Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Renessanss ja barokk (2)

4 HEA
Punktid
2. arvestuse materjalid
Renessanss madalmaades
15. saj
Tunnused:
  • Kunstitellijaks linnakodanik
  • Kunstnik-käsitööline
  • Puuduvad antiikkunsti eeskujud(teemad, alasti inimkeha kujut, elurõõm
  • Usulised meeleolud
  • Sümboolika
  • Peenmaalitehnika- väikseimad figuurid ja detailid välja joonistatud
  • Piltidel õpetlik-moraliseeriv tähendus
  • Hingeelu avamine
  • Tahvelmaali osatähtsus
  • Õlivärvide kasutamine
  • Realistlikum, maalähedasem
  • Kujutati tavalisi inimesi

Jan van Eyck
1390-1441
  • Õlimaali väidetavalt esimene kasutusele võtja
  • Genti altar (koos venna Hubertiga)- peenmaalitehnika
  • Kantsler Rolini madonna“
  • Arnolfini abielupaar “- ilmalik teos, sümboolika

Rogier van der Weyden
1400 -1464

Hugo van der Goes
1440- 1482
  • Portinari altar“- jõuavad itaaliasse madalmaade peenmaali tehnika ja madalmaalid

Hieronymus Bosch
1450 - 1516
  • Inimene- armetu ja loomalik
  • Altarimaalid . Paradiis(pattulangemine), maine elu pattudega, põrgu
  • Inspireerinud 20. saj sürrealiste(Viiralt, Salvador Dali)
  • Lõbude aed“

16. saj
  • Traditsioonide jätkajad 2
  • nn. Romanistid- eeskuju It kõrg renessanss

Peeter Brueghel
1530- 1569
  • Piltidel õpetlik moraalitsev tähendus
  • Olutikumaalija
  • Peenmaalitehnika
  • Peategelane- lihtne talupoeg(kohmakad) hüüdnimi- Talupoegade Brueghel
  • Jahimehed lumes“- aastaaegade tsükkel
  • Talupoja pulm“
  • Pimedad- traagika-füüsiline ja vaimne pimedus, lüüriline loodus.

Renessanss Saksamaal
16. sajandil
Tunnused:
  • Reformatsioon
  • Trükigraafika levimine- raamatu trükkimise sünnimaa

Arhidektuur:
  • Gooti traditsioonide jätkamine
  • Raidkivist kaunistused reness. Stiilis
  • Valitsejate ja aadlike klassid

Maalikunst :
  • Õitseng kuni 1520 aastani
  • Sügavtrükitehnika leiutamine- vasegravüür
  • Usuline õpetlik sisu
  • Meeleolu sünge, ähvardav
  • Huvitas inimeste tundeelu
  • Alasti kujutatakse vaid aadamat ja eevat ning kristust

Matthias Grünewald
1470-1528
  • Hõõguvad ilmekad värvid/kolorist!/ paneb rõhku värvidele.
  • Kannatuste maalija
  • Isenheimi altar“
    • Isenheimi kloostri haigla kabeli altari maal(tiibaltar)
    • Kristus- kohutavate inimlike piinade kehastus
    • Keskaegne meeleolu
    • Kehade ruumilisus ja naturalism- uusaegne .

Albert Dürer
1471 -1528
  • Joonistaja, graafik )thnikate avardaja), maalija, teadlane
  • Püha Hieronymus“ vasegravüür
  • Ilu reeglid, täiuslikud propotsioonid ,- kaasaegsete inimeste mõõtmisest
  • Aadam ja Eeva“
  • Portreed – autoportreed- renessansslik - enda väärtustamine
  • Autoportree maastikuga

Lucas Cranach (vanem)
1472-1553
  • Maalija, graafik
  • Usupildid, portreed, antiikmütoloogia(kaasaegsus)
  • Väikeformaadilised, maneristlikud
  • Kujutatud koketeerimist, naiivset erootikat- aristokraatide silmarõõmuks
  • Veenus ja Cupido“(lk 98)

