Reproduktiivne kloonimine tähendab indiviidide vegetatiivset paljunemist. Sellele on rohkesti eetilisi vastuargumente, millest enamik on religioosselt emotsionaalsed või teadmatusest tingitud ning järelikult pareeritavad. Tõsisem eetiline vastunäidustus põhineb teaduslikel argumentidel. Nagu loomade kloonimise andmetest eespool näeme, hukkub praeguse metoodika kasutamisel suurem osa kloonindiviide enne või pärast sündi ja on võimalik, et eluvõimelised indiviidid vananevad enneaegselt. Kõigi nende asjaolude tõttu keelustati enamikus arenenud riikides inimese reproduktiivne kloonimine kiiresti pärast selle tehnoloogia avalikustamist. Ka Eestis on vastav keeld kehtestatud embrüokaitse seaduses. Terapeutilise gloonimise tekkis pärast seda, kui avatsati, et embrüonaalseid tüvirakke saab kasutada rakuteraapias. Sel juhul tekitatakse kloonembrüo, mida kultiveeritakse 5-
Organisatsioonikultuur on kirjeldav •Näitab, millisena töötajad tajuvad oma organisatsiooni kultuuri •Ei ütle midagi selle kohta, kas mõni kultuur on parem või halvem •Ei ütle midagi selle kohta, kas töötajatele see kultuur meeldib või mitte Organisatsiooni väärtused Organisatsiooni väärtused on töö ja töökeskkonnaga seotud hinnangulised standardid, mille järgi indiviidid otsustavad, mis on “õige” või millest lähtuvalt eelistatakse üht alternatiivi teisele (Dose, 1997) •...vastavad küsimusele: millesse organisatsioon usub? •...on tõekspidamised, millest töötajad oma tegevuses lähtuvad; •...on ka “tegevuspõhimõtted”, “kreedo” vms Organisatsiooni väärtused Organisatsiooni väärtused on töö ja töökeskkonnaga seotud hinnangulised standardid, mille järgi indiviidid otsustavad, mis on
mitmesuguste ressurssidega, mida jaotatakse. Foa and Foa (1980) pakkusid välja, et põhimõtteliselt on välja tuua kuut erinevat liiki ressursse, mida me võime omada - kaubad, teenused, raha, informatsioon, staatus ja armastus - neede erinevad üksteisest teatavate dimensioonide poolest - üheks on konkreetsus - sümboolsus , teiseks erandlikkus - universaalsus. b) Integratiivsed süsteemid: Vahetussuhetest erinevalt on integratiivsed süsteemid sellised, kus indiviidid ei ole mitte lihtsalt motiveeritud oma kasumit suurendama, vaid hoolitsema ka teiste inimeste heaolu eest. Seda iseloomustaks nt selline arusaama, et mulle meeldib sinuga koostööd teha, koos olla, ma tahan seda mida oman jaotada nii, et meil mõlemil oleks hea olla. Ka tulevikus tahan ma hoolitseda sinu käekäigu eest, nii, et see kindlustaks meie suhte jätkumise. Selleks, et selline suhe saaks toimida on vaja, et osapooled usaldaksid teineteist ja et nad räägiksid
TURISMI PLANEERIMINE Seiklusturism ja sellega seotud riskid Pärnu 2003 Koostas: Pärnu Kolledzi 3. kursuse üliõpilane Kristiina Viilik [email protected] Allikad: Karin Weber, Outdoor adventure tourism, Annals of Tourism Research, vol. 28, No. 2, pp. 360-377, 2001; Tim A. Bentley, Stephen J. Page, Scoping the extent of adventure tourism accidents, Annals of Tourism Research, Vol. 28, No. 3, pp. 705-726, 2001; Simon Robinson, Jeff Chu, The going gets tougher, Time Atlentic, 10/30/2000, Vol. 156, Issue 18. Pidevalt rõhutatakse sihtkoha arendamisel tähelepanelikult kliente (potentsiaalseid ja juba olemasolevaid) jälgima n...
ning võimusuhete muutumist (lk 108) Üldiselt: Esimesed uuringud küsisid, kuidas mõjutada meediakasutajat? Võeti fookusesse nii meedium kui ka sõnum ning testiti vastuvõtja reaktsioone. Märkmed Komm uuringute muutused: 1) kvalitatiivne tekstianalüüs; 2) musta kasti mudel; 3) ühiskonna teooria muutus - indiviidid atomiseeritud, isoleeritud, vastastikku anonüümsed. (ühiskond kui aatomitest koosnev kogum) Tegeledes ühiskonna stabiilse olekuga ja analüüsides ühiskonna osi, mis aitavad selle terviku säilimisele ja arengule kaasa, jäävad paradigma fookusest välja konfliktid ning ka muutust ei suudeta selle abil piisavalt seletada ja põhjendada. (Konfliktide ja muutustega tegeleb teine paradigma, alternatiivne meediauuringute paradigma). --- Süsteemiteoreetiline lähenemine - väga erinevate
! Poliitiline keskkond seisneb valitsuse tegevuse peamistes poliitilistes eesmärkides: saavutada riigis majanduse kasv; tagada madal töötuse määr; madal inflatsioon; stimuleerida eksporti; kindlustada investeeringuid majandusse; madalad intressimäärad. ! Majanduskeskkonda mõjutavad: valitsuspoliitika; tootmisettevõtete saavutused; rahvusliku ja rahvusvahelise majanduse tsükliline muutumine. Majanduskeskkonda võib vaadelda kahel tasandil: mikro ja makrotasandil. Mikrotasandil teg. Indiviidid ja ettevõtted. Makromajandus uurib tööstusharude, ettevõtete ja riikide tegevust. ! 2. Ettevõtte majandusttegevuse aruandluse vormid nende sisu ja ramatupidamise põhimõtte Raamatupidamise aastaaruanne koosneb üksikutest omavahel seotud finants-aruannetest. -Seisundi aruanne(bilanss seisuga 31.12.2014) -perioodi aruanne (kasumiaruanne 2009, rahakäibe aruanne 2011) ! Raamatupidamisarvestus tugined metoodilistele eeldustele mida nim raamatupidamise
seisukohaga kangekaelselt kooskõlas. Järelkindluse surve all: 1) Seespoolt tuleb surve viia minapilt tegevusega kooskõlla. 2) Väljastpoolt mõjub salakavalam surve - kohandada minapilti vastavalt sellele, kuidas teised meid tajuvad. Ristmisrituaalid: 1) Peksmine. 2) Külma käes viibimine. 3) Janu. 4) Ebameeldiva toitu söömine. 5) Karistused. 6) Surmaähvardused. Kiusamiste kordasaatjad on normaalsed indiviidid, kes on üldiselt stabiilse psüühikaga ja sotsiaalselt aktiivsed, kuid grupina hälbivad sellest ja muutuvad karmiks ühel kindal ajal - just enne uute liikmete vastuvõtmist kogukonda. Inimesed, kes kannatavad millegi saavutamiseks palju vaeva või valu, kalduvad seda hindama kõrgemalt kui need, kes saavutavad sama asja minimaalse pingutusega. Enese sidumine on inimese minapildi ja tulevase käitumise muutmise kõige tõhusam juhul, kui see on aktiivne, avalik ja pingutust nõudev.
