10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-12-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mystery
Õppematerjali autor
Kuressaare Gümnaasium Anthonis van Dyck Referaat Koostaja: Klass: Kuressaare 2009 Elulugu Sir Anthony van Dyck (22 märts 1599- 9 detsember 1641) oli flaami barokkiajastu maalikunstnik, kellest sai juhtiv õuekunstnik Inglismaal. Ta on enim tuntud Charles I ja tema perekonna ning õukonna portreede poolest, mis olid tehtud rahuliku elegantsiga, mis jäi juhtivaks tunnusjooneks Inglise portree maalides järgmiseks 150 aastaks. Lisaks sellele maalis ta Piibli ja mütoloogilistel teemadel maale, näidates üles suurepäraseid oskusi kavandi tegijana ning oli väga oluline vesivärvide ja ofordi innovaator.
Anthony van Dyck Anette Haidak 12.Klass 2013 Anthony van Dyck 22.märts 1599- 9.detsember 1641 Teda tuntakse peamiselt portremaalijana. Flaami barokkiajastu maalikunstnik, kellest sai juhtiv õuekunstnik Inglismaal. Ta on enim tuntud Charles I ja tema perekonna ning õukonna portreede poolest. Portree päevalillega 1633 Elulugu Sündis jõukas perekonnas Belgia linnas Antwerpenis. Juba 16 aastaselt oli ta iseseisev kunstnik ja avas maaliatlee. Van Dyckist sai peaassistent Rubensile, kes pidas teda oma parimaks õpilaseks 21
19-aastaselt ) Rubensi abiline kuni 1620. aastani 1620.a. esimest korda Inglismaale James I õuemaalija 1623. a. sõitis Rubensi soovitusel Itaaliasse Genovasse edasi õppima Itaalias viibides jäljendas Veneetsia meistreid Tiziani, Tinterettot ja Veroneset Elulugu (3) Teenis elatis portreede maalimisega 1632. a. Charles I soovil tagasi Inglismaale õuekunstnikuks lõi rüütliks, kinkis maja, kindlustas sissetuleku, jagas kingitusi, nimi sir Anthony Vandyke'iks 1640.a. otsustas abielluda Mary Ruthveniga maalimiseks värske energia ja inspiratsioon 1641.a. suri haiguse tõttu Looming (1) Peamiselt maalis portreesid paraadportree ( inimese väärikana kujutamine ) Pintslitehnika - ilus, mahe, peenetundeline, õrn, pehme Värviharmoonia ja psühholoogiline sügavus Puuduvad dramaatilised jõud ja originaalsus Charles I -st maalitud portreed toetasid Charlesi püüdlusi absoluutse monarhia poole Looming (2)
Sel aastal suri Isabella ja Rubens loobus maalimisest ning pühendus diplomaadi karjäärile. Kuid igatsus pereelu järele viis Rubensi 1630.aastal taas abielusse. 53.aastasena abiellus ta 16-aastase Helene Fourmentiga, kellega tal oli veel 5 last. Algas loomingu teine periood. Taas kasutab naist ja lapsi modellidena. (,,Kasukake"). Rubens suri 1640.aastal ja on maetud Antverpenisse Püha Jaacobi kiriku kabelisse. Rubensiga väga tihedalt on seotud teine flaami meister Anthonys van Dyck (1599-1641). Dyck sündis Antverpenis siidikaupmehe peres. Kunsti õppis kohaliku meistri juures ja seejärel Rubensi ateljees. Jätkas tööd Rubensi juures ka siis, kui oli ise saanud Püha Luuka gildi meistriks. Kahe mehe vahel oli väga tihe koostöö. Mõlemad õppisid teineteiselt. Dyck maalis ka palju portreesid., eriti pereportreesid. Tema kuulsus ulatus välismaale ja ühe inglise krahvi soosingul läks Londonisse Charles I õukonda. Kohalikele kunstnikele see ei
pintslilöögid vabad ja hoogsad. Kompositsioon on tihti diagonaalse ülesehitusega. Rubensi kuulsaim töö on "Leukippose tütarde röövimine", mis kujutab stseeni kreeka mütoloogiast. (Peajumal Zeusi ja Sparta kuninga abikaasa Leda pojad Castor ja Pollux röövivad Leukippose kauneid tütreid. Siin näeme ka Rubensi lemmikvõtet, mis seisneb tumedate raudrüüde vastandamises heledate, ümaravormiliste naisaktidega). Teiseks nimekaks flaami maalikunstnikuks oli ANTHONIS VAN DYCK (1599- 1641). Nooruses töötas ta Rubensi juures abilisena, hiljem saavutas ta loomingulise iseseisvuse. Van Dyck`i peetakse üheks paraadportree rajajaks. Rubensiga võrreldes on ta kujutamislaad pehmem, õrnem ja lüürilisem. Tema üheks parimaks tööks peetakse inglise kuningas "Charles I portreed". Kuningat on kujutatud jahiülikonnas suurejoonelise maastiku taustal. Kolmas flaami maalikunstnik, JACOB JORDEAENS (1593-1678) (samuti Rubensi õpilane) oli täielik vastand Dyckile
kujutamine. Suhteliselt ruttu saavutas Rubens populaarsuse ja tunnustuse. Ta maalis õukondades Mantovas, Madridis, Pariisis, Londonis ja eelkõige Antwerpenis. Menul oli ka varjukülg. Rubens haaras vaimustusega igast tellimusest, ent ei suutnud enam ise kõiki tellimusi täita. Tema ateljeest kujunes maalitööstus, mis oli toodangu hulgalt ainulaadne. Sinna tööle saamist peeti suureks õnneks ja auasjaks. Rubensi ateljees töötas isegi Anthonis van Dyck, kes oli Rubensi kõige tuntum õpilane. Töökojas kujunes välja kindel töökorraldus. Saanud tellimuse, visandas Rubens eskiisi ning töö tegid valmis õpilased ja sellid. Ateljees valmis sel viisil umbes kolm tuhat maali, millele on Rubens oma käega tõmmatud vaid mõned pintslitõmbed. Mitu head ideeed jäi õpilaste küündimatuse tõttu teostamata või ei väärinud tulemus kunsti ja Rubensi nime. Alles elu lõpul hakkas Rubens abilistest järk-järgult
intensiivsed, pintslilöögid vabad ja hoogsad. Kompositsioon on tihti diagonaalse ülesehitusega. Rubensi kuulsaim töö on "Leukippose tütarde röövimine", mis kujutab stseeni kreeka mütoloogiast. (Peajumal Zeusi ja Sparta kuninga abikaasa Leda pojad Castor ja Pollux röövivad Leukippose kauneid tütreid. Siin näeme ka Rubensi lemmikvõtet, mis seisneb tumedate raudrüüde vastandamises heledate, ümaravormiliste naisaktidega). Teiseks nimekaks flaami maalikunstnikuks oli ANTHONIS VAN DYCK (1599- 1641). Nooruses töötas ta Rubensi juures abilisena, hiljem saavutas ta loomingulise iseseisvuse. Van Dyck`i peetakse üheks paraadportree rajajaks. Rubensiga võrreldes on ta kujutamislaad pehmem, õrnem ja lüürilisem. Tema üheks parimaks tööks peetakse inglise kuningas "Charles I portreed". Kuningat on kujutatud jahiülikonnas suurejoonelise maastiku taustal. Kolmas flaami maalikunstnik, JACOB JORDEAENS (1593-1678) (samuti Rubensi õpilane) oli täielik vastand Dyckile
Clara Peetersi looming keskendus vaikeludele hommikus��gi ja lillede teemal. Tema kunstnikuk�ekirja ja t��de j�rgi v�ib oletada, et ta �ppis Antwerpenis, mis oli tollal Madalmaade kunstipealinn, kust v�ljakasvanud kunstnikud panid r�hku maali peenele detailsusele ja hoolikale viimistlusele. Madalmaade Kunstiajaloo Instituudi hinnangul ja anal��sil m�jutas Clara Peetersi nat��rmortide maalimise stiil selliseid kunstnikke nagu Floris van Dyck, Nicolaes Cave ja Artus Claessens. T�nap�eval leiab Clara Peetersi teoseid j�rgmiste muuseumite kollektsioonidest: Museo Nacional del Prado, Madrid, Hispaania; Rijksmuseum, Amsterdam, Holland; Ashmolean Museum Oxford, Inglismaa; National Museum of Women in the Arts, Washington, USA. Selle nat��rmordi, mille autor on signeerinud �CLARA P.�, teeb virtuoosseks iga detail ja tekstuur � libedad kalasoomused, punakas keraamiline s�el, kassi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid