Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Barokk (0)

1 Hindamata
Punktid
Euroopa jagunemine kunsti alusel 17. sajandil: BAROKK – Itaalia, Hispaania , Lõuna-Saksamaa, Belgia, Poola-Leedu BAROKKLIK KLASSITSISM – Prantsusmaa, Inglismaa, osa Saksamaast. Toetuti antiikkunsti eeskujudele, renessansile lisati barokklikke detaile. BAROKKLIK REALISM – Holland , Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maad.
Barokkkunst pöördub vaataja meelte poole, mõjub tunnetele
Barokk-kirikute ülesehitus: pikergune hoone, siseruum moodustas avara saali, külglöövid asendatud kabeliteridadega, valgusallikaks aknad kupli allosas, valgus koondunud idaossa, vahel põhiplaan ühtseisesse põimunud ovaalidest Barokk-kiriku siseruum: suur tähtsus kaunistavatel skulptuuridel ja maalidel, laemaalidel kujutatud arhitektuuridetaile, raske eristada tõelisi ja maalitud detaile, kaunistused peidavad enda alla kiriku konstruktiivse süsteemi. Barokk-kiriku välisilme: oluline tähtsus kuplil ja läänefassaadil, läänefassaadi keskosa kahekorruseline, voluudid – spiraalkujulised teokarpi meenutavad motiivid, fassaadi detailid sarnased renessanssiga – üldmulje erinev, detailid allutatud tervikule, fassaadi üldmulje dünaamiline, rahutu ja maaliline, risaliidid – seinaosad, mis ulatusid fassaadipinnast ette kogu kõrguse ulatuses, mõnikord fassaad laineline , astmeline või kaarjas, palju ebasümmeetriat, valguse ja varju ootamatud kontrastid . ESIMENE BAROKNE KIRIK "IL GESU" KIRIK ROOMAS, AUTOR: GIACOMO VIGNOLA . Itaalia maalikunstis kujunes 2 eri suunda: realistlik ( Caravaggio ) ja idealistlik - akademistlik (Carracci) Realistlik naturalistlik: kujutas lihtrahvast ja igapäevast elu – vahend usulise teema käsitluseks, idealiseerimise puudumine eristas kõrgrenessansist, uudne kompositsioon , inimeste poosid juhuslikud, tegelased elavad oma elu, pildi ruum ja vaataja ruum sulavad kokku, vaataja tunneb end kujutatu osana , tegelased ja esemed on selgete piirjoontega-rõhutatult mahulised, ruumilisuse saavutamine heletumedusega – dramaatilisus, valgus suundub tavaliselt tähtsatesse sõlmpunktidesse ülalt. Idealistlik-naturalistlik: vastandus manerismile, vaatas elu poole, kõrgerenessansi pärand – eriti idealiseerimine , inimeste idealiseerimine, laemaalidel kasutati vaataja ja illusionistliku ruumi ühendamist, valgus kehadele altpoolt, maaliti usulise sisuga paljufiguurilisi altarimaale ja freskosid, mütoloogilised stseenid kujutati maastiku foonilmaastik olulisem kui figuurid . NIMEKAIM BAROKKSKULPTOR ITAALIAS LORENZO BERNINI – skulptuurid väljendavad baroki erinevaust renessansist , maalilised. Barokkskulptuuri iseloomustab: dünaamilisus, rahutus , kujud vaadeldavad igast küljest, kujud sulanduvad ruumiga üheks, efektsed-ilmekad poosid, võitlus ja röövimisstseenide kujutamine, oskus kujutada hästi erinevaid näoilmeid. Bernini tähtsaim teos on "PÜHA TERESA EKSTAAS " – poos barokile iseloomulik. " APOLLON JA DAPHNE"marmoris suudetud edasi anda hoogne liikumine ja õrna inimkeha moondumine puukooreks ja juuste moondumine oksteks. "TAAVET" – kujutatud võitluses, kuid vaenlane tajutav. Peter Paul Rubens : menukas kunstnik, suuremate teoste puhul tegi vaid kavandid ja viimistluse; temaatika lai – piibli teemad, antiikmütoloogia, allegoorilised ja dekoratiivsed teosed, portreed ja maastikupildid; piibliteemad mõeldud altarimaalidena; mütoloogiapiltides valitseb meeleline nautlemine; ühendab maalides baroki mõlemad suunad – eluläheduse ja idealiseerimise; efektselt kujutab ebareaalset või ülemeelelist reaalsete ja meeleliste vahenditega; piltidel suunduvad massid piki pildi ristuvaid diagonaale; allegoorilistel ja mütoloogilistel maalidel näeb Rubensi ülekeevat fantaasiat; piltide dünaamika küündib märatsuseni; lopsakad , elujõulised inimkehad katavad peaaegu kogu pildipinna; kompositsioon väga ühtne, üksikfiguur võib kaotada iseseisva tähenduse. Anthonis van Dyck: paraadportree rajaja – esitab seal inimest tähtsa ja võimukana, ei rõhuta liialt ümbrust, avab aristokraatide pingelise hingeelu , portreeritavad vabas juhuslikus poosis , iseloomustamisel kasutab lisaks näole ka käte kuju ja asendeid. 17. sajandi Hollandis tekkisid: siiralt meeleline olustikumaal, portreekunst , natüürmort ja maastikumaal – eriti meremaal. Franz Hals – kõigi aegade suurim portreemeister Jan Vermeer van Dreft – kujutab enamasti interjööre, tavaliselt vaid ühe või kahe inimfiguuriga, tegevus maalidel vähetähtis, võlu peitub meisterlikus teostuses.
REMBRANDT HERMENSZ van RIJNEuroopa üks tuntuimaid maalikunstnikke, Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja, loonud u 600 maali ning joonistusi ja kavandeid, maale iseloomustab ühtne kompositsioon ja rikas värvivalik, teoseid: "DANAE", "AUTOPORTREE SASKIAGA", "ÖINE VAHTKOND ", "KADUNUD POJA TAGASITULEK" Esimene varabaroki arhitekt Prantsusmaal oli Francois Mansart – teda iseloomustavad kürged katused, eraldi osadel eraldi katused, temal pärineb mõiste mansartkorrus – katuse alla paigutatud lisakorrus.
Suured muutused kunstis tekkisid Loius XIV võimule tulekuga LOUVRE 'I LOSS – arhitekt Claude Perrault , fassaad kolmekorruseline, alumine korrus lihtne, toetuvad üle kahe korruse paarissambad – pidulik ja rahulik. VERSAILLES ' LOSS – arhitekt Jules Hardouin Mansart, sisearhitekt Charles Le Brun , pargi arhitekt Andre Le Notre Lossi kogupikkus 580m, põhihoonest lähtuvad 3 tiiba, marmorõu, üle 2000 ruumi, keskne kuninga magamistuba , kauneim ruum peegligalerii, galerii otstes 2 salongi kuningale ja kuningannale, tähtsad ruumid kaunistatud värvilise marmori, valgete ja kullatud reljeefidega, seina ja laemaalidega. Park reeglipärase pargi täiuslik näide, põhimõte: ilu tuleb luua loodust täiendades. Pargi teljeks Pariisi tee pikendus , ümber paiknevad basseinid , teedevõrk, kujundatud lillepeenrad ja kujunditeks lõigatud puud-põõsad, tohutul hulgal dekoratiivseid marmorskulptuure. Prantsuse maalikunsti esindaja NICOLAS POUSSIN - kasutas loomingus antiikmütoloogia teemasid, kujutas üllaid ja tõsiseid tegusid , tegevus toimub antiikarhitektuuri foonil, tegevus mõjub teatraalselt, tunded kujutatud jahedalt, piltide meeleolu suursugune ja pidulik, kuid mitte rõõmus ja muretu , piltidel nukker vihje aja vääramatule kulgemisele ja surma paratamatusele.
Barokk #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Terttu Tammaru Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Barokkarhitektuur Itaalias ja Saksamaal-Itaalia kujutav kunst
4
doc

