Barokk - konspekt (0)

BAROKK
1600 – 1750
Sünnimaa Itaalia. Baroki nimetus tuleneb portugali k. sõnast barocco , mis tähendab ebakorrapärase kujuga pärlit, eriskummalist, ebatavalist.
Barokk levis kõige iseloomulikumana absoluutse monarhiaga katoliiklikes maades: Itaalias,
Hispaanias, Austrias, Lõuna-Saksamaal, Belgias, ka Poola-Leedus. Seal olid kunsti tellijaiks kirik ja kuninglik õukond.
Baroklik klassitsism levis Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaa väikemonarhiates. Seal kunsti tellijaks peamiselt kuninglik õukond.
Baroklik realism kujunes kapitalistliku ja protestantliku Hollandi piirkonnas. Levib Põhja-
Saksamaal, Skandinaavias, ka Eestis. Nendes riikides kunst praktilisem, linlaste elukultuuri
arvestav.
Barokk-kunsti iseloomustavad järgmised märksõnad: rahutus , liikumine, lopsakus (küllus), liialdused, toretsevus, ülirohke dekoor.
Sel ajal ehitatakse palju suurejoonelisi linnalähedasi losse , skulptuuride ja purskkaevudega parke, väljakuid.
Vaux-le-Vicomte´ loss ja tema põhiplaan (eenduvad, taanduvad hooneosad nn. risaliidid).
Barokk-kiriku läänefassaadi iseloomulikud tunnused: Kahekorruseline, korruseid
ühendavad voluudid
Palju üle võetud renessansist –antiiksed sambad, viilud.
Iseloomulik on dekoori kuhjamine, detailide kahekordistamine; eenduvad, taanduvad
hooneosad. Vahel kogu fassaad laineline või astmeline; üldmulje dünaamiline,
rahutu .
Barokile väga iseloomulik detail – voluut .
Kiriku põhiplaan muutub piklikuks, sageli on põhiplaanilt ovaalikujuline või ovaalidest koosnev. Altaripoolel asub kuppel või torn. Kiriku siseruum ei jagunenud löövideks
nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Külglööve asendasid kabeliteread
kiriku põhja- ja lõunaküljel.
Stukk -dekoor ja voluudid barokkhoone fassaadil. Barokk armastab murduvaid ja kaarjaid jooni, ümarkaarse ja kandilise akna kõrval läheb moodi ovaalne aken.
BAROKKARHITEKTUUR ITAALIAS
Jesuiitide ordu emakirik - barokk-kirikute eeskuju.
Carlo Maderna: Santa Susanna kirik , Rooma Peetri kiriku fassaad(obeliskiga).
Francesco Borromini : San Carlo alle Quattro Fontane kirik, Sant Ivo kabel Sapienza kiriku juures, Santa Agnese kirik.
Lorenzo Bernini: Navona väljak (+purskkaevud), Rooma Peetri väljak.
Niccolo Salvi : Trevi purskkaev .
BAROKKARHITEKTUUR SAKSAMAAL
Johann Fischer von Erlach : Viini Karl Borromeuse kirik.
Johann Lukas von Hildebrandt: Viini Belvedere loss.
Johann Balthasar Neumann
Saksamaal valitseb sageli kiriku välisilmes barokk, siseruumis rokokoo .
BAROKLIK KLASSITSISM PRANTSUSMAAL
Claude Perrault: Louvre ’i loss
Versailles ’ loss (peegligalerii!)
Louis XIV - “Riik olen mina”
Jules Hardouin -Mansart: Invaliidide kuppelkirik Pariisis
BAROKLIK KLASSITSISM INGLISMAAL
Inigo Jones : Whitehalli kuningalossi pidudemaja
Christopher Wren : Saint Pauli katedraal Londonis
BAROKLIK KLASSITSISM ROOTSIS
Drottningholmi suveloss
Nikodemus Tessin noorem: Stockholmi kuningaloss
BAROKLIK KLASSITSISM VENEMAAL
Peeter-Pauli katedraal
Bartolomeo Rastrelli: Talvepalee Peterburis, Tsarskoje Selo lossi Merevaigutuba
BAROKLIK REALISM EESTIS (1630-1780)
Niccolo Michetti: Kadrioru lossi fassaad Tallinnas
Eesti Vabariigi presidendi residents Kadriorus (Arhitekt Alar Kotli).
“ Artemis ja Akteion” - Kadrioru lossi pidusaali laemaal.
Axel von Roseni maja Pikk tn 28(Praegune Rootsi saatkond).
Niguliste ja Toomkiriku tornikiiver
Raekoja ja Püha Miikaeli tornikiivrid
Eliisabeti ja Katariina kirikud Pärnus
Palmse mõis
Vigala kiriku altar ( Christian Ackermann, u.1680.a.) enne ja pärast (okt.2005) Sadolini värvidega värvimist.
BAROKKSKULPTUUR
Kujud on rahutud , ilmekad, dünaamilised, liikuvad.
Eelistati võitlus- ja röövimisstseene.
Giovanni Lorenzo Bernini: Püha Teresa ekstaas, Püha Peetri väljak, Apollon ja Daphne, Persephone röövimine, Taavet, Tritoni purskkaev.
Etienne Maurice Falconet: Peeter I ratsamonument
BAROKKMAAL
• Tüüpilistel barokkmaalidel kujutatakse hoogsaid,
emotsionaalseid ja pingelisi stseene.
• Maali ülesehitus dünaamiline, kompositsioon
diagonaalne .
• Värvikoloriit on soe, valgus kontrastne.
• Maalitakse enamasti usu- või antiikmütoloogilistel teemadel , luuakse portreid.
• Hollandis sünnivad järgmised maaližanrid: olustiku-, maastiku-, mere- ja loomamaal, natüürmort ja grupiportree. Hollandi maalikunstnikke nim. “väikesteks hollandlasteks”.
BAROKKMAAL ITAALIAS
Michelangelo da Caravaggio: Peetruse ristilöömine, Bacchus , Iisaku ohverdamine, Lautomängija, Uskumatu Toomas.
Liigne naturalism, keldrivalgus, palju natüürmorte, armastab kujutada vägivalda (tolle aja kohta harjumatu).
BAROKKMAAL HISPAANIAS
Diego Velazquez: kuningas Felipe IV portreed, Infanta Margarita, Õuedaamid, Paavst Innocentius X.
FLANDRIA MAALIKUNST
Peter Paul Rubens : Jeesuse ristilt mahavõtmine; Neitsi Maarja taevaminek; Parise otsus; Bacchus; Maastik vikerkaarega;
Väga mitmekülgne; oma aja kohta tohutult rikas(palju reisinud, kõrge haridusega, hea suhtleja jne). Hakkab maastikel inimesi kujutama.
Anthonis van Dyck (kuulsaim Rubensi õpilane): Charles I portree.
Esindusportree looja: suursugune , peen, aristokraatlike detailidega (nt hobused ).
HOLLANDI MAALIKUNST
Maalikunst oli täis elurõõmu ja positiivsust, kuna Holland oli just iseseisvunud.
Kuulsaim portreemaalija: Frans Hals (vanem): Mulatt, Lõbus joodik ( armastas maalida kõrtsis), Mustlastüdruk, Veiderdaja lautoga, Malle Babbe e Nõid (!).
Olustikumaalija: Pieter de Hooch : Perenaine ja teenijanna, Kaardimängijad.
Rahulik, igapäevane, vähe figuure , ruudulised põrandad.
Jan Steen : Pummeldajad, Nigulapäevapidu. Peod, prassingud.
Gerard Terborch: Pokaal limonaadi.
Kujutab kõrgemat seltskonda, täpne atlassiidimaalimine.
van Delft (kuulsaim olustikumaalija): Kunstniku ateljee , Piima kallav teenijatüdruk, Delfti vaade.
Natüürmordid: W. C. Heda: Hommikusöök homaariga. Mulje küllusest ja rikkusest. Traperiiriie, et valguse ja varjuga rõhutada (voldid). Lopsakad ja ümarad nõud.
Loomamaal: Paulus Potter : Noor härg
Maastikumaal : Jacob van Ruisdael : Soo, Juudi kalmistu.
Rembrandt : Ei kuulu väikeste hollandlaste hulka; vaesest perest pärit; hea haridus ; loomingus tähtis autoportreed ja usutemaatika; põikpäine; jõuka naisega (Saskia) saab jõuka tellijaskonna; autoportreed ja graafika ; ei näita kunagi välja halvustamist suhtumist .
Autoportree Saskiaga põlvedel; Flora; Danae ; Püha perekond.
oforttehnika – plaati söövitatakse happes (‚Kolm ristilöödut’)
Tuntuim grupiportree: Öine vahtkond
‚Kadunud poja tagasitulek ’ – sügavus, Vana Testamendi põhjal, andestamise idee.