Keskkonnategurid: müra (1)

Sirle Sauman 013-008
Keskkonnategurid
Müra
Heli on keskkonnas lainena leviv võnkliikumine, rõhu muutumine, mida kõrv tajub kuulmisaistinguna. Inimkõrva kuulmistajust kõrgemad helid on ultrahelid, madalamad infrahelid. Mitteperioodiliselt võnkuv heli on lärm ehk müra, mis on indiviidile ja keskkonnale ebameeldiv heli. ( Santti jt 1996.) Müra kaks põhiomadust on sagedus, mida mõõdetakse hertsides (Hz) ja tugevus, mida mõõdetakse detsibellides (dB). Müra on koos keskkonna tehniseerumisega suurenev keskkonna saaste, mille kahjustusi alahinnatakse ja mille tõsidusele ei ole pööratud piisavalt tähelepanu. ( Santti jt 1996.)
Keskkonnamüra mõjutab paljusid inimesi ja on üks olulisemaid keskkonnaprobleeme. Keskkonna müra võib avaldada inimesele mõju nii füsioloogiliselt kui psühholoogiliselt, ning häirida inimese olulisi põhitegevusi nagu magamine, puhkamine, õppimine ja suhtlemine . Keskkonna müra alla kuulub: maantee -, raudtee - ja lennuliiklusmüra, erinevate tööstuste ja ehitiste poolt tulev müra, teenindusettevõtete helid, igapäevane elutegevus, parklate müra jne. (WHO olmemüra juhend 1999.) Ühesõnaga tänapäeva kiirelt arenevas maailmas on enamus elutegevusest seotud mingil viisil müra tekitamisega.
Müra kahjulikkus elanikkonnale sõltub aga müra ekspositsioon ajast kui ka müra intensiivsusest. Viibides 85 dB -ses müras võivad tundlikumad inimesed juba kümme aasta jooksul saada häiriva kuulmislanguse . Müra mõju on kumulatiivne ja sedavõrd salakaval, et see ilmneb alles pikema aja möödudes. Kuulmise kahjustuse võib saada juba diskodel viibimisest, sest seal lastakse kõrvale liiga valju muusikat, ning loomulikult ka lihtsalt muusika kuulamine erinevatest stereopleieritest kahjustab kuulmist . See probleem on just nooremate seas laialt levinud, aga see kõik annab märku vanemas eas, kui kõrva kuulmine on halvenenud. Kõrv ei harju müraga, sellest ka kõrva huugamine peale tugeva müra käes viibimist , see on põhjustatud sisekõrva rakkude kahjustusest. Väga tugev heli, näiteks plahvatus, võib põhjustada kuulmiselundi püsiva kahjustuse. ( Santti jt 1996.) Maailma Tervishoiuorganisatsioon kirjeldab kuulmiskaotust kui kõige levinumat pöördumatut kutsehaigust. (WHO olmemüra juhend 1999.)
Keskkonnamüra on eelkõige tervist kahjustav inimesele, müra põhjustab organismis nii psüühilisi kui füüsilisi häireid. Müra võib vähendada vaimse töö võimet ja käitumist mõjutavad häired põhjustavad pelglikkust, loidust ja agressiivsust. Pidev või vahelduv müra tekitab ka unehäireid, mida tugevam on taustamüra, seda häiritum on uni. Inimesel võivad tekkida uinumishäired, une kvaliteet kannatab ning selle tõttu võib tekkida peavalu ja väsimus. Eriti tundlikud unehäiretele on eakad, vahetustega töötajad ja psüühiliste häiretega inimesed. (WHO olmemüra juhend 1999.)
Ka haiglas on äärmiselt tähtis tagada patsientidele võimalikult vähene müra. Patsiendid on haiguse ajal või peale suurt operatsiooni niigi stressis või suurtes valudes, ning liigne müra võib takistada patsientide efektiivset paranemist. Vaikuse ja rahu tagamine patsiendile on eriti oluline öösiti, kui patsient peab magama ja taastuma haigusest. Haigla töötajad peaksid kindlasti tagama patsientidele võimalikult rahuliku ja vaikse keskkonna, rääkides ise vaiksemalt ja telekad ja raadiod võiksid vaiksemalt töötada.
Müral on ka palju tõsiseid tagajärgi, kuna müra võib suurendada vastuvõtlikkust paljudele somaatilistele haigustele, nagu halvatus , vereringeelundite haigused, vererõhk ja maohaavandid. Sellised haigused organismis tekivad kuna müra põhjustab organismis tugeva stressireaktsiooni, ning kui selline situatsioon kestab kaua, järgneb selle nn „ stressihaigus“. ( Santti jt 1996.)