Barokkarhitektuur Itaalias ja Saksamaal, Itaalia kujutav kunst

° 1652. alustatud ° Loodud juba olemasolevale kirikule fassaad ° Poolkaares nõgusa fassaadijoonega avardas näiliselt pikka, kuid kitsast väljakut ° Roomaaegse staadioni kohal asuv Plazza Navona ° Selle keskel juba vanem Bernini ,,Nelja jõe purskkaev" ­ võimsad mehekujud ° Keset väljakult Egiptusest toodud vana obelisk Siracusa toomkirik Sitsiilias Arhitektuur Saksamaal 17.saj kunstielu tagasihoidlik ­ 30-aastane sõda Lõuna-Saksamaa eeskujuks itaalia barokk Kuulsamad saksa barokkarhitektuuri teosed 18.saj I poolel (Euroopas juba siis rokokoo levik) Johann Balthasar Beumann ° Würzburgi piiskopiloss ° Barokk seguneb rokokooga sisekujunduses ° Vierzehnheiligeni palverännakukirik Saksamaal ° 14 pühaku kirik ° Lossid, kirikud, kindlustused jne Püha Johann Nepomunki kirik Münchenis Zwinger Dresdenis ° M. Pöppelmann ° Ratsamängude jaoks ° Kiviparketiga väljak ° Skulptuuridega paviljonid ja galeriid

Kunstiajalugu
Kunst 17 sajand Euroopa
4
doc

Kunst 17.sajand Euroopa

Habsburgide dünastia alad: Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola- Leedu. Teiseks absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundas õukond. Prantsusmaa, Saksamaa väikemonarhid. Kolmandaks piirkond, mille keskuseks oli kapitalistlik ja protestantistlik Holland, kus põlati katoliku kiriku rikkalikku ja tundeküllast kunsti. Põhja-saksamaa, Skandinaavia, Rootsi, Eesti. · Barokk on tulnud prant. Keelest ja tähendas korrapäratut. Klassitsismis toetuti klassikalistele antiikkunsti eeskujudele. · Barokkkunsti sünnimaaks on Itaalia. Kirik ja paavst, õukond soovisid et kust oleks esinduslik, tore, sest see pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. Kisik soovis elulähedast kunsti. · Baroki rahvalikkus. ARHITEKTUUR ITAALIAS JA SAKSAMAAL 17.-18. SAJANDIL.

Kunstiajalugu
kunstiajalugu renessansist romantismini
38
docx

kunstiajalugu renessansist romantismini

✱ jälgiti Itaalia eeskujusid, kuid portreekunstis oldi iseseisvad ● JEAN CLOUET ja poeg FRANCOIS CLOUET * parimad portreistid, töötasid õukonnas *õlimaalid: realistlikud, kuivad, täpsed * portreejoonistused: tundlikult kujutatud portreeritavate iseloom * Jean: “Francois I” ja “Henri III” * Francois: “Austria Elisabeth” ja “ Francois I hobusel” arhitektuur itaalias saksamaal barokk 17-18 saj lk 116-120 ✱ arhitektuuris peamine kirikute ehitus ✱ valitsev kirikutüüp pikergune hoone (kohasem liturgiale) ✱ üks avar saal (saalkirik) ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism ei jagune löövideks ✱ külglöövide asemel kabelite read (põhja- ja lõunaküljes) ✱ valgusallikaks kupli allosas asuvad aknad ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism valgus koondus idaossa (koorile) ja tõstis selle esile ● GIACOMO da VIGNOLA

Kategoriseerimata
Barokk-17-sajandi kunst
6
doc

Barokk, 17. sajandi kunst

Barokkskulptuur Selle ala kuulsaimaks meistriks oli LORENZO BERNINI. Tema huviobjektiks on liikumine ja muutumine. Tema kujud on määratud vaatlemiseks igast küljest. Kasutab keerukaid poose. Põhilised on võitlemis-ja röövimisstseenid. *Taaveti figuur(kujut otseses võitluses) * ,,Püha Teresa ekstaasis"(kujutatud ka pilve) *Peetri kiriku altar Hispaania kunst 17 saj Skulptuuris jätkati puunikerduskunsti.Peamiseks tellijaks kirik. Barokk toob kaasa eluläheduse. Kujude näod maaliti elavaks, silmad tehti mõnikord klaasist, lisati tõelisi juukseid ja riideid. Maalikunstile samuti omane elulähedus, kuid saavutab hoopis suurema rahvusvahelise menu. Neid mõjutab Caravaggio. Loobuti manerismist. DIEGO VELAZQUEZ(1599-1660) Suurim realist hispaania barokkmaalis. Maalis kaasaegseid inimtüüpe ja olustikku; maalis isiksusi. Oli 1623.aastal Hispaania kuninga õuekunstnik. Väga palju maalinud Filippe IV perekonda ja ministreid

Kunstiajalugu
17 SAJ KUNSTI ÜLDISELOOMUSTUS
4
doc

17.SAJ KUNSTI ÜLDISELOOMUSTUS

Tema huviobjektiks on liikumine, muutumine, rahutus, massid ja emotsionaalsus. Tema skulptuurid on määratud vaatlemiseks igast küljest, on avatud ja näitavad oma emotsioone. Kasutab keerukaid poose. Põhilised on võitlemis- ja röövimisstseenid. Kuulsad on ,,Taavet", ,,Apollon ja Daphne", ,,Püha Teresa ekstaasis". Tal on veel palju dekoratiivseid moodustusi nagu Paavsti troon Peetri kirikus. Saksa barokkarhitektuur 17.saj Küllaltki tagasihoidlik sajand. Sõda aeglustas kunsti arengut. Barokk ja rokokoo omavahel väga seotud. Barokk on välis ja rokokoo sise. Parim näide Balthasar Nemranini Würzburgi piiskopiloss. Zwinger Dresdenis ­ peoplast kus vürst korraldas hobuste kadrilli/tantsu. Ümbritestud galeriide ja paviljonidega 3st küljest. HISPAANIA KUNST 17.SAJ SKULPTUURIS säilis gootika mõju, sest on vastureformatsioon. Jätkati puuskulptuuride tegemist. Juurde tuli naturalistlikkus ja kirevus. Peamiseks tellijaks kirik. Barokk toob kaasa eluläheduse

Kunstiajalugu
Hispaania ja Flandria kunst 17
10
docx

Hispaania ja Flandria kunst 17

maastikuks. 7) Prantsuse arhitektuur Louis XIV ajal. Baroklik klassitsism arhitektuuris 17.sajandi alguses oli prantsuse ehituskunstis Fontainebleau maneristliku koolkonna mõju Iseloomulikud olid kõrged ja järsud katused Arhitekt Francois Mansart (1598-1668) paigutas kõrge katuse alla lisakorruse, mida tema järgi on hakatud nimetama mansardkorruseks. • Versailles´ ansambel on baroklikum kui Louvre´i idafassaad, aga ka mõistuspärasem ja mõõdukam kui itaalia barokk, mistõttu võib Versailles´i ansamblit nimetada baroklikuks klassitsismiks • Louis XIV lasi ehitada oma sõjaveteranidele ligi 4000ne kohaga vanadekodu, selle juurde kavandas J. Hardouin-Mansart kullatud kupliga Invaliidide kiriku Versailles loss Louis XIV otsustas siiski oma peamiseks residentsiks ehitada Versailles‘i lossi. Seal hakati looma ansamblit, mis pidi ületama oma hiilguselt kõik varasemad valitsejate elupaigad

Ajalugu
Renessans-Barokk
9
doc

Renessans-Barokk

pärinevaid detaile ja tema ehitistel pole enam kindluslikku iseloomu. Fassaad on vaheldusrikkalt ja rütmiliselt liigendatud- alakorrusel võib näha poolsambaid ja pilastreid, teise korruse akende kohal on vaheldumisi kolmnurksed ja kaarjad viilud, rohkelt on reljeefe, eriti atikakorruse akende vahel. Üksikosad ja tervik on tasakaalus, paljususes säilib ühtsus. 5 BAROKK Mõiste ,,barokk" on pärit portugali keelest- tähendas korrapäratu kujuga pärlit. Siit ka omadussõna ,,barokne", tähendades ,,iseäralikku, korrapäratut". Eri maade ebaühtlase arengu tõttu on 17. saj. kunsti erinevused väga suured. Kunsti üldilme järgi võib selleaegse Euroopa maad jagada kolme rühma: 1. Maad, kus absolutism tegutses tihedas liidus katoliikliku vastureformatsiooniga- kunstis, eriti arhitektuuris olid esikohal kiriku huvid.

Kunstiajalugu
kunstikultuuri ajalugu 11 klass
52
docx

kunstikultuuri ajalugu 11 klass

India kunst Taust: suur osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast, alates 4500 aastat tagasi. Induse kultuur – Induse jõe orus 3. a. tuh. E.m.a. Tähtsamad linnad Harappa, Mohenjo-Daro: reeglipärane planeering, eeskujulikult heakorrastatud, kaevud ja kanalisatsioon. Puudusid templid ja valitseja paleed, peamised elamud, osa 2-3 korruselised. Ehitusmaterjaliks põletustellis. Keraamilised ja pronksist esemed nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. Kunst ja religioon: looduses suured kontrastid: kõledad kiltmaad ja rohelised orud. Kontrastide seosele rajatud kõik valitsevad usundid: hinduism, budism, džainism – põimuvad omavahel. Kunst religiooni teenistuses. Mütoloogia tohutult fantaasiarikas. Hinduism – keerukas fantaasiaküllane mütoloogia, peajumalad Brahma, Višnu, Šiva, veel jumalaid, pooljumalaid jms. Budism – levis 3. saj. E.m.a. valitses Ašoka, rahuarmastaja, rasked monoliitsed Buddha mälestussambad, tipus budistlike sümbolitega kapiteelid. N: Lõvidega kapite

Kultuuriajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun