varakristluses polnud palju kaunistusi. Püha Peetri kirik- viielööviline ja maailma suurim. Vatikani keskus. Seal asus kunagi varakristlik basiilika, mis asus Püha peetruse haual , kuid see lammutati ammu. Bütsantsi kunst Bütsantsi kultuur toetub hellenismile, kasutusel on kreeka keel, mõjutused idamaade kultuurist. Kirik allub keisrile, kuigi kirikupeaks on konstantinoopoli patriarh. Paavst vs patriarh. 1054- kirikulõhe( läänes katolik, idas õigeusk) ARHITEKTUUR: hiilgeaeg oli 6.sajandil, uus tõus 9.sajandil. kirikud olid tsentraalehitised,põhiplaanilt üldiselt ring või ruut. Justinianus I- lasi ehitada Hagia Sophia katedraali Istanbulis- tsentraalehitise ja basiilika ühendamine, suur kuppel, mida toetavad poolkuplid. Bütsantsi kirikuid on säilinud rohkem isegi väljaspool bütsantsi tuumikalasi( nt ravennas, itaalias) Sisearhitektuuris on tähtsal kohal sambad ja kaared, mis on reljeefidega kaunistatud). Ehitati ka kirikuid, mis meenutavad kreeka risti e
eKr. Egiptuse ajalugu jaotatakse kolmeks perioodiks. 1 Vana riik , mis eksisteeris aastatel u 2650-2100 2. Keskmine riik , mis eksisteeris aastatel u 1950-1650 3. Uus riik , mis eksisteeris aastatel u 1550-1075 Egiptuse sisemise ühtsuse ja valitsejate võimu ning autoriteedi kõrgaeg oli Vana riigi perioodil. Keskmise riigi ajajärgul oli riigi riigi juhtimises osa ka piirkondade noomide asehaldurid, kelle tahet tuli arvestada kõige vägevamalgi valitsejal. Välise võimsuse hiilgeaeg langeb aga Uue riigi perioodi, sest siis alistasid egiptlased Palestiina ja Süüria Egiptusest kujunes suurriik, kus valitseja kõrvale tõusis teine tugev jõud elukutseline preesterkond. Aastaid 1075-525 eKr nimetatakse Hilis-Egiptuse perioodiks. Vaarao oli piiramatu võimuga valitseja, kelle isik ja võim olid jumalikud. Vaaraode võimu kõige suurejoonelisemaks materiaalseks kehastuseks olid püramiidid ,
“La messe de nostre dame”-esimene terviklik missa ITAALIA KULTUU2 14. saj – Trecento 14. Saj Itaalia kultuuri nimetus See on tugevate linnriikide ja majandusliku tõusu sajand MADALMAADE MUUSIKA 15.-16. SAJANDIL Madalmaade vokaalpolüfoonia kõrgaeg Belgia, Holland, Luxembourg ja Kirde-Prantsusmaa – Burgundia hertsogiriigi kultuuriline tervik. 1419-67 hiilgeaeg, 1474-77 riik lagunes Burgundia sõdade käigus 15. Saj algul pakkus Burgundia peavarju erineva kultuuritaustaga muusikutele ja kunstnikutele üle Euroopa, kes lahkusid sõdadest nõrgestatud kodumaalt Inglise õukonnamuusikud tõid mandrile kaasa uue väljenduslaadi – laulmine paralleelsetes tertsides ja sekstides. Sellest kasvas välja uusaegse Euroopa muusikale iseloomulik harmooniakeel.
Poseidoni tempel Paestumis, Akropol antiikajal Propüleed LõunaItaalias Kreeka ehituskunst hiilgeaeg algas 5. sajandil e. m. a. Lahutamatult seostub selle klassikalise ajastuga kuulsa riigimehe Periklese nimi. Tema ajal alustati tookordses kultuuri ja kunstikeskuses Ateenas suurejoonelisi ehitustöid. Need koondusid vanale kindlusemäele Akropolile. Ka varemete põhjal saab otsustada, kuivõrd kaunis pidi olema kunagine Akropol. Sinna pääses läbi samastatud väravaehitise Propüleede. Paremat kätt,
Eluolu ja usk Vana-Kreekas ja Vana- Roomas Kool ja Haridus : Kreekas : Kooli mindi ~ 7.aastaselt.Kooli haridus oli tasuline , käisid koolis ainult rikaste vanemate POJAD. Poistele õpetati koolis , lugemist , aritmeetikat ja kirjutamist. Õpilased kirjutasid puust pulgakestega tahvlite peale. Igal ühel oli oma tahvel , polnud ühte suurt , kuhu peale kirjutati. Tähtsal kohal olid ka kehakultuur ja tantsu tunnid. Vaesematest perekondadest pärit lapsed ,õppisid kodus. 18.aastaselt hakati õpetama poistele võitluskunsti ,et nad saaksid sõtta minna. Ka tüdrukud oskasid lugeda ja kirjutada ,aga see polnud nii oluline , kui see, et nad oskaks majapidamistöid. Spartas oli kord karmim , seal saadeti juba 7.aastaselt sõjaväebarakkidesse, seal anti nii vähe süüa ,et poisid pidid varastades süüa juurde teenima. Sparta tüdrukud käisid võimlemis-, tantsu-ja laulutundides. Roomas oli kolm koolide astet: 1) algkool 2) grammatiku ko...
väljaspool Kreekat. Neid leidub rohkesti Sitsiilia saarel ja Lõuna-Itaalias. Kuulsaim neist on võimas merejumal Poseidoni tempel Paestumis Napoli lähedal, mis mõjub veel raskepärase ning nagu madalajalgsena. Päris-Kreekas asunud vanemaist dooria templitest oli tähelepanuväärseim praegu varemeis seisev peajumal Zeusi tempel Olümpias (vt. ülalpool), kreeklaste pühas linnas, kust muide said alguse olümpiamängud. Kreeka ehituskunst hiilgeaeg algas 5. sajandil e. m. a. Lahutamatult seostub selle klassikalise ajastuga kuulsa riigimehe Periklese nimi. Tema ajal alustati tookordses kultuuri- ja kunstikeskuses Ateenas suurejoonelisi ehitustöid. Need koondusid vanale kindlusemäele Akropolile. Ka varemete põhjal saab otsustada, kuivõrd kaunis pidi olema kunagine Akropol. Sinna pääses läbi samastatud väravaehitise- Propüleede. Paremat kätt, veel väljaspool
mille ta lõik kindlale näitlejale, kes seda nõrgaks pidas ning näidend ise oli ka edutu. · Wilde muinasjutud on kogutud proosaraamatutesse ,,The Happy Prince" ja ,,A house of Pomegranats". · Satiirilised novellid: ,,Lord Arthur Savile's Crime". · 1890.aastal ilmub ,,Dorian Gray portree" · Näidendid: ,,Lady Windermere's"(1892), ,,A woman of no Importance" (1893), ,,The Importance of Being Earnest" (1984) ja ,,An Ideal Husband". Nendest alates algas Wilde hiilgeaeg, mis kestis 3 aastat. Wilde tunnistas näidendite nõrkust, kuid need tegid ometi inimestele nalja. · Wilde oli moejünger, võluja, sübariit, maiasmokk, kunstnik, kunsti toetaja, kirjanik, jutustaja, valitseja, kloun kõik kokku. Tema hääl võlus inimesi ning ta saavutas mingi omapärase võlu ümbritsevate üle. · Tähelepanuväärsed teosed: ,,Salmoné" (1892), ,,A Florentine Tragedy" ja ,,La Sainte
suguvõsa ehk Karolingide valitsemisega, sellepärast on sel ajal kultuuri elavnemine tuntud kui Karolingide renessanss Frangi õukonda kogunenud õpetlased uurisid kirikuisade teoseid ja Piiblit, kirjutati paljusid teoseid ümber ja tänu sellele on paljud antiikteosed tänaseni säilinud, seda tehti hariduse ja kultuuri edendamiseks, hakati jama koole Karolingide renessanss oli otseselt seotud Frangi valitsejatega ja jäi selle tõttu sama lühikeseks kui Frangi riigi hiilgeaeg, raamatute ümberkirjutamise traditisioon püsis vähestes kloostrites ja koolid jäeti unarusse 24. Ristiusk ja kirik I Usk Keskaja inimesed olid enamasti sügavalt usklikud, määras selle kuidas nad igapäevaselt käituvad Risti usu põhiseisukohad kujunesid antiikajal, peamine usu allikas oli Piibel ja v kirikuisade teosed, hilisemad autorid korrigeerisid olemas olevaid seisukohti ja sellepärast toimusid muutused ristiusu õpetuses
Pani aluse kirjanduse uurimisele. Rajas luules moosa värsikunsti teooria. Arendas luulekeelt. Väljapaistvaim armastus-ja loodusluule kirjutaja. 4) Kirjandusvoolud Romantism - Kirjandus- ja kunstivool, mis käsitles elu subjektiivselt ilusmana kui see tegelikult oli Realism - Kirjandus-ja kunstivool ,mis taotleb tegelikkuse objektiivset ehk tõepärast kujutamist. Ekspressionism - Kirjandus-ja kunstivool, mis tekkis 20. sajandil maalikunstis. Hiilgeaeg I maailmasõja ajal. Esikohal kirjaniku enese mõtted, muljed. N:Under, Barbarus, Visnapuu. Kubism - Kirjandus-ja kunstivool, mis kujutab objekte geomeetriliste põhivormide kaudu. Sai alguse Prantusmaal 20. sajandi algusel (Picasso, Cezane) Naturalism - Kirjandus-ja kunstivool, mis pidas oluliseks inimelus keskkonda, pärilikkuse tegureid, ajalugu ja instinkte. Impressionism - Kirjandus-ja kunstivool, mis sai alguse 1860. aastatel Prantsuse maalikunstis (Monet,Degas, Renoir, Rodin)
tervist. Sofistid Sofistid juurdlesid inimeste k�itumise ja moraalik�simuste �le. *********************************************************************************** KLASSIKALINE PERIOOD 500-338 a. eKr Kreeka-P�rsia s�jad - Kreeka polised V.-Aasia idarannikul langesid P�rsia k�tte; p�rslased said kreeklastel Maratoni lahingus l��a; Kreekasse tungis p�rslaste hiigelv�gi; Kreeka poliste v�ed purustasid P�rsia laevastiku ja hiljem ka maav�e Kreeka hiilgeaeg - Sparta ja Ateena omavahelised suhted olid pingelised; Ateenas kujunes demokraatlik riigikord, eesotsas seisis poliitik Perikles, Ateena oli t�htsaim majandus- ja kultuurikeskus Peloponnesose s�da - Ateena ja Sparta vahel puhkes s�da, mis oli tasakaalus; s�da l�ppes Sparta v�iduga Sparta �lemv�im - Sparta s�lmis liidu P�rsiaga ja domineeris kogu Kreekas; teistes linnriikides tekitas see vastuolu ja omakorda andis Ateenale v�imaluse; Teeba
isandaks, seati sisse neljavalitsus, korrastati maksusüsteeme. Sündmused: Rooma riik jaotati Lääne-Roomaks ja Ida-Roomaks. Isikud: Diocletianus ja Constantinus. Suur rahvaste rändamine ja Lääne-Rooma langus (375-476) iseloomulikud jooned: Rooma nõrgenemine, palju sissetunge. Sündmused: Kukutati viimane keiser Lääne- Roomas Romulus Augustulus 476. aastal. Isikud: Romulus Augustulus, Alarich, Attila Ida-Rooma viimane hiilgeaeg (476-568) iseloomulikud jooned: Hakati nimetama Bütsantsiks, orienteeritud kreeka kultuurile. Sündmused: Vallutati tagasi suur osa Rooma riigi Lääneprovintsist, viidi läbi reforme, rahuleping pärslastega. Isikud: Anastasius I ja Justinianus I. 4) Rooma rajasid kaks venda Romulus ja Remus, kes olid Aenease kauged järeltulijad. Imikueas üritas tappa neid nende julm onu. Vennad siiski pääsesid, sest neid imetas emahunt. Üles aga kasvatas üks karjus
elavate ja mõningal määral isegi humoorikate lugudega, mis on tihti sulam erinevatest müütidest ja teistele usunditele iseloomulikest joontest. Eesti loodususundis, nagu mulle tundub, ei pööratagi erilist tähelepanu sellele, kuidas kõik alguse on saanud. Usutakse, et keegi Taat on ilma, ja kõik selle sees, loonud, aga seda kust Taat pärit on sellele väga ei keskenduta. Ehk ei olnud omal ajal selle jaoks aegagi, tuli ju alatasa tööd teha, et hing sees püsiks. Eesti usundi hiilgeaeg jäi ju ajastusse, mil eestlased üks põhjapoolseimaid rahvaid oli ja kliimaatilised olud siinset asustust mitte ei soodustanud ning hiljem, 1208. aastal tuldi lõunast juba ristiusuga, mida tuli sundkorras omaks võtta. Siiski oli nn vana usundi pooldajaid veel 1699. aastal, mil oldi valmis selle eest ka tuleriidale minema. Eks neid vana usundi austajaid olnud hiljemgi, aga siis ei tulnud selle eest enam hige heita. Mulle meeldib loodususundi sõltumatus. Näiteks seletab Eesti usund inmeste