Hans Holbein(noorem)
1497/98- 1543
  • Suurim Saksa portreistist(ajastu suurimaid portree maalijaid)
  • Londoni õuemaalija- portreed kuningast ja õukondlastest
  • Inglise kuninga Henry VIII portree“
  • Detailitäpn, külmalt objektiivne
  • Erasmus Roterdamist“
  • Sir Thomas More“
  • Saadikud“

3. arvestus
Power Point Natüürmort barokki ajal
Borokk 17. saaj .
Ühised tunnused:
  • Kummaline- lopergune pärl
  • Dekoratiivne toredus
  • Kaunistuste kuhjamine, üleüldine lopsakus
  • Liikumine
  • Pinge
  • Kontrastid
  • Üksikosade allutamine maalilisele tervikule
  • Kat. kirik ja monarhid kasutati oma suuruse ja võimu näitamiseks.

Jaotus: Ebaühtlase arengu tõttu suurederinevused euroopa maades-
      • Itaalia(sünnimaa), hisp , Austr, L-Saksamaa, L-Madalmaad, Poola, Leedu
      • Tellijaks oli kirik , kiriku huvid- usulisel teemal
      • Kunst - esinduslik , sümboliseeris ülevust ja jõudu
      • Kujutas usulisi ekstaase, märtrisurmasid ja imesid
      • Barokk- kunst mõjutas rahvariideid
  • Absolutistlikud maad, kusilmalik võim oli kiriku allutanud
  • Pr, mitmed Saksamaa väikemonarhid, Inglismaa 1640 a.
  • Tellijaks õukond
  • Klassikalised antiikkunsti mõjud

  • Kapitalistlik ja protestantlik Holland
  • Holland, revol järgne Ingl, Lutherlik P- Saksamaa, Skandinaavia, Eesti
  • Tellijaks kodanlus

Arhidektuur
Itraalias ja Saksamaal
Tunnused:
  • Kasutati antiigi dekoorielemente- sambad, poolsambad, pilastrid, ehitusviilud, karniisid, niššid skulptuuridega
  • Kõikide sek. Elementide kuhjamine- nt pilaster , poolsammas, sulptuurid katuse servadel
  • Eesmärk muuta hoone atraktiivseks
  • I ehitised kirikud
  • Fassaadi ehitised eenduvad ja taanduvad osad
  • Mõnik. Fassaadipind kaare kujul. Astmeline või lainel.
  • 3 korrust ühendas valuut- teokarpi meenutav detail
  • Painutatud ja täiendatud figuuridega aknaraamid ja ehiviilud
  • Uudne- ovaalne aken, paisutustega torn ja keerdsammas
  • Värviliste kivide kasutamine
  • Ebasümeetria
  • Tsentraalehitis asendus pikliku hoonega

Sisearhidektuur
  • Samad elemendid, kuid veelgi rikkalikum
  • Ovaalsed ruumid, mida võis katta kuppel
  • Illusoorsed laemaalid

Carlo Maderna
1556 -1629
  • Rooma pühapeetri kiriku juurdeehitus- fassaad
  • Ladina risti kujuline
  • Üks ssurimaid sakraalhooneid maailmas

natüürmort
Barokk itaalias 17. saj.
Maalikunst
Tunnused:
  • Sümeetriline kompositsioon asendus diagonaalsega
  • Väljendusrikas valgus- keldrivalgus
  • Intensiivsed, jõulised värvid
  • Kontrastsed toonid
  • Pintslitunne nähtav, isikupärane
  • Rahutu , dünaamiline(ägendatud liigendused)
  • Teemad: võitlus- ja röövimistseenid, konfliktsituats, märtristseenid
  • Teatraalsed zestid ja taevasse tõstetud pilgud