Tallinna Ülikool MICHEL FOUCAULT VÕIMUST Referaat Tallinn 2011 2 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 3 Michel Foucault 1926-1984..................................................................................................... 4 Seksuaalsuse ajalugu.......................................................................................................... 4 Võimu olemus ja mehhanismid................................................................................................ 5 Võimu võrgust valla............................................................................................................. 6 Lõputu peegeldamine.......................................................................................................... 7 Võimu definitsioon .....................
Kõrge enesehinnanguga inimesed on enesekindlad, valmis oma vigadest õppima, väljendavad selgelt oma vajadusi, seisavad silmitsi oma hirmudega ning püüavad neid ületada. Pea meeles, et niikaua kuni sa iseendale ei meeldi, jäädki sa arvama, et ,,sa ei suuda ega saa...". Reeglina saab väita siinkohal küll, et kõrgema enesehinnanguga inimesed on valmis panustama oma tervisesse tunduvalt rohkem kui madala enesehinnanguga indiviidid. Kuid siis võib peituda ka karisid, kus põhjendamatult kõrge enesinnang võib põhjustada tervisliku liikumise seisukohalt üledoseeringuid, milledel võivad olla ka fataalsed tagajärjed. Tervis on kui terviklik dimensioonide kogum, mis koosneb füüsilisest, sotsiaalsest, spirituaalsest, seksuaalsest, emotsionaalsest ja vaimsest tervisest. Psühholoogiaga on otseselt seotud vaimne tervis, mis sisaldab endas toimetuleku uskumust ja enese-väärtuse ning enese- tõhususe näitajaid
grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid; kujuneb individuaalne sotsiaalne kogemus; eluaegne protsess - Primaarne sotsialiseerumine (lapsepõlv: pere, kool) - Sekundaarne sotsialiseerumine (hilisemad mõjutajad elukäigu jooksul) - Sotsialiseerumise agendid: perekond, kaaslased, institutsioonid ja organisatsioonid, meedia Identiteet - indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid (inimese ,,suhe iseendaga"), sotsiaalselt loodud ja kujundatud läbi indiviidide-vahelise interaktsiooniprotsessi · Teema 4: Kapitalide kasitlused Kapitali üldmõiste - ressurss, mis on mobiliseeritav eesmärgi saavutamiseks Inimkapital - kapital, mis ei ole "kandjast" eraldatav (haridus ja oskused, tervis, motiveeritus ja väärtused), mõtestatav ja kasutatav nii indiviidi kui grupi/ühiskonna tasandil P. Bourdieu ,,Teooria praktikast":
asjadest just nii aru". Välismaalane ei pruugi isegi traditsioonilist tegevust tehes tegelikult päriselt aru saada, mida see tähendab. Siiski on välismaalasele põnev näha, et mujal tehakse midagi teisiti ja ka ise korra midagi teisiti teha. Ka kohalik ei pruugi mõne tegevuse tähendust teadvustada, kuid tunnetab siiski selle soojust ja see tegevus tundub õige, kuna nii ju tehakse. Kultuur on mehhanism, mille kaudu indiviidid, kogukonnad ja rahvad end identifitseerivad. Sotsioloogia ja antropoloogia tähenduses võiks kultuur viidata intellektuaalse, esteeetilise ja spirituaalse arengu protsessile. Need on vaid mõned võimalused kultuuri lahti mõtestamiseks, kuid ühene definitsioon sõnale siiski puudub. Kultuuri on keeruline defineerida ja lahti mõtestada, selle asemel peaksime keskenduma hoopis selle kasutusele. Kultuuri kasutatakse tihti protsessi või tootena, turismimajanduses pigem toode
19. Ökoniss. Põhiniss ja tegelik nissi. 20. Mis on ökotüüp? 21. Kuidas on ökonisside kattumine seotud konkurentsiga? 22. Miks elavad veeorganismid reeglina väiksemas väliskeskkonna temperatuuride vahemikus kui maismaaorganismid? 23. Miks on muldade ja vesikeskkonna kõrge soolsus organismidele kahjulik? 24. Populatsiooni struktuur. 25. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid (demograafilised parameetrid). 26. Kuidas eristada indiviidi? Unitaarsed ja modulaarsed indiviidid. 27. Genet, kännis, ramet. 28. Isendi elukäik. Ellujäämuskõverate tüübid. 29. Elutabelid ja nende tõlgendamine. 30. Levik ja migratsioon. 31. Selgitage keskkonna kandevõime mõistet. 32. Selgitage, miks isendite arvu kasv populatsioonis aja jooksul pidurdub ja jääb pidama mingi kindla väärtuse juures. 33. Eksponentsiaalne ja S-kujuline kasvukõver. 34. Eluvormi mõiste. Mille alusel eristas Raunkiaer taimede eluvorme? 35
1978 Jõudis Eestisse, sõnatüvi ANTREPRENÖÖR – Eraettevõtja, teatri/tsirkuse/vms pidaja. 1985 R.Hisrich – Ettevütja on isik, kes kulutaboma aja ja jõu oma ettevõtmisele, võttes enda kanda finants-, psühholoogilise ja sotsiaalse riski, saades tasuks rahulolu saavutatuga ja edu korral ka kasumi. 1990 Stevenson ja Jarillo – Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid, kas omal käel või organisatsioonnide sees püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. 2001 P.Burns - Ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Ettevõtlus 1934 Schumpeter- Ettevõtlus on loominguline toiming. 1990 Stevenson ja Jarillo - Protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste pooleja