suurendavat. Kirikute seinu katavad maalingud olid samuti naiivselt tõsised, pinnalised ja varjuteta. Tänapäevaks on nad enamasti hävinud või on nende värvid tuhmunud. Erilise pühaliku ja salapärase võlu andsid kirikute poolhämarale sisemusele värvilisest klaasist aknad, nn. vitraazid, mis tol ajal katusele tulid. Eri värvi, sügavates ja küllastunud toonides klaasist moodustati pildid, kus piirjoonteks olid tumedad tinaraamid. Vitraazide tõeline hiilgeaeg saabus küll järgmisel - gooti ajastul Jätkus ka raamatuillustratsioonide - miniatuurmaalide õitseaeg. Romaani stiili elamute sisustus oli väga lihtne ja napp. Igapäevaste esemete hulgas omab suurt tähtsust kirst, mis asendas laudu, toole, asemeid ja kappe. Hiljem, kui kirst omandas erilise koha teiste sisustuselesemete hulgas, tehti talle küllaltki kõrged jalad ning esipind kaunistati nikerdustega. Sel ajal ilmub mööbel istumiseks olles tervenisti valmistatud treitud detailidest
lääniõiguse alusel kasutada antud. 3. mail 1783. aastal muutis Vene keisrinna Katariina II kõik läänimõisatest rüütlimõisad täieõiguslikuks eraomandiks ehk pärusomandiks. Eramõisatena püsisid rüütlimõisad kuni 1919. aasta riigistamiseni ehk maareformini.4 18. sajandi algul toimunud Põhjasõjas laastati taas kord pea kogu Eesti. Tollal jäid terveks väga vähesed mõisahooned. 18. sajandil algas aga mõisate ja aadliomavalitsuse hiilgeaeg. Vene ja Rootsi vahel 18. sajandi algul toimunud Põhjasõjas alistusid Eesti alad Vene kroonile tingimusel, et säilivad kõik endised aadlike õigused ja privileegid, nn balti erikord. Tegelikult aadlike õigusi isegi suurendati ning lisaks hakkas siinne aadelkond mängima olulist rolli 1 http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%B5is 2 http://www.mois.ee/ajalugu/ 3 http://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%BC%C3%BCtlim%C3%B5is 4 http://www.mois.ee/liigid.shtml 2 Tsaari-Vene võimuladvikus
V: Vana riigi ajal kujunesid välja enam- vähem kõik Egiptuse tsivilisatsiooni olulisemad tunnused: eelkõige rangelt hierarhiliselt korraldatud riik ja ühiskond, mis allus jumalikustatud kuninga piiramatule võimule, ning Egiptuse usk oma arvukate jumalate ning rõhutatud tähelepanuga inimese saatusele pärast surma. Sellest perioodist pärinevad kuningate võimu ja jumalikkust kehastavad suured püramiidid Memphise lähedal nüüdses Gizas. Uue riigi periood oli Egiptuse välise võimu hiilgeaeg. Egiptlased olid hüksoslastel õppinud hobukaarikute kasutamist ja nende kaarikuvägi kujunes ähvardavaks jõuks Lähis-Idas. Egiptusest oli saanud tõeline suurriik, mis oma suurima ulatuse saavutas vaarao Thutmosis III valitsemise ajal. Tihenesid suhted naabritega, tugevne Ülem- Egiptuses Teeba Amoni preestrite võim. Uue riigi ajast on pärit Kuningate org, Ramses II tempel, Tutanhamoni hauakamber. 4. Miks on tähtsad: Suured püramiidid, Kuningate org, Memphis, Niilus, astmikpüramiid,
KOOL Õppekava nimetus Eesnimi Perenimi Nakkusturundus Referaat Juhendaja Koht 2015 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.NAKKUSTURUNDUSE OLEMUS.......................................................................................4 2.MEEDIUMID..........................................................................................................................5 2.1Populaarseimad meediumid...............................................................................................5 3.NAKKUSTURUNDUSE VIISID............................................................................................7 4.POSITIIVSED JA NEGATIIVSED ...
tiksinud need kuulsusrikkad 700 aastat, mil võõrvalitsejad, nende seas kauaaegseimad asunikud baltisakslased, olid end Liivi- ja Eestimaa aladel justkui kodus tundnud. Nad olid siia tulnud erinevatel põhjustel: tooma ristiusku, edendama kaubandust, laiendama oma valdusi. Pärast neid käisid meie esivanemate maadest ehk sakslaste vallutatud aladest üle veel mitmed võõrvalitsejad, nende hulgas rootslased, poolakad, venelased. Teatava kindlustunde andis sakslastele Balti erikord, mille hiilgeaeg oli küll juba 18. sajandil ära olnud. ,,Balti tragöödia" sündmustiku ajaks oli sakslaste võim Balti aladel otsakorrale jõudmas. Need alad, mille olid baltisakslaste esivanemad oma järeltulijate hüvanguks vallutanud, hakkasid käest libisema. Kodu, kodumaa ja identiteedi tunnetus ei olnud enam kuigi selge. ,,Balti tragöödia" peategelasel Aurelil oli kodu, see oli Lobergi mõis praegustel Läti aladel mõnekümne kilomeetri kaugusel Eesti piirist
Narmer (Menes on kreekapärane, Narmer aga Egiptuse keeles)) enda riigi Alam-Egiptusega (Memphis rajati Menese poolt; kujunes hieroglüüfkiri). Egiptuse ajalugu jaguneb neljaks perioodiks: Vana riik (u. 2650-2100 eKr.) - valitsejate võimu ja stabiiluse kõrgaeg (püramiidid Gizas). Keskmine riik (u. 1950-1650 eKr.) - võimukeskus koondus Teebasse ja perioodi lõpetab Aasiast pärit hüksoslaste sissetung deltasse. Uue riigi periood (u. 1550-1075 eKr.) - võimsuse hiilgeaeg (hobukaarikud), mil alistati Palestiina ja Süüria (hetiidid ja Kadeži lahing). Selle perioodi kuulsaimad valitsejad olid Thutmosis III ja Ramses II. Hilis-Egiptuse periood (u. 1075-525 eKr.) - periood, kus esinesid ka võõramaised valitsejad (assüürlased). 4. saj.- 30 eKr. - Kreeka päritolu valitsejad. Kuningavõim Vaarao oli piiramatu võimuga valitseja, kelle isik ja võim olid jumalikud (Ra poeg). Oli sõjaväe ülemjuhataja,
o Kreeka-Pärsia sõjad 500-478 eKr : VI sajandi teasel poolel langesid Kreeka linnriigid Väike-Aasia läänerannikul Pärsia võimu alla. 490.a eKr sai Pärsia kuningas Dareios Maratoni lahingus lüüa. Salamise merelahingus purustasid Kreeka linnriigid Pärsia laevastiku ja aasta hiljem ka Pärsia maaväe. Pärslased tõrjuti Kreekas ja Egeuse mere piirkonnast välja o Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr : Sparta ja Ateena võimsaimad riigid Kreekas, kuid omavahelised suhted pingelised. Ateenas kujunes demokraatlik riigikord. Ateenast kujunes Kreeka tähtsaim majandus-ja kultuurikeskus o Peloponnesose soda 431-404 eKr : vastuolud Ateena ja Sparta vahel lõid lõkkele suure sõjana. Laastav sõda lopes Sparta täieliku võiduga,mis tegi ajutiselt lõpu Ateena võimsusele
- Akordijärgnevused Eelkäijad - Sündis 1900. paiku Ameerikas. - Ühendab endas Euroopa, Ameerika ja Aafrika muusikatraditsioone. - Afroameerika muusika on mustade orjade pärand.(töölaulud, gospel, spirituaalid) - Improvisatsioonilisus. - Eeslaulja ja koori vaheldumine. - Vaba rütmitunnetus. - Marsiorkestrite pillid osteti ja mustanahalised hakkasid improviseerima. - Otsesteks allikateks ka ragtime ja bluus. Ragtime - Hiilgeaeg ligikaudu 1890-1915. - Arendasid välja mustanahalised (lõuna-ja lääneosariikides) kõrtsides ja tantsusaalides. - Esimene stiil, mida aksepteerisid ka valged. - Algul vaid klaverimuusikas (kirjapandud, puudus improvisatsioon). - Paarisarvulises taktimõõdus ja marsitempos. - Scott Joplin - peetakse ragtime kuningaks. - Hiljem kandus ka orkestrimuusikasse. Bluus - Kujunes 19.saj teisel poolel Ameerika lõunaosariikides.
Kaotas nägemise 6 aastaselt. Tõi souli valge muusika elemente, nt kantri muusikast. Tõeliselt andekas muusik. Tuntumad hitid: Georgia on my mind, hit the road jack, whatd I say Souli kuninganna- Aretha Franklin " Respect" Soulis palju plaadifirmasid. Detroidis- "Motown" , hüüdnimeks Hitsville. Plaadifirma looja Berry Gordy. Jackie Wilson- "Reet petite" Muusika oli mõeldud nii valgetele ja mustadele Miracles- " Shop Around" Stevie Wonder- fingertips. Hiilgeaeg 72-76. Käis rolling stonesiga Ameerika turneel. Grammy pala eest superstition You are the sunshine of my life Olulisem album : Songs of the Key of life Pärjatud grammyde ja kuldplaatidega. The Supremes- Baby love Jackson 5 66. aastal , kvintett. Eriliseks M. Jacksoni hele hääl. Esimesed 4 singlit jõudsid kohe edetabeli ette otsa. Hiljem MJ vahetas plaadifirmat ja hakkas tegema soolokarjääri. Enimmüüdud plaat Thriller aastast 82
põlluharimiseks vajalik maa väljaspool linnamüüre) dd) kreeka tuntuimate filosoofide (Sokrates, Platon, Aristoteles) tegevus ee) Rooma võimu alla langes viimane hellenistlik riik Egiptus (Kreeka alad olid Rooma riigi koosseisu läinud sajand varem) ja sellest aastast alates ei saa enam Vana-Idamaade mõjust rääkida, Roomast oli saanud mõjuvõimas impeerium ff) demokraatia hiilgeaeg Ateenas (vt kodus kindlasti õpikust lk 111-112) 2. Kujutle, et koostamisel on õpilastele mõeldud käsiraamat, mis koondab lühiülevaateid ajaloo kursuses läbi võetud sündmuste kohta. Sina oled selle käsiraamatu üks autoritest ja Sinu ülesanne on kirjutada käsiraamatusse kokkuvõte Trooja sõja ja Peloponnesose sõja (nimetatakse ka Peloponnesose sõdadeks) kohta. Jälgi, et tekst oleks informatiivne, ülevaatlik, mitte detailidesse laskuv, lisa
sealhulgas akantuse lehtede kujutised. Imelikul kombel on aeg kõige rohkem halastanud vanematele dooria templitele just väljaspool Kreekat. Neid leidub rohkesti Sitsiilia saarel ja Lõuna- Itaalias. Kuulsaim neist on võimas merejumal Poseidoni tempel Paestumis Napoli lähedal, mis mõjub veel raskepärase ning nagu madalajalgsena. Päris-Kreekas asunud vanemaist dooria templitest oli tähelepanuväärseim praegu varemeis seisev peajumal Zeusi tempel. Kreeka ehituskunst hiilgeaeg algas 5. sajandil e. m. a. Lahutamatult seostub selle klassikalise ajastuga kuulsa riigimehe Periklese nimi. Tema ajal alustati tookordses kultuuri- ja kunstikeskuses Ateenas suurejoonelisi ehitustöid. Need koondusid vanale kindlusemäele Akropolile. Ka varemete põhjal saab otsustada, kuivõrd kaunis pidi olema kunagine Akropol. Sinna pääses läbi sammastatud väravaehitiste. Paremat kätt, veel väljaspool väravaid, kerkis kõrgel terrassil väike,
ugri hõimud. Idaslaavlased austasid surnuid ning esivanemaid, kummardasid loodusjõude.Nende paljude jumalate seast tõusis enim esile pikse-ja sõjajumal Perun. Tihe suhtlemine ja ühised huvid tõid kaasa lähenemise ka usuküsimustes. Bütsants nägi siin võimalust tugevdada mõju Vana-Vene riigi üle.988.aastal lasi vürst Vladimir end ühes kogu kaaskonnaga ristida ja kehtestas uue usu ka oma riigis. Vana-Vene riigi ajal hiilgeaeg saabus Vladimiri järglase Jaroslav Targa ajal. Muu hulgas vallutas Jaroslav 1030.a. Ka Tartu.Pärast Jaroslavi surma vallutasid eestlased linnuse tagasi ja taastasid oma sõltumatuse.Riigi õiguskorra kindlustamiseks lasi Jaroslav koostada kirjaliku seadustekogu "Vene õigus", mis püüdis likvideerida slaavlaste omast veritasu.Kuna Kiievi vürstid jagasid surres oma valdused poegade vahel, siis puhkesid ülemvõimu pärast alatasa tülid ja kodusõjad, mis viisid riigi killunemiseni.
Selliste protsesside tagajärjel kaotavad galaktikad oma väljakujunenud tasakaalulise struktuuri ning alata võib kosmilise gaasi tormiline voolamine galaktika keskpunktis asuva musta augu suunas. Tulevik võib ka meie kodugalaktikale tuua helgemaid hetki. Arvutused näitavad, et Linnutee ja meie lähim suur naaber - Andromeeda galaktika - liiguvad kokkupõrke kursil. Kui paari miljardi aasta pärast Linnutee ja Andromeeda galaktika kokku põrkavad, võib saabuda sõna otseses mõttes uus hiilgeaeg. Muidugi pole tegu siis enam päris selle galaktikaga, millega harjunud oleme. Mõne kauge galaktika kaugelt planeedilt siiapoole suunatud teleskoobis lööb särama hoopis noor hiidgalaktika - Linnutee ja Andromeeda sulam, mille keskel võib puhkeda uus kvasar. Kahjuks pole meist enam selle hiilguse tunnistajaid.
Õppetekstid peamiselt antiikautoritelt. 10. Ülevaade Vana-Vene riigi ajaloost ja ristiusu vastuvõtmisest. Asulad rajati kahe suure jõe äärde. Idaslaavlased liikusid üha enam põhjapoole soomeugrilaste aladele. Tee varjaagide juurest kreeklasteni läks mööda suuri jõgesi, eriti kasutasid seda viikingid. Varjaagide pealik Rjurik asus valitsema vene riiki nende endi soovil, Oleg pani aluse Vana-Vene riigile vallutades Kiievi. Jagoslav Targa ajal oli hiilgeaeg. Valdused Mustast merest Läänemereni. Lasi koostada Vene õiguse. Vürstid jagasid poegade vahel valdused, mis tingis tihedad kodusõjad. Soodustas ka Ülikkonna tõus ja soovimatus mitte alluda Kiievi vürstile. Tegelik võim kuulus nn osastisvürstile. Vene alade tuumik kandus põhja poole kus jagunes kaheks Vladimir-Suzdali vürstiriik ning Novgorodi riik. Idaslaavlased austasid surnuid ning esivanemaid, kummardasid loodust. Pikse ja sõjajumal Perun
Kuningate võim ulatus nüüd Egiptuse piiridest kaugemale: Egiptuse ülemvõimule allutati Nuubia põhjaosa. Egiptuses loodi elukutseline sõjavägi, mis tagas julgeoleku riigi piiridel ja hoidis Nuubiat vaaraode võimu all. 14. Kirjelda Uue riigi poliitilist ajalugu Egiptuses? Umbes 1550-1075 aasta eKr ajasid Teeba valitsejad hüksoslased Egiptusest välja ja taastasid riigi ühtsuse. Uue riigi aeg oli Egiptuse välise võimsuse hiilgeaeg. Egiptlased olid hüksoslastelt õppinud hobukaarikute kasutamist ja nüüd kujunes nende kaarikuvägi ähvardavaks jõuks kogu Lähis-Idas. Edukate sõjaretkedega alistasid Egiptuse kuningad oma võimule Palestiina ja Süüria. Ka kogu Nuubia oli Egiptuse võimu all. Egiptuses oli saanud tõeline suurriik, mis oma suurima ulatuse saavutas vaarao Thutmosis III ajal. ( Valitses 1468-1436 eKr ) Kujunesid diplomaatilised sidemed Aasia valitsejatega. Egiptuse tähtsaim usukeskus Uue riigi ajal oli
kommete ja usundi alusel. Poliitilised arengud - valdav osa kreeka klassikalisest kultuurist seostub Ateenaga ja koondub periklese valitsusaega - kujunes kaks võimukeskust: A . Lõuna-Kreeka linnriike koondav Peloponnesose liit, juhtivaks jõuks Sparta B. Egeuse mere äärsed linnriike koondav Ateena e. Deelose mereliit, mida juhtis Ateena - esialgu oli tugevam Ateena, Periklese valitsusaeg 460-430 eKr oli Ateena hiilgeaeg Miks oli Periklese valitsusaeg nii oluline? (lk. 104, 150 + Vanaaeg 6 kl. § 33) Ateena domineerimise lõpetas Peloponnesose sõda 431-404 ja algas Sparta ülemvõimu ajajärk (Sparta liidus Pärsiaga) 4.saj I poolel tõusis valitsevaks Teeba (pärast Leuktra lahingut Spartaga 371 a) 4 saj keskel algas Makedoonia tõus. 338 eKr Chaironeia lahingus purustas Philippos II kreeklased ja ühendas kogu Hellase oma võimu alla
Latiinid- Latiumi elanikud, kõnelesid ladina keelt. Itaalias räägiti ladina keelt, tähestiku kujutati Kreeka Alphabeedi eeskujul. Etruskid: Etruskid elasid Apenniini ps kesk-ja põhjaosas, Etruuria maakonnas. Nad olid väga head meresõitjad, metallitööd, ehituskunst, ennustuskunst olid nende peamised tegevusalad. Nad ennustasid ohverdatud loomade siseelundite järgi, linnude lennu järgi. Nende päritolu ei ole teada. Nad olid Itaalia võimsaim rahvas 7-6 saj. eKr. Nende hiilgeaeg langeb 6 saj lõpus, kuna etruski valitseja aeti roomast minema. Rooma linn: Tekkis Kesk- Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Kapitoolium- küngas, kuhu rajati kindlusehitis, Kreeka akropol. Ostia sadam- Rooma sadamalinn Ostia, seal oli palju odavaid puust, kivist tehtud üürimajad vaesemate majutamiseks. Foorum- turuplats 2.Rooma linna Tekkimine: Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus.753 ekr, aga seda ei saa mingil juhul võtta tõena, sest
Etruskide päritolu ei ole teada. Varasest ajast alates puutusid etruskid tihedalt kokku foiniiklaste ja kreeklastega, keda huvitasid Vahemere lääneosa metallileiukohad. Kontaktid tõid kaasa võõrmõjusid. Etruskid kujundasid kreeka alfabeedi põhjal oma tähestiku. Etruskid olid suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid, nende käsitöö, eriti metallitöötlemine, oli kõrgelt arenenud. Hilisemad roomlased imetlesid ja matkisid nende ehituskunsti. Etruskide hiilgeaeg langeb VII-VI sajandisse eKr. Selleks ajaks oli neil kujunenud 12 suuremat linnriiki. Nende võim ulatus sel perioodil ka Etruuriast väljapoole. Kõige silmapaistvamad etruskide mälestised on kaljusse raiutud või kiviplokkidest laotud hauakambrid, mida on leitud tuhandeid. Nende matusepaigad olid elevate linnade omamoodi koopiad: hauakambrid paiknesid tihedalt teineteise kõrval ja nende vahel kulgesid tänavad. Paljud kambrid olid väga võimsad ja luksuslikud. Seinu
Iga sammas tõuseb eriliselt aluselt baasilt. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid nagu rulli keeratud. Selliseid keerdunud moodustisi nimetatakse voluutideks. Hellenistlikul ajastul, kui ehituskunstis hakati suuremat rõhku panema toredusele, said ülekaalu korintose stiilis kapiteelid. Neid katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, sealhulgas akantuse lehtede kujutised. Kreeka ehituskunst hiilgeaeg algas 5. sajandil e. m. a. Lahutamatult seostub selle klassikalise ajastuga uulsa riigimehe Periklese nimi. Tema ajal alustati tookordses kultuuri- ja kunstikeskuses Ateenas uurejoonelisi ehitustöid. Need koondusid vanale kindlusemäele Akropolile. Ka varemete põhjal saab tsustada, kuivõrd kaunis pidi olema kunagine Akropol. Sinna pääses läbi samastatud väravaehitise- Propüleede. Paremat kätt, veel väljaspool väravaid, kerkis kõrgel terrassil väike, ehtekarbikesena võluv
Kreeka-Pärsia sõjad: 6.saj keskel tekkis Lähis-Idas suur Pärsia impeerium. See tungis ka Balkanile. Kreeklased suutsid võita kaks otsustavat lahingut: Maratoni lahing(Ateena vs Pärsia): pärslasi oli rohkem, aga ateenlased võitsid. Termopüülide kaitsmine (Sparta vs Pärsia) maakitsusele 300 parimat spartalast, kes kõik tapeti, aga selleks ajaks oli pärslaste võim raugenud. Klassikaline ajajärk(6-5 saj eKr)- Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Esile kerkisid Ateena ja Sparta, kogusid enda ümber toetajad ja toimus sõjaline konflikt Peloponnesose sõda(431-404 eKr) Sõja võitis Sparta. Järgnes lühike Sparta ülemvõim kuni Ateena taas võimu saavutas. Perikles kujundas pikka aega Kreeka poliitikat. Kreeka usund: Polüteistlik-mitme jumala kummardamine, Kreeka jumalad olid antropomorfsed(inimesekujulised) Tähtsaimad jumalad kuulusid Olympose jumalate perekonda: Zeus(piksejumal), Hera(Zeusi naine), Poseidon(merejumal),