2 suunda:
1. idealistlik ehk akadeemiline laad
Annibale Carracci
Koos venna Agostino ja nõo Lodovicoga
  • Rajasid Bologna akadeemia 1580
  • Inimkehad Raffaeli-päraselt idealiseeritud
  • Illusoorsed võtted
  • Usulise sisuga ja paljufiguurilised altarimaalid
  • Antiikmütoloogia teemalised freskod
  • Eeskujuks kogu euroopa nn akadeemilisele kunstile

2. naturalistlik suund
Michelangelo da Caravaggio
1573- 1610
  • Usuteema
  • Peategelane lihtrahvas
  • Uudne kompositsioon- poosid ja asend mõjuvad juhuslikult
  • Äärmuslik naturalism( vanadus , mustus, katkised rõivad)
  • Natüürmordi meister
  • Tegevus pimeduses, mida lõhestab nn keldriluugivalgus - lisab dramaatilisust
  • „Peetruse risti löömine“
  • „Pauluse pöördumine“
Renessanss ja barokk #1 Renessanss ja barokk #2 Renessanss ja barokk #3 Renessanss ja barokk #4 Renessanss ja barokk #5 Renessanss ja barokk #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-10-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 211 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kriipsuliina Õppematerjali autor
Olemus ja kunstnikud. Kirjutatud maalikunstist, arhidektuurist. Põhijooned on välja toodud.

Sarnased õppematerjalid

Barokk
6
doc

Barokk

BAROKK 17.sajand TUNNUSED: Ebaühtlase arengu tõttu suured erinevused Euroopa maades ­ 1. absolutism liidus katoliikliku vastureformatsiooniga- Barokk · Itaalia(sünnimaa), Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna- Madalmaad(Belgia), Poola, Leedu · tellijaks kirik - kiriku huvid ­ usulised teemad · kunst ­ esinduslik , sümboliseeris ülevust ja jõudu · kujutas usulisi ekstaase, märtrisurmasid ja imesid · barokk-kunst mõjutas rahvariideid 2. absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud-

Kunst
kunstiajalugu renessansist romantismini
38
docx

kunstiajalugu renessansist romantismini

* “Pidusöök Levi majas” hiiglaslik (13 x 5.5m), veneetisa kloostri söögisaali jaoks, algselt Püha õhtusöömaaeg, aga ta lisas muid tegelasi (purjus sõdurid, koerad, narr jne) ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism inkvisitsioon käskis ümber teha, kuna püha teema ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism andis maalile ls uue nime madalmaade renessanss kunst 15 saj lk 86-92 ✱ Euroopa II kõige arenenum paik (suured manufaktuurid ja sadamalinnad) ✱ skulptuuris ja arhitektuuris jätkus hilisgootika, ei levinud uuestisünni ideoloogiat, seega pole päris renessanss ✱ maalikunstis polnud eeskujudeks antiik ja jumalikkus ning polnud ka itaalialikku toretsevust ja elegantsust ✱kunst linnakodanike teenistuses ✱ esiplaanil võrdsuse ja õigluse ideed, sageli põimus veendumusega inimese patust ja tühisusest

Kategoriseerimata
kunstikultuuri ajalugu 11 klass
52
docx

kunstikultuuri ajalugu 11 klass

– Panganduse teke. Itaalia pankadele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Nõnda hakkas Itaalia erinema ümberkaudsetest Euroopa maadest. Vastandumine keskajale Majanduslik võim → iseteadvus. – Arvati, et kaasaeg on uue ajastu algus ning täiesti erinev varasemast. Antiikaja kultuuripärandit hakati kristliku ajastuga võrreldes olulisemaks pidama. Keskaeg sai vastava nimetuse. Keskaega iseloomustati kui barbaarset ja pimedat seisakuaega. Uue ajastu nimetuseks sai RENESSANSS. Renessanss – taassünd • “Kaua kestnud pimedus taandub ja tulevased sugupõlve leivad taas tee antiigi hiilguse juurde.” Francesco Petrarca (1304-1374) • Antiigi tundmaõppimine – Õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. Antiikaega ei püütud mitte jäljendada, vaid luua midagi samaväärset või paremat. Renessanslik moraal • “Eesmärk pühitseb abinõu” NiccolòMachiavelli (1469-1527), poliitik, kirjanik. • Omi eesmärke saavutati vahendeid valimata

