Barokk Itaalias ja Saksamaal (0)

Barokk 1600-1750 Barokk Itaalias ja Saksamaal
Euroopa jagunemine baroki ajal kunsti alusel.
17. saj. peeti valitsejate võimu absoluutseks ja seepärast nimetati sellist poliitilist süsteemi absolutismiks.
Euroopa jagunemine kunsti alusel:
Esiteks need maad, kus absolutism tegutses tihedas seoses katoliikliku vastureformatsiooniga. Nende maade kunstis ja arhitektuuris olid esikohal kiriku huvid. (Itaalia, Hispaania, Austria jne)
Teiseks absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundasid peamiselt õukonna tellimused. (Prantsusmaa, Lõuna-Saksamaa)
Kolmandaks piirkond, kus keskuseks oli kapitalistlik ja protestantlik Holland , kus ei hoolitud absolutismist ning põlati rikkalikku, paraadlikku ja tundeküllast kunsti. (Holland, Flandria , Skandinaavia, Eesti) Barokkkunsti üldiseloomustus.
Sünnimaa Itaalia. Baroki nimetus tuleneb portugali k. sõnast barocco , mis tähendab ebakorrapärase kujuga pärlit, eriskummalist, ebatavalist.
Barokk levis kõige iseloomulikumana absoluutse monarhiaga katoliiklikes maades: Itaalias, Hispaanias, Austrias, Lõuna-Saksamaal, Belgias, ka Poola-Leedus. Seal olid kunsti tellijaiks kirik ja kuninglik õukond.
Baroklik klassitsism levis Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaa väikemonarhiates. Seal kunsti tellijaks peamiselt kuninglik õukond.
Baroklik realism kujunes kapitalistliku ja protestantliku Hollandi piirkonnas. Levib Põhja- Saksamaal, Skandinaavias, ka Eestis. Nendes riikides kunst praktilisem, linlaste elukultuuri arvestav. Barokk-kunsti iseloomustavad järgmised märksõnad: rahutus , liikumine, lopsakus (küllus), liialdused, toretsevus, ülirohke dekoor. Barokk-kiriku siseruum .
Kiriku põhiplaan muutub piklikuks, sageli on põhiplaanilt ovaalikujuline või ovaalidest koosnev. Altaripoolel asub kuppel või torn. Kiriku siseruum ei jagunenud löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Külglööve asendasid kabeliteread kiriku põhja- ja lõunaküljel.
Vierzehnheiligen´i kloostrikiriku põhiplaan. Barokk-kiriku fassaad .
Barokk-kiriku läänefassaadi iseloomulikud tunnused: Kahekorruseline, korruseid ühendavad voluudid; Palju üle võetud renessansist -antiiksed sambad, viilud. Iseloomulik on dekoori kuhjamine, detailide kahekordistamine; Eenduvad, taanduvad hooneosad . Vahel kogu fassaad laineline või astmeline; Üldmulje dünaamiline, rahutu . Vasakul stukk -dekoor Ja voluudid barokkhoone fassaadil. Barokk armastab murduvaid ja kaarjaid jooni, paremal ümarkaarse ja kandilise akna kõrval läheb moodi ovaalne aken. Barokile väga iseloomulik detail ­ voluut . (paremal all Tallinnast pärit ukse lukuauk)
Sel ajal ehitatakse palju suurejoonelisi linnalähedasi losse , skulptuuride ja purskkaevudega parke, väljakuid. Vaux-le-Vicomte´ loss ja tema põhiplaan (eenduvad, taanduvad hooneosad nn. Risaliidid). Pilaster -- seinast eenduv lame neljatahuline sammas; kasutatakse seina tugevdamiseks, kuid ka seinapinna mitmekesistamiseks. Barokkarhitektuur Itaalias. Giacomo da Vignola ( 1507 -1573). II Gesl (Jeesuse kirik ) Roomas. Jesuiitide ordu emakirik - barokk-kirikute eeskuju. Linnakujundamine tõusis erilisse ausse. Siin torkab silma samuti baroklik fassaadikujundus. Kõike püüti näidata suuremana ja võimsamana kui see tegelikult oli. Ruumiliste efektide ja illusioonide loomine oli barokiaja kunstnike üks lemmikvõtteid. Rooma Peetri kiriku ette rajati väljak (kolonnaad), mille põhiplaan laseb väljakul avaramana mõjuda ja kiriku fassaad tundub kõrgem. Selle väljaku autoriks oli barokk-kunsti peaesindaja LORENZO BERNINI (1598-1680).
CARLO MADERNA projekteeritud on Santa Susanna kiriku fassaad Roomas. See on tüüpiline barokkfassaad- rahutu ja maaliline. Rütmiliselt asetatud sambapaarides eendub üks sammas tugevasti. Korruseid ühendavad tervikuks voluudid.
Kõige fantaasiarikkam ja uuendusi püüdlevam itaalia arhitektide hulgas oli FRANCESCO BORROMINI. Tema ehitatud San Carlo alle Quattro Fontane kirikus Roomas näib kõik liikuvat. Sirgjoont peaaegu ei kasutata. Fassaadi jaotab kaheks korruseks lainetav simss; mõlemat korrust liigendavad neli korintose sammast, mille vahel on nissid skulptuuridega ning nelinurksed ja ovaalsed petikud. Fassadi kroonib suur ovaalne medaljon . Lorenzo Bernini. Rooma Peetri väljak koos kirikuga.
Püha Peetri väljaku kolonnaad. Carlo Maderna. Santa Susanna kirik Roomas. Tüüpiline barokkkiriku fassaad.
Francesco Borromini. San Carlo alle Quattro Fontane kirik Roomas. Barokkmaal Itaalias.
Paavstiriigi pealinn Rooma oli barokkmaali sünnipaik.
CARAVAGGIO oli barokk-kunsti naturalistliku suuna rajaja. Kujutas lihtrahva ja igapäevaelu. See oli vahendiks usuliste teemade lihtrahvani jõudmiseks. Inimeste poosid ja asendid mõjuvad juhuslikena. Vaataja tunneb ennast selle osalisena. Ruumilisus saavutatakse heletumedusega, mis rõhutab ka teoste dramaatilisust.
ANNIBEL CARRACCI koos oma venna Agostino ja nõo Lodoviciga panid aluse baroki idealistlikule e akadeemilisele suunale. Mõjus karmi ja proosalisena. Kasutasid kõrgrenessanssi pärandit. Maaliti põhiliselt paljufiguurilisi altarimaale ja antiikmütoloogiateemalisi freskosid.
Kahe suuna esindajate vahel käis pingeline võistlus ja neil mõlemil oli toetajaid kirikuringkondades, kes olid kunsti peamised tellijad Michelangelo da Caravaggio. Peetruse ristilöömine.
Caravaggio. Lautomängija Annibale Carracci. Palazzo Farnese laemaalid Roomas.
Annibale Carracci. Bacchuse ja Ariadne võit, detail Palazzo Farnese laemaalilt. Barokkskulptuur · Kujud on rahutud , ilmekad, dünaamilised, liikuvad. · Eelistati võitlus- ja röövimisstseene.
Lorenzo Bernini. Vasakul Apollon ja Daphne, paremal Persephone röövimine. Barokkarhitektuur Saksamaal. Saksamaa eeskujuks oli Itaalia barokk. Kuulsamad teosed loodi suhteliselt hilja , siis kui euroopas hakkas levima juba rokokoo . Tänu sellele on piir baroki ja rokokoo vahel kohati ebaselge. Tihti on arhitektuuri välisilme barokk ja siseruumid rokokoo stiilis
Kuulsamaid esindajaid JOHANN BALTHASAR NEUMANN , kes kavandas Würzburgi piiskopilossi, mille sisekujunduses barokk seguneb rokokooga.
Johann Balthasar Neumann. Würzburgi piiskopiloss. Mõisted. Pilaster -- seinast eenduv lame neljatahuline sammas; kasutatakse seina tugevdamiseks, kuid ka seinapinna mitmekesistamiseks.
Dramaatiline -- draamale omane, põnev, pingeline, vapustav.
Fassaad -- ehitise esikülg; vaatamiseks määratud külg
Kolonnaad - sammastik , sammaste rida v sammaskäik
Klassikaline -- 1) kõrgeväärtuslik; 2) antiikmaailma puutuv.
Motiiv -- kunstiteose ainestiku koostisosa .
Niss -- süvend seinas.
Stukk -- kipsist, lubjast ja liivast segatud kivistuv mass, millest vormitakse või valatakse seinte ja laekaunistus, eriti palju kasutati baroki ja klassitsismi ajal.
Arhitektuuriansambel - ehitiste grupp, mis moodustab ühtse terviku nii stiili kui materjali poolest
Gobelään - põimitud piltvaip , millel kujutatud motiivid on edasi antud maaliliselt
Staatua -- ümarplastiline seisvat inimest kujutav skulptuur .