murda väljakujunenud tegevuspraktikat · ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. (Burns 2001) Ettevõtlus · protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste pooleja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on (Stevensoni ja Jarillo 1990) · ettevõtlus on loominguline toiming (Schumpeter) 2. "Ettevõtja" (entrepreneur) ja "omanik-juht"(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Omanik-juht (owner-manager) - iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte
Hardy Weinbergi tasakaalu eelduseks on, et organismid on diplodsed, paljunemine on suguline, generatsioonid ei ole kattuvad, toimub vaba ristumine, populatsioon on lõpmata suu, sugude vahel eil ole alleelisageduste erinevusi, ei ole migratsiooni, ei ole mutatsioone (a->A), ei ole looduslikku valikut. ME. Eeldused: (Sille) • Organismid on diploidsed: kui on haploidsed, siis annab eellane täpselt oma genotüübi edasi ja nende sagedus sõltub sellest, kui palju indiviidid sigivad. • Paljunemine on suguline: kui pole suguline paljunemine, siis kandub genotüüp vanemalt järglasele otse edasi ja selle sagedus sõltub, kui palju teatud indiviidid sigivad. • Generatsioonid ei ole kattuvad: kui kattuvad, võivad ka vanemad järglastega lapsi saada ja mudel tuleks keerulisem. • Toimub vaba ristumine: kui seda ei ole, on näiteks assortatiivne ristumine, siis suureneb homosügootsete genotüüpide hulk.
Organismi tase · Ainurakne on ka organism. · Organismi tasandit peetakse rakust järgmiseks olulisemkas eluslooduse organiseerituse tasemeks. · HOMÖOSTAAS sisekeskkonna stabiilne seisund · närvid neuraalne regulatsioon · hormoonid humoraalne regulatsioon Teadused: anatoomia (organismide ehitus), füsioloogia (talitlus), etoloogia (loomade käitumist, mis põhineb instinktidel), psühholoogia (käitumine)' jne... · Organism = isend = indiviidid 7. Populatsiooni ja liigi tase · Liigi moodustavad organismid, kellel on sarnane siseja välisehitus, sarnased geenid, kindel levila, kelle isendid annavad omavahel viljakaid isendeid · Populatsioon ühe liigi isendid teatud territooriumil. Teadused, mis hakkavad uurima kõike alates populatisoonist: populatisooni geneetika, ökoloogia, evolutsioon Teadused: zooloogia (loomad), botaanika (taimed), mammoloogia (imetajad), mükoloogia
Vaimu areng seisnebki üha täielikumas enesetunnetamises, oma olemuse vabaduse mõistmises. Hegeli arvates on vabadus tunnetatud paratamatus. Vaba on imene siis, kui ta näiteks seaduste täitmist ei võta kui välist sundust, vaid on seesmiselt omaks võtnud nendest seadustest tuleneva käitumisviisi. Hegeli mõtteavaldused eelneva kohta: · Orjal ei saa olla kohustusi, need saavad olla ainult vabal inimesel. · Riik peab hoolitsema selle eest, et: 1. Indiviidid saaksid tegutseda oma tahtmist mööda; 2. Et nad oleksid seotud riigiga; 6 3. Et see seotus ei avalduks kui väline võim, kui kurb paratamatus, millele peab alluma, vaid et inimesed oma arusaamises lepiksid sellega ja võtaksid seda seotust mitte ahelatena, vaid kõrgeima kõlbelise paratamatusena.
ekstreemseid vahendeid, nagu näiteks vägivalda. Paljud neist ei lähe äärmusteni, vaid kasutavad psühholoogilist vägivalda, et teisi kontrollida ja nendega manipuleerida, jäädes seega avalikkusele märkamatuks. Tegelikult on palju enam kui üks protsent elanikkonnast erineva astme psühhopaatilise isiksusehäirega. Võib väita, et 10% inimestest on täielikud psühhopaadid, sest neil ei ole vähimatki empaatiat ega austust teiste inimeste vaba tahte vastu, välja arvatud üksikud indiviidid. Näitena võib tuua natsi surmalaagri komandandi, kes armastas oma lapsi nagu iga normaalne isa, aga ei omanud mingit süümepiina, saates teiste inimeste lapsi gaasikambrisse. Tegelikult peame arvestama, et peaaegu kõik inimesed võivad teatud tingimustes olla sellise surve all, et nad kaotavad empaatia ja austuse teiste inimeste vaba tahte vastu. See võib juhtuda eriti siis, kui inimesed satuvad negatiivsesse allakäiguspiraali
A Aktiivsus- Subjektsuse fundamentaalne omadus. Aktiivsus on subjektsuse väljenduseks ning subjektsus omakorda avaldub aktiivsuses. E Enesearendamine – inimene etendab ise aktiivset rolli. Ta juhib oma arengut ja püüdleb ideaalse mina poole. Indiviid osaleb enda arengus õppimise kaudu, mida käsitletakse inimese põhivajadusena, mille rahuldamiseks on ta elukestvalt võimeline. Enesearengu subjektiks kujunemise eeldused - vabadus, tunnustus, ülesannete vastavus arengutasemele, situatsioon ehk psüühiline keskkond, kompetentsus ning vajadust olla asjatundja. (Enesearengu subjektiks kujunemist toetab isiksuse areng). Enesearengu subjekti tunnused - autonoomsus, vastutustunne ning kriitiline iseseisev mõtlemine. Oma arengu subjektiks olevat inimest iseloomustavad adekvaatne enese- ning rühmatunnetus (enda koha ja rolli teadvustamine suhetes “mina” ning “teised”) ja teadmised enesejuhtimise...
