Egiptus (0)

LÜNKTEST EGIPTUSE kohta Arvestuslik töö nr.3 I osa
Õpilase nimi: klass:
Egiptus paikneb Niiluse jõe orus, kus juba umbes 5000 a eKr hakati tegelema põlluharimisega. Riigina jagunes Egiptus Niiluse suudmealal paiknevaks Alam-Egiptuseks ja sellest ülalpool esimese kärestikuni paiknevaks Ülam-Egiptuseks. Kärestikest lõuna poole jääv ala oli Nuubia , mis tähendab kullamaad. Kuna Egiptus on kõrbetest ümbritsetud, on ta muu maailma suhtes eraldatud. Egiptuse alad liitis pärimuse järgi ühtseks riigiks Menes , kes oli valitseja. See toimus umbes 3000 a.eKr. Egiptuse ajalugu jaotatakse kolmeks perioodiks . 1 Vana riik , mis eksisteeris aastatel u 2650 -2100 2. Keskmine riik , mis eksisteeris aastatel u 1950-1650 3. Uus riik , mis eksisteeris aastatel u 1550- 1075 Egiptuse sisemise ühtsuse ja valitsejate võimu ning autoriteedi kõrgaeg oli Vana riigi perioodil. Keskmise riigi ajajärgul oli riigi riigi juhtimises osa ka piirkondade ­ noomide asehaldurid, kelle tahet tuli arvestada kõige vägevamalgi valitsejal. Välise võimsuse hiilgeaeg langeb aga Uue riigi perioodi, sest siis alistasid egiptlased Palestiina ja Süüria Egiptusest kujunes suurriik , kus valitseja kõrvale tõusis teine tugev jõud elukutseline preesterkond. Aastaid 1075-525 eKr nimetatakse Hilis -Egiptuse perioodiks. Vaarao oli piiramatu võimuga valitseja, kelle isik ja võim olid jumalikud. Vaaraode võimu kõige suurejoonelisemaks materiaalseks kehastuseks olid püramiidid , milledest kõige silmapaistvamateks on nn suured püramiidid , mis pärinevad Vana riigi ajast. Vaarao oli küll jumala kehastus maa peal, kuid võimu teostamiseks vajas ta ikkagi ametnikkonda , kelle mõjukamast osast määras vaarao maakondade asevalitsejad ehk nomarhid , kes pidid: 1. viia kohapeal ellu vaarao korraldusi 2. koguda makse 3. korraldada ehitustöid 4. vajadusel koguda sõjaväge Vaarao oli inimeste ja jumalate ainus vahendaja , kuid oma volituste konkreetseks elluviimiseks määras ta ametisse preestrid . Ka nemad valiti juhtivad preestridki ülikkonna seast. Nende käes oli korraldav võim Egiptuse peamistes pühapaikadesv- templite-s. Kõige rikkamad ja mõjukamad olid Amon-Ra paiknevate templite ülempreestrid Teebas linnast. Preestrid tugevnesid sedavõrd, et nende keskvõimuvastane tegevus viis lõpuks Uue- riigi lagunemiseni Egiptuses. Lisaks nimetatule kuulusid kõrgema ametkonna hulka kõrgemad väepealikud. Keskmise ja alama astme ametnikke nimetati kirjutajaks . Nemad pidid kontrollima töötajate tegevust: märkisid üksikasjalikult üles kõigi kohustused, jälgisid töö kulgu ja fikseerisid ülesannete täitmise. Elanikkonna põhimassi moodustasid talupojad. Peale põlluharimise oli nende ülesandeks anda vastav viljakogus riigi salvedesse ja niisutussüsteemide rajamine ja korrashoid ning töö muudelgi riiklikult korraldatud ehitustel. Kohustuste täitmatajätmist karistati kas piitsutamise-ga või orjastamisega. Põlluharijatest olid eraldunud käsitöölised , kes töötasid enamasti vaarao ja ülikute losside ning templite juures ning allusid samuti riigivõimu kontrollile . Töötegijatele tasuti toiduainete ja tarbeesemetega , sest raha Egiptuses ei tuntud. Sõjavägi Vana riigi ajal koosnes talupoegadest, kes vajaduse korral kogunesid ning ohu möödudes või pärast sõjaretke läksid laiali. Uue riigi ajal moodustati aga hästi väljaõpetatud alaline sõjavägi. Sõjaväe peamisteks relvadeks olid kilbid ja odad . Eliitvägi kujutas endast aga kahe sõdalasega mehitatud hobukaarikud.
