Vanimad kõrgkultuurid (0)

VANIMAD KÕRGKULTUURID
Tsivilisatsiooni mõiste (lad.k. civilis – kodanikesse puutuv, kasulik)
Tsivilisatsioon on inimühiskond koos vaimse ja ainelise kultuuriga . Tsivilisatsioon on suletud suures geograafilises ruumis või ajaloo arengu astmel olev ühiskond (nt. antiiktsivilisatsioon, kristlik tsivilisatsioon, Hiina tsivilisatsioon). Tsivilisatsiooni tekke eeldused:

• Rahva olemasolu
  
• Varanduslik kihistumine
  
• Riikluse olemasolu (kindel territoorium , valitseja)
  
• Kirja olemasolu
  
• Ühiskondlik tööjaotus
  

Tsivilisatsiooni kujunemine tähistab loovalt kultuurilt üleminekut tarbijate elulaadile.
Sumerite tähtsus
Sumerid rajasid Eufrati ja Tigrise vahelisele alale (tänapäeva Iraak ) Mesopotaamia tsivilisatsiooni umbes 3000 a. Tagasi, kuid nende päritolu ei ole teada. Nad tegelesid põllumajandusega, selleks kuivendasid alamjooksu soid. Sumerite kiri – kiilkiri on vanim teadaolev. Sumerid olid ka suured leiutajad (ratas, ader , niisutuskanalid, veok ) ja linnade ehitajad . Nende ajast on teada esimesed koolid ja seadused. Sumerid linna keskel asus astmeline tempel – tsikuraat . Riiki valitses kuningas. Ühikonda kuulusid ka preestrid ja vabad kogukondlased.
Mesopotaamia arhitektuur . Tsikuraat ja Paabeli torn.
Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. Tähtsaimaks ehitusmaterjaliks olid savitellised, millest enamik olid ainult päikese käes kuivatatud (seetõttu pole ehitistest ka tänaseks kuigi palju säilinud). Leiutati kaared ja võlvid.
Templikompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat, kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga, mida katsid helesinised glasuurtellised, rõhutamaks tsikuraadi seost taevaste jõududega. Tsikuraadi tippu viisid trepid.
Paabeli torn oli kõige suurem tsikuraat ning teda on vanal ajal peetud üheks maailmaimedest. Paabeli torn asus Babülonis ja oli pühendatud viljakusejumal Madrukile.
Skulptuur
Skulptuur oli kujutavas kunstis juhtivaks alaks. Loodi reljeefe ja kujusid , mis olid enamasti seotud ehitistega, kuid esines ka eraldiseisvaid reljeeftahvleid ehk steele ja vabafiguure. Skulptuuri arengut pidurdas kivi puudumine, kasutati savi. Kunstis kujutati jumalaid inimtaolistena.
Kivist figuurid olid lihtsustatud, kuid kindla monumentaalse ilmega . Suur rõhku asetati silmadele, need tehti vääriskividest. Inimkeha proportsioonid sumeri kultuuris on tihti ebaloomulikud, kehade asend on veider ja vormikäsitlus kohmakas .
Reljeefkunstis olid figuurid ilmekad , kuid füüsiliselt võimatud (egiptuse poos lihtsustatud kujul)
Silinderpitsatid olid mõnest kõvemast kivimist sisseuuristatud reljeefidega silindrikesed. Rullides seda vastu pehmet saviplaati jättis see sinna vastavad figuurid ja stseenid , asendades kunstniku allkirja.
Ištari värav
Istari värav oli Uus-Babüloonia pealinna peavärav, mis sai nime jumalanna Ištari järgi. Värava ja sellest lähtuva rongkäigutänava seinad olid kaetud sinistes ja kollastes toonides glasuurtellistega. Väravad olid kaetud reljeefidega, millel oli kujutatud lõvisid, ükssarvikuid ja taimeornamentikat.
Vana-Egiptuse usund
Egiptuse jumalad olid suuremas osas looma või linnu peaga ja inimese kehaga . Tähtsaimad jumalad olid Ra, Amon , Amon-Ra, Osiris , Isis, Seth , Horos, Halthor, Anubis , Thot .
