Barokk (0)

1.)Kunsti arengut soodustas majanduslik rikkus, 30 aastane sõda
2.) barokk - portugali keeles korrapäratu kujuga pärl ,
natüürmort-maaližanr, mille kujutamisvaldkonnaks on kompositsioonid lilledest, muusikariistadest, raamatutest, nipsasjakestest, küünaldest vms esemeist.
veduut - maastikupilt, mis kujutab mingit kindlat kohta väga täpselt. Eriti harrastati 18. ja 19. sajandil.
ideaalmaastik - maal, millel olev maastik on loodud kunstniku enda ettekujutuste põhjal. Tegelikkuses (looduses) sellist maastikku ei ole olemas.
See maalitüüp oli klassitsismiajastul väga levinud.
heroiline maastikumaal - maastikku kujutav maal, millel on kujutatud antiikehitisi ja antiikajaloost või mütoloogiast pärit tegelasi.
Selle maalitüübi loojaks on Nicolas Poussin
olustikumaal - inimest igapäevases elu- ja tegevuskeskkonnas kujutav maal
3.) Barokki iseloomustab dekoratiivne toredus, kaunistuste kuhjamine, jõulisus, hoogsus, suur tundeküllasus.
4.) 1. eelkõige levis barokk väga tugevalt just neis maades, kus agaralt tegutses katolik kirik (itaalia, hispaania , flandria ).
2. Hollandis omandas barokk lihtsama ja realistlikuma ilme ehk realistlik barokk.
3. Prantsusmaal. ja Inglismaal võeti omaks rahulikum ja kainem stiil, mida nim. hoopiski vanaks klassitsismiks
5.)Barokki kiriku Lääne- fassaad: keskosa kahekorruseline. Kitsast ülemist ja laiemat alumist korrust ühendavad külgedel barokile väga iseloomulikud detailid -nn. voluudid. Fassaad detailid on põhiliselt samad mis renessansipäevalgi, kuid üldmulje nendest on erinev. kõik detailid on allutatud tervikule ning praktiliselt pole neil konstruktiivset ülesannet. fassaadi üldmulje on dünaamiline, rahulik ja maaliline nagu siseruumilgi
6.) Peetri kirikule juurde ehitati juurde kõrge fassaadiga pikihoone, mis kiriku ees seisja eest suure kupli ära varjab . kirik omandas ladina risti kujulise põhiplaani.
7.) naturalistliku maalisuunale on iseloomulik lihtrahva ja olustiku loodusteaduslikult täpne kujutamine,(esindaja naturalistlikul Caravaggio, teos: peetruse ristilöömine
8.) idealistlikule maali suunale: tegid Bologna koolkonna, need maalisid usulise sisuga paljufiguurilisi altarimaale ja enamasti antiikmütoloogiateemalisi freskosid idealistlikul Agostino ja Lodovico Caraccid teosed: palazzo farenese laemaalid roomas
9.) barokk skulptuuri väljenduseks said rahutud, liikuvad massid . barokk on maaliline. tema kujud ei ole endassesuletud, vaid lasevad tunda ümbrust ja ruumi. nad on määratud vaatlemiseks igast küljest. poosid on väga ilmekad ja efektsed. eelistasid sääraseid motiive , mis juba iseenesest eeldavad dünaamikat, nagu igasugused võitlus- ja röövimistseenid. kunstnik: Lorenzo Bernini- Taaveti figuur , püha teresa ekstaasis
10.) Hispaania kuulsaim kunstnik: Diego velazguez- Vulcanuse sepikoda, õuedaamid, breda alistamine
11.) Flandria suurim kunstnik: Peter Paul Rubens , armastas maalida teemadel Piibel , antiik mütoloogia, allegoorilisi- ja dekoratiivseid teoseid, portreesid ja maastiku pilte. Tema maalid oli elulähedased, idealiseeritud ja värvi toredad.
12.) Iseloomulik Hollandi maalikunstile: Tagasihoidlikus ja realistlikus. pildid polnud mõeldud enam kirikute ja losside seintele vaid kodanlaste elutubadesse ning olid mõõtmelt väiksemad, Hollandis maaliti olustikumaale
13.) Rembrand oli hollandi kuulsaim maalija . alguses maalis rikkalike, kullakas toonis. elurõõmust pulbitsevaid pilte, hiljem maalis sügavamaid ja kurvemaid pilte
14.) olustikumaali kunstnik Jan Vermeer Van Delft - talle oli iseloomulikuks omapärane valgusekäsitlus. Ta ei valgustanud kogu maali, vaid ainult osa sellest. Samas puudus tihti valgusallikas ning kujutatud objekt näis valgust justkui seestpoolt kiirgavat, see oligi tema töödele iseloomulik.
15.) Prantsusmaal 17. sajandil ehitati Versailles ' loss, iseloomulik see on ajalooline ning suurejooneline regulaarpark, mis kuulub versaille´i lossiansamblisse
16.) Claude Lorraine ta oli üks juhtivaid ideaalmastiku viljelejaid ja klassitsistliku maalisuuna peaesindaja.Eriline panus on aga valguse meisterlik esitamine. kui kompositsioonilt on tema tööd sarnased, siis iga teos erineb teistest valguse käsitluse poolest. teda peetakse esimeseks päikesemaalijaks
17.) rokokoole iseloomulik Armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine, võbelevat valgust, salapärase meeleoluga maastikutaustu, maalilisust, õlivärvide kõrval käsutati ka pehmetoonilisi pastelle. põhjustas seda et euroopas oli Hiilgav õitseaeg
18.) Rokokoo arhitektuur on suunatud interjöörile. Loobuti sammastest ja teistest rasketest elementidest. Rõhku oli pandud poolsammastele. Pikuti ja laiuti tulid liistud, millel olid kullatud ornamendid. Nendeks olid seintel asetsevad ohtrad kaunistused. Need olid kumerad puuliistud, mis olid hargnenud ja on keerdus. Akende ja uste läheduses võis sageli näha kujukesi . Tavaliselt olid nendeks inimeste kujutised. Kasutati peegleid ja seinad olid värvitud heledaks. Kasutati palju orvandeid, taimemotiividega. Oli tunda Aasia mõjutusi. Hiinast toodi portselani ja nipsasju. samasugune kergus ja graatsia nagu maalis valitses ka skulptuuris, kõik seal on pehme, armas ja väike. Aina korduvad kenad suplejannas, pluutod ning amoretid- tiivulise poisikesena kujutatud armastusjumalad Eelistati portselani ja pisiplastikat. Võrreldes barokiga muutusid tööd õrnemaks ja ümaramaks. Kujudel kandsid naised tavaliselt äärmiselt suuri kleite või seelikuid. Mehed ei olnud rokokoo ajastul mehelikud- neil ei püütud kehavorme välja tuua. Nad kandsid pigem kohevaid riideid nagu naised. Inimesi ehtisid pitsid ja puuderdatud parukad, naistel spiraalselt keerduvate lokirullidedega, meestel aga patsiga .Daamid olid taljest äärmiselt kokku nööritud, heinasaadudena paisusid seelikud. Sellist ebamugavat rõivastust poleks saanud kanda ükski tööd tegev inimene. Maalid olid väga dekoratiivsed ja nendega kaunistati interjööri. Armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine, võbelevat valgust, salapärase meeleoluga maastikutaustu, maalilisust, õlivärvide kõrval käsutati ka pehmetoonilisi pastelle. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Need polnud aga inimesed rahva hulgast, vaid lambureid mängivad aadlikud . Piltidel lebavad naised ja nende kavalelerid ning lendasid ringi Amorid. Siin hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst .