aerograafiga, mis andis eriti sileda viimistluse. Hüperrealistide motiivid on nagu popkunstnikelgi läbinisti linlikud. Suhtumine motiivi on küll enamasti jahe, kuid võib ka tajuda kunstniku enda vaimustust külluslikust linnatsivilisatsioonist. Selliseid töid on teinud ameeriklased: R.Estes, R. Goings ja R. Cottingham. Hüperrealism skulptuuris tähendas mulaazide tegemist George Segali jälgedes, kuid nende muutmist täiesti illusionistlikuks. Duane Hanson riietab oma karikatuursuseni ilmekad inimtüübid standardsesse poeriietusse ja lisab neile kõiksuguseid asju, nt. kauplusekäru, fotoaparaadid,kotid, binoklid jne. Hüperrealism skulptuuris esindajad on veel John de Andrea, Chuck Close ja Michelangelo Pistoletto. Neoekspressionism tärkas Euroopas. Selle tõusu soodustas suurelt modernismi kriis ning vahel vaadeldakse neoekspressionismi postmodernismi ühe variandina. 1980. aastatel oligi iseloomulik Euroopa kunsti esiletõus ja suhteline sõltumatus USA eeskujudest
esimesi lahingumaale Euroopas.) DOMENICO VENEZIANO (u. 1400-1461) D. Veneziano piltide ruum on konstrueeritud nagu vaataja vastas asuv teatrilava. (6) ("Madonna lapse, Püha Franciscuse, Ristija Johannese, Püha Zenobiuse ja Püha Luciaga") PIERO della FRANCESCA (u. 1416-1492) Oli vaimustatud matemaatilistest reeglitest. Tema tasakaalukate kompositsioonide figuurid mõjuvad pidulikult vaikivate ja suursugustena. Näod on rahulikud ja miimikata, kuid pilgud ilmekad ja tähendusrikkad. (7) ("Federico da Montefeltro ja tema naine Battista Sforza". Mees oli Urbino hertsog. Teda ei saanud kujutada otsevaatest, sest ta teine silm oli turniiril viga saanud. Nii kujunes välja profiilportree.) SANDRO BOTICELLI (u. 1445-1510) 15. Sajandi teise poole kuulsaim kunstnik Firenzes. Talle tuli palju tellimusi luksust armastavate ja naudingujanuste Medicite õukonnast, kus ta sai suhelda selle aja kõrgharitlastega
Maastikukaitsalad 1.Paganamaa Kaitseala pindala on 1107 ha. Kaitseala põhiväärtused on Piiriorg järvede aheliku ja Piiriojaga, geoloogiliselt huvitav ja legendidega seotud vaheldusrikka mõhnastikureljeefi ning sulglohkudega süda-Paganamaa, ilmekad uhtorud ja hästisäilinud kaunite vaadetega pärandkultuurmaastik Tseamäe ja Kerekutsi ümbruses. Kaitseala kõrgemad mäed on Raadimägi (176,7 m), Kikka-mägi (166,4 m) ja Trumbipalo mägi (161,4 m). Paganamaale on nime andnud mandrijää taganemisel moreeni alla mattunud jääpankade sulamisnõgudes kujunenud soostunud sulglohud, mida kutsutakse vanapagana jäljehaudadeks. 2.Haanja looduspark Looduspargi põhiosa moodustab kõrgemale kui 250 m üle merepinna jääv ligikaudu 15 km²
mosee 22. Kus võis islami kunstis erandina kasutada loodusmotiive (taim, loom, inimene)? 23. Mis on arabeskid, kus neid kasutatakse? Keeruline ja väänlev taimemotiiv, kasutati ornamentikas. 24. Milliseid kunstialasid eelistasid rahvasterändamise aegsed hõimud? Tarbekunsti 25. Mida mõeldakse ,,loomastiili" ja ,,paelornamentika" all, kus seda kasutati (arhitektuur, maal, graafika, tarbekunst jne- vali õige ja kirjuta täpsemalt?) loomastiil = skemaatiliselt kujutatud loomad, ilmekad, ebaloomulikud poosid, jõulised, ornamendilised, vihane ja metsik ilme; materjal = pronks, kuld. paelornament (katkematu väänleva joonega pael, millesse põimuvad loomade või inimeste skemaatilised kujutised. Ehted, relvad, ristid nõud. 26. Mis on initsiaalid, kus neid kasutati? (arhitektuur? Skulptuur? maal: fresko, tahvelmaal, miniatuurid, vitraaz...?) Kaunistatud suur esimene täht leheküljel. 27
Eri nõud teravilja ja õli säilitamiseks. Kasutati mälestusmärgina haudadel. Keraamikat valmistati pöörleval kettal ja sellele oli lihtne joonistada jooni, mis jagasin anuma pinna horisontaalseteks vöönditeks. Vöönditesse maaliti kujundeid, nt kolmnurki, rombe ja meandreid. Hiljem sekkusid kujundite hulka ka inimeste ja loomade kujutised. Peamiseks teemaks oli võitlus koletistega. Arhailistel vaasidel on mustade siluettidena kujutatud inimese figuurid kohmakad, aga ilmekad. 6.saj e.Kr asendus eelkirjeldatud laad mustafiguurilise stiiliga. Nendel on figuurid oluliselt suuremad. Geomeetria peaaegu kadus. Inimkeha on realistlikum. 6.saj lõpul e.Kr võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Siis kaeti taust mustaga, figuurid jäid savikarva. Punakale pinnale sai maalida üksikasju. Sai kujutada keerukamaid liigutusi, ilmekaid kehade pöördeid ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. Pildil:
· Trükigraafika levimine- raamatu trükkimise sünnimaa Arhidektuur: · Gooti traditsioonide jätkamine · Raidkivist kaunistused reness. Stiilis · Valitsejate ja aadlike klassid Maalikunst: · Õitseng kuni 1520 aastani · Sügavtrükitehnika leiutamine- vasegravüür · Usuline õpetlik sisu · Meeleolu sünge, ähvardav · Huvitas inimeste tundeelu · Alasti kujutatakse vaid aadamat ja eevat ning kristust Matthias Grünewald 1470-1528 · Hõõguvad ilmekad värvid/kolorist!/ paneb rõhku värvidele. · Kannatuste maalija · ,,Isenheimi altar" o Isenheimi kloostri haigla kabeli altari maal(tiibaltar) o Kristus- kohutavate inimlike piinade kehastus o Keskaegne meeleolu o Kehade ruumilisus ja naturalism- uusaegne. Albert Dürer 1471-1528 · Joonistaja, graafik)thnikate avardaja), maalija, teadlane · ,,Püha Hieronymus" vasegravüür
saj Briti kunstikäsitööliste loomingut. Kasutati endiselt ussimotiive, kuid spiraalse puusa motiiv ei olnud enam nii suur, kui varasematel stiilidel. Loomad tihti hammustavad üksteist ja loomade silmad olid suured mandlikujulised. materjalideks olid kivi, puu ja hõbe. Viikingi kunsti näiteks on ka arvukad mälestukivid nn ruunikivid, mida püstitati meresõitjate ja sõjasangarite auks. Neil on tavaliselt ruunikirjas tekstid ja ilmekad laevade ja inimeste kujutised. Ruunikivide tekstide kaudu saab aimu tolleaegsetest kultuurisuhetest, viikingiretkedest, kaubavahetusest ja kaupmeeste gildidest, vägilastest ja mütoloogiast. Lisaks mälestuskivile oli ruunikivil veel teisigi ülesandeid - nende kaudu väljendati staatust, varandust ja usku. Kivid püstitati tugevate, vaprate või heateoga hakkama saanud, aga ka võõrsil surnud sugulaste mälestuseks. Samas jätsid kivi püstitajad tekstidesse ka enda kohta informatsiooni
Kogu altar on ühe värviline ehk kuldne. Erilist muljet ei tekkinud, kuid sellise altari valmistamine, nõudis ikka meeletult aega ja kannatust. Minu arust oli veel vaatamist väärt ,,Kristuse esitamine templis". Pärit ühelt Lichtensteini lossi meistilt umbes 1450.aastal. Tahvel on pärit 16lisest Maarja altarist, mis asus Sebensteini lossis Austrias. ,,Kristuse esitamine templis" tundub nii ilmekana, nagu oleks igapäevane maal igapäevasest elust. Detailid on nii ilmekad. Nägudel on ikka tardunud näoilme, nagu alati. Kasutatud rohkelt halli ja kulla värvi. Selles maalis oli midagi, mida ma kahjuks seletada ei oska. Isegi mitte pooletunnine uurimine ühelt poolt ja teiselt poolt uurimine ei toonud mulle vastust. Igatahes oli midagi, mis nõudis ja nõudis pidevat tagasi pöördumist selle maali juurde. Seletamatu müstika. Eriti meeldis väike Kristus, kes oli oma ema Maarja süles.
Euroopa jagunemine kunsti alusel 17. sajandil: BAROKK Itaalia, Hispaania, Lõuna-Saksamaa, Belgia, Poola- Leedu BAROKKLIK KLASSITSISM Prantsusmaa, Inglismaa, osa Saksamaast. Toetuti antiikkunsti eeskujudele, renessansile lisati barokklikke detaile. BAROKKLIK REALISM Holland, Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maad. Barokk kunst pöördub vaataja meelte poole, mõjub tunnetele Barokk-kirikute ülesehitus: pikergune hoone, siseruum moodustas avara saali, külglöövid asendatud kabeliteridadega, valgusallikaks aknad kupli allosas, valgus koondunud idaossa, vahel põhiplaan ühtseisesse põimunud ovaalidest Barokk-kiriku siseruum: suur tähtsus kaunistavatel skulptuuridel ja maalidel, laemaalidel kujutatud arhitektuuridetaile, raske eristada tõelisi ja maalitud detaile, kaunistused peidavad enda alla kiriku konstruktiivse süsteemi. Barokk-kiriku välisilme: oluline tähtsus kuplil ja läänefassaadil, läänefassaadi keskosa kahekorruseline, voluudid sp...
16.Mathias Grünewald, looming? Isnheimi altar-vähe teada elust ja loomingust. Teoseid vähe säilinud.Iseloomulik traakika ja haarav tunnete käsitlus. Rõhutas palju värvi ja valguse kujutamisele.(vaata juurde seda filmi töölehte!!!!!!!) 17.Albert Düüner (elu, looming, tähtsus trükikunstis)? Sündinud Nündbergis, Ungarist sisserännanud.Õppis kohalike meistrite käe all.Täiendas end Sveitsis ja Itaalias. Avastab enda jaoks graafika.Graafikalehed ilmekad, tõepärased, fantaasiarikka. Puulõike puhul tegemist kõrgtrükiga(ei võimalda peeneid jooni).Peeneid jooniseid tehti vasegravüüriga. Sügavtrükk- emotsionaalsed mõttelised, kurvemad, allegoorilised teoseid, piibli illustratsioonidega. 18.Saksa kunsti seos Eestiga? Tallinas Pühavaimu kiriku altar (1483).Niguliste peaaltar Tallinnas(valmis1482).Ehitati omaväelisi losse ja raekodasi ja kõrged viilkatused. VAATA JUURDE MATERJALI VIHIKUS!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
enamasti seotud ehitistega, kuid esines ka eraldiseisvaid reljeeftahvleid ehk steele ja vabafiguure. Skulptuuri arengut pidurdas kivi puudumine, kasutati savi. Kunstis kujutati jumalaid inimtaolistena. Kivist figuurid olid lihtsustatud, kuid kindla monumentaalse ilmega. Suur rõhku asetati silmadele, need tehti vääriskividest. Inimkeha proportsioonid sumeri kultuuris on tihti ebaloomulikud, kehade asend on veider ja vormikäsitlus kohmakas. Reljeefkunstis olid figuurid ilmekad, kuid füüsiliselt võimatud (egiptuse poos lihtsustatud kujul) Silinderpitsatid olid mõnest kõvemast kivimist sisseuuristatud reljeefidega silindrikesed. Rullides seda vastu pehmet saviplaati jättis see sinna vastavad figuurid ja stseenid, asendades kunstniku allkirja. Istari värav Istari värav oli Uus-Babüloonia pealinna peavärav, mis sai nime jumalanna Istari järgi. Värava ja sellest lähtuva rongkäigutänava seinad olid kaetud sinistes ja kollastes toonides glasuurtellistega
Eesti Vabariigi presidendi residents Kadriorus(Arhitekt Alar Kotli). "Artemis ja Akteion" - Kadrioru lossi pidusaali laemaal. Axel von Roseni maja Pikk tn 28(Praegune Rootsi saatkond). Niguliste ja Toomkiriku tornikiiver Raekoja ja Püha Miikaeli tornikiivrid Eliisabeti ja Katariina kirikud Pärnus Palmse mõis Vigala kiriku altar (Christian Ackermann, u.1680.a.) enne ja pärast (okt.2005) Sadolini värvidega värvimist. BAROKKSKULPTUUR Kujud on rahutud, ilmekad, dünaamilised, liikuvad. Eelistati võitlus- ja röövimisstseene. Giovanni Lorenzo Bernini: Püha Teresa ekstaas, Püha Peetri väljak, Apollon ja Daphne, Persephone röövimine, Taavet, Tritoni purskkaev. Etienne Maurice Falconet: Peeter I ratsamonument BAROKKMAAL · Tüüpilistel barokkmaalidel kujutatakse hoogsaid, emotsionaalseid ja pingelisi stseene. · Maali ülesehitus dünaamiline, kompositsioon diagonaalne. · Värvikoloriit on soe, valgus kontrastne.
