha liigutamiseks vajaliku jõuimpulsi rakendamine. Juhtimise käsitlemisel ei saa mööda minna impulsi mõistest. Selleks, et tahket keha panna alusel liikuma, peame talle avaldama jõudu, mis ületab maa külgetõmbejõudu ja hõõrdetegurit. Samamoodi on juhtimises oluline tajuda, kui suurt impulssi on vaja rakendada indiviidile või grupile saavutamaks soovitud dünaamikat. Juhtimise puhul võib impulsi andmine esineda emotsionaalse mõjutusena, näiteks läbi väljakutsuva eesmärgi sõnastamise, käsu või ! korralduse andmise, eeskuju näitamise või ka läbi juhi seisundi. Seega ei tohi juht unustada, et tema ülesandeks on selgelt väljendada oma tahet, andmaks töötajate panusele kindla !! suuna ja raamistiku ning rakendada optimaalset impulssi soovitud protsesside käivitamiseks. !
- MINGI MUU INSTITUTSIOON - ORGANISATSIOON - ÜHISKOND 17.Väärtus ja väärtusorientatsioon VÄÄRTUSED ON ENAMUSE POOLT AKTSEPTEERITUD IDEAALID VÕI ORIENTIIRID, MILLEST INIMESED OMA TEGEVUSES JUHINDUVAD. VÄÄRTUS ON ÜKSKÕIK MILLINE ASI, MATERIAALNE VÕI IDEAALNE, KÕIK SEE, MILLE SUHTES INIMENE VÕTAB HINNANGULISE POSITSIOONI, MILLE KOHTA ARVATAKSE, ET SEE ON OLULINE, ETENDAB ELULIST ROLLI, NING SELLE SAAVUTAMINE, SELLE POOLE PÜÜDLEMINE VÕI SELLE TÕRJUMINE ON VAJALIK INDIVIIDILE VÕI TERVELE GRUPILE, ÜHISKONNALE. INIMENE ON ORIENTEERITUD VÄÄRTUSTELE. VÄÄRTUSORIENTATSIOON ON INDIVIDUAALNE VÄÄRTUSTE VALIK JA VALITUTE EELISTUS ISIKLIKUS VÄÄRTUSSÜSTEEMIS. 18.Ühiskonna põhifunktsioonid , . 19.Haridus kui institutsioon HARIDUS ON KULTUURI ALAMSÜSTEEM, MILLE INIMENE ON OMANDANUD KAS SUHTLEMISEL ISEENDA JA KESKKONNAGA VÕI ÕPETAJATE ABIGA. INDIVIIDI JAOKS KULTUURI JA HARIDUSE MÕISTED KATTUVAD. 20
1. Pigem mõõdetakse kui mõistetakse. 2. Mõõtmine on õigustatud kui blabla 3. Inimesed eelistavad seda kui neil on ees piirmäärad millega võrrelda enda saavutusi/oma õpilaste saavutusi. Kui on ette kirjutatud piirmäärad/normid siis see motiveerib õpetajaid/õpilasi pürgima parimate tulemuste poole ( üritab saada üle piirmäära/ normi tulemusi, et tunda ennast erilisemana/targemana/hästi. 4.loeng Kasvatus peaks suutma: 1) 1 Isiksusele-identiteet 1 Indiviidile 1 Individaalsus 1 Isesus-eneseteostus Isesus isekus isetus 2) 1 Initsatiiv-algatusvõime 3) 2 Mitmekülgsed kogemused 4) 3 Kriitilisus (käibetõdede vastu) Kuidas kasvatust kogeda halvana? 4 Püüdmine inimest vormida mingi mudeli või pildi järgi 4 Laps defitsiitse(halva) olendina-laps on paha, ei saa hakkamausupuudumine lastesse 4 Autoritaarsus(tugev isik, kuulekus,sõna maksab Kas on olemas head kasvatust? Kasvatusele soodne situatsioon võiks välja nii:
Teda huvitas, kuidas ühiskonnad uudavad säilitada terviklikkuse ning ühtsuse ajal, kui puudub ühendav jõud nagu religioon või ühtne etniline taust Struktuurfunktsionalismi pooldaja ühiskond kui struktuur, millel on omavahel seotud osas; ühiskond kui tervik, mille osadel on kindel funktsioon, mis mängivad oma rolli struktuuri toimimises 'sotsiaalne fakt' igasugused nähtused, mis kehtestavad indiviidile mingeid välised piirangud/mõju; nt religioon Sotsiaalteaduste eesmärgiks on uurida struktuurseid sotsiaalseid fakte, mille sotsiaalseid omadusi peaks uurima Sotsiaalsed faktid asuvad väljaspool indiviidi, kui bioloogilist tervikut; jätkuvad pärast indiviidi surma sunnivad indiviidi nende järgi käituma (nt haridus, seadused, normid) Sotsiaalsed faktid rakenduvad kõigile ühiskonnaliikmetele ning piiravad nende ihasid
Ravikehakultuuri aluseks on inimese liikumisvõime taastamine vastavalt sellele, millise piirkonna vigastusega on tegemist. Kahjuks tuleb aga hoiatada, et alati pole taastumine luumurru järgselt täielik.Nii näiteks võib liigesesisese luumurdude korral jääda liikuvusulatuse piiratus või isegi liigesjäikus. Samuti ei pruugi luumurd paraneda. 3.2. Füsioteraapia Üks võimalik raviprotseduure on füsioteraapia. Füsioteraapia teenust osutatakse indiviidile juhul, kui tema liigutuslik potentsiaal ja funktsioonid on ohustatud vananemise protsessi, kahjustuse või haiguse tõttu. Füsioteraapia teenust osutatakse paranemise, preventatsiooni, teraapia või rehabilitatsiooni eesmärkidel. Füsioteraapia protseduur koosneb: 1. füsioterapeutilisest hindamisest, 2. füsioterapeutilise diagnoosi määramisest, 7 3. teraapia planeerimisest, 4
II Usundifenomeloogia e. võrdlev usundiõpetus võrdlev õpetus religioossetest ettekujutlustest ja väljendusvormidest. Materjal on võeetud religiooniajaloost. III Usundipsühholoogia Siin võib eristada individuaal- ja sotsiaalpsühholoogilist aspekti. Esimene jälgib uskliku inimese hingeelu, usulisi elamusi ja nende tekkimist. Huvitavaks objektiks on usuelu juhid (prohvetid). Sotsiaalpsühholoogiliselt võib vaadata nt. usukogukonna mõju indiviidile, juhtide mõju kogukonnale jne. IV Usundisotsioloogia Uurib usundikogukondade (konfessioonide) ja ilmalike(profaansete) kogukondade vastastikust mõju, konfessioonidesuhet riigiga, suhteid perekonnaga jne. RELIGIOONIDE LIIGITUS I Tekkeprotsessil põhinev liigitus 1. Etnilised e. rahvuslikud usundid esinevad oma keele- ja rahvuspiirkonnas. Nende kombestik on rahva traditsioonidega niivrd tihedalt seotud, et teitel on raske seda omaks võtta. (nt
Vabariigi Valitsuse 05.05.2000 määrus nr 144; Vabariigi Valitsuse 28.04.2006 määrus nr 105) jagatakse bioloogilised ohutegurid ohurühmadesse vastavalt nende nakatumisvõimele: 1. ohurühma ohutegurid teadaolevalt ei põhjusta inimese haigestumist (madal risk). 2. ohurühma ohutegurid võivad põhjustada inimese haigestumist ning seetõttu ohustavad töötaja tervist, kuid ei põhjusta nakkusohtu elanikkonnale. Nende vastu on olemas tõhusad ennetus- ja ravivahendid. Risk on indiviidile kõrge, kuid ühiskonnale madal. 3. ohurühma ohutegurid võivad põhjustada inimese rasket haigestumist, seetõttu ohustavad tõsiselt töötaja tervist. Võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale, kuid nende vastu on olemas tõhusad ennetus- ja ravivahendid. Risk on indiviidile mõõdukas ja ühiskonnale madal. 4. ohurühma ohutegurid põhjustavad inimese rasket haigestumist, seetõttu ohustavad tõsiselt
seotud viisakusega Halliday: 1)ideatsiooniline- ligikaudu sama, mis transaktsiooniline 2)interpersonaalne- ligikaudu sama, mis interaktsiooniline 3)tekstuaalne- need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt ,,Kuigi" 8. Mis on väärtused (vrdl Clyde Kluckhohni, Talcott Parsonsi ja Geert Hofstede definitsioone)? Clyde Kluckhohn: väärtused kui tõekspidamised selle kohta, mida peetakse soovitatavaks. Väärtused annavad indiviidile, grupile või ühiskonnale suhteliselt stabiilse ja sarnase orientatsiooni erinevate olukordade suhtes Parsons: väärtused on moraalsed tõekspidamised, millele inimesed toetuvad, põhjendamaks oma käitumise sügavamaid põhjuseid Hofstede: väärtus on üldine tendents eelistada mingit asjade seisu teisele 9. Millised on Geert Hofstede väärtusdimensioonid? 1)individualism vs kollektivism: eeldatakse, et inimesed kasvavad üles ja õpivad ise enda eest hoolitsema
töödes (1974, 1977). Tema töö eesmärgiks oli tavaliselt märkamata jäänud tähenduslikkuste abil Philadelphia jõukude tegutsemisviisidele seletusi leida. Ta märkis, et tähenduslikkuse kujunemisel on eriliselt tähtis asukoht, kuid siiski ei saa rääkida vaid asukohast, objektile tähelepanu pööramata. Rõhku peab panema ka kavatsustele ning kujundlikkusele. Seega, vastandudes gravitatsioonimudelile väitis ta, et metropol on pigem meelteseisund ning sel on igale indiviidile ning tema tegutsemisviisile erinev mõju järelikult ei saa loovale otsustusvõimele mehhaanilist laadi gravitatsiooniväli ennetavat mõju avaldada. Ley juhtis tähelepanu sellele, kuidas ka kõige igapäevasem linnakeskkonna element võib esindada kohalikke sotsiaalseid väärtusi. Näiteks tõi ta graffiti kasutatakse territooriumi märgistamiseks ja markeerimiseks. Territooriumite ristumiskohtadel võisteldakse seinapinna üle ning seal kohtab ka enim agressiivseid ilminguid
piirangute ja bürokraatia vähendamist ning tegevust õiglase tasakaalu leidmiseks era- ja avalike huvide vahel. Nende sooviks on pakkuda igaühele võrdset võimaluse vabaks eneseteostuseks. Nad austavad inimväärikust ja individuaalsust. Erakonna eesmärgiks on salliv ja koostöövõimeline ühiskond. Kui võtta aluseks see, mida näeb ette puhas liberalism, siis selle kohaselt on ülimaks väärtuseks indiviidi vabadus. Ühiskond peab olema kujundatud nii, et indiviidile oleks loodud maksimaalne tegevusvabadus. Riigi peamine roll on vabaduse kindlustamises seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi abil. Liberalism näeb ette, et riik sekkub minimaalselt majandusse. Reformierakonna eesmärk on riigikorraldus, mis toetab Eesti kodanike loomulikku soovi elada vaba ja täisväärtuslikku elu. Reformierakond soovib pakkuda igaühele võrdset võimalust vabaks eneseteostuseks. Nad austavad inimväärikust ja
Geodeesia roll tänapäeval Artu Ellmann New Brunswick'i Ülikool, e-post: [email protected] Geodeesia on üks vanimaid teadusharusid. Meieni jõudnud Samuti ei saa inimliku uudishimu rolli alahinnata. Pole tõendite kohaselt paelus Maa kuju ja mõõtmete määramine sugugi imekspandav, et arutlused ilmaruumi ehitusest ja inimest juba vähemalt kolme tuhande aasta eest. Arvata Maa kujust olid muuhulgas paljude tuntud Vana-Kreeka võib, et see huvi kasvas välja vajadusest mõista teatavate filosoofide lemmikteemadeks. Kuna veel polnud kuigi loodusnähtuste toimumist. Nii näiteks olid kuuvarjutused täpseid mõõtevahendeid ja samas puudus ka praktiline toona üsna hirmutekitavad sündmused, andes ainest vajadus Maa kuju/mõõtmete täpseks teadmiseks, siis lasti mitmesugusteks spekulatsioonideks. Samas aga vihjas see aga fantaasial lennata. Nagu filosoofide puhul ikka, oli väite loodusnähtus Maa tegelikule kuj...
