Pariisi referaat (2)

8
Luua Metsanduskool
Haljastaja
Päevaõpe
Endrik Lillipuu
EUROOPA LINN PARIIS
II kursuse referaat ajaloos
Juhendaja : Jaanus Järs
Luua 2009

SISUKORD

SISUKORD 2
Ajalugu 3
1.1. Pariisi teke 3
1.2.Keskaegne Pariis 3
1.3.Tänapäeva Pariis 4
2.Pariisi vaatamisväärsused 5
2.1. Sakraalehitised 5
2.2.Looduslikud vaatamisväärsused 5
2.3.Silmapaistavad ehitised 6
Moulin Rouge 7
Kokkuvõte 8

Ajalugu

1.1. Pariisi teke

Esimest korda on Pariisi (Lutetia Parisiorum) mainitud Rooma allikais 52 eKr. Sel ajal oli ta keldi hõimu pariiside asula, keskus asus Cite saarel. Asend oli soodne kaubateede suhtes ja tänu sellele tegid roomlased sellest halduskeskuse, mille põhiosa asus Seine `i vasakul kaldal , kus on tänaseks veel säilinud amfiteatri ja termide jäänused. Umbes 270. pKr. Rüüstasid linna germaanlased . Pärast rünnakut taastati linn Cite saare kindlusena ja ta sai praeguse nime Pariis. Pariis hakkas kiiresti kasvama ja muutus tähtsaks Lääne- Euroopa kaubandus-, kultuuri- ja kirikuelulinnaks. Pranstsusmaal kannavad paljud kirikud nime Notre- Dame, mis tõlkes tähendab Jumalaema st. Jumalaemale pühendatud kirikut. Silmapaistvam Notre- Dame kirik on Pariisis asuv gooti stiilis katedraal , mis ehitati 1163- 1320 seega kestis kiriku ehitus poolteist sajandit. Reformatsiooni ja ususõdade alal oli Pariis katoliikluse tugiala. Ülikool asutati Pariisi 1200- 1215.

Keskaegne Pariis

13. sajandil moodustati linna omavalitsus ja hakkas tõusma kaupmeeste mõjuvõim. Kaupmehed rivaalitsesid kuningas Charles V-ga, mille tulemusena puhkes Pariisi ülestõus (1357- 1359).
1348. aastal puhkes Pariisis katk, mida nimetati Mustaks Surmaks ja mis tappis päevas umbes 800 inimest. Sel ajal elas Pariisis umbes 200 000 inimest, 1466. aastaks oli katku surnud ca. 40 000 elanikku. Saja-aastane sõda (1337-1453) oli konflikt Prantsusmaa ja Inglismaa vahel, mille põhjustas oli Inglismaa nõudmine Prantsusmaa trooni järele. Sõja algus oli inglastele edukas ja Louis XIV viis oma residentsi Versaille lossi ning Pariis ei kaotanud pealinna staatust.
24. august 1572 toimus Pariisis nn. Pärtliöö, mille katoliiklased korraldasid, et hävitada poliitilisi vastaseid ja hugenotte. Tapeti umbes 2000 inimest. Pärtliöö tagajärjel ägenesid Prantsusmaal ususõjad.
Esimene rahvaloendus toimus Pariisis 1801. aastal, selle tulemusena oli rahvaarv 547 756 elanikku.

Tänapäeva Pariis

2007 aastal on Suur-Pariisi rahvaarv 12 672 000. Suur-Pariis on pealinn koos eeslinnade ja külgnevate departemangudega. Pariisi pindala ilma depertmanguteta on 106 ruutkilomeetrit ning koos departmangudega 12 008 ruutkilomeetrit.
1900 aastal toimus Pariisis maailmanäitus. Tänapäeval on Pariisis maailma arenenuim metroosüsteem, esimene metroo avati maailmanäituse ajal. Maailmanäituseks ehitas Gustave Eiffel torni (324m), mis sai tema järgi nimeks Eiffeli torn ning see oli maailma kõrgeim ehitis 40 aastat.
Eiffeli torn
Pärast ehitamist peeti torni pariislaste poolt väga inetuks ja häbiväärseks. Pariisi linn lubas selle peale omandiõiguste saamist (20 aastat pärast torni rajamist ) lammutada, kuid vahepeal oli Prantsuse armee torni tippu paigaldanud raadiomasti ning nad olid sellele rangelt vastu, tänu sellele on torn püsinud tänapäevani ja 2002. aastal registreeriti torni 200 miljones külastaja. Detsembris ja jaanuaris on torni alumisel platvormil avatud 220 ruutmeetri suurune liuväli. Põlatud ehitusest on tänapäeval kujunenud Pariisi sümbol ja turismiatraktsioon. Väikese kõrvalpõikena võib lisada, et G. Eiffel on projekteerinud ka Ruhnu tuletorni, mis püstitati saarele 1877 . aastal vana puust tuletorni asemele.
Pariisi peetakse moepealinnaks, siin asub Euroopa Disneyland .

Pariisi vaatamisväärsused

2.1. Sakraalehitised

Pariis on maailmakuulsate arhitektuuri- jm. kunstimälestiste linn. Pariisi vanim kirik on Saint-Germain-des-Prés, mis rajati 10.-12. sajandil, 20. sajandi alguses valmis Sacré-Cœuri kirik, mis asub linna kõrgeimas paigas ning paistab juba kaugelt üle Pariisi.Veel võiks nimetada Madeleine`i kirikut, Invaliidide kirikut. Viimases asub Napoleoni haud.
Cite saarel asuvad Sainte -Chapelle (Püha kabel ), Notre- Dame ehk Jumalaema kirik. Kiriku ehitamist alustati 1163 kuningas Louis VII valitsemise ajal kunagise Jupiteri templi kohale. Ehitus kestis ligemale 200 aastat. Cite`saar on Pariisi ajalooline südamik ja ülejäänud Pariisi linnaosad on ringikujuliselt selle ümber rajatud.
Notre-Dame kirik
Kiriku valmides olid tornid 69 meetri kõrgused. Selle kiriku on maailmakuulsaks kirjutanud Victor Hugo oma romaanis „Jumalaema kirik Pariisis“ ( 1831 ). Romaani on mitmel korral eesti keelde tõlgitud.

Looduslikud vaatamisväärsused

Seine'i jõgi jaotab Pariisi põhjapoolseks paremkaldaks (rive droite) ja lõunapoolseks vasakkaldaks (rive gauche). Üle Seine`i viib 33 silda. Nüüdisaegne linnakeskus paikneb Seine'i paremal kaldal.
Seine'i vasakul kaldal asuvad teadusasutuste, kirjastuste ja raamatukauplustega Ladina kvartal ja endine kunstnike linnaosa Montparnasse. Linnaservas asuvad suured pargid Boulogne'i mets ja Vincennes'i mets. Pariisi suurim kalmistu on Père-Lachaise, kuhu on maetud kuulsaid poliitika- ja kultuuritegelasi. Sellele kalmistule on maetud ka eesti kunstnik Eduard Viiralt. Kalmistu on väga poeetiline ja rohelusse varjunud, oskuslikult valitud lilledega kaunistatud. Haudadel on jõulised ja dünaamiliseed monumendid, mis on raiutud marmorisse ja graniiti. Kuid üks osa kalmistust on hall ja trööstitu. Sinna maeti omal ajal Pariisi vaeseid. Ja just sellesse kalmistu ossa on maetud kuulus Pariisi koolkonna kunstnik Amedeo Modigliani.

Silmapaistavad ehitised

Seine'i paremal kaldal asub endine kuningaloss Louvre (ehitatud 12. sajandil). 1793. aastal avati osa paleest muuseumina. Tänapäeval asub kunstuimuuseum kogu lossis. 1989. aastal ehitati juurdeehitis teenindusruumide tarvis, mida katab klaaspüramiid. Louvre muuseumis eksponeeritakse Tiziani , Rubensi, Raffaeli , Rembrandti ja paljude teiste kuulsate kunstnike taieseid. Seal võib näha maailma kalleimaks maaliks hinnatud Leonardo da Vinci tööd „La Gioconda “, mida tuntakse ka „Mona Lisa“ nime all, antiikajast Milose Venust. Pariisis asub kuulus varieteeteater Moulin Rouge, mis ehitati 1889.
Pariisi peatänav on Champs -Élysée.
Arc de Triomphe
Charles de Gaulle 'i väljaku keskel asub Arc de Triomphe (võidukaar), mille all asub tundmatu sõduri haud..
Nüüdisarhitektuuri ilmekad näited on raadiomaja, uued elamurajoonid, Unesco hoone ja Georges Pompidou kultuurikeskus.
Pompidou kultuurikeskus

Moulin Rouge

Kokkuvõte

Pariis on maailma enim külastatud pealinn. Pariisis on kõike – suurlinlik feeling, rahvuste paabel , Jumalaema kirik, Louvre, Eiffeli torn, Montmartre, Molulin Rouge, Eurodisneyland, Asterix’i teemapark , Grevini vahakujude muuseum. Reis Pariisi annab tohutu teadmiste- ja kogemustepagasi nii täiskasvanutele kui lastele. Pariisis lihtsalt peab kordki elus käima ja kes kord käinud, tahab sinna ikka tagasi....