juures. Üheks levinumaks selleaegseks altaritüübiks olid tiibaltarid, mis meenutasid suurt kappi mitme paari ustega. Neil, nn tiibadel olid maalid, lõpuni avatud altari keskel asus skulpturaalne komositsioon. Saksamaal valminud maalide temaatika oli religioosne (kõige tavalisemalt stseenid Kristuse kannatustest või pühakute elulugudest). Inimesi kujutati 15. sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid, ruumikujutlus enamasti tinglik. Näod ja poosid olid enamasti ilmekad, kuid sageli kuidagi moonutatud. Itaalias viljeleti seinamaali (freskotehnikat). Selle suurmeistriks ja ühtlasi ka uue stiili rajajaks oli GIOTTO di BONDONE (1276-1337). Giotto loomingut ja üldse Firenze koolkonda iseloomustab haarav jutustamisoskus ja dramaatika. Inimeste kujutamises on Giotto küllalt looduslähedane, kuid ruumikujutlus ja maastikuline foon on tal keskaegselt tinglik. Siena koolkonna maalijaile on omasem intiimne ja lüüriline kallak, mida esinab
8.) idealistlikule maali suunale: tegid Bologna koolkonna, need maalisid usulise sisuga paljufiguurilisi altarimaale ja enamasti antiikmütoloogiateemalisi freskosid idealistlikul Agostino ja Lodovico Caraccid teosed: palazzo farenese laemaalid roomas 9.) barokk skulptuuri väljenduseks said rahutud, liikuvad massid. barokk on maaliline. tema kujud ei ole endassesuletud, vaid lasevad tunda ümbrust ja ruumi. nad on määratud vaatlemiseks igast küljest. poosid on väga ilmekad ja efektsed. eelistasid sääraseid motiive , mis juba iseenesest eeldavad dünaamikat, nagu igasugused võitlus- ja röövimistseenid. kunstnik: Lorenzo Bernini- Taaveti figuur, püha teresa ekstaasis 10.) Hispaania kuulsaim kunstnik: Diego velazguez- Vulcanuse sepikoda, õuedaamid, breda alistamine 11.) Flandria suurim kunstnik: Peter Paul Rubens, armastas maalida teemadel Piibel, antiik mütoloogia, allegoorilisi- ja dekoratiivseid teoseid, portreesid ja maastiku pilte
Masaccio "Püha Kolmainsus"- fresko, tsentraalperspektiiviga loodud illusoorne ruum Brancacci kabeli freskod- mõjurikkad, inimestele antud veenev ruumilisuse ja kehalisuse mulje Angelico Tähtsam siiras ja südamlik usutunde väljendus kui tsentraalperspektiivi rakendamine -muinasjutulised ja õrnavärvilised teosed Francesca -püüdis looduse vorme lähendada geomeetrilistele kujunditele -figuurid pidulikult vaikivad ja suursugused, näod rahulikud ja miimikata, kuid pilgud ilmekad ja tähendusrikkad - suuremahulisemad teosed on freskod Rimini ja Arezzo kirikutes Botticelli -linna rikaste inimeste poolt palju tellimusi "Venuse sünd" -maalimislaad omapärane, ei hoolinud ruumilisest sügavusest ega kehade mahulisusest, kehad ei toetu pinnale, vaid näivad hõljuvat õhs "Kevad" Mantegna Töötas Mantovas. -võttis eeskujuks antiikskulptuure -figuurid asetsevad arhitektuurilises ruumis -antiikaegne riietus ja esemed täpsed, aga ehitised piltidel varemetes Bellini
Arhailine skulptuur Arhailised skulptuurid seisid iseseisvalt, alati kujutati meesfiguure alasti ja naisfiguure riietatult. Skulptuurid üldjuhul seisavad sirgelt, käed kõrval rusikas, vasak jalg pisut ees, näol arhailine naeratus. See väljendas enesekindlust ning uhkusetunnet. Klassikaline skulptuur Kaob tardunud poos hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi. Populaarseks saab sportlaste kujutamine. Klassikalise ajastu kujud olid ilmekad igast küljest. Kaob grimmasitaoline naeratus ning kujude näod on tõsised ja rahulikud. Keerukamate pooside toetamiseks kasutati tugijalga. Tuntumatel kettaheitja Myron ja odakandja Polykleitos reljeefidel kujutatakse enamasti võitlusstseene. Võitlejad on tegelased mütoloogiast või kreeklaste legendaarsest ajaloost. Kreeka kunstnikud otsisid oma teostes inimeste täiuslike omadusi. Nad ei jäljendanud mitte olemas olevaid inimesi vaid täiuslikku ideaali. Hellenistlik skulptuur
valmistati ehteid ja relvade kaunistusi. Millise ornamendiga kaunistasid keldid oma esemeid? Keltide omapära oli katkematu väänleva joonega loodud paelornament, millesse põimuvad loomade või inimeste skemaatilised kujutised. Kus ja miks on viikingite kunstis palju laevamotiive? Viikingite kunsti näited on ka arvukad mälestuskivid, nn. ruunikivid, mida püstitati meresõitjate ja sõjasangarite auks. Neil on tavaliselt ruunikirjas tekstid ja skemaatilised, aga ilmekad laevade ja inimeste kujutised. Viikingite sõjakas ja riskijanune vaim leiab neis veenva väljenduse. Nimeta tähtsaim riik, mis tekkis Lääne-Euroopas pärast Rooma riigi kokkuvarisemist? Tähtsaim riik, mis tekkis Lääne-Euroopas pärast Rooma riigi kokkuvarisemist- Frangi riik. Milline tähendus oli varasel keskajal ristiusul? Varajasel keskajal oli ristiusk peamine üldkultuurilise ja kunstilise järjepidavuse kandja. Millised kunstialad olid sel ajal esikohal?
paljufiguurilisi altarimaale ja antiikmütoloogiateemalisi freskosid. Kahe suuna esindajate vahel käis pingeline võistlus ja neil mõlemil oli toetajaid kirikuringkondades, kes olid kunsti peamised tellijad Michelangelo da Caravaggio. Peetruse ristilöömine. Caravaggio. Lautomängija Annibale Carracci. Palazzo Farnese laemaalid Roomas. Annibale Carracci. Bacchuse ja Ariadne võit, detail Palazzo Farnese laemaalilt. Barokkskulptuur · Kujud on rahutud, ilmekad, dünaamilised, liikuvad. · Eelistati võitlus- ja röövimisstseene. Lorenzo Bernini. Vasakul Apollon ja Daphne, paremal Persephone röövimine. Barokkarhitektuur Saksamaal. Saksamaa eeskujuks oli Itaalia barokk. Kuulsamad teosed loodi suhteliselt hilja, siis kui euroopas hakkas levima juba rokokoo. Tänu sellele on piir baroki ja rokokoo vahel kohati ebaselge. Tihti on arhitektuuri välisilme barokk ja siseruumid rokokoo stiilis
omandasid nad erilise sära ja hõõguvuse. Kirikuid täitis fantastiline, lausa ebamaine valgus. Tahvelmaal hakkas levima just hilisgootika päevil. 14.-15. sajandil kasutati tahvelmaale peamiselt altarite juures. Saksamaal valminud maalide temaatika oli religioosne (kõige tavalisemalt stseenid Kristuse kannatustest või pühakute elulugudest). Inimesi kujutati 15. sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid, ruumikujutlus enamasti tinglik. Näod ja poosid olid enamasti ilmekad, kuid sageli kuidagi moonutatud. Itaalias viljeleti seinamaali (freskotehnikat). Selle suurmeistriks ja ühtlasi ka uue stiili rajajaks oli GIOTTO di BONDONE (1276-1337). Giotto loomingut ja üldse Firenze koolkonda iseloomustab haarav jutustamisoskus ja dramaatika.
Jan Troop 1858-1928 Hollandi sümbolist, kelle looming on väga fekoratiivne, juugendliku vormiga. James Ensor 1860-1949 Belgia sümbolist, maalis eredavärvilisi kummituslikke nägemusi, maskides inimestest, elades selliselt välja lapsepõlvemälestusi kohalikest karnevalidest. Mihhail Vrubel 1856-1910 Vene tuntuim sümbolist, kes maalis vitraalikult kumavas koloriidis, tegelaste näod kaunid ja meeldejäävad. Eriline rõhk portreedel, eriti ilmekad suured ja sügava vaatega silmad. ,,Luik-tsaaritar" "Deemon" Auguste Rodin 1840-1917 Prantsuse kuulsaim kujur, kes klassitsistlikult siledad pinnad vormis impressionistlikult krobeliseks. Suurimaks eeskujuks oli Itaalia kujur Michelangelo. ,,Suudlus" RAHVUSROMANTISM 19.saj tekkinud kunstisuundumus (Põhjamaades rahvuslik ärkamisaeg), kus kasutatakse rahva ajaloost, rahvaluulest, mütoloogiast pärinevaid süeesid. Akseli Gallen-Kallela 1865-1931
Kuulsamad skulptuurid? I ARHAILINE PERIOOD-vabalt seisvad kujud. Kreekas on alasti meesfiguurd(kouros) ja riietatud naisfiguurid(kore). Kõigis neis on tajutav egiptuse kunsti mõju. Keha vormid üldistatud, peaaegu skemaatilised. II KLASSIKALINE PERIOOD-toimub suur muutus vabafiguurides. Kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi. Arhailisel ajastul loodud kujud olid loodud peamiselt eestpoolt vaatamiseks, aga klassikalise ajastu kujud on ilmekad igast küljest. Kaob grimmassitaoline naeratus ning näod on tõsised ja rahulikud. LK.64- Hermes Dionysoslapsega(u 330-320 eKr.), LK.61-Odakandja(u 450- 440 eKr.) III HELLENISTLIK PERIOOD-keha proportsioon täiesti õige. LK. 70-Milose Venus ja LK.197-Samothrake Nike. Iseloomulik liikumine ja ülespaisutatud tunded. Loodi skulptuurigruppe hästi palju-äärmiselt dramatiseeritud võitlused. LK.70-Pergamoni altari friis(väga ruumiline)
''Püha söömaaeg'' ''Mona Lisa'' Raffael- ilumaalija ''Sixtuse Madonna''- 2 inglit all, pilvedes ''Paavst Leo X portree''- lauataga 3 mees, raamat laual Skulptuur: Kujutamisviis on maaliline, dünaamiline ja emotsionaalne Saksamaa ja madalmaad (teemad valitakse vastavalt), liikuvad ilmekad poosid Graafika tähtsuse tõus (trükk) Bernini: Albrecht Dürer- sakslane, tema teosed tunneb ära teosel oleva ''Taavet''- liikuv, rakulkaga, emotsioon näos märgi järgi ''Nelja jõe purskaes''- hobune keskel, 2 meest '' Jänes'' - Puu ja vase kravüüre, esimene graafika virtuoos ''Apollon ja Daphne''- ''tuulest viidud'', naine muutub puuks Teemad:
,,Matus Ornanis". See maal on suuremõõtmeline(6m pikk) ja kujutab 40 inimest Courbeti sünnikohast. Figuurid on paigutatud loomulikult ja lihtsalt. Courbet eitas fantaasia osa kunstis. Põhiliselt maalis suuremõõtmelisi töid, pintslilöök jõuline ja kasutas säravaid värve. Prantsuse realistide hulka kuulub ka karikaturist Honore Daumier (1808-1879) . Tema karikatuurid on poliitilise sisuga. Naeris oma töödes välja väikekodanlaste rumalust ja piiratust. Tööd on ilmekad, tugeva hele-tumeduse kontrastiga, julgelt lihtsustatud vormiga. Tegelased võttis argielust ja üldistas neid teatud tüüpideks. Loomingus ei ole kohta positiivsele tegelasele. Tegeles ka skulptuuriga, mis on samuti karikatuursed. ,,Vaene Prantsusmaa! Tüvi on purunenud, aga juured on veel head" Kõige ühiskonnakriitilisema hoiaku võttis realism Venemaal. 19.saj. II poolel omas Venemaa kunstielus määrava tähtsuse demokraatlikest ideedest vaimustatud kunstnike ühendus, kes
Teoseid: ,,Priimabaleriin" (u.1876), ,,Tänu publikule", ,,Absint", ,,Kammiv naine". 7) AUGUSTE RODIN (1840 1917) Rodini skulptuuridel on maaliline üldilme ja varjundirohke pinnatöötlus, eriti pronksist teostes. Oma marmortöödes taotles ta tihti ähmase ebamäärasuse efekti. Rodin toonitab liikumist, tema figuurides ja gruppides on tihti midagi hõljuvat, kasvavat; kuid vastandina uusbarokse suuna meistritele puudub neis teatraalne poos. Vaatamata maalilisusele on Rodini tööd väga ilmekad, tema figuurides on mingi eriline sügav sisemine dramaatilisus. Väga haaravalt on Rodin osanud oma töödes kujutada ininmhinge kõige mitmekesisemaid liigutusi. Siiski on Rodinile, erinevalt impressionistidest, väga oluline mitte ainult kuidas, vaid ka see, mida on kujutatud. Rodinile on oma tegelaste hingeelu avamine väga oluline ja mõne tema suurteose sisu võib pidada lausa literatuurseks. Oma loomingu selle küljega sobib Rodin seetõttu kokku teise 19. ja 20. sajandi vahetuse
Pariisi peatänav on Champs-Élysée. Arc de Triomphe Charles de Gaulle'i väljaku keskel asub Arc de Triomphe (võidukaar), mille all asub tundmatu sõduri haud.. 8 Nüüdisarhitektuuri ilmekad näited on raadiomaja, uued elamurajoonid, Unesco hoone ja Georges Pompidou kultuurikeskus. Pompidou kultuurikeskus Moulin Rouge 9 Kokkuvõte Pariis on maailma enim külastatud pealinn. Pariisis on kõike suurlinlik feeling, rahvuste paabel, Jumalaema kirik, Louvre, Eiffeli torn, Montmartre, Molulin Rouge, Eurodisneyland, Asterix'i teemapark, Grevini vahakujude muuseum. Reis Pariisi annab tohutu teadmiste- ja
Tähtis arhitektuurimälestis on Tallinna keskaegne vanalinn, mis on ka UNESCO maailmapärandi nimekirjas. II Skulptuur Suurem osa seotud ikka veel arhitektuuriga. Põhimaterjal kivi. Peamiselt kristlik ainestik. Skulptuuril oli täita 2 põhiülesannet: 1) kirikute kaunistamine 2) olla nn vaeste piibel Võrreldes romaani ajastuga on gooti skulptuur loomulikum, looduslähedasem. Figuurid on siiski veidi pikaks venitatud, saledad, nõtked. Rüüd on rikkalikult volditud, näod ilmekad. Reljeef hakkab üha rohkem asenduma vabaplastikaga. Siiski mõeldud eelkõige eestpoolt vaatamiseks. Sagedamini kujutatud piiblistseenid ja tegelased: · Viimne kohtupäev · Neitsi Maarja Kristus-lapsega (S-poos) · Neitsi Maarja Kristuse surnukehaga (Pietà) · Kristuse kannatuslood Skulptuuride paigutuses oli kindel kord ja sisemine loogika. Skulptuurid moodustasid ühtse terviku kirikuhoonega.