Kultuuriajalugu
Renessans-Barokk
9
doc

Renessans-Barokk

antiikkunsti, -kirjandust, -filosoofiat ja ­mütoloogiat. Nii erineti käsitöölistest, kelle hulka nad keskajal olid kuulunud. Visuaalses kunstis hakati nägema eeskätt vaimset loomingut. Arhitektuur, skulptuur ja maalikunst tõusid ühiskonna silmis nn. vabade kunstide hulka ning kunstnikud hakkasid kuuluma poeetide ja teadlaste seltskonda. I. 14. saj. eelrenessanss II. 15. saj. vararenessanss III. 16. saj. kõrgrenessanss Renessanss arhitektuur. 1296 a. gooti stiilis alustatud Firenze katedraali kaunistab Toskaana romaani stiilile tüüpiline marmortahveldis. Aastaks 1418 oli kesklöövi ehitusega määratud ära ka tambuuri kandvate piilarite oktagonaalne paigutus, ent puudusid tehnilised lahendused kupli enese ehitamiseks. Olukorra lahendas Filippo Brunelleschi poolt pakutud ehituskava, inspireeritud nii gooti kivivõlvimis- kui ka rooma insenertehnikast (1. pilt)

Kunstiajalugu
10-klass kunstikultuuri ajalugu
20
docx

10. klass kunstikultuuri ajalugu

saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493­604 merovingid 717­962 karolingid 10. saj.­1192 romaani stiil 1108­1485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. saj vararenessanss 16. saj. Kõrgrenessanss: Leonardo da Vinci 1452-1519, Michelangelo Buonarroti 1475-1564, Raffael 1483-1520,Albrecht Dürer 1471-1528 17. saj. Barokk Rembrandt van Rijn 1606-69, Peter Paul Rubens 1577-1640 18. saj. rokokoo 1750­1800 varaklassitsism 1800­1850 Kõrgklassitsism J. L. David 1748-1825, J.A. D. Ingres 1780-1867 19. saj. historitsism, eklektika u 1770­1850 romantism u 1850­1900 Realism Gustave Courbet 1818-1877 1874­20. saj. algus Ipressionism:Claude Monet 1840-1926 19. saj. lõpp­20. saj

Kunst
Egiptusest Futurismini
35
docx

Egiptusest Futurismini

Ei jälgitud enam loodust, vaid püüti jäljendada tuntud meistrite laadi, nende maneeri. Siit pärineb ka sellise kunsti nimetus - manerism. Maneristlikud pildid mõjuvad kuidagi rahutult, inimesed on neil tihtipeale pikaksvenitatud ning värvid magusad. Moodi läks kõrgrenessansi eri suurmeistrite nõksude matkimine ja kokkusegamine. Väga oluliseks peeti tunnete ülevoolavat kujutamist. Manerismist sai alguse järgmine kunstistiil - särav ja jõuline barokk. Maneristid tõstsid esile rahutu atmosfääri ja veidra, viirastusliku maailma. Tintoretto maalidel toimub kõik nagu kõrgemate taevalike jõudude tahtel. Tema tegelased sarnanevad salapärastele olenditele, kes ebateadlikult estikuleerivad ja väljendavad nii oma hingeelamusi. Pildil "Ariadne, Venus ja Bakchos" paiskub Venus ainult korraks kohale, sätib kiiruga Ariadne tähepärga, õnnistab Bakchose abielusõrmust ja tormab keerisena taevasfääridesse tagasi. Pilet 4

Kunst
Kordamine kunstiajaloo eksamiks
32
doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur ­ alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised ­ linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansam

Kunstiajalugu




Kommentaarid (2)

Marksu profiilipilt
Marksu: väga kobe konspekt
08:58 10-03-2010
 profiilipilt
: (Y)
16:45 27-02-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun