1880 Tallinnas. Eesti esimesed rahvuslikud heliloojad Aleksander Saebelmann Kunileid 1845-1875 Keunileid on helilooja nimi. Teda peetakse rahvusliku koorimuusika rajajaks. Õppis Valgas. Ja Paistu kihelkonnakoolis. Tal oli tuberkuloos. Ja suri Lõuna-Ukrainas. Looming : ,,Sind surmani" ja ,,Minu isamaa on minu arm" Friedrich August Asebelmann 1851-1911 Õppis Valgas. Tema tuntuid teos kanna nime ,,Kaunimad laulud" K. ,,Kaunimad laulud" Karl August Hermann 1851-1909 Ta oli muusika tegelane, ajakirjanik ja keeleteadlane. Ajakirjanikuna võttis ta Jansenilt üle Eesti Postimehe toimetuse. Ta hakkas andma välja ajakirja ,,Laulu ja mängu leht" Keeleteadlasena töötas ta Tartu Ülikoolis Eesti keele lektorina. Ta oli alustanud Eesti esimese entsüklopeedia välja andmisega aga see jäi tal pooleli. Tegeles ka termineite mõtlemisega (helilooja, heliredel..). Tema teoste koguarv küünib umbes tuhandeni . Ta töötas koorijuhina
All majapidamisruumid ja üleval kaitsekorrus. Teisel korrusel paiknevad kirik, Kapiitlisaal- rüütelvendade koosoleku ruum, Refektoorium- söögisaal, Dormitoorium- magamissaal, Komtuuri (- linnusepealik) eluruumid. Tihti ümbritseb siin siseõue ristikäik nagu kloostris. Näited: Talinna linnusesse hakati 1347. Aastal konvendihoonet ehitama, kasutades selleks osalt vana kastelli müüre. Eeslinnuse nurkadesse püstitati tornid, millest kuulsaim on edelasse püstitatud Pikk Hermann, mis on ka osaliselt säilinud tänaseni. 1684 suur Toompea tulekahju hävitas ülalinna kaasaegsed hooned. Võimas ordulinnus oli Viljandis. Hakati ehitama 1224. Aastal ja 14. Sajandi alguseks oli valmis Eesti ala esimene ja suurim konvendihoone. Pealinnust kaitsesid eeslinnused, mille müürid järgisid mäeharja. Lõuna suunas oli mägi väga järsk ja sealt poolt ründamine oli praktiliselt võimatu. Lõplikult hävis Põhjasõjas ja konvendihoonest on püsti vaid läänesein
VANA-ANTSLA MÕISAKOMPLEKS Referaat Juhendaja: Merike Aruväli Põlva 2013 SISUKORD: 1. MÕISA OMANIKE VÄRVIKAS AJALUGU lk 3 2. MÕISAKOMPLEKS lk 4 3. PILTE MÕISAKOMPLEKSIST lk 5 4. KASUTATUD ALLIKAD lk 16 1. MÕISA OMANIKE VÄRVIKAS AJALUGU 1376. aastal andis Tartu piiskop Heinrich I Velde mõisa vendadele Hermann ja Otto von Uexküllile. 1588. aastal kuningas Sigismund III andis mõisa Võnnu kastellaanile Georg Schenkingile, kes ehitas mõisast kastelli -s. o. kindluse, millest tänaseks on vähe säilinud 1625 andis Rootsi kuningas Gustav II Adolf mõisa kammerjunkur Acke Tottile. 1649. aastal müüs viimane mõisa 14 500 taalri eest Diedrich Riegemannile, kes 1650 aadeldati Löwensterni nime all. 1656 Diedrich suri ning mõisa päris tema poeg leitnant Joachim von Löwenstern. Viimase