o Vaesuse määr/vaesusrisk – vaeste leibkondade osakaal ühiskonnas o Vaesus tänapäeval: töötud, vanurid, haiged, lapsed, naised, üksikvanemad, suurpered. Sotsiaalne tõrjutus kui üldmõiste ja selle erinevad väljendusvormid: sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline, poliitiline, ruumiline/geograafiline tõrjutus o Sotsiaalne tõrjutus – viitab protsessidele, mille tõttu indiviidid ei saa täiel määral ühiskonnas osaleda Ühiskonna enamusega võrreldes piiratud tingimused Tekitab ühiskondliku osalemise vähenemist, jõuetus-ja pettumustunde süvenemist, ühiskonnaelust eemaldumist Kompleksne iseloom; struktuursed ja individuaalsed põhjused Mõju ük toimimisele tervikuna, integreerituna, solidaarsusee
protsessi mõjutavate tegurite kohta. Arengu all mõistame- kvalitatiivseid muutusi selle või teise psüühilise funktsiooni või isiksuse omadustes, teatud uusmoodustiste teket. Arengu käigus toimuvad muutused mitte üksnes üksikute funktsioonide, vaid kogu psüühika kui süsteemi tasandil- erinevatel arenguetappidel omandavad erinevad funktsioonid olulise või juhtpositsiooni. On väga oluline silmas pidada, et indiviidid erinevad oluliselt üksteisest oma psüühilises arengus. Esmalt väljenduvad need erinevused arengutempodes. Samas kultuurikontekstis on lastel üldiselt kindlad keskmised ealiste kriiside tekke ajad, kuid üksikutel lastel võivad viimased esineda märgatavalt varem või hiljem. Veel suuremad erinevused esinevad erinevate tegevusviiside, psüühiliste protsesside ja omaduste kujunemisel, huvides, iseloomuomadustes, võimetes. Vaieldamatult erinevad lapsed oma looduslikelt eeldustelt.
3.1 Politseivägivalla põhjused Et mõista politseivägivalla põhjuseid, nõuab see interdistsiplinaarset lähenemist. Politseitööga kaasneb alati vastandlikkuse tunnetamine, mis teatud olukordades võib olla äärmiselt kurnav ja mõjutada indiviidi tasandil oma tööga toimetulekut5. Peamiseks põhjuseks, mis põhjustab politsei poolse liigse jõu tarvitamist on psühholoogilised iseärasused. Indiviidid käituvad erinevates olukordades täiesti erinevalt. Välja on toodud ka soolised erinevused ja stressitaluvuse tase. Üks tüüpsituatsioone, kus politseinik kasutab põhjendamatult liigset jõudu on see, kui ta tunneb, et teda ei austata piisavalt. Kui politseinik tunneb hirmu, siis võib ta rünnata või käituda agressiivselt, olenemata sellest, kas reaalne oht eksisteerib või mitte. Sellistel juhtudel on raske tõendada, et politseinik kasutas
väljakujunenud tegevuspraktikat · ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. (Burns 2001) Ettevõtlus · protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on (Stevensoni ja Jarillo 1990) · ettevõtlus on loominguline toiming (Schumpeter) 2. "Ettevõtja" (entrepreneur) ja "omanik-juht"(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Omanik-juht (owner-manager) - iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast
I idee: juudi ohvrid; II idee: vihkamine ja selle ülekutse. Ekstremistid Itzak Rabin (Tel Aviv). Islam ja judaism: mõlemad terrorid põhinevad väärtustel, mis on küll erinevad oma õige ja vale poolest/ hea ja halva poolest. Kristlus ja ekstremism: tihit lihtsalt mässamine, sektid ja kuldid, kuid võib ka olla religiooni põhine (katoliiklus, iirlased jne). Terrorism ja psühholoogia: iga terroriakti taga on indiviid: tapmised, ohvrid. Enesetapu pommitajad (tapja või ohver?). Vägivaldse indiviidid taga tavaliselt lapsepõlve traumad (ühe või mõlema vanema surm; isiksuse probleemid, hirmud, vaenulikkus, üksikus, negatiivsus ja sarnasuste otsimine), sotsiaalsed refleksid (sotsialiseerumine, erinevad normid). Grupp vähendab vastutust ja vägivalda, domineerib, võimaldab indiviidil olla anonüümne (nt II MS ja liitlus). Grupi mõju indiviidile: auhind/ tunnustus, vastutus, sundlus.
oskus murda väljakujunenud tegevuspraktikat ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. (Burns 2001) Ettevõtlus protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on (Stevensoni ja Jarillo 1990) ettevõtlus on loominguline toiming (Schumpeter) 2. “Ettevõtja” (entrepreneur) ja “omanik-juht”(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Omanik-juht (owner-manager) - iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab
A & a, raku erinevatele poolustele & satuvad tütarrakkudesse. Sõltumatuse seadus e. sõltumatu lahknemisseadus ka see seadus baseerub anafaasis toimuval lahknemisel. Kui AA BB emaseid ristata näiteks aa bb isastega järglased Aa Bb. Heterosügootsetel järglastel (F 1 põlvkond) mood. 4 tüüpi gameete. 17. Soomääramise mehhanismid erinevatel organismidel. /19. Soo määramine erinevatel organismidel. NB! (küs 19.) Inimestel jt imetajatel sugu Y kromosoom olemasolu. X0 indiviidid naissoost & XXY meessoost. Kärbsel 2 sugukromosoomi (XX v XY) & 3 paari erinevaid autosoome. Soo määrab X kromosoomide suhe autosoomide kordsusesse: normaalsetel isastel 0,5 & emastel 1,0. Suhe 0,5...1,0 mõlemad sootunnused. X-liiteline geen Sxl mõjutab sugu: X:A 1 (geen akt) emane; X:A 0,5 (geen inakt) isane. Teised loomad: Isasloomal 2 erinevat sugukromosoomi, X & Y heterogameetseks. Emased 2 X kromosoomiga homogameetsed. Lindudel, liblikatel, mõnedel roomajatel vastupidi: isased
(2) Mõningad neist erinevustest on pärilikud, s.t organismi ja tema järglaste tunnuste sarnasus ei sõltu keskkonnast vaid antakse edasi geenidega, mistõttu järglastel on mõningaid sarnasusi vanematega. (3) Kõik populatsioonid võiksid potensiaalselt asustada kogu Maad ja nad teeksidki seda, kui kõik järglased jääksid ellu ja annakasid maksimaalse arvu järglasi. (4) Erinevad indiviidid jätavad endast maha erineva arvu järglasi. Sellega on öeldud enamat kui erinevad indiviidid annavad erineva arvu järglasi. (5) Indiviidi poolt jäetud järglaste arv sõltub (küll mitte täielikult, kuid oluliselt) indiviidi omadustest ja ümbritsevast keskkonnast ja nende suhetest. Sobivus. Populatsiooni kõige paremini kohanevad inidiviidid on need, kes jätavad endast maha enim järglasi.
3. keskklass ohustab rikkaid ja vaeseid 5. Mõistva sotsioloogia autor on 1. Max Weber * 2. Talcott Parsons 3. Herbert Spencer 4. August Comte 6. August Comte arvates on ühiskonna peamised elemendid 1. Töö, usk, keel * 2. Perekond, usk, keel 3. Töö, usk, sooline struktuur 4. Töö, inimvahelised, suhted, keel 7. Mõistev sotsioloogia peab analüüsima 1. kuidas indiviidid mõtestavad oma elu ja hindavad seda objektiivselt 2. kuidas indiviidid mõtestavad sotsioloogiat ja hindavad seda 3. kuidas indiviidid mõtestavad oma elu ja hindavad seda subjektiivselt * 8. Mida tähendab anoomia? 1. Sotsiaalse korra püsivust ühiskonnas 2. Sotsiaalse korra tugevnemist ühiskonnas 3. Sotsiaalse korra nõrgenemist ühiskonnas * 9. Sotsiaalne võõrandumine toimub Karl Marxi kohaselt kui 1
kannatada süütu inimene, siis on õigus inimest karistada ja roolijoodik peab vastutama oma tegude eest. Kuid tihti näeme me enda ümber indiviide, kes ei julge oma tegude eest vastutada. Vastutusest hiilitakse kõrvale või selle eest põgenetakse. Põgenedes võib vastutusest kaudselt pääseda see tähendab, et teised ei pruugi sellest teost küll teada saada, kuid indiviid jääb sellest igaveseks teadlikuks ja olenevalt teo raskusest võib see jääda tema mõtetesse edasi elama. Indiviidid ei ole need, kes ei suuda enda tegude eest vastutada. Näiteks on need lapsed, sest lapsi on väga kerge mõjutada ja lapsed ei anna endale veel aru, mida nad oma tegudega võivad saavutada. Samuti ei suuda enda tegude eest vastutada vaimse puudega inimesed. Nende mõtted ei ole selged ja nad võivad tihti hõljuda oma mõtetes kuskil hoopis kaugemal. Nende mõtte maailm on palju erinev tavainimeste mõttemaailmast. Neil on õigus mõelda seda, mida nad soovivad, kuid nende
paindlik, kuid väga ebastabiilne. d) Dionysose kultuur on isikukultuur, kujundiks on tähtede kobar. See on kultuur, kus keskpositsioonil on indiviid. Organisatsioon on ainult selleks, et teenida ja abistada indiviide, kes sellesse kuuluvad ja oma isiklikke eesmärke realiseerivad (näiteks advokaadibürood, konsultatsioonifirmad, ülikoolid jne). Organisatsioon allub indiviidile ja selle eksisteerimine sõltub indiviidist. Indiviidid teevad seda, mida nad hästi oskavad. Raske on siiski leida organisatsioone, kus isiksusekultuur domineerib. Leidub küll inimesi, kes seda kultuuri eelistavad: liikmed on sageli vähetruud oma organisatsioonile ja suhtuvad sellesse kui kohta, kus saab teha pigem oma asja. Eeltoodud kultuure võib märgata erinevates organisatsioonides erinevates kombinatsioonides. Ei saa öelda, et mõni neist oleks teisest parem või halvem, vaid üks on teisest millegi jaoks parem või halvem
.................................................................................................... 11 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................................14 Chris Müür 3 11.03.2012 TTK Chris Müür 4 11.03.2012 TTK SISSEJUHATUS Miljonid indiviidid ning perekonnad omavad autot. Sõiduauto käib käsikäes meie igapäevaeluga ning on saanud loomulikuks osaks tänavapildis. Tänapäeval on teedel liiklev autode arv tohutu. Autodel oleva tehnika on meeletu, alustades ise rääkivatest ja sõitvatest autodest ning lõpetades sellega ,kus pardaarvuti lihtsalt ütleb veakoodi rikke korral ning mehaanikul ei jää muud üle,kui detail uue vastu vahetada. Tänapäeva autod on varustatud masseerivate nahkistmetega ning kõikvõimalike parkimis-ja
INIMRESSURSSIDE JUHTIMINE xxxxxx SELVERI NÄITEL Analüüs 2012 Igapäevases juhtimises räägime esmajoones inimeste juhtimisest, sest see on konkreetne tegevus, millega juhid on seotud päevast-päeva. Inimressursi juhtimisel on tähelepanu keskpunktis inimeste juhtimise töö üldine organiseerimine ja selle ressursi tõhus kasutamine. Igal ressursil on oma erijooned. Inimressursi all peame peaasjalikult silmas organisatsiooni töötajaid. Selle ressursi muudab eriliseks see, et indiviidid (töötajad) on ühtaegu ka organisatsiooni üks peamisi huvirühmi (klientide, omanike ja avalikkuse kõrval). Inimest saab käsitleda kõige olulisema ressursina organisatsioonis.Inimeste tulemuslik juhtimine nõuab juhilt nii strateegilise terviku nägemise oskust kui ka oskust hakkama saada iga töötajaga eraldi, arvestades tema tundeid, soove, huve ja võimeid. Edukate organisatsioonide analüüsimine jõuab pidevalt ühele ...
) · sotsiaalkultuurilised ja demograafilised indikaatorid(sõltuvalt eesmärgist võivad mõõta majandustliku mahajäämuse põhjuseid või tagajärgi)->enamkasutav indeks on inimarengu indeks. · poliitilised indikaatorid(isiklik julgeolek, õiguse seaduse kaitsele, sõnavabadus, poliitline osalemine, võrdsemad võimalused Majandustlikud indikaatorid: tulude jaotuse mõõtmine · Jaotusmeetod o kasutamisel järjestatakse kõik indiviidid sissetulekute alusel kasvavas järjekorras ja seejärel jaotatakse kogu elanikkond gruppidesse(kvindiilidesse ja detsiilidesse) · Lorenzi kõver o iseloomustab riigi tulujaotust graafiliselt o horisontaalteljel tulusaajate hulk kumulatiivses väljenduses o vertikaalses näidatud, kui suure osa rahvatulust saab antud elanikkonna grupp · Gini koefitsient
Makroökonoomikaga on seotud üldise hinnataseme ja tööstuse taseme uurimine 1980-ndatel aastatel. Mastaabisääst võimaldab selgitada, miks firma pika perioodi keskmise kulu kõver on U-kujuline. Mida rohkem kapitalikaupu ühiskond toodab (ceteris paribus), seda suurem on tulevikus tema majanduskasv. Mida rohkem on kaubal asendajaid, seda hinnaelastsem on tema nõudlus. Mikro- ja makroökonoomika peaeesmärk on uurida majandust. Mikro- ja makroökonoomika põhiprobleem on see, kuidas indiviidid kohandavad oma käitumist, et nappusega toime tulla. Mikroökonoomika uurib individuaaltarbijate ja firmade majanduskäitumist. Mikroökonoomiline seisukoht on näiteks eelmisel kuul oli kala hind kõrgem. Millise tootmisteguriga on tegemist: laohoone- kapital; nafta leiukoht- maa; autoosad- kapital; karjamaa- maa; pangaametnik- töö; printer- kapital. Mudelit koostades majandusteadlased eevad lihtsustavaid eeldusi. Nahktagide pakkumise vähenemist põhjustab näiteks naha hinna tõus.
eksisteeriv inimene ehk inimene tahtena jääb alles. Platonile vihjates väitis Schopenhauer ka seda, et inimene eksisteerib tõeliselt ainult inimese ideena, mis ei hävine millalgi. Iga indiviid aga on selle idee jäljendus, seega reaalselt pole meid mitte kunagi eksisteerinudki. 48. Schopenhaueri sõnul on loodus huvitatud liigi säilimisest. Kuidas on loodus pannud indiviidid teenima liigi huve? Loodus on pannud indiviidid teenima liigi huve niimoodi, et võimaldab indiviidil olla tugev ja haigustest puutumatu sel ajal, kui ta suudab veel järglasi anda (liigi kestvus), kuid hiljem (järglaste saamiseks juba võimetu) muutub ta nõrgaks ning hukkumise võimalus on palju suurem. 49. Selgitage, miks on optimism Schopenhaueri arvates ohtlik maailmavaade. Schopenhaueri arvates on optimism ohtlik maailmavaade sellepärast, et optimism sisendab inimestesse suuri ootusi, mis lõppevad suure pettumusega
on mõjutatud oma erinevate rollide, käitumise kujundamisel ja enesehinnangus ,,olulistest teistest". - Üldistatud teine (G.H. Mead) sotsialiseerumisprotsessi käigus võtab indiviid omaks ühiskonna või grupi kesksed normid ja väärtused. - 'Peegel-mina' (C. H. Cooley) enesemääratlus, mis põhineb hinnangul endast läbi teiste hinnangu mõistmise. · Identiteet tähendab indiviidi teadmist selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid. Identiteedid on kujundatud läbi pideva interaktsiooni meie igapäevases elus. Identiteedid on: individuaalsed ja personaalsed (eristumine teistest), kollektiivsed ja sotsiaalsed (jagatakse teistega/rühmaga), ,,kehastunud" (ingl. k. embodied). - Primaarsed identiteedid kujundatakse varajases elustaadiumis. - Sekundaarsed identiteedid - seotud sotsiaalsete rollide ja sotsiaalse staatusega;
keskonnas, mille esmane eesmärk ei ole teadmiste vahendamine. Õppimine on inimtegvuse aspekt. Igas jutuajamises, tegevuses või sündmuses peitub indiviidide või gruppide jaoks võimalus võtta endaga kaasa midagi, mida tulevikus vaja läheb. Kujutlus, et õpetamine eelneb õppimisele on kooli poolt loodud pilt teadmiste omandamisest. Oluline on mõista, et ühiskonnas toimuvates igapäevastes kommunikatiivsetes ja füüsilistes tegevustes sisaldub pedagoogika. Õppimine puudutab seda, mida indiviidid ja kollektiivid endaga sotsiaalsetest situatsioonidest kaasa võtavad ja ja tulevikus rakendavad. Inimese üks iseloomulik tunnusjooni on omandada kogemusi ja rakendada neid tulevikus. Õppimine võib toimuda kas individuaalselt või kollektiivsel tasandil. Tehnoloogiline ja sotsiaalne areng mõjutavad info, teadmiste ja oskuste omandamist. Funktsionaalseteks ja produktiivseteks peetavad teadmised muutuvad pidevalt. Kuid ei muutu ju ainult see, mida ja kui palju me peame õppima
Institutsioonid mängivad ühiskonna elus analoogilist rolli kangiseadusele ehitustegevuses. Nii nagu kang on ka institutsioonid paratamatud, kui me tahame saavutada midagi sellist, mis ületab meie individuaalset suutlikkust. Nii nagu masinad, nii võimendavad ka institutsioonid paljukordselt meie jõudu, kas heade või halbade eesmärkide saavutamiseks. Kuid institutsioonid on indiviidide poolt kujundatud ja käigus hoitud ning seetõttu kannavad ainuüksi indiviidid ja mitte Jumal, Loodus, Ühiskond või Ajalugu vastutust ühiskonnas tehtud eetiliste väärtusotsustuste eest. Riikliku poliitika moraalseks juhtprintsiibiks peaks Popperi soovitusel olema n.n. negatiivne utilitarism, s.t. püüe minimaliseerida kannatusi ühiskonnas. Nii nagu teadusfilosoofias, aitab ka eetika valdkonnas Popperi hinnangul selgusele tublisti kaasa see, kui eetiline nõudmine formuleeritatakse negatiivses vormis, s.t. nõutakse kannatuste kõrvaldamist, mitte õnne
juhendavad tegevused üksikisiku või rühma a suhtes või jaoks 16 Kultuurilise hoolitsuse erinevused Kultuuriline mitmekesisus või erinevus h hoolitsuses Kultuurilise hoolitsuse universaalsus Samasused või ühtsus kultuurilises hoolduses Maailmanägemus Viis, kuidas indiviidid või grupid mõistavad ü ümbritsevat maailma Eemilised Kohalike või võõraste vaated ja väärtused Eetilised Võõraste vaated ja väärtused Tervis Terviseseisund, mis on kultuuriliselt m määratletud, defineeritud, väärtustatud ja p praktiseeritud üksikisikute või gruppide poolt, m mis võimaldab funktsioneerida igapäevaelus
oskus murda väljakujunenud tegevuspraktikat ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. (Burns 2001) Ettevõtlus protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on (Stevensoni ja Jarillo 1990) ettevõtlus on loominguline toiming (Schumpeter) 2. “Ettevõtja” (entrepreneur) ja “omanik-juht”(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Omanik-juht (owner-manager) - iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab
kuna inimene on iseendale tahe ja kujutlus, siis tegelikult hävib surmaga ainult nähtuste maailmas eksisteeriv inimene ehk inimene tahtena jääb alles. Platonile vihjates väitis Schopenhauer ka seda, et inimene eksisteerib tõeliselt ainult inimese ideena, mis ei hävine millalgi. Iga indiviid aga on selle idee jäljendus, seega reaalselt pole meid mitte kunagi eksisteerinudki. 48. Schopenhaueri sõnul on loodus huvitatud liigi säilimisest. Kuidas on loodus pannud indiviidid teenima liigi huve? Loodus on pannud indiviidid teenima liigi huve niimoodi, et võimaldab indiviidil olla tugev ja haigustest puutumatu sel ajal, kui ta suudab veel järglasi anda (liigi kestvus), kuid hiljem (järglaste saamiseks juba võimetu) muutub ta nõrgaks ning hukkumise võimalus on palju suurem. 49. Selgitage, miks on optimism Schopenhaueri arvates ohtlik maailmavaade.
https://www.youtube.com/watch?v=2zAGAmTkZNY DNA ja evolutsioon Evolutsioon ei hooli indiviidist, vaid populatsiooni arvust. Kõige vähem inimesi olnud planeedil: 7000; kokku siiani Maal elanud: 107 miljardit inimest. Päritavalt edasiantava kohanemise kujunemiseks kulub paartuhat aastat. Sündivuskordaja – ema kohta peab sündima kaks last (üks ema, teine isa eest). Loodusliku valiku 5 eeldust: 1. Populatsiooni moodustavad indiviidid ei ole identsed. Erinevus (isegi väikene) esineb struktuuris, funktsioonis ja käitumises 2. Osa kirjeldatud erinevustest on päritavad, s.t. need on määratud geenidega ja antakse edasi vanematelt lastele 3. Kõik elusorganismid toodavad rohkem järeltulijaid kui on vaja liigi jätkamiseks –järeltulijate “ületootmine” 4. Ületootmisest hoolimata on populatsioonide arvukus suhteliselt stabiilne –järelikult osa indiviide pole viljakad või ei jää ellu 5
on tegemist väga mitmesuguste ressurssidega, mida jaotatakse. Foa and Foa pakkusid välja, et põhimõtteliselt on välja tuua kuut erinevat liiki ressursse, mida me võime omada - kaubad, teenused, raha, informatsioon, staatus ja armastus - neede erinevad üksteisest teatavate dimensioonide poolest - üheks on konkreetsus - sümboolsus , teiseks erandlikkus - universaalsus. Integratiivsed süsteemid: Vahetussuhetest erinevalt on integratiivsed süsteemid sellised, kus indiviidid ei ole mitte lihtsalt motiveeritud oma kasumit suurendama, vaid hoolitsema ka teiste inimeste heaolu eest. Nt selline arusaam, et mulle meeldib sinuga koostööd teha, koos olla. Ka tulevikus tahan ma hoolitseda sinu käekäigu eest nii, et see kindlustaks meie suhte jätkumise. Selleks, et selline suhe saaks toimida on vaja, et osapooled usaldaksid teineteist ja et nad räägiksid nendest probleemidest avameelselt. Nende suhete puhul ei soovita ka tavaliselt, et teine kohe midagi vastu annaks
Goethe järg Et ligi jõuda lõpmatule, kõik lõplik enesesse sule. Kui haruldane, rikas pärandus: aeg on mu põld, aeg on mu varandus Tema esimene Fausti versioon on teada 70 algusest, aga see jäi käsikirjalikuks ja on alles hiljem avastatud. See räägib õpetlasest, kes oma hinge müüs. Goethe on nüüd tuntud kirjaniku ja mõtlejana. Saksi Weimari prints kutsub ta enda õukonda tööle, kui praktilise elu tegija. Goethe nõustub ja läheb. Tegeleb sedal erinevate valdkondadega: mäekaevandus, rahandus, põllumajandus. Püüab korraldada valitsemisaparaati, et eelarvet kontrolli alla saada. Tegeles ka botaanika ja anatoomiaga. Looming on sel ajal tagaplaanil, ta on rohkem ühiskondlikult aktiivne. Pärast 10 aastat töötamist läheb ta tervist parandama ja siirdub Karlovivaari, on seal mõne kuu ja siis etteteatamata sõidab Itaaliasse kaheks aastaks, kus uurib antiikautoreid, kunsti. See on tema jaoks väga rikastav reis. Edaspidi jääb saatma tema loomingut an...
· sekundaarne kinnitaja - omandatud Iga neutraalne stiimul, mida assotseeritakse primaarse kinnitajaga, muutub sekundaarseks kinnitajaks Inimese käitumist kontrollitakse sekundaarsete kinnitajatega Sekundaarsed kinnitajad: tähelepanu, kehaline kontakt, raha, kingitused, privileegid, võit, tunnustus, meelitused, ..... · Generaliseeritud kinnitaja (generalized reinforcer) näiteks. ema - assotsieeritud mitme primaarse kinnitajaga raha indiviidid uurimine, funktsionaalne autonoomia · Sekundaarne kinnitaja: üheaegselt kinnitaja ja stiimul VIII Kinnitamise skeemid (Schedules of reinforcement ) continuous/ partial reinforcement schedule · fixed interval reinforcement schedule (FI) teatud kindla ajaintervalli järel õpitud reaktsioon tugev vahetult enne kinnitajat, seejärel nõrk; piisab ühest reaktsioonist · fixed ratio reinforcement schedule (FR) teatud reaktsioonide arvu järel kujundab
Hüvist,mida saavad tarbida kõik soovijad,sõltumatu sellest,kes selle hüvise eest maksab,nim avalikuks kaubaks Kui hüvis tekitab välistulu,võiks tema tootmist subsideerida Sissetulekute jaotuse mõõtmiseks kasutatakse Lorenzi kõverat Lorenzi kõver a) kajastab graafiliselt riigisvalitsevat sissetulekute jaotuse ebavõrdsust Avaliku kauba tarbimisest b) võivad kasu saada kõik indiviidid,k.a kauba ostja Riiklik julgeolek on avalik kaup,kuna c) selle tarbimisest saadav kasu ei kahane lisatarbijate lisandumise korral 9. Rahvusliku koguprodukti mõõtmine Avaliku sektori kulutused sisaldavad avaliku sektori oste ja tulusiirdeid · Vale,tulusiirdeid ei arvestata rahvamajanduse arvepidamises avaliku sektorikulutuste all Kapitali kogus suurenebtäpselt niipalju,kui suurenevad koguinvesteeringud
Klassivabadus tundub olevat ligitõmbav alternatiiv koolitöö organiseerimiseks eriti hõredalt asustatud piirkondade väiksestes koolides. Õppekava teatud valdkondades on nende meelest vaja isegi sihipäraselt püüda heterogeensete õpilasrühmade poole. Soome klassideta õpetuse pooldajad alahindavad kollektiivkasvatuse eesmärke ja tähtsust. Kooli kollektiivkasvatusega püütakse tagada vaid see, et eri indiviidid omavahel toime tuleksid, et neid sotsialiseeritaks. Kui õppimist mõistetakse kui individuaalselt protsessi, peetakse kasvatuse eesmärkideks isikuvabadust, sõltumatust ja individuaalset vabanemist. Habras teadlikus ilma teotuse ja arenguvõimaluseta. Kasvatusega demokraatiaks ettevalmistamine on raske ülessanne. Koolikollektiiv peaks peegeldama seda ühiskonda, mida tahetakse ehitada. 15. Kokkuvõttev hinnang
fosfodiestersidemeid märklaud-DNA-s Moodustuvad uued fosfodiestersidemed HIV-DNA 3 ´otste ja peremeesraku genoomse DNA 5´fosfaatide vahel Üksikahelalised alad sünteesitakse täis DNA reparatsiooniensüümide poolt HIV elutsükkel Lisaks CD4-le on HIV-il veel lisaretseptorid (koretseptorid) CCR5 ja CXCR4 CCR5 deletsiooniga alleeli homosügootses olekus kandvad indiviidid ei nakatu HIV-ga Eestis on 23% heterosügoote, kes kannavad inaktiivset CCR5 alleeli Superinfektsioon – kaks erinevat HI viirust nakatavad sama rakku → rekombinantsete viirustüvede teke HIV-ga nakatunute ravi Pärast nakatumist järgneb akuutne faas – palavik, peavalu, veres palju HIV partikleid Järgneb latentne periood (8-10 aastat) – viirus lokaliseerub lümfisüsteemi Lõppfaas – T helperrakkude arv on langenud > 75%, immuunsüsteem ei toimi enam
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud pühapäev, 11. oktoober 2015, 13:45 Olek Valmis Lõpetatud pühapäev, 11. oktoober 2015, 14:16 Aega kulus 31 minutit 9 sekundit Punktid 25,7/27,0 Hinne 9,5, maksimaalne: 10,0 (95%) Küsimus 1 Otsusta, millise tootmisteguriga on igal nimetatud juhul tegemist. Valmis Hinne 2,0 / 2,0 pangaametnik töö printer kapital autoosad kapital laohoone kapital nafta leiukoht maa karjamaa maa Tootmistegurid ehk tootlikud ressursid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. On olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, töö ja kapital. ...
Sotsioloogia kordamine 2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu 1. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika Arengu eeldus 1: tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise • Töö = algne universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna • Tööjaotus => vilumus, uued tehnoloogiad, spetsialiseerumine => tööviljakuse kasv, aga ka rutiin, ühekülgsus • Rahvusvaheline tööjaotus => efektiivsus + lõputu kasvumasin: konkurents, tööjaotuse süvenemine, toodangu mahu kasv, laienemine uutele turgudele, tootmise ümberkorraldamine, madalamad hinnad (prognoosis Inglismaa arengut) Arengu eeldus 2: vaba turukonkurents, majanduse eneseregulatsioon • Vaba konkurents kui majandusliku arengu mootor – • Vabanemine riigi seatud piirangutest majandusele • Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg (turu eneseregulatsioon e n...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