Keskmise riigi ajal vallutati juurde uusi alasid ja riik laienes kuni Niiluse teise kärestikuni. Laienesid kaubanduslikud sidemed. Levisid vask- ja pronksesemed, osati valmistada ka klaasnõusid. Riigi juhtimises etendasid tähtsat osa piirkondade - noomide asehaldurid. Umbes 1650.a. Kr. tungisid Egiptusse Aasiast hüksoslased see sündmus tähistab Keskmise riigi lõppu. Uue riigi periood (1550 1000 a. e. Kr.) Egiptuse välise võimsuse hiilgeaeg, Uue riigi ajal, mil valitsesid 18.20. dünastia vaaraod, muutus Egiptus Idamaade võimsaimaks riigiks. Uue riigi ajal allutati Palestiina ja Süüria. Ka Nuubia oli Egiptuse võimu all. Vaaraode võim tugevnes. Vaaraode võimu toetasid sõjavägi ja ametnikud. Kasutusele võeti sõjavankrid ja hobused, metallidest levisid pronks ja raud. Leiutati veetõsteseadmed. Palju kasutati vangide tööd. Tuntumad valitsejad olid Tuthmosis I ja II III ja IV; Amenhotep I, II, III ja Amenhotep IV; Ramses
Ajaloo põhietapid. Tekkisid kaks suurt teineteisest sõltumatut riiki: Üem- ja Alam- Egiptus.Pärimuse järgi liitis need u. 3 000 a eKr. Ülem- Egiptuse vaitseja Menes. Ta rajas piirialale pealinna Memphise. Kujunes hieroglüüfkiri. Kasutati vaske. Ajalugu jaguneb: Vana riik- suured püramiidid, naabritega suheldi vähe, lagunes sisesegaduste tagajärjel, Keskmine riik- tähtis oli roll piirkondade asevalitsejatel, alistati Nuubia, Uus riik- hiilgeaeg, alistati Palestiina ja Süüria, oluline roll preestritel, Hilis- Egiptus- sageli võimul võõramaised valitsejad. 3.2 Riik ja ühiskond. Riigi- ja ühiskonnakorradus. Võimu teostamiseks vajas vaarao ametnikke. Kõrgemate aukandjate seast määras ta maakondade asevaitsejad nomarhid, kes pidid: kohapeal ellu viima vaarao korraldusi, koguma makse, vajadusel koguma sõjaväge. Vaarao oli kõrgeim preester ja määras ülikute seast ametisse preestrid. Kõrgemate
pärinev mõtteviis. Sakslaste tõsine, mõnikord isegi sünge kunst otsekui ähvardas usklikke põrguga, samal ajal kui neid Itaalias taevariigi kauniduste ettemaalimisega meelitati. Inimesed sakslaste maalidel on enamasti karmid, kuidagi kained, kogukad ja maalähedased, neile on võõrad itaalia renessansi nii sagedased helgusemeeleolud. Ja ometi ei tunne ükski teine ajastu sellist saksa maalikunsti õitsengut kui renessanss. Kahjuks jäi see hiilgeaeg väga lühikeseks, kestes vaid paar aastakümmet 16 saj. alguses. 1520-ndatel aastatel puhkenud reformatsioon ja talurahvasõda lõpetasid selle üürikese, kuid suurejoonelise lõigu saksa kunstis. Vanim 16 saj. I poolel töötanud suurtest kunstnikest on Matthias Grünewald (Mathis Nithardt, u. 1470-1528). Kõigi aegade suuremaid saksa kunstnikke on Albrecht Dürer(1471-1528). Just joonistajana ja graafikuna on ta ületamatu. Palju meeldejäävaid portreid ning
paljudel meelest aga kuna Hruštšovi aeg pakkus teatavat vabameelsust siis seisis ka Brežnev raske otsuse ees, milline joon valida. Režiimi jätkusuutlikkuse suhtes tegi ta õige otsuse. Samas on huvitav analüüsida, mis põhjustel ta seda tegi. Kas ta tõepoolest uskus kommunismi ja valitsenud režiimi või olid põhjused siiski puhtalt omakasupüüdlikud ehk siis võimu juurde võimalikult kaua jääda. Pigem siiski viimatimainitud põhjus, kuna Brežnevi ajal oli ka nomenklatuuri hiilgeaeg. Peale Hruštšovi kõrvaldamist saadi lahti ettearvamatust liidrist ning nomenklatuur sai nüüdsest hakata paljusid hüvesid nautima neile meelepärase liidri juhtimise all.18 Laius tohutu bürokraatlik kord, kus üksteisel tehti teeneid ning oldi rahul ja elati üpris hirmuvabalt. Kõige suuremalt on Nõukogude Liidu režiimide populaarsuse juures alahinnatud tavakodanikke. Huvitaval kombel on mitmed uurimused näidanud, et näiteks 1970-1980ndatel olid inimesed rahul oma eluga
· Lahingu võitsid frangid ning kindlustavad endale koha ajaloos Pippin lühike-majordoomusest kuningaks · Sai valitsejaks 741 · 754-abipalve rooma paavstilt Pippin läks sõjaväega Rooma · Järjekordne konflikt langobardidega · Vabastas rooma ning andis selle ümbruse alad paavsti valitseda · 756 tekkis kirikuriik ehk vatikan · Tänutäheks kroonis paavst Pippini kuningaks Charlemagne-Karl Suur · Sai kuningaks 768 · Frangi riigi hiilgeaeg · 30 aastaga loodi impeerium, mis valitses suurt osa kesk-euroopast · Tugev liit kirikuga · Aastal 800 krooniti Karl keisriks · Karolingide renessans · Käskis arendada ka haridust ning kultuuri, oskamata ise lugeda ja kirjutada · Suri 814 aastal Frankide hääbumine Viikingite retked · Ulatuslik kauplemine ja röövretked · Idas musta mereni ja bütsantsini · Läänes vahemereni · Euroopas nimetati normannideks · Vallutasid inglismaa
Nende eesmärgiks oli usuliste elamuste väljendamine ning nii mõnegi töö mõjukust näib ebatäiuslikkus just suurendavat. Erilise pühaliku ja salapärase võlu andsid kirikute poolhämarale sisemusele värvilisest klaasist aknad, nn. vitraazid, mis tol ajal katusele tulid. Eri värvi, sügavates ja küllastunud toonides klaasist moodustati pildid, kus piirjoonteks olid tumedad tinaraamid. Vitraazide tõeline hiilgeaeg saabus küll järgmisel - gooti ajastul Vanavene kunst 10.sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. Nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga, kust koos ristiusuga võeti üle ka võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks. Palju kreeklastest meistreid tuli nüüd Bütsantsist Venemaale. Oma loomingus arvestasid nad aga kohalikku rahvakunsti, eriti just kõrgeltarenenud puuarhitektuuri
Bjass Labase sidusega sitsist paksem puuvillane riie; võib olla pleegitatud, ühevärviline või trükimustriline. Bobrik Raske karvane kalev üleriiete jaoks. Kanga parem pool on kaetud madalaks pöetud püstkarvaga. Broderii Riidesse lõigatud või torgatud augud on ääristatud mähkpistetega. Brokaat Tihe raske siidriie rikkaliku kuld-, hõbe- või värvilise (sissekootud) mustriga. Brokaadi hiilgeaeg oli 14-16 saj. Itaalias ja 17-18. saj. Prantsusmaal. Tänapäeval kootakse brokaati zakaarmasinal, kulda ja hõbedat asendavad odavamate metallidega metalliseeritud niidid. Tänapäeval on brokaadi nimetuse all ka ilma metallniitideta samalaadne puuvillkangas. Buklee Labase sidusega kangas, mille pealispind on efektlõngadega muudetud topiliseks ja säbaraks.
saj., kus kasutati tellist peamise ehitusmaterjalina. Levisid nn. vormikividest tehtud akende ja portaalide raamistused. Eriliselt dekoratiivsed olid viilud. Kasutati glasuuritud tellistest müürimustreid, sagedased olid suured petikutega liigendatud muidu dekoreerimata müüripinnad. uusgootika--gooti vormi kõnet taaselustada püüdev (gooti stiili järele ahviv) stiilisuund sise-ja välisarhitektuuris Euroopas ja Ameerikas, algusega Inglismaal 18.saj.lõpul. Uusgootika (neogootika) hiilgeaeg oli 19.saj. keskel, püsis mõnedes maades 20.sajandini. Selles stiilis loodi õeliselt ilusaid romantilisi ehitisi. Ristiusu kiriku üldsõnu. Reliikviad ja altar. reliikvia--Kristuse või pühakute kehaliikmete, nende riiete või nendele kuulunud esemete oletatavad säilmed,mida hoitakse kirikuis ja kloostrites ja millele omistatakse imettegevat jõudu. krüpt--kiriku kooriruumi kelder reliikviate hoidmiseks ja kasutati ka matuseruumina. Krüptides hoiti vahel ka armulauaveini tagavarasid
See moodustas kuni 50% keskaja kaubatootmisest. Peamiselt toodeti kalevit, vill toodi kaugelt: lambad Inglismaalt, Pürenee poolsaarelt, kangaks tegemine Flandrias, Põhja-Prantsusmaal. Selle töötlemiseks oli tarvis palju erinevaid meistreid, kes tegid erinevaid töid. Igas keskuses olid eri nüansid nende protseduuride tegemiseks. Seetõttu eksisteeris lai sortiment ja lai hinnaskaala. Kangaid tunti peamiselt linnade nimede järgi. Flandria linnade kangatootmise hiilgeaeg oli 13. saj, hiljem toimus allakäik, millele aitas kaasa aristokraatliku rõivamoe muutus. Nt laialdane siidi kandmine, mistõttu muutus kalev rohkem lihtrahva rõivaks. Madalmaade kõrval oli tähtsaks riidetootjaks Põhja-Itaalia, eriti Firenze. Seal töödeldi kõigepealt Flandria riiet, hiljem hakati seda ka ise tootma. Kanga mõõduks oli tükk, kuna linnas kasutati üldiselt ühe suurusega kangastelgi. See tõi hiljem kaasa nt vaidlusi Hansa liidu ja venelaste vahel. Suured
MUUSIKAAJALUGU 1 Egiptus Esialgu oli muusika väärika ja piduliku ilmega Kõik pillid on seotud jumalatega ja neil on kultuslik tähtsus. Enamasti musitseerisid naised. Tänu Aasia mõjudele muutus muusika meelelisemaks ja elavamaks ning toimus templimuusikareform visati välja kõik üleliigsed pillid. Alles jäi vaid Isise kultuspill sistrum. Muusikateooria oli Egiptuse preestrite salateaduseks Esines palju pille: flööt(otseflööt, põikiflööt); harf; salmei-> aulos-> oboelaadne pill; trompetilaadsed pillid; lauto; sistrum; ; tsitter; raamtrumm; lüüra Hironoomia-> meloodiakaare näitamine käe abil Egiptuse muusika aluseks oli esialgu laskuv 5-astmeline helirida e. pentatoonika. Hiljem kasutatakse 7-astmelist helirida, mis jaguneb 17-ks veerandtooniks. Mesopotaamia Kõik pillid, mis Egiptuses Olid ka ansamblimuusika ja orkestri alged. Templites lauldi antifooniliselt e. vastamisi laulsid 2 koorigruppi või 2 solisti. Tunti ka inter...
Kirikute seinu katavad maalingud olid samuti naiivselt tõsised, pinnalised ja varjuteta. Tänapäevaks on nad enamasti hävinud või on nende värvid tuhmunud. Erilise pühaliku ja salapärase võlu andsid kirikute poolhämarale sisemusele värvilisest klaasist aknad, nn. vitraazid, mis tol ajal katusele tulid. Eri värvi, sügavates ja küllastunud toonides klaasist moodustati pildid, kus piirjoonteks olid tumedad tinaraamid. Vitraazide tõeline hiilgeaeg saabus küll järgmisel - gooti ajastul Kuningas Haroldi Normannide laevastik ületab Normannide ratsavägi kroonimine. Bayeux' vaip La Manche'i. Bayeux' vaip Hastingsi lahingus. Bayeux' vaip Omapärane kunstimälestis on nn. Bayeux' vaip, nimetatud nii oma asukoha järgi Bayeux linna muuseumis Prantsusmaal
või germaani hõimude esindaja ning millega ta ajalukku on läinud (eestikeelsetest materjalidest ei pruugi seda Internetist olla lihtne leida). c) Tasapisi hakkasid anglosakside kuningriigid (nt Wessex, Essex, Sussex, Kent jt) liituma, nii kujuneski Anglia ehk Inglismaa. 6. Viikingite rüüsteretked a) Anglosakside kuningriigid hakkasid tegema koostööd alles siis, kui neid ähvardas hädaoht väljastpoolt: taas jõudsid Inglismaa aladele võõrvallutajad viikingid. Viikingite hiilgeaeg oli 9.-11. sajand; just Norrast ja Taanist pärit viikingid hakkasid rüüstama Lääne-Euroopa rannikualasid sh ka Ida-Inglismaa rannikut. Viikingid rüüstasid peamiselt kloostreid: - oli teada, et sealt saab varandust (kuld- ja hõbenõud jt väärtuslikud esemed); kloostrite ümber olid aiad, nii et saadi ka söögikraami; - seetõttu on aga Inglismaa rüüstamine viikingite poolt üsna põhjalikult dokumenteeritud.