Orjus Egiptuses oli tekkinud eelkõige selle tõttu, et kohustuste täitmajätmise eest ning võõrmaist päritolu sõjavangid. Orjadel oli ühiskonnas võrdlemisi väike tähtsus ja nad moodustasid vaid tühise osa maa elanikkonnast. Egiptus oli riik, mille tipus seisis jumal-kuningas võimuga absoluutse. Tema võimu toetas suhteliselt väiksearvuline mõjukas ülikkond, kelle hulgast pärinesid kõrgemad riigiametnikud, preestrid ja sõjaväelased Kogu rahvas oli aga allutatud riigi üksikasjalikule rangele kontrollile. Egiptuse kultuuris on suur osa jumalate austamisel. Jumalaid on arvukalt, teada on 740 nimetust . Jumalate juures on omapärane see, et: 1. kehastas loodusnähtusi 2. tegu mõne pühaks peetud looma või linnu jumalustamisega 3. ühtede tähtsus piirdus vaid kitsa alaga Tähtsaim oli päikesejumal Ra . Sageli samastati teda pistrikukujuline taevajumal Horos Uue riigi ajal muutub tema tähtsaimaks pühamuks Karnaki tempel. Vaarao Ehnaton püüdis aga tõsta jumalate etteotsa puhtakujulist päikesejumalat, keda nimetati Atoniks ning kellest pidi kujunema kogu riigis valitsev ainujumal . Olulisteks jumalateks tuleb lugeda veel päikesejumala pojapoega Osiris , tema õde-abikaasat Isis ning nende venda Seth. Mõned jumalad sarnanesid pigem loomade kui inimestega: näiteks Horos oli pistrik , Hathor lehmakujuline, Anubis saakalikujuline. Pühadest loomadest olid eriti austatud skarabeus , kes kehastas sõnnikukuulikest veeretav mardikas tõusavat päikest ja härg Apis . , kelle tunnuseks oli valge laiguga must härg oli Memphise jumal Ptah looma kujul. Egiptlased uskusid, et inimene jätkab elu pärast surma, mistõttu pidi surnule osaks saama niisugused matuserituaalid, mis pidid tagama tema keha säilimise. Haua ülesanne oli tagada lahkunu häirimatu elu surnute riigis. Surnu asetati kivist sarkofaagi ,mis omakorda paigutati hauakambrisse tema asendajateks lahkunu kujusid . Egiptuse arhitektuuri üheks osaks ongi , inimeste hauataguse elu sisustamine . milledest kuulsaim on 1922.a. avastatud mitterüüstatud Tutanhamoni hauakamber . peale kiviarhitektuuri on Egiptus ka portreekunsti sünnimaa. Tuntuim naiseportree on Nofrete pea Kuigi suur osa Egiptuse kirjandusest on seotud religiooniga, on nad aluse pannud ka päris uuele kirjanduszanrile - novell .Lühijuttude seas on kuulsaim ,, Sinuhe jutustus". Suured on Egiptuse saavutused teaduses : esimese rahvana maailmas võtsid nad kasutusele täpse päikesekalener,tänus ehitustegevusele arenes märkimisväärsel geomeetria . Kuid suurimad olid saavutused siiski arstiteaduses , sest surnute palsameerimisega saadi pikaajalised kogemused. Egiptuses oli koos tsivilisatsiooniga välja kujunenud kiri, mis arenes piltkirjast märki sisaldavaks hioroglüüf kirjaks .hieroglüüfkiri oli keeruline, igapäevaelus käibis lihtsam nn hieraatiline kiri, mille märgid olid hioroglüüfidest lihtsamad. ÜLESANDED EGIPTUSE kohta Arvestuslik töö nr.3 II osa
1.Selgita järgmised mõisted:
VAARAO ­ piiramatu võimuga valitseja. KIRJUTAJA- keskmise ja alama astmega ametnik .Inimene, kes kontrollisid töötajate tegevust ASEVALITSEJA ­ kõrgete aukandjate seast määras vaarao ka maakondade asevalitsejad, kes Viisid vaarao korraldusi ellu, kogusid makse, korraldasid ehitustöid ja vajadusel kogusid sõjaväe. ORI- olid peamiselt kohustuste täitmatjätmise eest orjusesse langenud endised talupojad Ja käsitöölised ning võõramaist päritolu sõjavangid. PÜRAMIID - Egiptuse vaarao hiiglaslik haudehitis. MUUMIA ­ palsameeritud/töödeltud surnukeha HIEROGLÜÜF ­ kiri, mille märgid tähistasid mõisteid, silpe ja häälikuid. PAPÜÜRUS- tihe kollakas paber, mida valmistati papüürustaime varre säsi ribadest. ÜLEM ­ EGIPTUS- Ülesvoolu delta ja Niiluse esimese kärestiku vahelises jõeorus ALAM ­ EGIPTUS- hõlmab Niiluse tasast suudmeala, kus jõgi moodustab hargnedes kolmnurkse delta. HOROS- egiptuse mütoloogias kulli- või pistrikupäine taeva ja päikesejumal. OSIRIS- egiptuse mütoloogias allmaa ja ülestõusnute jumal APIS- egiptuse mütoloogias viljakuse-, jõu,- ja uuestisünnijumal AMON ­ RA- Uue riigi ajal peajumal
2. Vasta küsimustele: 2.1.Milline oli Egiptuse tsivilisatsiooni asendist ja looduslikest tingimustest tulenev eripära? Nii idast kui ka läänest piiravad Egiptust viljatud poolkõrbe- ja kõrbealad.Peamine ühendustee on Egiptuses alati olnud Niiluse jõgi.Seda mööda peeti sidet ka Nuubiaga. Aasiasse pääses meritsi või läbi Siinai poolsaare kõrbete. Niimoodi kõrbetest ümbritsetuna oli Egiptus kogu vanaaja vältel muust maailmast eraldatud.Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse ja põlluharimine oli võimalik ainult tänu Niiluse ja selle korrapärastele üleujutustele.Geograafiline eraldatus hoidis Egiptust võõraste sissetungi eest.Kuid samas see pidurdas suhtlemist välismaaga.Seega tingisid looduserütm ja maa geograafiline eraldatus Egiptuse tsivilisatsiooni stabiilsuse ja traditsioonitruuduse. 2.2. Millised olid Egiptuse olulisemad saavutused: a) varadünastilisel ajal ­ 3000-2900 eKr Egiptuse ühtse riigi kujunemine.Rajati pealinn Memphis . Umbes selleks ajaks oli tekkinud ka hioroglüüfkiri. b) Vana riigi ajal ­ Umbes 2650 eKr rajas vaarao Dzoser Memphise lähedale Sakkarasse esimese suure astmikpüramiidi. c) Keskmise riigi ajal ­ vaarao Amenemhet I viis riigi pealinna tagasi Memphisesse. Teeba säilitas oma tähtsuse kui üks vaaraode residentse ja riigi peamine usukeskus.Egiptusel oli alaline sõjavägi. d) Uue riigi ajal-Vaaraosid hakati matma kaljuhaudadesse Teeba lähedale Kuningate orgu. Tihedad suhted Aasia valitsejatega ( u 1390 ). Taastati traditsiooniline jumalate asutamine ( u 1332).Ulatuslik ehitustegevus riigi paljudes paikades (u 1279). e) Hilis-Egiptuse perioodil ­ 11.-8. sajandil eKr oli egiptus enamiku aega jagatud kaheks sõltumatuks riigiks: Alam-Egiptuses valitsesid vaaraod , Ülem-Egiptuses Amoni ülempreestrid.Vaaraode hulgas oli ka Liibüa päritolu valitsejaid.750 eKr Ülem-Egiptus langes Nuubia valitseja võimu alla.671 eKr Alam- Egiptuse vallutasid assüürlased.664 eKR vaarao Psammetih kukutas assüürlaste ülemvõimu ja ühendas seejärel ka Ülem-Egiptuse oma võimu alla.
2.3. Millised oli Egiptuse ühiskonnas: a) mehe roll ja ülesanded ­ Mehed olid kodulembesed ja perekonnal oli nende elus tähtis koht. Mees osales avalikus elus.
b) naise roll ja ülesanded ­ naine tegeles koduse majapidamise ja lastekasvatusega. Naist austati ning tal oli vabam asend kui vanaaja maades tavaliselt (allikad räägivad peamiselt ülemkihtide naistest). Keskmisest riigist alates oli abielunaistel tiitel "maja valitsejanna". Naine oli juriidiliste õigustega isik, tal võis olla omand, ta võis pärida ning pärandada oma omandiosa testamendiga. Väga vähesed naised oskasid lugeda ja kirjutada, mida aga nõuti ametnikelt. Mõnel naisel oli kohustusi väljaspool kodu. Nad võisid olla preestrid või arstid; on teada ka, et naisi on kasutatud näiteks kudumistöökodades. Põllutööd tegid ainult kõige madalamate kihtide naised c) preestrite roll ja ülesanded ­ Vanast ajast peeti preestriametit kõrvalametina ja preestrite võim oli piiratud. Preestrid olid ametnike (sealhulgas kõrgemate ohvitseride) kõrval ainsad, kes oskasid lugeda ja kirjutada. Preestrid olid väga mõjukad ka hiljem, eriti antiikajal . Et kuningavõim oli tunduvalt nõrgenenud, jäid preestrid Egiptuse põhilisteks kultuurikandjateks. Sel ajal olid preestrid oma võimu tipul ,
2.4. Selgita egiptlaste arusaama ja suhet surmajärgsusesse! Egiptlaste ettekujutuses jätkas lahkunu pärast surma suurel määrel samasugust elu, nagu tal oli olnud siinpoolses maailmas.