Teadus ja kunst 17.18 saj. 17. sajandil jätkasid teadlased universumi ehituse uurimist. Galileo Galilei: astronoomia teerajaja (1564-1642). Astronoomia ja füüsika. ·Ta õppis arstiteadust, pühendus matemaatikale, oli matemaatikaprofessor, filosoof, matemaatik. ·1609- valmistas teleskoobi, alustas esimesena taevavaatlusi. ·Uuris Kuud- mäed ja mered ·Väitis, et Maa ja taevakehad on samadest ainetest. ·1610- avastas Jupiteri ümber tiirlevad 4 kuud ja kinnitas veelkord Maa tiirlemist ümber päikese. ·Avastas vaba langemise seaduse, inertsi. ·Ta anti inkvisitsioonikohtu alla, kuid pääses sealt eluga. (Raamat- ,,Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta") René Descartes(1596-1650) ·Rõhutas inimmõistuse suurt rolli, teda on peetud uusaegse mõtteviisi rajajaks. ·Ta arvas, et inimhingel on 2 omadust: mõistus, mis võimaldab teadmisi saada ja tahtevabadus, mis võimaldab otsuseid langetada, ent annab ka võimaluse eksi...
maalijad. Ometi lõi belglane Constantin Meunier (1831-1905) jõulisi kujusid tööstustöölistest ja kaevuritest, tööinimeste tugevus ja hingeline suurus. Kaks tema reljeefi on ka Tallinnas. Realismi ajal sündis eesti rahvuslik kunst. Esimene kunstnik Johann Köler (1826-1899), kuigi akadeemiline, siiski püüdlus elutruuduse poole. Täiesti realistlikud on aga kunstniku isa ja ema portreed. Need lihtsaid, kuid väärikaid vanu taluinimesi kujutavad maalid on haruldaselt tõepärased ja ilmekad. * Looduslähedase maalikunsti kõige äärmuslikuma suunana arenes 1870-ndate aastate Prantsusmaal välja impressionism. Selle voolu nimetus pärineb sõnast "impressioon", mis tähendab muljet - impressionistid nimelt püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, mis nad said ümbritsevast elust ja loodusest. Nad väitsid, et enne neid polnud veel keegi kujutanud looduses nähtut päris õigesti. Ikka anti kogu pildi pind ühetaolise täpsusega
endasse haaras, kiirustamata, nii kuis ranna tasane järsak vett sängitas. Lained summutasid hüüde, taeva poole lahtisirutatud käed said tunda soolase vee tera lahtimängitud haavades, kuid vapper võsu ei murdunud looduse heitluses, vaid vajus karge vee alla koos kinnipüütuga ta oli oma tiivulise sõbratari päästnud. Sumades kaldani, avastas ta suure jahmumisega, et ta käte vahel ei puhka mitte ingel oma ebamaises võlus, vaid väike tüdruk, suured ilmekad silmad pärani lahti talle vastu naeratamas. Poiss puudutas siidset juuksesalku ta laubal, selle taha libistades. Tüdrukuke näis surmani ehmununa, kuid tänulik. Ta suutis vaevu hingata, kuid noogutas tänutäheks. Seejärel tõstis ta käe ja silitas päästja niisket põske, justkui näinuks temasarnast esimest korda. See süütas leegi, mis põles mõlema pilgus ega kavatsenudki tuhmuda. ,,Nüüd on kõik hästi," lausus poiss, ,,Maga veidi, ma valvan su und."
Lauter. Osatäitjad: Vana Vestmann Paul Pinna Mathilde Marta Niilus(marje Parikas) Ludvig Sander Albert Üksip Tiit Piibeleht Hugo Laur Liina Salme Peetson Laura -Hilda Geser Sandri osa etendanud Albert Üksip oli rahulik,korrektne, itelligentne inimene, kes laval olles tekitas vaatajas kindlustunde, milleta ei saa olla usaldust loomingu vastu ,arvab Adson. Hugo Laur oli Piibelehena kui mahe koomika, pehme isalikult südamlik, kel olid ilmekad ,,laulvad" käed ning uskumatu ehtsus ja sujuv moondumisvõime. Hilda Geser oli väliselt abitu, ja äbraik, vaimselt sõltumatu, oma perekonnas erandlik, eraklik ning tark tüdruk. Marje Parikas, kes on olnud aastaid laval reibaste tüdrukute ja bravuursete daamide kehastaja, õppis tasahilju ära ka diskreetsema mängu reeglid, mõistaandmiste nõudliku kunsti. "Ma tahaks midagi toekamat ning sügavamale lõikavamat teha, ma ei tööta üle pea mitte väga
Näiteks: neli evangelisti Matteust kujutatakse ingli või tuvina, Markus lõvina, Luuka härja või vasikana, Johannes kotkana (Kristus oli inimene sündides, vasikas (härg) surmas, lõvi ülestõusmises, kotkas taevaminemises. Kujutades nelja evangelisti, kujutavad need sümbolid samas ka Kristust). Kristus kala, madu, lõvi Peetrus võtmega Püha Barbara torniga Püha Jüri tapab mõõgaga lohet silm, käsi Jumala kohalolu jne. Figuurid olid ilmekad, sageli kirglik emotsioonide avaldamine, samas siirus ja naiivsus. Figuuride moonutamine tõstab emotsionaalset mõju ja mõjub ka ebamaisemalt. Reljefid on väga orgaaniliselt ja veenvalt seotud ehitisega. Väga palju kasutati ornamentikat (samuti omas tähendust). Abstraktsed ja skemaatilised geomeertilised motiivid ning stiliseeritud taime- ja loomakujutised. Skulptuure kasutati ka altarite kaunistamiseks ja vähesel määral ka vabalt seisvana kiriku ruumi paigutamiseks.
parallelselt antiigiga õppisid metallitöötlemist, tegelesid põlluharimise, karjakasvatuse, kaubanduse ja röövimisega SKÜÜDID 1. al 7. saj eKr- 3 saj pKr 2. elasid Doni ja Doonau jõe vahelisel alal 3. ülikute hauakünkad e kurgaanid- leitud kunstiesemeid. Hõbeda ja kullasulamist vaasid ja ehted. Kaunistatud Loomastiiliga- fantaasiaküllased skemaatilised ilmekad, ebaloomulikult põimitud metsloomad, mis moodustavad väänleva ornamendi. 4. filigraantehnika- väärismetallist traat põimiti ja/või sulatati alusplaadile 5. kõrgsulatus- kontuuride või traadi vaheline pind täideti emailiga KELDID 1. Sküütidega samal ajal, tähtsamad hõimud gallialased, galaadid- sõjakad 2. 390 ekr rüüstasid Rooma, osad sulandusid nende sekka 3. Mütoloogiaks oli loodusjõudude austamine, preestrid olid druiidid, rituaale
ümber kujundades. Seinamaalidel oli eeskätt dekoratiivne iseloom. Peale figuraalsete kompositsioonide maailiti seintele arhitektuuridetaile, ornamente jne. Seinamaalingud Vettiuste majas Pompejis. Portreemaal jälgis üldiselt samu põhimõtteid mis portreeplastika ja püüdis esile tuua inimeste isikupäraseid jooni. Põhja-Aafrikast on leitud mõned lakoonilised, kuid väga ilmekad portreed. Maalikunsti üks osa oli mosaiigikunst- väga dekoratiivne ja monumentaalne. Seda tehnikat, mis on pärit Idamailt, kasutasid roomlased peamiselt põrandate kaunistamiseks, kuid mosaiike leiame ka seintelt ja isegi sammastelt. Rooma mosaiikidest kuulsaim kujutab Makedoonia Aleksandrit Issose lahingus. Nimetatud mosaiik on ühe kreeka maali koopia.
Psüholoogiline Isikupärane Oluline Maalikunst: Vähem säilinud Elumajade esinduslikumad ruumid täideti maalingutega Elutruu Ruumilisust anti edasi valguse ja varjudega Värvid looduslähedasemad Taotleti ka silmapetet Tahvelmaal Portreemaal Silmad maaliti suurimalt – ilmekad Lihtsad, realistliku Rooma Panteon (läbimööt üle 40 meetri) o Kreeka sambad o Kasutati poolsammast ja pilastrit Ehitati: o Foorumeid – sammaskäikudega väljakud o Võidu- ehk triumfikaari o Mausoleum – tähtsate inimeste hauakambrid o Terme – kus asusid saunad, spordiväljakud jne o Adveduktid Monumente oli Rooma linnas palju. Neid püstitati tähtsamatele
Kreeka skluptuuri moodustavad ehitisega seotud reljeefid ja kujud, vabafiguurid ja portreebüstid. Arhailine aeg - kuoros mees, kore naine. Neis on tajutav Egiptuse kunsti mõju; keha vormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised; kreeklaste anatoomia oli kohmakas. Ideaaliks oli sportlik,lihases keha, kuoroseid kujutati alasti, koresid riietatuna. Mehe ideaaliks oli atleet,naistel riietus,ehted ja soengud. Eestpoolt vaadeldavad. Klassikaline aeg kaob tardunud poos, keerukamad liigutused, ilmekad igast küljest. Kaob grimassitaoline naeratus ja näod muutuvad rahulikeks ja tõsisteks. Hakati nn. kontraposti kasutama tugijalg (toetumine ühele jalale jne). POLYKLEITOS 'e ''odakandja'' ja MYRON'i ''kettaheitja''Kõrgreljeef, mis mõjub mahulise teosena eespoolsed kujud on rohkem välja raiutud kui tagumised. Võitlusstseenid,mütoloogia,kangelased. Ateena Parthenoni tempel. *Pheidias Akropoli skulptuuride peamine autor. 4.saj eKr taandub pidulik, enesekindel rahu
Oli ka mõttetut kaunistuste kuhjamist, ntx Roomas, Peetri kiriku fassaadi ümberkujundamine, ehitati kiriku ette väljak, arhitekt Lorenzo Bernini (1598-1680), tuntid kui selle aja parimaid skulptoreid. Skulptuur: Kõik barokile iseloomulikud jooned: liikuvus, tunnete väljendamine, muutub ka temaatika (röövimised, tagaajamised), väljendatakse tundeid. Bernini "Püha Theresa", "Apollon ja Daphne", "Pluto röövib Persephonet". Francoise Gerairdon (1628-1715) tema skulptuurid on väga ilmekad. Etienne Maurice Falconet (1716-1791) "Vaskratsanik" Peteburis, tellis Katariina, oma mehele Peeter Isele. Maalikunst: Sünnimaaks Itaalia, barokk algas juba renessanssi lõpul, olulisemaks liikuvus, tunnete edasiandmine, toretsemine, tihtilugu väga jõuline maalilaad, loomutruu, teemad: elukauged allegooriad, mütoloogia, vennad Carraccid, kutsusid üles selga pöörama vanale renessanssiklule lähenemisele. Tuuakse sisse aktivärki, natuke erootilist joont,
Selle iseärasuseks on ühe eeskoja sammaste kujud naiste kujud (karüatiidid). VANAKREEKA SKULPTUUR 1. Milliseid materjale kasutasid vanakreeka kujurid? Marmor ja pronks. 2. Miks on varased kujud jäigas püstasendis? Egiptuse kunsti mõjud. 3. Kes olid kauros'ed ja kore'd? Kauros alasti meesfiguurid Kore riietatud naisfiguurid 4. Millise suure muutuse skulptuuris tõi kaasa klassikaline ajajärk? Kaob tardunud poos, hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi, kujud olid ilmekad igast küljest, näod tõsised ja rahulikud, kujutati skeletiluude asetust ja lihaste pinget väga loomulik ja looduslähedane. 5. Millega seostad terminit ''kontrapost''? Vabale seisangule, kasutusel tugijalg ja nõjajalg. 6. Nimeta paar kuulsat skulptuuri, mis väljendavad hästi liikumist. Kettaheitja, odakandja, kaapija. 7. Millist skulptuuri liiki peale vabafiguuride kreeklased veel harrastasid? Kus seda peamiselt kasutati? Reljeegid (kõrg), ehitusplastika. 8
Ekspressionismi mõju saame näha ka karikatuuri õitsengus. Selle kunstiala suurmeistrid olid Otto Krusten ja Gori. Viimase kunst on emotsionaalsem. Tema kohati naturalismini üksikasjalikes ja vahel räpakana mõjuvates joonistustes on esindatud koomika kogu skaala, leebest huumorist ja onupojapoliitikat rünnates. Krusteni peamiselt ainult kontuuriga joonistatud karikatuurid on ülimalt lakoonilised, täpselt kaalutletud, aga väga ilmekad ja vaimukad. 1930. aastaiks oli avangardistlik kunst Pariisis taandunud. Lõpuks peegeldas 1930. aastate eesti kunstis toimunud rahunemine kindlasti eesti ühiskonna stabiliseerumist ja iseseisvuse kindlustumist, eestlaste rahulolu ja elurõõmu kasvu. 1930. aastail domineeris Eestis kunst, mis rahulikult, aga meelelise tundlikkusega kujutas lihtsaid, igapäevaseid motiive. Nagu Pariisis, ei tähendanud "realistlik reaktsioon " ka Eestis kunstnike isikupära vähenemist
Aknad kujundati eri värvi klaasitükkidest, omavahel ühendasid neid seatinaribad, mis langesid kokku kujutiste piirjoontega. Klaaside värvid olid väga kirkad. Enamasti olid inimfiguurid. Nende peaülesanne oli religioosseid jutustusi edasi anna. Tahvelmaal oli uue, looduslähedasema kunsti ettekuulutaja. Võimaldas edasi anda peeneid nüansse ja mitmekesisust. Kasutati peamiselt altarite juures (tiibaltarid). Maalide temaatika oli religioosne. Näod, poosid olid ilmekad, kuid moonutatud. Freskot iseloomustab haarav jutustamisoskus ja dramaatika. Maalid on küllaltki looduslähedased, maastikuline. Iseloomulik oli intiimne ja lüüriline kallak. -seinamaal:sageli kirikutes, pinnaline ja lineaarne laad, liikuvad ja väljendusrikkad figuurid. Peamised teemad olid imedega, ka piiblilugude otsesed illustratsioonid, kirikutes võis kohata ka maalitud ornamentikat. -miniatuurmaal: raamatumaalides, dekoratiivsus oli peamine; pinnaline laad ja rohke ornamentika
Teos on väga detailne ja nõuab pikemat vaatlemist, sest igal pilgul leiab mingi uue detaili. Portreedest jätsid mulle sügava mulje kunstniku „Ema portree“ ja „Isa portree“. Portreed on maalitud õlivärvidega 1863. aastal. Mõlemal teosel domineerivad tumedamad, pruunikad toonid. Koloriit on tagasihoidlik, aga rohkete varjunditega. Köleri looming oli enamasti stiililt akadeemiline, aga oma vanemate portreed maalis ta realistlikult. Need teosed on lihtsad, kuid ehedad ning ilmekad. Üldiselt jätavad portreed sünge ilme. Maalidelt on tunda Köleri siirust oma vanemate kujutamisel. Teostel vaatavad kunstniku vanemad alla. Üks põhjendus vanemate allasuunatud pilgu kohta on see, et Köleri isa pimedus (nägemisvõimetus) silma ei paistaks. Köler kujutas oskuslikult ja tõepäraselt oma vanemaid, kahte südamikku, hingestatud taluinimest- kunstniku enda päritolu. Maastikumaalidest jäi mulle silma „Ai Jurii mõis Krimmi lõunakaldal“. Õlimaal valmis 1875. aastal
Üheks levinumaks selleaegseks altaritüübiks olid tiibaltarid, mis meenutasid suurt kappi mitme paari ustega. Nendel tiibadel olid maalid, lõpuni avatud altari keskel asus skulpturaalne kompositsioon. Saksamaal valminud maalide temaatika oli religioosne, enamasti stseenid Kristuse kannatustest või pühakute elulugudest. Inimesi kujutati 15. sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid, ruumikujutlus enamasti tinglik. Näod ja poosid olid enamasti ilmekad, kuid sageli kuidagi moonutatud. Gooti ajal viljeldi Itaalias ka seinamaali (freskotehnikat). Gooti ajastul loodi ka kõrgetasemelisi piltvaipu. Tolle ajastu Euroopa vaibakunsti tipp on Prantsusmaal loodud 6 vaibast koosnev vaibasari ,,Daam ükssarvega". Vaipade punasel taustal seisab noor neid keset aeda täis viljapuid, lilli, linde ja sõbralikke loomi. Need vaibad olid ülistus inimese meeltele. NÄITED Romaani maalikunstist:
KUNSTIAJALUGU ANTIIK 10. VANAKREEKA KUNST Millised uued vaimse kultuuri alad tärkasid VanaKreekas? Filosoofia, teater, kirjandus. Millisteks perioodideks jagatakse vanakreekakunst? Lisa aastaarvud. 1)arhailine e vana aeg 600480 eKr 2)klassikaline e õitseaeg 480323 eKr 3)hiline e hellenistlik aeg 323 eKr30 pKr Milliseid olulisi sündmusi need aastaarvud tähistavad? 480eKrPärsia laevastiku purustamine Salamise all 323eKrAleksander Suure surm 30eKrroomlaste kätte langeb kreeklaste mõjupiirkond. Millised olid vanakreeka arhitektuuri kolm stiili? Mille järgi nad olid nimetatud? Dooria stiilhõimu nimest, vanim stiil Joonia stiilmaakonna järgi Korintose stiillinna järgi, noorim stiil Millise hoone põhiplaan oli aluseks vanakreeka templitele? Tavaline tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga ja meenutas juba Tirynsist tuntud megaroni. Ehitusmaterjalideks olid esialgu puu ja savi, hiljem kivi, eriti üks kaunimaid kiviliikemarm...
Majade omanikke ei teata kindlalt. Suurim kunstivaramu Fauni majas. Vettiuste maja omanik teada. Kirjanduse kaudu teame, et levis tahvelmaalikunst. Kunsti koguti hoolega. Populaarsed olid maalitud portreed, kuid neid leiame vaid rooma egiptusest (seal püsis komme surnutele portree kaasa panna; maalitud portree oli skulptuurist odavam). Teostatud enkaustikatehnikas (värvimult kuuma vahasse segatud, säilitamaks värvi puhtust ja sära). Egiptusest (Faijumist) portreed lihtsad, kuid ilmekad, eriti silmavaade. 1. Müsteeriumide villas Dionysuse rituaalid 2. Traagilise poeedi majas keti otas koer 3. Fauni majas tantsiva fauni pronksfiguur, issose lahingu mosaiik, niiluse jõe loomad 4. Vettiuste maja eeskoja friisil spordisündmused (sh nt kaarikute võidusõudud), igapäevast elu ja käsitöid, elutoas mütoloogia (nt Herakles madu kägistamas) 5. Keiser Tiberiuse pea 6. Keiser Caracalla pea 7. Keiser Augustuse marmorkuju 8
sajand) Peetakse esimeseks renessansi maalikunstnikuks. Esimene, kes hakkas maalikunsti perspektiivi kasutama. Uueks jooneks inimväärikus ja inimlike tunnete edasiandmisoskus. Tähtsaim töö on freskodetsükkel Brancacci kabeli seintel Firenzes. Kasutas ruumilisust, valgust ja varje. Aadama ja Eeva paradiisist pagendamine Piero della FRANCESCA Püüdis seostada inimkeha kujutamist geomeetriliste vormidega. Loobus tumedatest varjudest. Figuurid mõjuda suursuguselt ja pidulikult näod on ilmekad. "Montefeltrote kaksikportree" kujutatud on hertsogipaari profiilis seismas. Pildi tagapõhja moodustavad fantaasia maastikud, mehe jõuline nägu ja puuriv pilk näitavad renessansi inimese tahte kindlust. Sandro BOTTICELLI 15 saj II poole tuntuim kunstnik, pärit Firenzest, õppis kullassepaks, maalimist alustas Filippo Lippi juures, tihedalt seotud Medicite õukonnaga. " Kevad La Primavera"2,03m x 3,14m. 14851487 maalitudpeetakse kunstiajaloo
kolonistid. Sellest tulenevalt on Eesti keskaja ajalugu paljuski Lääne katoliikluse ja administratiivse süsteemi juurutamise, s.t. võõrvõimu ajalugu. Eesti keskajast säilinud allikmaterjal on katkendlik ja ebaühtlane: nii mõnigi üksiknähtus või terve ajalõik on kirjeldatav iseäranis värvikalt ja sündmusterohkelt, ent teiste sündmuste või nähtuste kohta puuduvad teated sootuks. Samas ei ole teada, kas vähem ilmekad perioodid olid ka tegelikkuses üksluised ja sündmustevaesed, ei kajastu mingil põhjusel allikais või on vastavad allikad hävinud. Paremini tuntakse 13. sajandi alguskümnendeid, mida kirjeldab Eesti ja Läti aladel sajandi esimesel poolel tegutsenud saksa preestri Henriku nn. Liivimaa kroonika, samuti 15.16. sajandit, mille puhul muudab kirjaliku asjaajamise mahu suurenemine paljud sündmused ja protsessid paremini jälgitavaks. Seevastu 13. sajandi teine pool ja 14
Ilmselt on sageli eeskujuks võetud kreeka maalikunstiteoseid, neid kas otselt kopeerides või vabalt ümber kujundades. Seinamaalidel oli eeskätt dekoratiivne iseloom. Peale figuraalsete kompsitsioonide maaliti seintele arhitektuuridetaile, ornamente jne. Sageli kohtame illusoorsete efektide taotlust. Portreemaal jälgis üldiselt samu põhimõtteid mis portreeplastika ja püüdis esile tuua inimeste isikupäraseid jooni. Põhja-Aafrikast on leitud mõned lakoonilised, kuid väga ilmekad portreed. Maalikunsti üks osa olimosaiigikunst väga dekoratiivne ja monumentaalne. Seda tehnikat, mis on pärit Idamailt, kasutasid roomlased peamiselt põrandate kaunistamiseks, kuid mosaiike leiame ka seintelt ja isegi sammastelt. Rooma mosaiikidest kuulsiam kujutab Makedoonia Aleksandrit Issose lahingus. Nimetatud mosaiik on ühe kreeka maali koopia. Juba meie ajaarvamise alguses oli Rooma muutunud väga kireva rahvusliku kooseisuga hiigellinnaks
väljakujunemisel. Elatist teenis van Dyck enamasti portreede maalimisega, mis panid aluse tema kuulsuseleportreemaalijana. Kõige täiuslikumad ja meisterlikumad pildid loob van Dyck viie aasta kestel mis ta kodumaal veedab. Oma nii-öelda flaami perioodil loob ta rea suuri altarimaale, millest võib esile tõsta ,,Madonna põlvitavate annetajatega". Ta eelistab kujutada madonnade kujutisi ja Kristuse taganutmise stseene. Ent van Dycki maalid ei ole nii ilmekad ja dramaatilised kui Rubensi tööd. 4 Kuna Flandrias ei jätkunud neile mõlemale, nii Rubensile kui Dyckile piisavalt ruumi, siirdus van Dyck 1632. aastal Charles I kutsel Inglismaale tagasi. Charles I võttis van Dycki vastu kui tõelise printsi- lõi ta rüütliks, kinkis talle maja, kindlustas sissetuleku ja jagas ohtralt kingitusi. Van Dycki nimi muudeti sir Anthony Vandyke'iks. Anthony van Dyck oli Charles I jaoks
Järgnevad teosed Itaalia mõjudega, kuid laadilt jääb see talle võõraks. Periood 1511-1520 on väga viljakas graafika osas. Lõpetab ,,Suure passiooni ,, puulõiked, seeria Maaria elust. ,,Suure passiooni" kõrval loob sama seeria väiksemas formaadis, nn ,,Väikese passiooni" (1511). Samast ajast kuulsaimad vaselõiked ,,Rüütel, surm ja kurat" (1513), ,,Hieronymus oma kojas" (1514) ja ,,Melanhoolia" (1514). Need teosed on sügavad, mõtteküllased, väga ilmekad, tehniliselt täiuslikud, eriti meisterlik on valguse ja õhu kujutamine. (,,Melanhooliat" peetakse Düreri autoportreeks). Elu viimasel perioodil (reis Madalmaadesse) muutub Düreri maalimisviis vabamaks, vormikäsitlus monumentaalsemaks, suurejoonelisemaks ja rahulikumaks. Rida suurepäraseid portreesid maalis ja vaselõikes, näit. ,,Õpetlase portree" (1521). Düreri viimane ja kuulsaim ja täiuslikeim teos on ,,Neli apostlit", mille kunstnik kinkis a.
Nad ehitasid ka ümarkaarelisi 20. Mille järgi tunned ära , et tegemist on klassikalise ajajärgu linnaväravaid ja müürijuppe. skulptuuriga? Klassikalisel ajajärgul toimub suur muutus 27. Kelle mõju on tuntav roomlaste kultuuris (usk, arhitektuur vabafiguurides. kaob tardunud poos, hakatakse kujutama jne)? Kreeklaste (ja etruskide) keerukamaid liigutusi. Kujud on ilmekad igast küljest. Kaob 28. Millised ehitustehnilised uuendused ja ehitusmaterjalid grimassiline naeratus. Looduslähedus. võtsid roomlased kasutusele? ( Vastuse leidmiseks võrdle 21. Mille järgi tunned ära , et tegemist on hellenistliku per. kreeklastega) Kasutusele võeti lubimört, mis võimaldas skulptuuriga? Skulptuuris taandub pidulik, enesekindel kasutada kaari, võlve ja kupleid. rahu. Skulptuur muutub mitmekesisemaks
EGEUSE JA KREETA-MÜKEENE KUNST TAUST: 3000 eKr-12 000 eKr Egeuse mere ääres. Kujunes välja küklaatidel (rõngassaared ümber Delose saare), Kreeta saarel ja Peloponnesose poolsaarel (Mükeene linn) KLIIMA: mahe vahemereline kliima, taimestik lopsakas ja põlluharimiseks oli sobilik muld ÜHISKOND: tegeldi põlluharimise, kalanduse, kaubanduse ja mererööviga, ei tekkinud tugevat keskvõimu RELIGIOON: esikohal viljakuse kultus, iseseisvad kogukonnad, härja austamine KESKUSED: 1.KÜKLAADID- leitud marmorkujukesi, lk 44 "Lüüramängija" 2.KREETA SAAR- levinud kultuuri nimetatakse ka minoiliseks (kuningas Minose järgi), levis viljakuskultus, mida sümboliseeris metsik härg. Kunst oli peamiselt elurõõmus, ilus, dekoratiivne, meeleline. Arhitektuur: ei rajatud suuri linnuseid ega kindlusi, Peamiselt ehitatai losse (Knossos, Phaistos, Hagia Triada). Loss: palju v...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