Reservkolooniad 19. sajandil Aafrikasse, Ameerikasse. Nad vallutati, kuid olulist industrialiseerimist läbi ei viidud Miks vajasid industrialiseeruvad Euroopa riigid kolooniaid? 1. 16.-18. sajandil kolooniad leevendasid ülerahvastatust, emamaale veeti eksootilisi saadusi söögiks ja tooraineks 2. 19. sajandil hakati sisse tooma maavarasid, tähtsaid toiduaineid, toorainet; töösturid nägid kaupadele uut turgu 19. sajandil oli koloniaalsüsteemi hiilgeaeg Kõige suurem koloniaalimpeerium oli Suurbritannial 20. sajandi alguseks oli maailm jagatud kaheks 1. Tööstuslikult arenenud Põhja riigid Iseseisvad riigid impeeriumid, neist suurimad olid: Prantsusmaa, Suurbritannia, USA Industriaalne tootmisviis, tehnoloogia paremini arenenud Riikide vahel tihedad sidemed, kujuned tööjaotus ja kapitalivoolud Rohkem arenenud olid loodusvararikkad piirkonnad, mis spetsialiseerusid tööstusele 2. Mahajäänud Lõuna riigid
saj Saksa ordurüütlitega. Liitsid Vene riike endaga, kuid laienemine ida poole ärritas Moskvat. 1385 suurvürst Jogaila võttis vastu katoliku usu ning valiti Poola kuningaks, moodustades Poola-Leedu personaaluniooni e ühenduse, kus 2 riigil on ühine kuningas. Moskva suurvürst Ivan III Vallutas Novgorodi- ja Pihkvamaa, vabastas Moskva mongolite võimu alt. Vallutati ka teisi, kes tahtsid katoliku Leedu asemel Moskva vürstide ülemvõimu (vallutati Vene vürstiriike). Paavstivõimu langus. Hiilgeaeg oli 13.saj. Kuningavõim tugevnes tunnistati valitseja autoriteeti. Paavstid elasid Lõuna-Prantsusmaal Avignonis, mitte Roomas (autoriteet langes). Paavstideks valiti prantslasi ning need määrasid kardinalid ka prantslaste seast. Kasvas luksus ning Itaalias tekkis pahameel, et paavst on Avignonis vangis, nõuti tagasipöördumist. Avignoni vangipõlv 1305-1377. 1377 paavst naasis Rooma, kuid 1378 valiti uus paavst Avignonis
ning ainestik mtoloogiast tulid komdiad. Arhitektuur muutus korrapraseks nt Aleksandria tuletorn . Tekkis maailma kaart , religioon oli idamaine . 16)hellenism- mis see on? on ajajrk Aleksander Suurest kuni I sajandini eKr, mil prast Aleksandri vallutusi Idamaadesse rnnanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga (330146 eKr.), ehk periood, mil kreeklased valitsesid idamaade le ja seda kuni Rooma vimu kehtestamiseni.See periood oli Kreeka teaduse hiilgeaeg. 17)Rooma- Vabariigi ajajrk kestis aastast 510 eKr aastani 30 eKr vi aastani 27 eKr. Kuninga asemel sai vimukandjaks kaks valitavat konsulit. Konsulid juhatasid sjavge. Reaalse ohu korral anti vim kuni kuueks kuuks diktaatorile. Vabariigi varasemat ajajrku iseloomustas plebeide ja patriitside vaheline vitlus. Hortensiuse seadus (287 eKr) kaotas patriitsid ja plebeid kui omaette seisused. Need seisused asendas sna peatselt uus aristokraatia
paremini tundma ja isamaa kultuur arenes tänu sellele. · Võrdsus ja isikuvabadus : Naised nõudsid valimisõigusi ja võrdseid õigusi meestega, mille nad ka saavutasid, inimesed tundsid ennast vabamana kui kunagi varem, kuna levis demokraatlik mõtteviis. · Filmi kunsti ja fotograafia areng Samal ajal arenes ka meelelahutuslik maailm ja teenused. Meelelahutuslike teenuste valik oli nüüd laiem. · Sideteenuste areng TÜRGI(Osmanite impeerium) : Tema hiilgeaeg on selleks ajaks minevikus(17.-18.-sajandil). Säilitas oma iseseisvuse tänu vastuoludele Euroopa suurriikide vahel. Türgi sultani võimu all oli nüüd vaid Makedoonia, Albaania ja Traakia. Armeenlaste ja kreeklaste kätte(kes elasid türklaste kõrval) kogunes kaubandusest ja tööstusest, türklased olid enamjaolt talupojad, ametnikud, sõjaväelased või võimukandjad. Seega oli türgi 20.sajandi alguses majanduslikult vähe arenenud riik.Türgi impeeriumit valitses Abdülhamit 2
eristasid seadustes tahtlikke kuritegusid · Foiniiklased head meresõitjad; rajasid kolooniaid; tähestiku loojad · Egiptus: 1) Vana Riik (27.-21.saj eKr) sisemine ühtsus isoleeritus kujunes ühtsem religioon; rõhutati vaarao jumalikkust püramiidid (üle 50) sisesegaduste tõttu riik lagunes 2) Uus Riik (16.-11.saj eKr) hüksoslased tõrjuti välja välise võimu hiilgeaeg armee loomine Hatsepsut Thutmosis III Amenhotep IV Nofretete Tutanhamon Ramses II o 3000 eKr Menes ühendas Alam- ja Ülem-Egiptuse; kujunes hieroglüüfkiri; vase kasutuselevõtt o 26.saj eKr Cheopsi, Chephreni ja Mykerinose püramiidid o 14.saj eKr esimene revolutsioon; Ehnaton kehtestas ühejumala kultuse o Hufu (Cheops) Vana Riigi 4.dünastia kuningas; lasi ehitada suurima püramiidi
· Venemaa: Venemaa sattus Euroopalikku kultuurikonteksti alles Peeter esimesega(18. saj). 1703. aastal hakati rajama Peterburgi. Esialgu tegutsesid välismaa meistrid. · Barolomeo Rastelli(1700-1771)- Itaalia päritolu. Rokokkoosse kalduva barokkstiiliga. Talvepalee Peterburis. Peterhoffi ansabmel. Smolnõi kloostri peakirik Moskvas. · Eesti: Eestis on barokiarhitektuur on poliitiliselt kaheks jagatud. 17. saj oli Eesti Rootsi võimu all. Narva hiilgeaeg. Narva oli barokilinn. Raekoda, börsihoone, apteek, linnakodanike elamud, aga teises maailmasõjas hävis Narva täielikult ja barokist on ainsana praeguna raekoda(varem börsihoone). · Rokokkoo Louis XV. Germain Boffrand(1667-1754)- hatell Soubise'i sisekujundus. Iseloomulikuks tunnuseks oli horvandi motiiv. Mingi kese, mille ümber on kaunistused. · Skulptuur: Tehti hästi palju skulptuure, aga kuulsaid nimesid ei olnud üldse palju. Skulptuur muutub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