Kumu 1.Portree: 1)Matthias Peterson „Fabian Ernst I Stael von Holsteini“ 2)Georg Christoph Grooth „Kindralleitnant Hermann Jensen Bonn“ 3)Tundmatu kunstnik „Toomkooli konrektor Johann Georg Tideböhl“ Eesti olustiku kujutav maal: L. H. Peterson“Koduteel“ 1840 Mõni Tallinna vaade- A.M. Kalju „Tallinna vaade Narva maanteelt“ 1831 2. Suurim maal on „Lorelei needmine munkade poolt“ Minule enim meeldiv maal on „Truu valvur“ 3. „Hulgekütt Pakri saarelt“ Materjalidest on ta kasutanud marmorit, puit, pronksi jm „Lüüriline muusika“ „Koit ja Hämarik“
OMADUSED: Polütetrafluoroetüleen on termoplastne ja hüdrofoobne tihe polümeer, mis on toatemperatuuril valge tahke aine. Ühend ei põle, on erakordselt sitke, kulumiskindel ning madala tõmbetugevusega. PTFE-l on head dielektrilised omadused. KASUTAMINE: tihendid, hermeetikud, traadi- ja kaabliisolatsioon (kõrgsagedus), keemiaaparatuuri vooderdus ja toidunõude pinnakatted. OHUD: kõrgel temperatuuril selle aurud on väga kahjulikud nii immuunsüsteemile kui ka viljastumisele. 15. Hermann Staudinger - (23. märts 1881 8. september 1965) oli saksa keemik. Ta pani aluse kõrgmolekulaarsete ühendite keemiale. Tema loodud on ka makromolekuli mõiste. Aastal 1953. sai ta Nobeli keemiaauhinna. Karl Ziegler - (26. November 1898 - 11. August 1973) oli keemiaprofessor ja aastatel 1943- 1969 Saksamaa suurima tööstuskeemia uurimasutuse direktor. Ziegel avastas, et alumiiniumi ühendid, nt trietüülalumiinium, polümeerivad eteeni. Giulio Natta - (26. veebruar 1903 2
Ta veetis oma päevi lõputult ajalehti ja raamatuid lugedes ja kirjaniku enda sõnade järgi sai ta just tänu sellele selgeks eesti keele õigekirja. Loominguline aeg oli niivõrd innustav, et Vilde hakkas ka ise teadlikult ilukirjanduslikke katsetusi tegema. 17-aastasena kirjutas ta oma esimesed jutustused "Kurjal teel" ja "Musta mantliga mees". Oma esimest käsikirja tuksuval südamel Brandi raamatupoes kirjastamiseks pakkumas käies, tutvus ta 1882. aastal Jakob Hermann Vahtrikuga. Neist said südamesõbrad pikkadeks aastateks. (Linnamuuseum, 2016) 1883. aasta sügisel õnnestus Vildel aga saada ajaleht Virulase toimetusse õpipoisikoht. Seal oli tema kolleegiks ka tusameelne Juhan Liiv. Töökohaga koos sai Vilde ka väikese toakese tasuta elamiseks. Sellega algas Vilde ajakirjanikukarjäär. (Linnamuuseum, 2016) Esimese tõelise edu tõi Vildele 1887. aastal Postimehes ilmuv jutustus "Kaks sõrme". Vildet
laotud. 1990 astate algul osaliselt renoveeritud Anija mõisa peahoones tegutseb praegu raamatukogu ja kohalik rahvamaja. Anija mõisa peahoone on avatud vaatamiseks kõikidele soovijatele. 3 1. ANIJA ASUMI AJALOOLISED KUJUNDAJAD Anija mõisat (saksa k Annia, varem ka Hannijöggi) on esmamainitud 1482. aastal, mil ta kuulus Hermann Zoegele. Arvatavasti on mõis asutatud millalgi 1355 ja 1482. aasta vahelisel ajal. Keskajal oli mõis arvatavasti välja ehitatud kivist vasallilinnusena. (vt.foto1) 1671. aastal omandas mõisa Jacob Staël von Holstein, kes ehitas sinna barokse kahekorruselise peahoone. Arvatakse, et tollane Anija mõisahoone sai eeskujuks nii Maardu, Aa kui ka Palmse mõisahoonetele, mis kõik kerkisid seitsmeteistkümnendal sajandil.