Egiptuses oli väga tähtis surmajärgsus. Matuseriituse keskse osa moodustas palsameerimine ja muumia valmistamine, mis siis maeti uhkesse hauakambrisse. Muumia kaitsemiseks suleti see massiivsesse kivist sarkofaagi.
Surnuteriiki pääsemise üle otsustas šaakalikujulise peaga Anubis, kaaludes kas süda on kergem või raskem kui maailmakorraldus Maat.
Egiptuse poos
Ebainimlik poos, kus inimest on kujutautud pika sammuga astumas, jalad ja käed profiilis , keha poolküljelt, pea profiilis, silm otsevaates. Selline kujutamine ei tulnud oskamatusest, vaid hoopis soovist rõhutada kujutatava väärtust ja ulatumist üle aegade. Lisaks oli see lihtsaim viis kujutada harmoonilist inimest. Vähem väärtuslikeks peetud inimesi (orje, võõraid, sõjavange) kujutati anatoomiliselt õigemini, sest nemad ei pidanud kuuluma igavikku.
Haudehitised
Kõige vanemad haudehitised olid väiksemad, kiviplaatidest moodustatud mastabad . Neile järgnesid suuremad, astmetena tõusvad nn. Astmikpüramiidid, millest vanim asub Sakkaras (Džoseri püramiid – esimene nimeline arhitekt Imhotep)
Egiptuse ehituskunsti suurteoseks on aga püramiidid, millest suurimad on Giza püramiidid (Cheopsi püramiid on suurim, Chephreni püramiid). Püramiid oli seest umbne, seal asus vaid hauakamber ja selle juurde viivad käigud, mis pärast matmist kinni müüriti. Hoolimata kinni müürimisest leidsid hauarüüstajad sissepääsud. Matmiseks hakati kasutama hoopis haudu või kaljukoopaid, mille sissekäigud hoolikalt liiva alla maeti. Siiski säilis 20.sajandini vaid üks – Tutanchamoni hauakamber Kuningate orus. Selliseid „surnute linnu“ valvasid sfinksid.
Templid
Templite müüridega ümbritsetud smmasõuedesse ja –saalidesse pääses läbi väravaehitiste – kahest ülespoole ahenevast müüriplokist koosneva pülooni. Pülooni ees kõrhusid obeliskid – neljatahulised teravatipulised kivisambad, mis jäljendasid Egiptuses kasvavaid taimi (papüürust, lootost, palme).
Skulptuuri omapära
Teosed, mis kujutavad vaaraod ja jumalusi on eriti ranged , suursugused ja üldistatu. Sedalaadi kunstile oli omane eriline sünge, üleinimlik toredus. Sfinksil, mis seisab Giza suurte püramiidide juures, arvatakse olevat vaarao Chefereni näojooned.
Vaaraode täisfiguurid on tardunud istuvas või sirges poosis, vasak jalg sammu jagu eespool , rusikasse surutud käed tihedalt vastu külgi, või rinnal. Nägudel mängleb võimukus, salapärane pisut üleolev naeratus ning pilk on suunatud kaugusse. Egiptuse skulptuurid on otse eest vaatlemiseks.
Figuuride proportsioonid on loomulikud , kuid hoolitud üksikasjadest.
Skulptuurid lihtrahvast olid palju vabamad ja elavamad, tihti puidust ja värvitud.
Reljeefid
Esined madalreljeefe ning ka süvendreljeefe. Reljeefid olid tihti eredalt värvitud. Inimese- ja looma figuuride vahele lükiti hieroglüüfe, mis seletasid ja täiendasid kujutatut. Sellised Reljeefid katsid templite seinu, sambaid, obeliske, isegi skulptuure ja tarbeesemeid.
Maal ja maalikunsti omapära
Maalis valitseb samasugune üldistamine ja stiliseerimine . Kasutatakse taas egiptuse poosi. Värvid ei väljenda täpselt loodust, kuid on kaunid . Arvestati peamiselt teose dekoratiivset kogumuljet.
Inimfiguuride ümbrust märgiti mõne üksiku taimemotiiviga ja tagapool asuvad tegelased paigutati lihtsalt eespoolsete peade kohale.