Müra mõju suureneb, kui see toimib koos muude keskkonnastressoritega nagu õhusaaste ja kemikaalid . Selline olukord võib esineda eriti linnapiirkondades, kus enamik neist stressoritest mõjub koos. Müra avaldab mõju ka elusloodusele. Selle pikaajalist mõju, näiteks rändeteede muutmise ning loomade eelistatud toitumis- ja elupaikadest eemalehoidumise ulatust on vaja uurida täpsemalt. (WHO olmemüra juhend 1999.)
Keskkonnamüra on oluline jälgida ja ohjata , sest müra põhjustab pikemas perspektiivis tõsiseid haigusi. Peamisteks müra vähendamise võimalusteks on müraallika isoleerimine, vähem müra tekitavate meetodite, tehnoloogiate, töövahendite kasutamine ja müra neelavate teekattematerjalide kasutamine. (WHO olmemüra juhend 1999.) Liiklusega tekkivat müra saaks vähendada müratõketega, aga kahjuks on need väga kallid ja samuti hakkaks need elanike vaadet häirima. Samuti on loodud kasutatavatele tehnikatele müramäärad, mida ka siis järkjärgult karmistatakse. Lennumüra on vähendatud kõrgus-ja marsruudipiirangutega, ning järgida tuleb müranormide graafikut . ( Santti jt 1996.) Müra kahjulikkusest peaks rääkima ka noortele ja teadvustama neid, et valju muusika kuulamine kahjustab nende kuulmist ja vanemas eas on neil kuulmine halb. Reklaamida müra kahjulikkust, et inimesed oskaksid teha paremaid valikud ja vähendaksid müra käes viibimise aega. Tuleks teha kontrollkäike tehastesse ja kohtadesse kus on liiga vali müra ja kontrollida nende müra taset, teha trahvi neile, kelle müra tase on lubatust kõrgem.
Ühesõnaga tuleks sellele teemale pöörata palju rohkem tähelepanu ja leida rohkem võimalikke lahendusi müra vähendamiseks.
Kasutatud allikad:
Santti, R., Suominen, J., Teunovuo, R., Ahotupa, M., Mäkelä, S., Tenovuo, O., Saava, A. (1996). Muutuv keskkond ja tervis.
Mis on keskkonnamüra ja kuidas seda ohjata? Maailma Terviseorganisatsiooni olmemüra juhend (1999)
http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1092054/Mura-netti_1_2.pdf (10.12.2013)
Infopakett „Müra tööl“ (2005)
http://osh.sm.ee/good_practice/EN_infopakett.pdf (10.12.2013)
JAANA SISAS
O13-9 rühm
ESSEE
ÕHUSAASTUMINE
probleemi kirjeldus
Õhusaastega puutuvad kokku suuremal või vähemal määral kõik
* probleemi põhjustajad
Välisõhu saastumist põhjustavad liiklus , olmekütmine, katlamajad, tööstusettevõtted , tänavatolm..Suured õhusaaste kontsentratsioonid tekivad siis, kui õhusaaste ei haju ja koguneb linnakeskkonda. Sellist nähtust nimetatakse inversiooniks.
Igapäevaselt on kõrgem saastetase tiheda liiklusega tänavatel ja ahiküttega era- ja kortermajade piirkonnas. Välisõhk mõjutab ka ruumide siseõhku, sest õuest tulev värske õhk on juba saastatud mitmete allikate poolt.
Kõige suuremaks saasteallikaks on liiklusest tulenevad lämmastik- ja süsinikoksiidid ja ultrapeened heitgaaside osakesed. Kütuste põlemisel tekivad vääveldioksiid, süsinikoksiid, peened osakesed ning fotokeemilistes protsessides tekkiv osoon . Ohlikult suur on kogu Euroopas välisõhu saasteainetes peente osakeste ja osooni kontsentratsioon.See suurendab riski surra südame – veresoonkonna ja hingamsteede haigusesse.
* probleemiga seotud terviseriskid- ja keskkonnaprobleemid
Õhusaaste tervisemõjureid on uuritud ligi 60 aastat.Õhusaaste ärritab silmi, hingamisteesid. Kipitavad silma, allergiline nohu , köha ja hingamisraskused on sagedased sümptomid kõrge õhusaaste korral (WHO, 2002). Õhusaaste suhtes on enamtundlikud lapse, rasedad, vanemad inimesed ning südame ja kopsuhaigustega inimesed. Kõrgema saastetaseme piirkonnas esineb sagedamini bronhiiti ja astmat. Mida väiksemad on saasteinete osakesed seda sügavamale nad hingamisteedes võivd sattuda.
* võimaluste analüüs olukorra parandamiseks (kirjandusallikatele lisaks ka enda mõtted)
Terviseriski vähendamiseks on kehtestatud piirnormid ,
Parem linnade ja elamurajoonide planeering : Vähendada autode hulka kesklinnas, soodustada ühistransporti ja kergliiklust.
Soovituslikke allikaid :
http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=959943/HIA_Tallinn_ohk_ARTH.pdf