NIGULISTE MUUSEUMI RETSENSIOON (0)

Mida uut sain teada Niguliste kiriku muuseumit külastades?.
Niguliste kirik rajati 13.sajandi keskpaigas Saksa kaupmeeste poolt. Kirik pühitseti kaupmeeste ja meresõitjate kaitsepühaku Püha Nikolaususe auks.
Esimene altarimaal mis nõudis sisenedes minu jäägitut tähelepanu oli, Karl Gottlieb Wenigi altarimaal „Kristus ristil ”. Altarimaal on pärit aastast 1863. Altarimaal „Kristus ristil” on Niguliste kiriku neogooti altari maal. Altarimaal on tohutu suur ja minu arvates meenutab kujult gooti akent . See altarimaal nõudis minu tähelepanu päris pikaks ajaks, tahtsin ma seda või mitte. Väga omapärane on ka altarimaali väline sõnum. Altarimaalil on näha Kristust, kes on ristilööduna ristil, ning Maarja on põlvitamas Kristuse juures. Maalil on veel kujutatud kahte prohvetit. Minu jaoks on see vapustavalt kaunis ning pani mõtlema, et 1863.aastal valminud altarimaal on nii hästi säilinud. Ning suudeti nii ilmekaid altarimaale teha. Näoilmed on tõsised ja tardunud , kuid välja saab lugeda kannatust ja valu.
Teine altarimaal mis mulle meeldis ja mida ma olekski võinud vaatama jäädagi, oli umbes 1490.aastal loodud „Püha hõimkonna altar ”. Kuigi altari autor on kahjuks teadmata, imestab mind see, et meil on olemas võimalus seda ise oma silmaga näha ja samas seda imetleda. Sest minu arvates on see vaatamist väärt. Imestan seda, kuidas on nii hästi säilinud altar, mis on üle viiesaja aasta vana. Vapustavalt kaunis. Altar tundub või paistab lihtsana. Altari üla osas on kujutatud Kristus risti lööduna kannatamas,nii nagu teda kujutati, ning allpool on altaril näha prohveteid istumas, käes kas piibel või mingi muu pühakirjast raamat, kuigi need on imepisikesed on neid võimalik silmaga eristada. Altaril kujutatud figuuridel ei ole võimalik seletada figuuride keha jooni. Näoilmed on tardunud ja tõsised. Kogu altar on ühe värviline ehk kuldne .
Erilist muljet ei tekkinud, kuid sellise altari valmistamine, nõudis ikka meeletult aega ja kannatust.
Minu arust oli veel vaatamist väärt „Kristuse esitamine templis ”. Pärit ühelt Lichtensteini lossi meistilt umbes 1450.aastal. Tahvel on pärit 16-lisest Maarja altarist, mis asus Sebensteini lossis Austrias. „Kristuse esitamine templis” tundub nii ilmekana, nagu oleks igapäevane maal igapäevasest elust. Detailid on nii ilmekad . Nägudel on ikka tardunud näoilme, nagu alati. Kasutatud rohkelt halli ja kulla värvi. Selles maalis oli midagi, mida ma kahjuks seletada ei oska. Isegi mitte pooletunnine uurimine ühelt poolt ja teiselt poolt uurimine ei toonud mulle vastust. Igatahes oli midagi, mis nõudis ja nõudis pidevat tagasi pöördumist selle maali juurde. Seletamatu müstika. Eriti meeldis väike Kristus, kes oli oma ema Maarja süles.
Ainuke altar, mis mulle Niguliste kiriku muuseumi külastades ei meeldinud oli, Herman Rode poolt 1478-1481.aastal valminud Niguliste kiriku peaaltar . Altari maalidel on kujutatud piinamist ja vägivalda. Käte kinni sidumist nööriga. Eriti ebameeldiv oli vaadata maali, kus on kujutatud noormehe pea maha raiumist, samal ajal kui noormees palvetas. Värvidest on kasutatud punast, kollast, valget, musta, pruuni, rohelist, sinist , kuldset ja lillat. Kuigi Niguliste kiriku peaaltar koosneb 18-st osast, ei meeldi see altar ikkagi mulle. Kuigi detailid on ilusti märgatavad ja silmaga näha, on selles altari maalis midagi mitte meeldivat. Minu arvates on see peaaltar täis kannatust ja liigset piina. Piinatakse inimesi ja raiutakse päid, samal ajal on märgata pisikesi ingleid. Ma ei saa aru, miks kujutada altarimaalidel ingleid, kui piinatakse ja raiutakse päid. Jube. Kuigi altar on hästi säilinud, võrreldes oma vanusele, on seal liiga palju vägivalda. Kuigi altar tundub ilmekana, ning kujutab endast tegelikult seda mida või millele on mõeldud, kui valmistati seda altarimaali. Detailide rohkus ja värvid, ning maalide paigutus altaril on nii ilmekas, ning annaks minu arvates vastuse ka sellele miks, Niguliste kiriku peaaltar on nii eriline ja suur.
Omapärane vaatamisväärsus oli ka Mustpeade Vennaskonna endine raamatupidamis tuba või ruum, kus nüüd on vaatamisväärsuseks välja pandud Mustpeade Vennaskonna aarded . Minu jaoks aarded, sest igapäev ikka ei näe ajaloolisi peekreid ja pokaale. Eriti meeldis mulle Mustpeade Vennaskonna juubelipokaal. Ringkäigul sain ma detailse ülevaate ühelt valvurilt, kuid ma seda ümber kirjutama ei hakkaks , kuid mina sain väga detailse ülevaate iga peekri ja pokaali ja muude asjade kohta, mis mulle väga meeldis.
Isiklikult mulle meeldis käik Niguliste kiriku muuseumi, kuna kahjuks pole ennem käinud ega teinud sellist käiku. Oleks ma teadnud, et muuseumis käik võib olla nii vapustav , oleks ma käigu muuseumisse varem ette võtnud. Minu jaoks oli see käik huvitav ja põnev. Näha altarimaale sellises suuruses, võtab hingetuks.