aditiivgeneetilise sugulusega indiviidi Y vanemate (W ja Z) ja indiviidi X vahel: Teiseks, indiviidi Y inbriidingukoefitsient võrdub poolega tema vanemate vahelisest aditiivgeneetilisest sugulusest (vt valem (6)) ning indiviidi aditiivgeneetiline sugulus iseendaga on Hendersoni meetod indiviidide suguluskoefitsientide leidmiseks koosneb järgmistest sammudest: Indiviidid järjestatakse genealoogiliselt, st vanemad paiknevad enne järglasi. Konstrueeritakse tabel, kus igale indiviidile vastab üks rida ja üks veerg nii, et vanimale vastab esimene rida/veerg ja noorimale viimane rida/veerg. Tabeli täitmist alustatakse ülemisest vasakust nurgast (vanimast indiviidist) - sedasi garanteeritakse, et mingi aditiivgeneetilise suguluskordaja avaldamiseks vajalikud vanemate indiviidide vahelised seosed on juba teada ja tabelist lihtsalt mahakirjutatavad. Kui parajasti vaatluse all oleva indiviidi vanemad ei ole teada, siis kirjutatakse temale vastavasse tabeli
Õigusõpetus III Seaduse väljakuulutamine Seaduse avaldamine riigiteatajas – riigiteatajas 7 tööpäeva jooksul pärast tema väljakuulutamist. Riigikogu võtab vastu ka deklaratsioone, pöördumisi jne, need avaldatakse samuti riigi teatajas 7 tööpäeva jooksul pärast nende allakirjutamist. Seadus jõustub 10. päeval pärats riigi teatajas avaldamist. Mitmesugused deklaratsioonid, poliitilised avaldused – nendel dokumentidele ei ole juriidilist jõudu, nad on pigem riigikogu poliitilised aktid, mis ei kehtesta igusi ega pane kohustusi. Seadus ehk dekreet – riigipea õigusakt ja selle juriidiline jõud sõltub riigipea õiguslikust seisundist, mis on kindlaks määratud põhiseaduses. Põhiseadus annab presidendile õiguse anda välja seaduse jõuga seadusi, kui riigikogu ei saa kokkutulla, on olemas edasilükkamatud riiklikud vajadused. Presidendi seadusele annavad kaasallkirja peaminister ja riigikogu esimees. Tulemeb...
Sotsioloogiline koolkond arendas mitmeid uusi kontseptsioone kuritegevuse tekke käsitlemisel. Kultuurikonflikti teooriat arendas Albert Cohen, kes tõi 1955a. sisse kriminaalse subkultuuri kontseptsiooni. Cohen jõudis noorte kurjategijate bandesid uurides järeldusele, et sellistes mikrogruppides kujunevadki välja oma mikrokultuuri nähtused nagu spetsiifilised vaated, harjumused, käitumisstereotüübid jne. Nende nähtuste integreeritud kogum subkultuur pakub indiviidile võimaluse süümepiinadeta üle astuda nn. suure ühiskonna mõjuväljast. Enamgi veel, sageli on kriminaalses subkultuuris normiks nö. tavanormide rikkumine. Kriminoloogia sotsioloogilise koolkonna teise suure teooriate grupi moodustasid märgistamis- ehk stigmatiseerimisteooriad. Olulise panuse selle teooria kujunemisele andis oma raamatuga USA kriminoloog Edwin Lemert. Oma raamatus ,,Sotsiaalne patoloogia" tõi ta üksikasjalikult välja inimese kriminaliseerumise etapid:
TARTU ÜLIKOOL kolledz DEPRESSIOON, SELLE MEDITSIINILISED JA PSÜHHOSOTSIAALSED ASPEKTID Referaat XXX 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Depressioon on levinud haigus inimeste elus, mis väljendub indiviidide käitumises, mõtlemises ja ellusuhtumises. Töö eesmärgiks on välja selgitada, mis võib tekitada depressiooni ja milliseid tagajärgi see endaga kaasa toob. Uurimisülesanded: · Selgitada depressiooni tähendus ja selle liigid · Sõnastada depressiooni sümptomid · Selgitada ravivõimalusi · Välja selgitada, mis viib inimesed depressiooni tundeni · Analüüsida depressioonis indiviidi funktsioneerimisvõimet Uurimisülesannete lahendamiseks kasutatakse erinevaid teemaga seonduvat kirjandust, haigust kirjeldavaid internetiallikaid ja ravijuhendit. Töö koosneb kahest osast. Esimeses osas on kajastatud depressiooni tähendus ja haiguse tagajärjed, põhi- ja lisasümptomid...
Kateriina Ehapalu TH1 [email protected] Kokkuvõte Karl Marx ,,Kapital" ptk 8 ,,Tööpäev" Marx on oma teose ,,Kapital" kaheksandas peatükis kirjeldanud antud ajastu põhilisemaid probleeme seoses tööaja, -jõu ja -päevade kestvusega. Marx kirjeldab nii tööandjate kui ka tööliste endi seisukohti seoses lisatöö ning laste tööjõu kasutamisega. Mõiste tööjõud võrdub Marxil töölistega ja kapitalist on tänapäevasemas sõnastuses tööandja. Peatükile lähtudes ostab tööandja endale tööjõudu ehk palkab inimesi, kes teenivad temale kasumit. Kapitali seisukohast on oluline, et toimuks pidev protsess ning Marx on toonud illustreeriva näi...
Pärnu Kutesehariduskeskus ARVUTI KASUTAMINE TÄNAPÄEVAL REFERAAT Koostaja: Karmen Tõnisson Klass: Juhendaja: Pärnu 2010 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1.Arvuti ajalugu....................................................................................................................................4 2.Arvuti.................................................................................................................................................5 2.1 Personaalarvuti...........................................................................................................................5 2.1.1 Pihuarvuti.......
ümbritsevas keskkonnas vajaka jääb. Politseilised projektid on just selleks, et riskinoori õigele teele suunata ja tänavatelt eemale tõmmata. Riskinoorte jaoks on see täpselt nagu artiklis oli välja toodud, nende mugavast tsoonist välja tõmbamine ja tegevusse kaasamine. Kindlasti tuleb panustada rohkem ennetustööle nii, et riskinoor ei paneks toime uusi süütegusid. Juhul kui noor ka eksib, võetakse kasutusele seadusega määratud meetmed, mis iga juhtumi puhul oleks indiviidile sobivaim meede (olgu see siis hästi läbimõeldud šokiteraapia, rehabilitatsiooni programm või muud) (NOVO noortestrateegia...). Noortele peaks jääma võimalus tajuda end loojana ja otsustajana. Anda võimalus noorel ürituse korraldamisel abiks olla ja luua noortele keskkond, kus nad saavad ennast proovile panna, aega veeta ja end mugavalt tunda (Noorsootöö õpik). Nii tunneb noor, et seda kõike tehakse nende jaoks ja nende huvidest lähtuvalt. Loomulikult kõik noorte kaasamised
3. ARUTELU Referaadi jaoks vajalikke artikleid otsides ja neid tõlkides, analüüsides tõdes autor, et raskusi suhtlemises õendusabi osakonna personali ja dementsete patsientide vahel on igal pool maailmas ja kirjandusallikaid eelpool nimetatud probleemidest maailmas ei ole raske leida. Probleem on, et teemakohaseid artikleid Eesti kohta on raske leida. Töös nimetatud probleemi ulatuse mõistmise aluseks on teadvustamine, et tegelikku olukorda ning koormust ühiskonnale ja indiviidile Eestis me ei tea. Tegelikkust muuta ja haigust peatada meie võimuses ei ole. Küsimus selle üle, kas haigestunut hooldada kodus või paigutada ta haiglasse, püstitub probleemi tekkides praktiliselt kõikides perekondades. Dementsus ei ole tervishoiu prioriteet ja riigipoolsed pakutavad vahendid on ebapiisavad, et aidata raskustes olevatel inimestel igapäevaelus toime tulla. Spetsiaalselt dementsusega inimestega töötavaid asutusi ja teenuseid on liialt vähe ning ka need on halvasti
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA PRAKTIKA 1. Millised on erinevad võimalused mõiste sotsiaalpedagoogika tõlgendamiseks ja miks on võimalik seda tõlgendada mitmeti? Sotsiaalpedagoogika kohta ei ole üht, kõigile vastuvõetavat tõlgendust. Sotsiaalpedagoogika ei seostu ühegi objektiga sedavõrd selgesti kui muud pedagoogikaga terminid, nagu koolipedagoogika jne. Sotsiaalpedagoogika enesemääratlus kujuneb ja areneb diskusiooni käigus. Selle erisugused tõlgendused on seotud erinevate inimese ja ühiskonna käsitlustega, moraaliteooriate ja teadusteoreetiliste suundmuste ja mõttevooluga. Sotsiaalpedagoogika on tihedas seoses ühiskonna eluga ehk areneb vastavalt ühiskonnas toimuvaga aga teda ei tohiks käsitleda reaktiivse seisukohavõtuna ühiskonnas vaid püüdena toimuvat muuta ehk parandada. Kogu pedagoogika on seotud tuleviku kujundamisega, otsides vaatenurki ja vahendeid indiv...
hinnetest, õpetajate tunnustusest ja vanemate kiitusest. Muutuv maailm esitab uued nõudmised koolile ja õpilastele. Muutunud on õppimise ja õpetamise käsitlus. Tänapäeval pööratakse suuremat tähelepanu meetoditele, mis aitaksid õpilastel teatud ainet paremini selgeks saada ja samas ei kaoks lapse huvi õppimisel ära. Tundide efektiivsemaks muutmisel tuleb õpetajal kasutada erinevaid õppestrateegiaid, tundes indiviidile sobivaid õpistiile. Õpistiilide tundmine on oluline nii õpetajale kui ka õpilastele. See teadmine aitab paremini organiseerida õppimist. Kui õpetaja tunneb õpilase õpistiili, saab ta tugineda õpilase iseärasustele ning aidata kohandada õppimist tema õpiviisiga. Koolis õppimine peab kooliskäijale meeldima, peab olema huvitav, et sellest ka kasu oleks, et tarkus külge hakkaks. Kindlasti aitab meie õppimisele kaasa ka teadmine, kuidas me infot vastu võtame ning uusi teadmisi ja
ja õigus majanduses, vähest efektiivset avalikku sektorit eesmärgiga tagada riigi julgeolek, avalik kord ja sõltumatu kohtumõistmine. Riigil lasub põhivastutus elanike elujärje eest: Toimetuleku eest vastutab eeskätt INIMENE riik peab tagama indiviidile võimaluse tasuta ISE (individuaalne heaolu). Kuna ühiskonda viib saada haridust, arstiabi, saada tööd, et inimeste edasi ettevõtlus, siis on riigi ülesandeks luua vahel poleks lõhed suured. soodne ettevõtluskliima, vabakonkurents, tagada kõrge tööhõive, motiveerida inimesi ise tööd otsima ja kutseoskusi arendama. Mitte karistada
võimaluse jääda truuks oma kultuurilistele eripäradele. Lisaks tuleb personalispetsialistil olla suunatud ettevõtte edukusele ning selles vallas isegi täiendavaid ettepanekuid teha, leida viise, kuidas muuta äriühing veelgi produktiivsemaks. See eeldab ka töötajaskonna motiveerimist, karjäärivõimaluste ja tasupaketi välja töötamist. Kõige selle juures peab suutma säilistada humaanse lähenemise indiviidile, peab suutma panna iga töötaja tundma ennast erilise ning vajalikuna. Tuleviku personalitöötaja on superinimene, kes suudab üheaegselt keskenduda nii suurele pildile ehk ettevõtte edukusele kui väiksele pildile ehk konkreetse töötaja probleemidele. KASUTATUD ALLIKAD Kasutatud kirjandus 1. Ajax, Z. Artikkel ,,Global Human Resource Management- New trends in HR management". Kättesaadav arvutivõrgus: http://www.zimbio
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
