Oscar Wilde'i elulugu (0)

Oscar Wilde

• Sündis 1854. Aastal 16. oktoobril Dublinis.
  
• Isa kuulus maa-aadlisse. Ta oli elukutselt silma- ja kõrvahaiguste arst. Elav, väsimatu ja alaliselt tegev inimene. Kuulus lisaks ajaloolase, poliitiku ja arheoloogina. Eraelus oli suur naistekütt, pidutseja, prassija, söödik, joodik , helde ja armuline , hoolimatu ja jõhker.
  
• Ema oli pastori tütar – luuletaja, ajaviiteromaanide sepitseja, poliitiline ajakirjanik, iirlaste vanavara (rahvalooming) korjaja ja nende õiguste eest võitleja, kihutaja, ässitaja, suur kirjandusetundja ja keelteoskaja. Muidu edev, upsakas, auahne, kiitleja, vaimurikas, armastab välimist hiilgust, riietub erilaadselt, armastab võõraid vastu võtta.
  
• Oscari kirjanduslik anne, seltskondlik vilumus , vaimukus, muretus , edevus, uhkus, kõrkus, toreduse- ja hiilgusearmastus pärineb emalt. Samuti pärinevat tema naiselikkus sellest, et ema oli oodanud tütart ja seetõttu olevat Oscar pidanud tüdrukute riideid mingi hetk kandma.
  
• Oscari põhjalikud teadmised antiikkultuuris ja renessansis pärineb isalt.
  
• Tal oli ka õde ja vend. Õde suri noorelt.
  
• Oscar kasvas üles hellitatuna ja armastas väiksest peale seltskonnas liikuda , kus ei valitud eriti kõneainet.
  
• Koolis käis ta Enniskillenis ja Dublinis Trinity College’is (1871-74), Oxfordis Magdalena College’is ( 1874 -78).
  
• Oscar pretendeeris alati valitsevale kohale, oli üleolev ja tekitas teistes viha. Igast olukorrast tuli ta hästi välja ilma häbi tundmata, nt. tiriti ta porisena ühe mäe otsa kinniseotult, tema aga tõusis püsti ja ütles, kui ilus vaade on.
  
• Tema kõrkus ja uhkus olid õigustatud, sest ta oli vaimselt arenenum ja laiema silmaringiga.
  
• Oscar oli väga tugev kirjanduses ja keeltes samal ajal kui tema matemaatilised, spordilised ja muusikalised anded jäid tahaplaanile. Ta sai isegi kreeka keeles kuldmedali.
  
• Oxfordis omandas ta selle mõju oma kaaslastesse, mis jäi talle iseloomulikuks kuni languseni. Avaldusid tema huvid ja kalduvused ning tema vaimu- ja hingejõud kogunesid esteetilistele küsimustele.
  
• Professoritest mõjutasid teda enim Ruskin ja Pater .
  
• Oxfordis hakkas ta tegelema luulega , milleks ergutasid teda Itaalia ja Kreeka reis.
  
• Oscar kandis oma esimese luuletuse „ Ravenna “, mis Oxfordis krooniti auhinnaga, ette teatris ja sai näidata, mida ta oma häälega tegelikult suudab.
  
• Peale kooli lõpetamist kuldmedaliga asus Wilde Londoni Salisbury tänavale, jätkates seal oma uurimusi kirjanduse, esteetika ja ajaloo üle.
  
• Oma luuletusi avaldas ta mitmesugustes ajakirjades ning üritas avaldada neid ka raamatus, mis ei õnnestunud. Sellest hoolimata viskas ta veel enam pea selga ning hakkas riietuma ja käituma, nii et temast räägitaks ükskõik kas head või halba. Niimoodi tasandas ta teed oma kallile luulekogule, mis saavutas edu, 1881.aastal.
  
• Üldiselt vihati Wilde kogu Londonis, sest ta rõhutas pidevalt oma geeniust .
  
• Ainukesed sõbrad, kes seda uskusid olid Meredith, Whistler ja Swinburne.
  
• Luuletuste ilmumise aastal sõitis Wilde USA-sse, et leida oma näidendile „ Vera and the Nihilists“ lavastaja, kuid tema näidendit ei saatnud edu. Lisaks pidas ta USA-s loenguid erinevatel teemadel .
  
• Ta kirjutas seal ka oma Oxfordi kaaslase Renell Roddi luulekogule „Rose- leaf and Apple -leaf“ eessõna, aga kuna selles oli liigagi hästi rõhutatud esteetilisi põhivaateid, jäi sõber temale võõraks.
  
• Aprillis 1883 pöördub ta tagasi kodumaale , kuid püsib seal vaid lühikest aega.
  
• Näib, et tema noorusehullustus on läbi ning ta hakkab arvestama ka seltskonna ja kommetega. Käib palju ringi aristokraatlikes või boheemlaslikes ringkondades. Eriti meelsasti viibib ta teatritegelaste ja äärelinnateatrite primadonnade seltsis .
  
• Ainuke tume täpp tema nimel oli tüli tõttu sõbra Whistleriga, kes süüdistas teda mõtete plagieerimises. See süüdistus näis olevat õigustatud, sest Wilde ei saanud muidu, kui pidi kedagi jumaldama ja seda ka jäljendama, nt. kui ta sattus Blazaci mõju alla lasi ta endale tuua samasuguse kirjutuslaua.
  
• 1883.aastal läks ta kauemaks ajaks Pariisi, kus liikus kirjanduslikes ja kunstilistes ringkondades. Seal olid tema intiimsemateks sõpradeks Paul Bourget, aga ka Verlain, keda ta ei suutnud välja kannatada tema haiguse pärast, mis rikkus ta ilutunnet.
  
• Aasta lõpul oli ta tagasi Londonis, kus hakkas sissetuleku saamiseks pidama loenguid „Ilusast majast“ ja „Kunsti olemusest“, millest saadud tulu pillas ta igale poole laiali.
  
• 1884.aastal abiellus ta jõuka naisterahva Constance Lloydigia.
  
• Sissetuleku puudusel hakkas ta naistelehe toimetajaks. Pärast seda hakkas tema loomingu viljakaim ajajärk.
  
• Wilde armastas kirjutamise lõpetada nii-öelda ühe sõõmuga ja nii on tema teosed suhteliselt väikesed.
  
• Pariisis lõi ta luuletuse „The Harlot’s House“ ja näidendi „The Duchess of Padua“, mille ta lõik kindlale näitlejale, kes seda nõrgaks pidas ning näidend ise oli ka edutu.
  
• Wilde muinasjutud on kogutud proosaraamatutesse „The Happy Prince“ ja „A house of Pomegranats“.
  
• Satiirilised novellid : „ Lord Arthur Savile’s Crime“.
  
• 1890.aastal ilmub „Dorian Gray portree“
  
• Näidendid: „ Lady Windermere’s“(1892), „A woman of no Importance “ (1893), „The Importance of Being Earnest“ (1984) ja „An Ideal Husband “. Nendest alates algas Wilde hiilgeaeg , mis kestis 3 aastat. Wilde tunnistas näidendite nõrkust, kuid need tegid ometi inimestele nalja .
  
• Wilde oli moejünger, võluja, sübariit, maiasmokk , kunstnik, kunsti toetaja, kirjanik, jutustaja , valitseja, kloun – kõik kokku. Tema hääl võlus inimesi ning ta saavutas mingi omapärase võlu ümbritsevate üle.
  
• Tähelepanuväärsed teosed: „Salmoné“ (1892), „A Florentine Tragedy“ ja „La Sainte Courtisane, or the Woman Covered with Jewels“ (lõpetamata), suurim luuletöö „The Sphinx “ (1894).
  
• Viimased teosed enne langust: „ Phrases and Philosophikcs for the Use of the Young“ ja „Oscariana“. Need on teistest teostes kogutud mõttekildude korjandused.
  
• Teoseid kirjutas ta vaid raha ja kuulsuse pärast.
  
• Wilde elu sisuks oli veel mõnutsemine ja maitsmine , sest selles peitus tema jaoks kogu õnn ja unistus . Kirjanikus tõestus tema enda öeldud ütlus: mitte midagi teha olevat raskeim töö. Tema liiga hea elu ja liigne edu olid teinud temale kahju vaimselt ja kehaliselt . Nüüd paistis Wilde pondununa, näost oli taganenud endine elu, ta hiilas veel materiaalsest hüvest. Ka tema kõne polnud meeldiv ning söögilauas polnud temaga enam lõbus.
  
• Wilde-i languse põhjuseks sai tema sõprus Queensberry markii noorema poja lord Alfred Douglasega. Tutvusid nad 1891 .aastal ning nende vahekord muutus intiimsemaks. Lordi isale nende suhe ei meeldinud ja püüdis neid lahutada, tungides 1894.aastal Wilde-i korterisse ja teda ähvardades.
  
