tulemuse kohta ning juhise andmine oli töölepingus ettenähtud tööülesannete täitmise eesmärki, loodetud tulemuse saavutamise tõenäosust ning kohustuse täitmise sõltuvust tööandja ja teiste töötajate kohustusi arvestades mõistlik. 2. Kahju hüvitamise erisus (1) Kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. (2) Kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski jne. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. (3) Kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata, on tööandjal sel põhjusel
juhist töö tulemuse kohta ning juhise andmine oli töölepingus ettenähtud tööülesannete täitmise eesmärki, loodetud tulemuse saavutamise tõenäosust ning kohustuse täitmise sõltuvust tööandja ja teiste töötajate kohustusi arvestades mõistlik. 2. Kahju hüvitamise erisus (1) Kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. (2) Kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski jne. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. (3) Kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata, on tööandjal sel
Seal kohtusid nad tas Mr.Javieriga, kellega siis Rob õiendas oma vanad võlad. Hommikul saatis Rob nad oma salgaga ohutult mägedest minema. Ta vaatas neile veel kaua mäetipult järele. Nad jõudsid ilusti tagasi Glasgowsse ja andsid seal lubaduse oma seiklustest mägedes vaikida. Kui Franck lõpuks tagasi Londonisse jõudis, et ühineda suurkaupmeeste ja pankuritega, kuulsid nad, et mäss oli levinud vahepeal ka Inglismaale ja Francki onu oli laostunud omaenda hooletuse ja lohakuse tõttu. Samuti selgus, et see vara, mis oli alles jäänud, oli kõik pärandatud Franckile. Selgus, et kõik onupojad olid surnud ning onu saadeti Newgatei vanglasse. Onu Hildebrang oli sattunud suurde masendusse. Ta kohtus lõpuks jälle oma vennaga ja rääkis kuidas ta on pettunud oma pojas Rashleighs. Onu suri lõpuks, tundus et kannatusse ja hingeahastusse. Francki isa usaldas lõpuks poja hoolde oma firma ja vara. Aga nad alustasid ka kohtuprotsessi Rashleighi vastu.
Arvamuses peab ajutine haldur märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. PankrS § 28 lg 2 tuleneb, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Nimetatud säte ei välista kohtu kohustust selgitada välja ja osutada raskele juhtimisveale pankroti raugemise määruses. Normi eesmärgist tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et ka juhul, kui pankrotimenetlus lõpeb raugemisega, peab kohus analüüsima määruses maksejõuetuse põhjuseid. PankrS §-st 29 ei tulene otsest kohustust märkida enne pankroti välja kuulutamist tehtud raugemise määruses raske juhtimisvea olemasolu.
1. Koondamine. 1) Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). 2) Koondamine on ka töölepingu erakorraline ülesütlemine: 1) tööandja tegevuse lõppemisel; 2) tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. 3) Enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. 4) Tööandja peab töölepingu ülesütlemisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet. 5) Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nime...
Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus................................................................................................................................ 2 Reostuse põhjused ning nende kõrvaldamine............................................................................. 3 Tagajärjed ja kahjud..................................................................................................................... 5 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 7 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................... 8 Si...
madukotkad ja rätsud. Ka siilidele ei toimi rästiku mürk. Metssead vahel tappes rästikuid oma jalge alla tallates ka söövad neid. Kui rästik salvab siis ainult enesekaitseks. Inimene tihtipeale ise oma teadmatuse või hirmu ajel tekitab enese jaoks ohtliku situatsiooni. Rästikut kohates tehakse äkilisi liigutusi, soovitakse teda püüda või soovitakse hirmus teda tappa ja seejärel rästik salvabki enesekaitseks. Harva on tegu hooletuse st. kogemata pealeastumisega. Rästik ei suuda oma esimest otsa tõsta kõrgemale, kui 20 - 30 cm. Siit ka teadmine - metsa ei tasu minna ilma kummikuteta, mille sääreosa on kõrgem. Mõtlematu talitamine või rästikute tapmine on tegelikult toores ja rumal teguviis, sest tegelikult on ju tegu inimesele kasuliku olendiga. Rästik tarvitab toiduks inimese vaenlasi - hiiri jne. Lisaks kõigele tarvitatakse ussimürki ju ka meditsiinis ravimite valmistamisel. Kui palju inimesi oleks surnud või
1.1 Kellele laieneb keskmise tasu arvutamist reguleeriv määrus Lihtsustub tasu arvutamine töötajale, kes on töötanud tööandja juures vähe aega ja kelle palgapäev ei ole veel saabunud. 1.2 Millal tekib keskmise töötasu arvutamise vajadus Keskmist töötasu on vaja arvutada ja maksta näiteks koolituse ajal; olukorras, kus tööandjal ei ole töötajale tööd anda; olukorras, kus töötaja ei saa teha tööd oma isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel; puudega lapse lapsepuhkuse ajal; puhkuse ajal; töötaja tööle asumisest keeldumisel või omavoliliselt töölt lahkumisel; koondamishüviste maksmisel; tööandjapoolse olulise lepingurikkumise korral või töösuhte õigusvastasel ülesütlemisel. Keskmise töötasu arvutamise vajadus võib tulla ka teistest õigusaktidest. Näiteks tööandja maksab töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva
Selline ammustel aegadel kasulikuks osutunud kohanemine aga ei õigusta end tänapäevases töökeskkonnas sageli esineva pikaajalise stressi puhul keha väsib ning tekivad vaimsed ja füüsilised tervisehäired. Näiteks seostatakse tööstressiga südame-veresoonkonnahaigusi, ainevahetushäireid, luu- ja lihaskonnavaevusi, ärevushäireid ja depressiooni ning ka pahaloomulisi kasvajaid. KOKKUVÕTE Kokkuvõtteks võib öelda, et suurem osa tööõnnetustest juhtub hooletuse või teadmatuse tagajärjel. Paljude tööõnnetuste ärahoidmiseks piisaks lihtsate meetmete kasutusele võtmisest ja nendest kinnipidamisest. Kui töötaja ja tööandja täidaksid neile ettekirjutatud kohustusi oleks palju õnnetusi olemata. See teema oli minu jaoks väga huvitav. Uurides sain teada palju uut ja huvitavat. Sain teada, millised ohud mind tulevikus ohustavad ja kuidas nende ohtudega toime tulla. Saavutasin oma referaadi eesmärgi. Kasutatud materjalid: 1. http://www.tlu
sus lepinguväliste võlasuhete reguleerimisel? Võib väita, et lepinguvälised võlasuhted ei olegi imperatiivsemad kui lepinguõiguse normid (v.a. tootjavas- tutus). Dispositiivsus väljendub isikute võimaluses lepinguvälist võlasuhet eelnevalt või pärast tekkimist lepinguga reguleerida. Nt. A ja B lepivad kokku, et kui A B-le kahju tekitab, siis vastutab ainult tahtluse/raske hooletuse korral ja ainult summani 10 000 EURi. 2. Missuguseid tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduse üldosas sätestatud üldist liiki lepinguid võidakse sõlmida seoses lepinguväliste võlasuhetega? On võimalik sõlmida tingimuslikke lepinguid lepinguvälise võlasuhte tekkimise puhuks. Võimalik ka sõlmida lepingu pärast võlasuhte tekkimist. Tulevad kõne alla nt kompromissileping, nõudest loobumise leping, võlatunnistus
tulemuse kohta ning juhise andmine oli töölepingus ettenähtud tööülesannete täitmise eesmärki, loodetud tulemuse saavutamise tõenäosust ning kohustuse täitmise sõltuvust tööandja ja teiste töötajate kohustusi arvestades mõistlik. 2. Kahju hüvitamise erisus (1) Kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. (2) Kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski jne. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. (3) Kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata, on tööandjal sel põhjusel
möödumisel. VÕS § 219 lg 1 majandus või kutsetegevuses ostetud asja peab üle vaatama: VÕS § 221 lg 1 – isegi kui H korstnat üle ei vaadanud või mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, saab ta mittevastavusele tugineda kui: Lg 1 p 1: mittevastavus oli tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu – jah, müüja hooletus seisnes selles, et ta ei tutvunud korstnaga Lg 1 p 2: müüja teadis või pidi teadma mittevastavusest – jah, müüja pidi teadma seda asjaolu Vastutust välistav kokkulepe (VÕS § 106 lg 1) – selline kokkulepe puudub VÕS § 218 lg 1 ja VÕS § 214 lg 2 – rikkumine esines enne riisiko üleminekut
· Korraldama sideühenduse · Määrama kindlaks tegevuskava · Määrama päästetööde tegemise eest vastutavate töötajate arvu, väljaõpe ja varustus peavad vastama ettevõtte suurusele ja ohu eripärale · Seadmete seiskamise ja väljalülitamise korra · Andma töötajatele juhised töö peatamiseks ja ohualalt lahkumiseks 3. Tööandja on kohustatud teatama ohust võimalikult kiiresti KOKKUVÕTE Kokkuvõtteks võib öelda, et suurem osa tööõnnetustest juhtub hooletuse või teadmatuse tagajärjel. Paljude tööõnnetuste ärahoidmiseks piisaks lihtsate meetmete kasutusele võtmisest ja nendest kinnipidamisest. Kui töötaja ja tööandja täidaksid neile ettekirjutatud kohustusi oleks palju õnnetusi olemata. Paljudel juhtudel töötajad küll teavad, ohuteguritest, aga teostavad töötoiminguid nendest hoolimata, kuna kardavad töökohta kaotada. Tööandjatel oleks võimalik ära hoida palju õnnetusi,
Eraldi tuleks siinkohal välja tuua tehingute õiguskindluse järjepidev suurenemine. Et küsimusele, kas notar on eraõiguse või avaliku õiguse esindaja, paremat vastust leida seletan lahti, mis vahe on eraõigusel ja avalikul õigusel. Eraõigus reguleerib õigussuhteid, millest tulenevad õigused ja kohustused võivad puudutada igaüht meist. Näiteks saab igaüks omada kinnisvara, sõlmida lepinguid. Aga igaüks ei või trahvida hooletuse eest, kehtestada maksukohustust ega konfiskeerida piraatkaupa- see kuulub riigi valdkonda ehk avaliku õiguse alla. Eraõiguslikus suhtes osalejad on võrdsed ehk nad ei allu üksteisele. Iseloomulikuks tunnuseks eraõiguse puhul on üksikisiku tegevusvabadus, mis väljendub lepinguvabaduses, kus leping on tüüpiline tegevusvorm. Vastupidiselt eraõigusele reguleerib avalik õigus õigussuhteid, kus vähemalt üks pooltest tegutseb kõrgema võimu kandjana
andmine oli töölepingus ettenähtud tööülesannete täitmise eesmärki, loodetud tulemuse saavutamise tõenäosust ning kohustuse täitmise sõltuvust tööandja ja teiste töötajate kohustusi arvestades mõistlik. Kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. Kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju
kasvas. 3) Antopogeenne. Inimene tekitab isolaate näiteks luues tehiskeskkondasid nagu suurlinnade pargid. Ka infrastruktuur on loomi mõjutanud, mitmerealised kiirteed ristuvad loomade liikumisteedega. Inimtegevuse alla läheb ka uute liikide sissetoomine. Tahtlik sissetoomine e. introduktsioon. (hõbekoger, Sovsnevski karuputk). Juhuslik introduktsioon (uued liigid on pääsenud vabadusse inimese hooletuse tõttu) N: karpkala, ida unimudilane. Tahtmatu liikide sissetoomine e. bioinvasioon. N: vaaraosipelgad, kammloom, jalakasurm, vähikatk. ISOLAATIDE SAATUS: · Isolaadid surevad välja (kõige levinum variant). Põhjuseks ebasoodne keskkond, teiste liikide mõju või isendite vähesus. · Taasühinemine lähtepopulatsiooniga · Püsiv isolaat annab aluse uute isendite tekkeks, mis tagab uue liigi kujunemise LIIK ja LIIGI PÜSIVUS
või pikema aja jooksul kujunenud maksejõuetus. Mõlemal juhul pole teatud ajahetkel katet kohustustele. Oluline erinevus on, et ühel juhul on maksejõuetust võimalik ette näha, teisel juhul aga mitte. Tahtliku ning arvatavalt mitteootamatu sündmuse tõttu tekkinud maksejõuetusega seondub raske juhtimisvea mõiste, milleks loetakse füüsilisest isikust võlgniku poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kehtiva pankrotiseaduse kontekstis on Eesti õiguskorras maksejõuetuse tähtsaim tunnus püsiv maksejõuetus. Maksejõuetuse ajutist olekut seadusandja otseselt defineeritud ei ole. Otsustamaks millise maksejõuetuse liigiga on tegemist, tuleb hinnata isiku majanduslikku olukorda sealhulgas PankrS § 1 lg-tes 2 ja 3 sätestatud üldaluseid arvesse võttes, mis sisuliselt vastavad eelkõige majandusteaduses käibel olevatele terminitele rahavooline ja bilansiline maksejõuetus.
Kohtupraktika käigus tuleb need kohustused välja töötada. Käibekohustuse selgitamisel tuleb lähtuda eelkõige hea usu põhimõttest. Et oma käitumisega ei kahjustataks teisi isikuid. Üldiste käibekohustuste kontseptsioon lähtub põhimõttest, et keelatud on jääda passiivseks olukorras, kui on tekitatud oht teiste isiku õigustele. Ohu loonud isik peab tegema kõik mõistliku, et see oht ei realiseeruks. Õigusdogmaatiliselt on üsna keeruline üldiste käibekohustuste ja hooletuse eristamise problemaatika. Kui isik on ära tõendanud, et teine isik rikkus üldist käibekohustus, siis kas midagi on veel tõendada ka süü tasandil või pannakse paika kõik üldiste käibekohustuste kohapealt. Üldisi käibekohustusi tuleb käsitleda siiski rohkem objektiivse kategooriaga, kui hooletust süü tasandil. Näide: kinnisasja omanik A, A-l on üldine kohustus hoolitseda selle eest, et teised isikud tema kinnisasjal viga ei saaks
o Saalomonlik otsus tark ja õiglane otsus o Soodom ja komorra suur segadus o Maa sool väärtuste kandja, intelligents o Augeiase tallid suur segadus, kohutav räpasus o Gordioni sõlm probleemide pundar, suur hulk probleeme o Prokustese säng nii või teisiti sobimatu lahendus o Tantalose piinad kättesaamatu valmistab piina o Ariadne lõng juhtnöör o Prometheuse tegu heategu inimkonna hüvanguks o Ikarose lend kõrgelt kukkumine hooletuse tõttu o Sisyphose töö mõttetu töö o Oidipuse kompleks poja armastus ema vastu o Odysseuse teekond pikk eksirännak koju o Achilleuse kand nõrk koht o Trooja hobune ebameeldiva üllatuse valmistav kingitus o Pandora laegas ebameeldivusi kaasatoov kingitus, kõikide hädade allikas o Sparta kasvatus range kasvatus o Skylla ja Charybdis kaks suurt võrdset ohtu o Damoklese mõõk ka õnnes varitsev hädaoht
Juhtimisõigust saab teostada osaledes üldkoosolekul.Üldkoosoleku pädevusse kuuluvad nt põhikirja muutmine , juhatuse liikmete määramine ja tagasi kutsumine, volinike valimine ja tagasikutsumine jne. 5. Millist käitumist peetakse raskeks juhtimisveaks? Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Vajalikud elemendid on a) kohustuste rikkumine b) rikkumise süülisus (tahtlus või raske hooletus) Kuna raske juhtimisviga on juriidilisest isikust võlgniku puhul defineeritud juhtorgani kohustuse rikkumise kaudu, siis on selle mõiste sisustamiseks vaja teha kindlaks juhtorgani liikme kohustused. Konkreetsete tegude kvalifitseerimine raske juhtimisveana on kehtivas õiguses jäetud kohtupraktika otsustada. 2004. a. 01. jaanuari kehtinud pankrotiseaduse § 60 lõike 3 kohaselt oli
töötunnid kahele nädalale? JAH___ EI___ , selgita! Inimene ei jõua kahe nädalaga ära teha terve kuu aja tööd. Töönorm on 40h nädalas. 6. Kas abiellumise puhul on õigus nõuda 3 vaba päeva? § 38. Töötasu maksmine töötamise takistuse korral Tööandja peab maksma töötajale keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil töötaja ei saa tööd teha tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel või kui töötajalt ei saa töö tegemist oodata muul tema isikust mittetuleneval põhjusel (https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014146?leiaKehtiv). Tasulist vaba aega peab tööandja võimaldama töötajale olukordades, kus töö tegemise takistamist ei saanud töötaja ette näha või ise mõjutada. Näiteks perekonnas aset leidnud ootamatute sündmuste või õnnetuste-avariide puhul, samuti perekondlike kohustuste täitmiseks juhtudel, kus töötaja ise ei saanud
· Kas A saab B-lt nõuda 40 000 krooni hüvitamist asja lepingu-tingimustele mittevastavuse tõttu? B peab A-le kahju hüvitada. Võlaõigusseaduses § 15 on kirjutatud et, Kui lepingupool lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma asjaolu ja toob kaasa lepingu tühisuse, või kui lepingupool selle asjaolu ise põhjustas, peab ta hüvitama teisele lepingupoolele kahju. Aga kui isik ei teadnud õiguslikku tähendust omavat asjaolu raske hooletuse tõttu, siis loetakse, et ta pidi seda asjaolu teadma. § 14 on öeldud, et lepingu sõlmija peab jutustada kõikidest aspektidest, teatama kõigist asjaoludest. 3.Pillimees A sõitis esinema ühte väikelinna. Laupäeva õhtul esines ta kohalikus pubis, mille omanik B sai A esinemise ajal teada, et A oli eelmisel õhtul esinenud samas linnas asuvas kõrtsis C. B keeldub A-le maksmast eelnevalt kokkulepitud esinemistasu, väites, et kohalik
mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu V: Kuna lepingu kohustus oli oluliselt rikkunud (Indrek sõlmis tahtlikult lepingut oma sõbraga ning ostja ei saa enam autot kätte), ostjal O on õigus lepingust taganeda. 2.Justiitsministeerium korraldab Gruusia abiprojekti raames koolituse Gruusia vanglaametnikele. Selleks koostatud 100-leheküljeline konspekt tuleb tõlkida vene keelde, mis on projekti töökeeleks. Justiitsministeerium sõlmis 10. oktoobril Maire Kuusikuga
tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral vastutab võlgnik oma kohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Üldiselt tuleks lähtuda mõistlikkuse põhimõttest. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine
mida VÕS § 189 lg 4 järgi tagasitäitmisel ei arvesta? - peegli kahjustumine ei tulnud K-st ja puuduvad VÕS § 189 lg 5 asjaolud. Seega ei saa ostjale ette heita hoolduskohustuse rikkumist b. Mõlkimine (pärast taganemist) i. Ei ole korrapärase kasutamise tulemuse tekkinud. Kas kohaldamisele kuulub VÕS § 190 lg 1 p 3? Oma asjades hoolsus tähendab kerge hooletuse lubatavust, kuid mitte rasket hooletust ja tahtlust - VÕS § 190 lg 3 ei kuulu kohaldamisele, sest ostja on lepingust taganenud ja talle kohalduvad rangemad hooldusnõuded. VÕS § 189 lg 5 (auto üleandmise võimalikkuse tagamine) Taganemisel peab võtma kasutuse mõistlikud abinõud asja säilitamiseks ja hoidmiseks – praegusel juhul oleks
,,Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid". 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; Vähenevad kulud töövõimetusega; Vähenevad kulud seoses pensioniga. 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; Tööandja ennetustegevus on meetmete kavandamine ja rakendamine terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks ettevõtte töö kõikides etappides ning töötaja kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamiseks. 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutu...
anatoomilised ja füsioloogilised muutused, mis kutsuvad esile väsimusseisundi (Jalak, Rein. 2014: 179). Teine oht, mis kehalise aktiivsusega kaasneb, on vale treening. Valed tehnilised võtted võivad viia tõsise traumani. Valesti sooritatud liigutuste tagajärjel mõjuvad liigestele ja lihastele jõud, millele need vastu ei pea (Sporteri kodulehekülg). Kolmandaks ohuks võib pidada hooletust. Hooletusega võivad samuti kaasneda erinevad vigastused. Hooletuse tõttu võivad juhtuda erinevad kukkumised või kokkupõrked teiste treenijatega. Eriti hoolikas tuleb olla treeningutel masinatega. Õnnetused võivad juhtuda nii sinu kui ka teiste hooletuse tõttu (Sporteri kodulehekülg). Kõige halvemal juhul võib treening lõppeda äkksurmaga. Äkksurma saabumise tõenäosus füüsilise koormuse korral on küll väike, kuid siiski ei tohi seda ohtu alahinnata. Äkksurma põhjustab südame fibrillatsioon, mille tagajärjel lakkab vereringe
kütusebaasid; Tapa inseneriväeosa; Tallinna Kopli Naftaterminaal; Paralepa sõjaväelennuväli; Viimsi valla Naissaare sõjaväelinnak ja Pärnu Sauga lennuväli. Sotsialismiaegsetest reostusohtlikest tsiviilobjektidest on tänaseks enamik ohutustatud, kuid küllalt palju on jäänud ka lohakile ja unustatud ning ohustavad endiselt põhjavett. Pikaajalise reostusega aladel (endised sõjaväeobjektid, asfaltbetoontehased, kütuseterminaalid) on hooletuse, pahatahtlikkuse või avariide tagajärjel maapinnale või pinnasesse sattunud ohtlikud ained reeglina jõudnud põhjavette. Reostuskollete vahetus läheduses koguneb põhjavett avavate kaevude veepinnale vaba naftasaaduste kiht. Selliste reostuskollete lokaliseerimiseks on esmane tegevus vaba õlikihi kogumine põhjavee pinnalt. Nii on reostuskoldeid lokaliseeritud näiteks: · Tapa lennuväljal, kus toimus põhjavee veetaseme alandamine ning
Kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatust. (1) Kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. (2) Kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva
kindlustusmaksed. Swedbanki tüüptingimustest lähtub ka veel, et kindlustusandjal on õigus kindlustushüvitist vähendada või kindlustushüvitise väljamaksmisest keelduda, kui kindlustusvõtja on rikkunud kindlustuslepingud nimetatud kohustust ning rikkumine on mõjutanud kahju tekkimist või kahju suurust või kindlustusandja täitmiskohustuse ulatuse kindlakstegemist, või kui kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Samuti ka sel juhul, kui kindlustusvõtja rikkus tahtlikult kindlustuslepingus nimetatud kohustust, mis tuli täita pärast kindlustusjuhtumi saabumist, või kui kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik põhjustasid kindlustusjuhtumi kuriteo toimepanemise või selle varjamisega või aitasid kuriteole kaasa. Viimaseks tüüptingimuseks on võimalus, kui esineb muu toote kindlustustingimustes ette nähtud
juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud (+) p. 2. rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu (?) p. 3. kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu (+) Siin võib hooletusest rääkida (kuigi me enne § 104 ei kasutanud), sest need on kaks eri asja. p. 4. kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi (+) p. 5. teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva
vastutada hooletult toime pandud asja eest. A läheb panka röövima, suunab toru telleri peale ja käsib raha anda. Turvamees C laseb A maha. Pärast tuleb välja, et röövel A kasutas püstolimaketti, mis ei kujutanud ohtu telleri elu ja tervisele. C arvas, et tegutseb hädakaitse seisundis ja pärast tuli välja, et HK polnud või ületas KH piire. Süü tasandil ei saa rak, aga kas oli hooletu. Hooletuse hindamisel tuleb arvest seda, kas mõistlik turvatöötaja oleks pidanud aru saama, et tegu on püstolimaketiga? Ei, siis polnud süüdi, vastutust pole. Kui jah, siis vastutab hooletuse tõttu, hüvitist saab korrigeerida § 139 kaudu. 35. Missugused on tagajärje ebaõigsuse teooria ja missugused teo ebaõigsuse teooria seisukohad ning mis on nende teooriate tähtsus deliktilise vastutuse jaoks? Õigusvastasuse tuvastamist on võimalik teha kahe teooria alusel
Lethet ületama- teise ilma minemine, suremine Prokrustese säng- talumatu või sobimatu olukord Sisyphose töö – ränk, aga mõttetu töö Tantalose piinad – igavene piin ja lõputu vaev Damoklese mõõk – ähvardav hädaoht Trooja hobune – sissesahkerdatud pahalane Prometheuse tegevus – heategu inimkonna hüvanguks Ikarose lend – kõrgelt kukkumine hooletuse tõttu Kuldvillak- kullast jääranahk Gordioni sõlm – probleemide pundar Moirad- saatusejumalannad Sireenid- laulvad neitsid merel Skylla ja Charybdis- kaks suurt võrdset ohtu oraakel – ennustuskoht, ennustaja muusad- kunstide kaitsejumalannad, 9 tükki Amatsoonid- meestevihkajad, naissõdalased Eepos, Homerose eeposed: loomise aeg, sarnased jooned, teemad, tegelased, näited.
Ettevaatamatus - kergemeelsus ja hooletus. Kergemeelsus Tagajärg võib saabuda, kuid seda üritatakse vältida. Hooletus tagajärge oleks pidanud ette nägema. Isikul puudub teadmine, et teama tegu võib vastata süüteokoosseisule. Nt medõde tegi vale verega ülekande. Mõlema ettevaatamatuse liigi ühiseks tunnuseks on tähelepanematu ja kohusetundetu suhtumine oma süüteokoosseisule vastavasse asjaolusse. Tegemist on kergemeelsuse ja hooletuse ühise tunnusega- hoolsuskohustuse rikkumisega. 11. Tegevusetusdelikt ja selle olemus §13 Tegevusetusdelikt on kohustava normi mittetäitmine, mis toob kaasa karistuse. Isik vastutab tegevusetuse eest üksnes siis, kui ta on õiguslikult kohustatud tegutsema. Ehtne tegevusetusdelikt seaduse tekstis kirjeldatakse tegu, mis väljendub tegevusetuses. Nt elatise mittemaksmine
vähemalt toidu, riietuse ja ajutise majutuse. Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule seni, kuni ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras. 8) Subsidiaarsus ( lähimus )- inimese abistamine tema lähiümbruses 5) Lapse väärkohtlemine- tegu või tegevusetus mis takistab lapse eakohast arengut või valmistab talle kannatusi 9) Erivajadus- vajadus kõrvalise abi järele 18) Ohvriabiteenus- avalik teenus, mille eesmärgiks on kuriteo, hooletuse või halva kohtlemise või füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks langenud isikute toimetulekuvõime säilitamine või parandamine. 15) Heitumus ( encouragement )- meeleseisund mille puhul inimene ei suuda vastu võtta otsuseid enda olukorra parandamiseks 12) Eakate avahooldus- komplekt meetmeid mis aitavad vanuril võimalikult iseseisvalt igapäevaselt toime tulla 24) Laste õiguste koventsioon- kogu kus on kirjas rahvusvaheliselt tunnustatud õigused, mis
suuruse arvestamise juures VÕS § 1025 järgi? Oluline on § 1025 lg 2: kui AA-ja tegutses osaliselt enda huvides, tuleb kahju hüvit suuruse määramisel arvest nende tagajärgedega, mis AA-t ennast ähvardas. § 139 üldsäte kohane. 46. Mis eelduste olemasolul võib soodustatu nõuda ÕKAA korral kahju hüvitamist asjaajajalt? AA-ja võib teat tingimustes soodustatule kahju tekitada, vastuse saab §-st 1022 lg 1 ja 2. üldreeglina vastutab AA-ja hooletuse korral ja kui ei ole, siis peab hüvitama. Erand lg 2, kui AA-ja tegutses soodustatut vahetult ähvardava olulise ohu tõrjumise eesmärgil, siis vastutab ainult raske hooletuse ja tahtluse korral. 47. Mis tähend. õigustamatu asjaajamise pahausksus, mis nõuded võivad tekkida soodustatul asjaajaja vastu, kes ajas tema asja õigustamatult ja pahauskselt? MÕKAA S -> AA 8
töötajate ringil; - on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris; - tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist. • Töötaja vastutab, kui on rikkumises süüdi, s.o. kohustust rikkunud hooletusest, raskest hooletusest, tahtlusest; • Tahtliku rikkumise korral vastutab kogu tekitatud kahju eest + võimalik nõuda saamata jäänud tulu; • Hooletuse tõttu töölepingu rikkumisel vastutab kahju eest, mille määramisel arvestatakse tööülesandeid, süü astet, antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, töötamise kestust, senist käitumist, töötasu.
juuresolekul, kus mõlema ütlused juhtunut kohta ilma muude tõendite olemasoluta on kaalult võrdsed siis tekibki olukord, kus kahtlustatava süü osas jääb kõrvaldamata kahtlus, mis tõlgendatakse tema kasuks ja isik jääb süüdi mõistmata. Ohvriabi on tasuta avalik sotsiaalteenus, mille eesmärgiks on säilitada või parandada ohvri toimetulekuvõimet. Õigus pöörduda ohvriabisse on kõigil inimestel, kes on langenud hooletuse või halva kohtlemise, füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks. Igal inimesel, kellele on põhjustatud kannatusi või tekitatud kahju, on võimalik saada nõustamist sõltumata sellest, kas kahju tekitaja on tulnud avalikuks ja kas tema vastu on algatatud kriminaalmenetlus. Ohvriabitöötaja poole võib alati pöörduda, kui tahetakse oma probleemidest rääkida vajatakse tuge oma murede lahendamiseks või sootuks oma olukorrast välja pääsemiseks õiget lahendust leida.
sisse hakkab imbuma, siis tuleb varsti ette koht, kus enam seda vett läbi ei lase. Seda kohta nimetatakse sette- ja kivimikihtideks. Seal asubki puhas joogivesi. Inimesed on selle vee kättesaamiseks leiutanud kaevu. Kui põhjavesi tuleb näiteks orust välja, siis tekib allikas. Allikas voolab jõgedesse, järvedesse ja merre. Nagu me teame, et märg muld on porine ja poriloigust vett ei jooda. Muld rikastab ja puhastab vett. Põhjavesi võib ka saastuda. Tavaliselt juhtub see inimese hooletuse tõttu. Seal kus kasutatakse palju vett, seal puhastatakse ja filtreeritakse seda vett. Tallinn saab oma vee Ülemiste järvest. Põhjavete võib ka sattuda kahjulikke või ka lausa mürgiseid aineid. Kui sa kastad lilli, siis osa läheb taimedele joogiks ja osast saab põhjavesi. Kasutatud kirjndus ,,Eesti loodus" ,,Õpilase loomaentsüklopeedia" ,,ENE" nr 7 http://www.envir.ee/1113 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2008/pohjavesi_nelenomm.htm
ajal või lahkub lõplikult töölt ette teatamata. Kolmandatele isikutele tekitatud kahju -Töötaja vastutab kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest. -Kolmas isik ei või kahju hüvitamist nõuda töötajalt, vaid ainult tööandjalt. -Tööandja peab kahju ise hüvitama. -Pärast seda võib tööandja nõuda kahju hüvitamist töötajalt. -Kui töötaja on tekitanud kahju tahtlikult, on tal kohustus kahju ise hüvitada. -Kui töötaja on kahju tekitanud hooletuse tõttu, peab tööandja arvestama mitmete asjaoludega. Varalise vastutuse kokkulepe -Varalise vastutuse kokkuleppe puhul vastutab töötaja tema käsutusse antud vara eest. -Sel juhul peab tööandja maksma töötajale hüvitist. -Kirjas peab olema, mis vara on töötajale antud ning kus ja mis aja jooksul ta vastutab. -Töötaja saab varalise vastutuse võtta ainult siis, kui ta saab selle vara allesoleku tagada. -Kahjuhüvitise suurus pannakse paika igal juhtumil eraldi.
töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. § 645. Töö lepingutingimustele mittevastavusele tuginemise erisused (1) Tellija võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui: 1) lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu; 2) töövõtja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest tellijale. (2) Töö ülevaatamise kohustuse täitmata jätmise korral võib oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev tellija tugineda asja lepingutingimustele mittevastavusele, mille ta oleks võinud asja ülevaatamisega avastada, üksnes juhul, kui ta tõendab, et tööl oli niisugune
Tal oli võimalus enne tellimuse vastuvõtmist ja kääride ning triikrauaga kallele minemist teha kanga kohta eeltöö ning siis EAEI53 otsustada kas võtta tellimus vastu või kasutada vastavaid meetmeid kanga töötlemisel, kui neil puudus eelnevalt kanga kohta info. Võib rõhuda VõS§104'le ja öelda, et ateljee oli kangaga hooletu ja kangast rikuti hooletuse ja ebakompetetnsuse tõttu. Seega langeks vastutus ateljee kanda, kes peaks kahjud hüvitama. V-5 Uno F. sõlmis lepingu OÜ-ga Väikeehitus eramu ehitamiseks. Eramu ehitati valmis ja vastuvõtuakt koostati poolte poolt 20. septembril 2007. a. Vastuvõtmisest 3 kuu möödudes ilmnes, et seintesse olid tekkinud kuivamise ja maja vajumise tõttu praod, tugeva vihmahoo puhul hakkas katus sadevett läbi laskma. Uno F. pöördus pretensiooniga OÜ poole, et garantii korras ehitusvead kõrvaldada
Võime öelda, et A ei kujutanud kellelegi mingit ohtu, tegelikult hädakaitse seisundit ei olnud, B on hädakaitse piire ületanud, seda enda teadmata. Süü tasand, kus hindame, kas B oli süüdi asjaolude hindamisel või mitte. Kui makett oli äravahetamiseni sarnane päris püstoliga, siis võiksime öelda, et B ei olnud isegi hooletu. Kui keskmisele kvalifitseeritud turvamehele oleks pidanud olema arusaadav, et tegemist on maketiga, vastutab B hooletuse tõttu § 139 järgi. 35. Missugused on tagajärje ebaõigsuse teooria ja missugused teo ebaõigsuse teooria seisukohad ning mis on nende teooriate tähtsus deliktilise vastutuse jaoks? Eristame kahte õigusvastasuse kindlaks tegemise teooriat: 1) tagajärje ebaõigsuse teooria, 2 ) teo ebaõigsuse teooria. Esimese järgi tuletatakse kahju tekitamise õigusvastasus ainuüksi saabnud tagajärjest ehk tegu loetakse õigusvastaseks ainult seeõttu, et see on kahjustanud
satuks muul viisil halvemasse olukorda. Seetõttu on tööandjal üldtunnustatud põhimõtte kohaselt kohustus võimaldada töötajate esindajale tema ülesannete täitmiseks aega, mille eest makstakse töötajale töötasu. Töötasu maksmine töötamise takistuse korral Tööandja peab maksma töötajale keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil töötaja ei saa tööd teha: töötaja isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel, kui töötajalt ei saa töö tegemist oodata muul tema isikust mittetuleneval põhjusel. 19. Töötasu vähendamine: põhjused ja kord. Töötaja õigused töötasu vähendamisel (TLS, TLS selgitused, TLSE seletuskiri, loengus ja seminaris käsitletud küsimused) Tööandja võib töötasu vähendada: kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul, mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla töötasu alammäära.
kahe ülalpeetavaga töötajal 8000 kroonini ning kolme ülalpeetavaga töötajal 9500 kroonini. Kahju hüvitamine. Töötaja vastutab üldjuhul ainult süü olemasolul. Kui töötaja oma süüd tunnistab ja on nõus kahju hüvitama, võib ta anda nõusoleku kinnipidamiseks töötasust. Kui töötaja süüd ei tunnista, peab tööandja pöörduma töövaidlusorganisse. Vastutuse ulatus: · tahtluse korral näeb seadus ette vastutuse kogu kahju (sh saamata jäänud tulu) eest; · hooletuse puhul vastutab töötaja kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, töötamise kestust, senist käitumist, töötasu, tööandja võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks; · töötaja omavolilise töölt lahkumise korral on tööandjal õigus nõuda hüvitist töötaja 1 kuu keskmise töötasu ulatuses, kui ei tehta tasaarvestust. Nõue tuleb esitada 20
töötaja kasutab töö tegemisest keeldumise õigust. Selline õigus tekib tal siis, kui ta kasutab puhkust või esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid. · Teatud erilistel juhtudel tuleb töötasu maksta ka töötamise takistuse korral. Töötaja peab maksma töötajale keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil töötaja ei saa tööd teha töötaja isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel või kui töötajalt ei saa töötegemist oodata muul tema isikust mittetulenevatel põhjustel. · Töötasu alandamist võib tööandja kohaldada üksnes juhul, kui töötaja rikkus tööandja selget ja õigeaegset juhist töö tulemuste kohta ja juhise andmine oli töölepingus ettenähtud tööülesannete täitmise eesmärki, loodetud tulemuste saavutamise
töötajate ringil; - on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris; - tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist. Töötaja vastutab, kui on rikkumises süüdi, s.o. kohustust rikkunud hooletusest, raskest hooletusest, tahtlusest; Tahtliku rikkumise korral vastutab kogu tekitatud kahju eest + võimalik nõuda saamata jäänud tulu; Hooletuse tõttu töölepingu rikkumisel vastutab kahju eest, mille määramisel arvestatakse tööülesandeid, süü astet, antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, töötamise kestust, senist käitumist, töötasu. Koostas: Priit Siitan Lektor
Kui kirjalikus lepingus on küll kokku lepitud, et muudatused on kehtivad vaid kirjaliku vormi andmisel, siis juhul, kui mõlemad pooled on aktsepteerinud suulist lepingu muudatust, ei saa teine pool hiljem tugineda muudatuse tühisusele vorminõuete mittejärgimise tõttu. TsK eeldas vastutuse tekkimise alusena süü olemasolu. VÕSi kohaselt eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Vaid erijuhtudel, mis transpordilepinguid ei puuduta, vastutab rikkuja hooletuse määra aluseks võttes, näiteks tasuta riietehoidmine. VÕSi kohaselt võib kokkulepitud tasu maksmisega viivitamise korral alati viivist nõuda. Kui viivise määra ei ole lepingus kokku lepitud, on selle suuruseks ca 10 aastas. Kui teenuse osutajale tundub, et 10 aastas ei korva temale viivitamisega tekitatud kahju hüvitamist, võib ta esitada kahju kompenseerimiseks eraldi nõude. Kui TsK reguleeris vedu vaid mõnes
- on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris; - tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist. Töötaja vastutab, kui on rikkumises süüdi, s.o. kohustust rikkunud hooletusest, raskest hooletusest, tahtlusest; Tahtliku rikkumise korral vastutab kogu tekitatud kahju eest + võimalik nõuda saamata jäänud tulu; Hooletuse tõttu töölepingu rikkumisel vastutab kahju eest, mille määramisel arvestatakse tööülesandeid, süü astet, antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, töötamise kestust, senist käitumist, töötasu. 13
üksnes juhul, kui töötaja rikkus tööandja selget ja õigeaegset juhist töö tulemuse kohta ning juhise andmine oli töölepingus ettenähtud tööülesannete täitmise eesmärki, loodetud tulemuse saavutamise tõenäosust ning kohustuse täitmise sõltuvust tööandja ja teiste töötajate kohustusi arvestades mõistlik. Kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. Kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