• Wilde kohta hakkasid liikuma kuulujutud, et ta kõndivat ümberriietatuna kõige mustemates urgastes ning ta lasi nendel kuulujuttudel kasvada. Sellele aitas kaasa valitsemishimulise ja tujuka lordi mõjuvõim tema üle, kelle jaoks ta pidi sõprust lunastama, kuid millegipärast ei lasknud ta tast lahti.
  
• Kui 1895 .aastal Alžiiri läheb, arvavad kõik, et ta põgenenud ning hakkasid teda järsku halvustama. Hoolimata oma sõprade hoiatusest saabub ta 1895. Aasta veebruaris oma näidendi „The Importance of Being Earnest“ esietendusele Londonisse. Markii üritas seda nurja ajada, aga kui see ei õnnestunud andis ta Wilde-le teotava kirja, millele Wilde pidi vastama kas kaebusega teotuse tagasitõrjumiseks või taas lahkuma . Kuna lord soovitas esimest, siis nii ta talitaski.
  
• Wilde-i volinikud loobusid kolmandal kohtupäeval tema nõusolekul kaebusest, kuid, siis hakati kohut pidama hoopis tema vastu ning süüdistus koosnes 25 punktist. Kõik kaasaarvatud markii soovitasid tal lahkuda, kuid ta keeldus ning teisel kohtuotsusel mõisteti Wilde süüdi ja 2 aastaks vangi ja sunnitööle.
  
• Räägitakse, et kohtuotsus sündis pigem sisuliselt ja veendumuse põhjal kui vormilise õiguse sunnil, sest tõendid olid kaudsed ja kahtlased.
  
• Teda põlati ka selle pärast, et ta mõtles oma elust teha kunstitööd, kunstil aga ei pidanud tema arvates kõlblusega mingit pistmist olema. Inglased olid aga teisel arvamusel. Wilde leidis, et kõlblusele kuuluvad madalamad ja vähem intellektuaalsed vallad .
  
• 1895.aastal 25. maist oli ta unustatud. Tema näidendeid ei mängitud, raamatud põletati ja võlausaldajad nõudsid võlgade tasumist.
  
• Kohtust sõitis Wilde Pentoville vangimajja, kus ta pea paljaks aeti ja ta pidi minema vanni, mille vees olid mitmed end juba pesnud. Vaksalis oodates enne Lõuna- Inglismaale sõitu sülitas talle rahvasaadik näkku.
  
• Vangipõlve teine pool möödus kergemalt, kus tema etendust „Salmoné“ Pariisis ette kanti ja uus vangiülem talle õnne soovis, tema olusid kergendati ja ta luges isegi Sophoklest, testamenti ja Dante põrgut.
  
• 1897 aastal 19.mail sai ta vangist välja ja saadeti sõprade poolt Bernevali linna Prantsusmaal, kus ta hakkas varsti jälle pillavalt elama. Seal valmis tal juba vangis alatud näidend „De Profundi“, mille osad võisid hakata ilmuama alles 1960.aastal testamendi kohaselt. Ka kirjutas ta luigelaulu „The Ballad of Reading Gaol“
  
• Kahes viimases teoses on ta rääkinud kõige ilusamalt, südamlikumalt ja läbitungivamat inimeste kannatusest, murest ja kurbusest ning tundund kaasa viletsale ja vaesele.
  
• Oma naisega ta kokku ei saanudki, sest ta suri aasta pärast vangist vabamemist ning Wilde ei suutunud sõbarst Douglasest eemale hoida, kes endiselt rõhus temale oma tujukusega. Markii katkestas nende suhted, sulgedes lordi pangaarve.
  
• Pariisi naastes murrab ta oma sõna tulla tagasi vaid koos näidendiga. Selle asemel kõnnib ta tumedaimates kihtides ja tema nägu pondub taas.
  
• 1898 . Aastal üritab Wilde mülkast päästa sõber Frank Harris, viies ta endaga Itaaliasse, kuid ta jookse hoopis ühe noormehe järele Šveitsi.
  
• 1899. Suve lõpul on Wilde Pariisis, kus ta elab ühes hotellis , mille peremees (Duporier) tasub tema söögi ja joogi ning majapidamise. Suurema summa saades jõlgub ta natuke ka suurlinnas kuid raha lõppeb kiiresti. Sõber Douglas käib vahel edvistades teda kostitamas pärast isa surma.
  
• Wilde sureb 30. Novembril 1900 ajuvähki ning tema matused on lühikesed ja kurvad.