Venemaa ülikoolidele. Aastal 1803 avati eesti keele lektori ametikoht. Aastal 1838 asutati ülikooli juures Õpetatud Eesti Selts (Gelehrte Estnische Gesellschaft). Tartu ülikooli dünaamiline areng kestis aastatel 18201890, millest aastaid 18551880 on peetud akadeemilise enesekesksuse ajastuks, kuid vilistlaste silmis hoopis teiseks õitsenguajaks. Seal õppisid või õpetasid galvanoplastika leiutaja Moritz Hermann Jacobi, kaasaegse embrüoloogia üks rajajaid Karl Ernst von Baer, füüsikalise keemia üks rajajaid Wilhelm Ostwald, vere hüübimise fermentatiivse teooria ja vereülekande aluste väljatöötaja Alexander Schmidt jpt. Esimesed üliõpilasorganisatsioonid tekkisid maiskondlike korporatsioonidena. 18241855 olid korporatsioonid ametlikult keelatud, 1862. aastal korporatiivne üliõpilasriik legaliseerus. Eesti üliõpilaste koondumine algas 1870. aastal "Kalevipoja" ühislugemistelt
Fr.J.Wiedemann eesti keele uurija, koostas eesti-saksa sõnaraamatu ning saksakeelse eesti keele grammatika raamatu. Tundis huvi ka folkloori ja etnograafia vastu, kirjutas raamatu ,,eestlaste sise ja väliselust". M.Veske luuletaja, teadlane, folklorist. Esimesi eestlasi, kes kaitses doktorikraadi. Avaldas eesti ja soome keele õpperaamatuid, 1884 asutas vene kultuuri ja keelt tutvustava ajakirja ,,Oma Maa". Rahvuslikuliikumise radikaalse suuna üks jätkaja, Jakobsoni vaadete jätkaja. K.A.Hermann - oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist. 1882 sai temast "Eesti Postimehe" toimetaja, nimetas lehe umber "Postimeheks". Tegutses mitmes seltsis, ka Aleksandrikooli komiteedes. Hermann oli äärmiselt aktiivne ning mitmekülgsete huvide inimene, tegutsedes nii muusika, ajaloo, keeleteaduse, ajakirjanduse kui ka mitmetes teistes valdkondades. Ta püüdis komponeerida nii esimest eesti ooperit ("Uku ja Vanemuine"). E.Bornhöhe kirjanik...
REFERAAT Miina Härma Mari-Ann Pällo Tallinna Kunstigümnaasium 2007 12k Miina Härma elulugu Miina Härma, endise nimega Hermann, on eesti teine kõrgema eriharidusega muusik. Ta sündis 9. veebruaril 1864. aastal Tartu ligidal Raadi vallas Kõrvekülas Tubaka talus ja sai kohaliku kooliõpetaja arvuka perekonna uueks liikmeks. Peres oli 7 last, kuhu kuulusid ka kaks sugulasest kasulast. Miina Härma valiti 1939. aastal Tartu Ülikooli audoktoriksMiina Härma isa oli muusikalise andega, ka ema pärines muusikalisest perekonnast. Nõu kihelkonnast. Kodus lauldi neljahäälseid koraale, selle traditsiooni tõigi kaasa ema
kelle toimimise rutiini sihiks on ühendada ja kombineerida kõike end ümbritsevat selle nimel, et luua midagi uut. Sellist inimest võib iseloomustada skisoidsena. EKSISTENTSIALISTLIK KIRJANDUS Eksistentsialistlik kirjandus käsitleb inimese maailmas olemise põhiküsimusi: väärtushinnangud, vabadus, vastutus, suhe Jumalaga, armastus, surm jms. "Võõras", Albert Camus "Stepihunt", Hermann Hesse "Iiveldus", Jean-Paul Sartre ,,Eksistentsialism on humanism", Jean-Paul Sartre ,,Ängi mõiste", Sören Kierkegaard
ja rajati kogudusi. Tartu ülikool TÜ esmakordne avamine toimus 1632.aastal. Juba Uusikaupunki rahuga oli määratud, et vene valitsejad pidid ülikooli taastama. 1802. aastal niikaugele jõutigi, TÜ allus Venemaa haridusministeeriumile, sellest hoolimata oli TÜ väga iseseisev. Kiiresti saavutati kõrge teaduslik tase. Loenguid peeti saksa ja ladina keeles. TÜ esimene rektor oli Georg Friedrich Parrot, seal töötasid veel astronoom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jakobi, embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer, kirurg ja anatoom Nokolai Pirogov, vitamiinide olemasolu tõestaja Nikolai Lunin. Tartus töötas Professorite Instituut, rajati Veterinaaria Instituut, Joonistuskooli esimeseks õpetajaks oli Karl August Senff, selle baasil arenes ka kunstielu. Tähtsus: kunstielu elavnemine, eesti keele areng, kultuurielu kõrgaeg -hakkas arenema iseseisev eesti kultuuriväli, eesti keele ja pärimuse uurimine,
AJALOO ARVESTUSTÖÖ §1-2 Rahvuslik liikumine XIX sajandil kasvas kogu euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuriliste eripärade vastu. Eesti talupoegade iseteadvuse tõus, mis hakkas juba pärast pärisorjuse kaotamist, kasvas jõudsasti. Nõuti võrdseid õigusi teiste rahvastega, eelkõige baltisakslastega. Poliitiline olustik · taheti kaotada Balti erikord · Balti erikorra säilitamise nimel võitles Carl Schirrer · venestamine sundis baltisakslasti muutma oma suhtumist põlisrahvastesse, hakkati õhtutama saksa keele õpetamist · ,,Põlisrahvaste õiguse kaitsmine"-sellega loodeti eestlased venestada Palvekirjade aktsioon · 1864. aastal alustas Adam Peterson koos Köleriga palvekirjade kampaaniat, millega loodeti tsaarivalituse tähelepanu tõmmata siinse talurahva olukorrale. · Sooviti: kindlate maa ja rendihindade kehtestamist teoorjuse kaotamist üheõiguslust seis...
Rootsi aeg 17. sajand Asustus: *Pärast Liivi sõda taastus Eesti rahvaarv küllaltki kiiresti *Kui vaenutegevus lõppes, hakkas talurahva arv jõudsasti kasvama *Eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi väkke *Iseloomulik oli sisemigratsioon. asuti tihedama asustusega aladelt hõredama asustusega pakadesse *Eesti-sisene ümberasumine võimaldas kasutusele võtta viljakamaid maid, mis soodustas sündimuse kasvu *Ümberasumise negatiivne tagajärg oli seenise asustuse järjepidevuse katkemine, mis soodustas talurahva pärisorjastamist *Rohkesti asus Eesti aladele ka vene talupoegi, käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid *Samuti ka soomlasi, kes pagesid Eestisse kohustusliku sõjaväeteenistuse eest *Lõuna-Eestisse asus rohkesti lätlasi *lisaks veel hollandlased, sotlased, ungarlased, leedulased jt *Sisserännanute side päritolumaaga jäi nõrgaks ja assimilieeruti eestlastega Suur näljahäda: *Rootsi valitsuse lõpul 1696-1697 *Põhjus oli hiline kevad, lausvihm...
36) ,,Egmont" L.von Beethoven-ooper 37) ,,Figaro pulm" W.A Mozart- ooper 38) ,,Kuningliku ilutulestiku muusika" (,,Tulevärgimuusika") Händel 39) ,,Aastaajad" A.Vivaldi-klaveri tsükkel 40) ,,Loomine"-F.J hydn- oratoorium 6. Eesti muusika Otsi YouTube`st üks endale rohkem meeldiv muusikapala järgnevate heliloojate loomingust. Põhjenda oma valikut. 1) Aleksander Saebelmann-Kunileid Aleksander Eduard Thomson Friedrich August Saebelmann Karl August Hermann 2) Johannes Kappel Miina Härma Konstantin Türnpu Aleksander Läte 3) Rudolf Tobias Artur Kapp Mihkel Lüdig Peeter Süda Artur Lemba Link: 4) Mart Saar Cyrillus Kreek Heino Eller Link: 5) Adolf Vedro Tuudur Vettik Eduard Tubin Link: 6) Gustav Ernesaks Villem Kapp Eugen Kapp Link 7) Veljo Tormis Eino Tamberg Arvo Pärt Link
muusikaalane harimine. 9. Nimeta esimesed ,,asjaarmastajad" heliloojad Eestis. (väh. 4) Millal nad tegutsesid ja miks neid nimetatakse ,,asjaarmastajateks"? o Aleksander Kunileid (1845-1875). Kunileidu võib pidada rahvusliku koorimuusika rajajaks. o Aleksander Eduard Thomson (1845-1917). o Friedrich August Saebelmann (1851-1911) o Karl August Hermann (1851-1909) 10. Miks oli saj. vahetusel Peterburg eestlastele sobivaks paigaks ning miks eestlased läksid sinna muusikat õppima? Millisel erialal said hariduse eesti esimesed kutselised muusikud? Kuna Vene Taaririik hakkas Eestis läbi viima venestamispoliitikat ja luhtusid paljud ärkamisaegsed ettevõtmised siis läksid mõned muusikud Peterpuri konservatooriumisse muusikat õppima. Paljud kasvandikud õppisid konseravooriumis oreli erialal. 11. Nimeta 4 eesti esimest kutselist muusikut
Die deutsche Bundeskanzlerin Angela Merkel wurde 17. Juli 1954 in Hamburg als Kind des Theologiestudenten Horst Kasner und der Lehrerin Herlind Kasner geboren. Noch im Jahr 1954 zog die Familie Kassner von Hamburg ins brandenburgische Quitzow, wo der Vater eine Pfarrstelle antrat. Ein weiterer Umzug erfolgte im Jahr 1957 in die Nähe von Templin (Brandenburg), da Angelas Vater dort die Leitung des Pastoralkollegs Waldhof übernahm. Angela verbrachte ihre Kinder- Jugend- und frühe Erwachsenenzeit von 1961-1978 im Spannungsfeld zwischen den Anforderungen der sozialistischen Deutschen Demokratischen Republik (DDR) und der Kirche. Die Regierung der damaligen DDR versuchte mit aktiven Repressionen, den Einfluss der Kirchen zurückzudrängen. Die Kirche war das Zentrum des Wiederstands gegen die DDR Regierung den existierenden Staatsapparat so spielte es auch eine entscheidende Rolle im Wendeprozess das im Jahre 1989 stattfand. Die Konfirmation A...
säilitada Tallinna omavalitsuse ja asutuste tegevuse tulemusena loodud või saadud arhiiviväärtusega arhivaale. Eesti vanim säilinud ürik pärineb aastast 1237 ja seda säilitatakse õhukindlates klaasvitriinides. Vanim osaliselt eestikeelne säilinud raamat ja eestikeelset teksti sisaldav trükis on tuntud kui Wanradt-Koelli Katekismus ja see on trükitud 1535. aastal. Tallinna eestlaste truudusvande tekstis Liivimaa ordumeistril Hermann von Brüggeneyle. 1536. esineb esmakordselt kirjasõnad Talyna linna eestikeelne nimetus. Osad dokumendid on pärgamendil, see on eriliselt töödeldud loomanahast (keskajal kitse- või vasikanahast) vastupida, hele, läbipaistmatu materjal. Linnaarhiivis huvi äratavad näitusesaalis olevad plastikust sõdurikujukesed, need kujutavad Napoleoni I ja Aleksander I kaardiväelasi ja on pühendatud Borodino lahinug aastapäevale. Arhiividokumente nimetatakse arhivaalideks.
Ülejäänud natslikest juhtidest võiks nimetada SS-i ja Gestapo juhti Heinrich Himmlerit (1900-1945), propagandajuhti Joseph Goebbelsit (1897-1945), ideoloogiajuhti Alfred Rosenbergi (1893-1946), Hitleri asetäitja parteis ja tema teine ametlik järglane Rudolf Hessi (1894-1988) ja õhujõudude ülemjuhataja, Gestapo ja koonduslaagrite rajaja, kogu Hitleri sõjamajanduse tegelik juht, Hitleri esimene ametlik järglane Hermann Göringit (1893-1946). Samaaegselt kujunes välja ka repressiivaparaat. 1925.a. SA raames loodud SS (Schutzstaffel ehk kaitsemalev, mustsärklased) oli esialgu tekkinud Hitleri ihukaitseväena ja täitnud parteisisese politsei ülesandeid. Nüüd sai SS-st kõikvõimas organisatsioon, mis kontrollis kogu riigi-ja parteiaparaati ning oli natsliku terrori peamine elluviija. Endise Preisi poliitilise politsei ühest osakonnast kasvas välja Gestapo (Geheime
Arvatakse, et seda perekonna rahapuudusel, kuid Marie ise on öelnud, et kuna ta oli andeks õpilane, siis arvati ta siiski lõpetajate hulka. Kuna kool oli saksakeelne, siis süvendas see ka saksa ja vene keele tundmist ja saksa klassikalist kirjandust. Peale Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkooli läbis Marie Under Fr. Fröbeli lasteaednike kursused. Peale kursusi töötas ta ühe suve parun Hermann Klausi Stackelbergi Risti mõisas lapsehoidjana. Hiljem töötas Under lühikest aega Viru tänava paberikaupade poes kassiirina. Aastatel 1901-1902 töötas ta ajalehe ,,Teataja" toimetuses. Samal ajal kirjutas ta ka vabal ajal saksa keelseid luuletusi. Eraelu Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga ning sai omale kodanikunime Marie Hacker. Noorte kohtumisel
EESTI KIRJAKEELE AJALUGU I Kirjakeele vanim periood 13.–16. sajandini. Esimesed tänini säilinud, peamiselt käsikirjalised tekstid. Kirjaviis on ebaühtlane, alamsaksa- või poolapärane. Esimesed eestikeelsed fraasid on kirja pandud 13. sajandi esimesel poolel Henriku Liivimaa kroonikas, nt Laula! Laula! Pappi; Maga magamas. 16. sajandist alates kujunevad eraldi põhja- ja lõunaeesti kirjakeel ehk tallinna ja tartu keel. Esimesest säilinud trükitekstist, Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismusest (1535), on säilinud 11 katkendlikku lehekülge. Tähtsamaid tallinnakeelseid allikaid: Kullamaa käsikiri (1524–1532), mis sisaldab katoliku palveid ja usutunnistust, pärisnimesid ja üht lauset. On säilinud ka paar käsikirjalist vandeteksti ja talurahvaõiguse katkend. Tähtsamaid tartukeelseid allikaid: Johannes Ambrosius Velteruse ja Laurentius Boieruse jesuiitlikud tekstid; ametitunnistus silmaarst Sigismund Awerbachile. Tekstinäide Wanradti ja ...
kultuurilise mõju ning saksakeelse asustuse levikut Ida-Euroopas alates 12. sajandist. piiskop Albert – oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani. Ta oli Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal ka Eesti ning enamiku Lätist alistada. Mõõgavendade ordu - oli kristlik sõjaline ordu, mis eksisteeris aastatel 1202–1237. 23. Stensby leping – on 7. juunil 1238 Taanis Sjællandi saarel Taani kuninga Valdemar II ja Liivimaa ordumeistri Hermann Balke vahel sõlmitud kokkulepe eesmärgiga lõpetada 1225. aastal Põhja- ja Kesk-Eesti kuuluvuse pärast puhkenud taanlaste ja Liivi ordu eelkäija Mõõgavendade ordu vaheline konflikt. Konflikti käigus vallutas Mõõgavendade ordu suveks 1227 taanlastelt kogu Põhja-Eesti koos Tallinnaga. Vakk(us) – oli maksustuspiirkond keskaegsel Vana-Liivimaal ja tõenäoliselt ka hilisrauaaegses Eestis. vesse – oli saarlaste vanem Jüriöö ülestõusu ajal aastatel 1343–1344.
10. klass Muhu Katariina kirik Referaat Õppejõud: Urve Leemets Tallinn 2011 Muhu Katariina kirik asetseb Muhu saare suurimas, Liiva külas, Kuivastu - Kuressaare maantee 12. kilomeetril. Eesti üheks silmapaistvamaks varagooti ehituseks peetud kirik on koos Pöide ja Karja kirikutega ehitatud gootika õitseajal ning kuulub Saare-Lääne kirikute rühma. Esmakordselt mainitakse kirikut Hermann von Wartberge kroonikas, kus selle valmimisajaks nimetatakse 1267. aastat. Siiski lõppes kivikiriku ehitamine Otto von Lutterbergi toetusel alles 1280. aastail. On täiesti võimalik, et sel ajal võis valmida tõenäoliselt Ojamaa meistrite poolt praeguseni säilinud kivist kirik, kuid arvatavasti ehitati Muhu kiriku puust esikirik juba pärast aastat 1233, mil Muhu saar langes Mõõgavendade Ordu valdusse. Praegune kirik on 1703. aastal Põhjasõja ajal purustatust 1738
anatoomikum, kliinik, raamatukogu. Teaduskeskus TÜ baltisaksa kultuurielu keskpunktiks. Joonistuskool Karl Morgensterni TÜ Kunstimuuseum (1803) Täna Klassikalise Muinasteaduse Muuseum TARTU ÜLIKOOL (3) eestlastest ülikooli õppejõud - eesti keele lektori kohtadel keeleteadlased K. A. Hermann ja M. Veske. D. H. Jürgenson TARTU ÜLIKOOL (4) Eesti Üliõpilaste Selts 1889. aastal alanud 1873–1881 tegutses venestuslaines muudeti selts Vironia nime all tavaliseks kõrgemaks 1883 registreeritakse õppeasutuseks ametlikult Tartu Imperatorski Jurjevski ülikooli juures Universitet 1884. aastal pühitseti
manufaktuure ning talupoegade elu paranes, mis majanduslikus perspektiivis tõi pigem kasu kui kahju. 15. Luteri kiriku seisund Rootsi võimu esimestel aastatel. Rootsi võimu jõupingutused luteriusu kindlustamiseks. Nõiad, nende karistused. Kirikuelu korraldamiseks moodustati nii Eesti- kui Liivimaal konsistoorium – kirikuvalitsus ja kohtuorgan. Vaimulikkonna etteotsa seati Eestimaal piiskop Joakim Jhering ja Liivimaal superintendent Hermann Samson. 16. J. Jheringu ja H. Samsoni tegevus luterluse kindlustamisel. 1) Mõlemad seadsid endale eesmärgiks luteri kiriku positsioonide kindlustamise, milleks tuli võidelda nii katoliku kiriku kui paganausuga 2) Otsisid agaralt nõidu. Nõidadeks peeti tavaliselt inimesi, kes kasutasid kummalisi retsepte või oskasid inimesi ravida. Nõiakontroll oli selline, et arvatav nõid seoti kinni ja visati vette. Kui
400-500-liikmeline sakslastest ja eestlastest m2ratsev rahvahulk tungis 1524. aasta 14. septembril dominiiklaste kloostrikirikusse, Pyhavaimu ja Oleviste kirikusse purustades seal pyhapilte ja kujusid, altareid ja reliikviaid. Melchior Hoffmann - populaarne jutlustaja, kes oli tegelikult Saksamaalt p2rit kasuksepp. Tema juhtimisel mindi Toomem2ge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse. Hoffmann sunniti selle eest linnast lahkuma.1523 - Hermann Marsow alustas Tartus reformatsiooniga.1525 - Liivi ordu j2tkas tegevust iseseisvana. Hariduselu ja kultuur 13.-16.saj.(86-87) : Jumalateenistuse k2siraamat 1525 - Lybeckis trykiti jumalateenistuse k2siraamat ka eesti-, liivi- ja l2tikeelse selgitava tekstiga (esimene eestikeelne trykis). Peaaegu kogu tiraaz h2vitati Lyybeki rae poolt kui luterlik j6ledus. Luterlik katekismus 1535 - Wanradt-Koelli luterliku katekismuse trykiti Saksamaal, vasakul pool alamsaksa-, paremal pool eestikeelne tekst
Samuti valge kristalne aine ja vees praktiliselt ei lahustu ning efektiivne putukate vastu (surmav juba väikestes kogustes). DDT-d sünteesiti esmakordselt 1874. aastal, kuid selle intsektitsiidne toime avastati alles aastal 1939. Teise maailmasõja lõpupoole kasutati seda efektiivselt nii tsiviilkodanike kui ka sõjaväelaste poolt sääskede ja täide arvukuse piiramiseks, mis omakorda võimaldas ohjata malaaria ja tüüfuse levimist. Sveitsi keemik Paul Hermann Müllerit pärjati 1948. aastal oma DDT alal tehtud avastuste eest koguni Nobeli Meditsiinipreemiaga. DDT lahustudes hästi rasvades ning kandub edasi piimaga, kuhjub inimese ja loomade rasvkoes ning kutsub esile nii ägedaid kui ka kroonilisi mürgistusi. Lisaks sellele on DDT ka mullas ja vees väga püsiv ja seetõttu võib tema kahjulik toime ilmneda alles aastaid pärast kasutamist. Samuti võib ta kanduda kaugele oma tarvitamiskohast. Nii näiteks on DDT-d
EESTI KEELE ARENG JA KIRJAKEELE KUJUNEMINE EESTI KEELE MURDED 1. Kui kaua on eestlased oma praegusel asualal elanud? Arheoloogiliste andmete järgi üle 5000 aasta. Geneetika uurimustulemuste järgi üle 10 000 aasta (kohe pärast jääaja lõppu) 2. Kui vana on eesti keel? Umbes sama vana kui meie ajaarvamine. Tekkis ~2000 a tagasi, kui ta eraldus läänemeresoome algkeelest. 3. Kuidas kujunes läänemeresoome algkeelest eesti keel? Pikaajalise keelemuutumise tagajärjel. Alguses oli erinevusi vähe, kuid aja jooksul tekkis erinevusi aina juurde. Tagajärjeks ei saanud Soome lahe lõunakaldal elavad soome- ugrilased enam põhjakaldal elavate hõimukaaslaste keelest aru. 4. Kuidas eristada iseseisvat keelt ja murret? Iseseisva keele ja murde eristamine ei ole kerge, sest lisakas keelelisele erinevusele sõltub see ka poliitilistest teguritest. Kui kõnelejad teineteisest enam vastastikku aru ei saa, siis on tegu eri keeltega....
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Reisikorraldus RK31 Aire Ilves VAATAMISVÄÄRSUSED Iseseisev töö Eesti kultuuriloos Juhendaja: Piret Valgma-Kirme Tallinn 2008 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Pirita kloostri varemed ...................................................................................................................................................4 Kuressaare linnus........................................................................................................................8 Kokkuvõte.................................................................................................................................1...
Võrdlus soome keelega. 1903 ,,Eesti sõnadest line-lõpuga" 1864 ,,Lühike õpetus õigest kirjutamisest parandatud viisi" Esimene õigekirjutuskäsiraamat. Grammatika normeerimine. Hurt esitas ettepanekuid oma ajalehes Eesti Postimees, EKmS toetus. Ühendtegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine (ära võtma), genitiiviga liitsõnade tähenduserinevus (tuuleveski - venna raamat). Sõnavara rikastamine: alaealine, sõnastik, laevastik. 9. Karl August Hermann. 1884 ,,Eesti keele grammatika" 1896 ,,Eesti keele lause-õpetus" (II) Esimene eestikeelne grammatika. Õpik, käsiraamat, normatiivne. Eestikeelne terminoloogia: sh käänete nimetused. 10. Johannes Voldemar Veski ja keelekorraldus. Eestikeelse terminoloogia arendamine, kirjakeele korraldamine. Ajakirjade Eesti Kirjandus ja Eesti Keel toimetaja. Nõuded kirjakeelele: rahvapärasus, loogiline selgus, arusaadavus. 1913 ,,Eesti kirjakeele edasiarendamise teedest"
Väga oluline oli tema töö muusikaõpetajana Tartu tütarlaste gümnaasiumis ning Tartu muusikaelu organisaatorina. Miina Härma (Hermann) sündis Tartu lähedal Kõrvekülas koolmeistri peres, David Otto Wirkhaus oli tema ristiisa. Lapsepõlves mõjutas teda tugevalt tol ajal eesti kultuurielus 14 valitsenud ärkamisaegne rahvusromantiline vaimsus, eelkõige Jannsen, Wirkhaus ja Karl August Hermann oma ideede ja tegevusega. Miina Härma isa oli viiulimängija, valla muusikaelu juht, kes juhatas koore ja orkestrit. Tütrele õpetas ta orelit. Tihti käidi Tartus, kus Härmale õpetas muusikalisi algtõdesid Karl August Hermann (vaatamata samale perenimele ei olnud nad Härmaga sugulased). Hiljem võttis ta klaveritunde ka eraõpetajalt. Üldhariduse omandas Härma Tartus, saksakeelses Schultze tütarlastekoolis. Hermanni soovitusel astus Miina Härma 1883. aastal Peterburi konservatooriumi
○ teisel päeval oli ilmalike laulude kontsert; ○ kolmandal päeval oli võistulaulmine ja -puhumine; ■ osales ka viis pillikoori. ● Jakob Hurt pidas kõne; ● Pidu oli pühendatud pärisorjusest vabastamise 50. aastapäevaks. Esimesed asjaarmastajad heliloojad said hariduse Valga Seminarist – juhataja lätlane Janis Cimze. Eduard Thomson Friedrich Saebelmann - MK Kaunimad laulud Karl August Hermann – MK Oh laula ja hõiska ja Kungla rahvas Karl August Hermann: ● Keeleteadlane; ● Tartu Ülikooli lektor; ● Ajakirjanik; ● Andis välja Eesti esimest muusikaajakirja “Laulu ja mängu leht”; ● Kirjastaja; ● Helilooja; ● Koorijuht; ● Kirjanik; ● Luuletaja; ● Rahvaviiside koguja; ● Tahtis kirjutada Eesti esimest ooperit, aga kuna see ei andnud ooperi mõõtu välja, siis nimetas selle laulelduseks;
1878 Kirjameeste seltsi ettekandes ettepanekud, mis kehtivad tänapäevalgi: ühendverbide lahkukirjutamine (ära võtma, alla kirjutama), omastavalise täiendsõna kokku- ja lahkukirjutamine tähendusest lähtuvalt (tuuleveski, venna raamat) 1886 ,,Die estnischen Nomina auf ne-purum": Helsingi ülikoolis kaitstud väitekiri 1902 ,,Eesti sõnadest line-lõpuga" Pooldas laenamist teistest keeltest, eriti soome keelest. Uute sõnade moodustamine tuletusliidete abil. 8. Karl August Hermann. 1880 ,,Der einface Wortstamm und die drei Lautstufen in der estnischen Sprace mit vergleichenden Hinweisen auf das Suomi": doktoriväitekiri 1884 ,,Eesti keele Grammatik: Koolide ja iseõppimise tarvis kõikidele, kes Eesti keelt õigesti ja puhasti kõnelema ja kirjutama ning sügavamalt tundma ja uurima tahavad õppida. Kirja pannud Dr. K. A. Hermann": esimene eestikeelne eesti keele grammatika. Grammatikaterminoloogia loomine (suur osa
· Rahvaste õigus oma keelele ja emakeelsele haridusele · Eestis saksa estofiilid, ka eestlasi: Kristjan Jaak Peterson, Otto Wilhelm Masing 19.sajandi II pool: Kolm põhisuunda Eesti keeleuurimises: · Võrdlev-ajalooline keeleteadus, sugulaskeelte uurimine (diakrooniline) Veske · Deskriptiivne keeleuurimine (sünkroonia vaatenurk): keelematerjali kogumine ja kirjeldamine Wiedemann · Kirjakeele arendamine Hurt, Hermann, Jõgever ,,Beiträge" · Ajakirja toimetaja Johann Heinrich Rosenplänter (Pärnu) · 20 köidet · Artiklite temaatika: eesti kirjakeele arendamine, ortograafia, grammatika, sõnavara, murdenäited, arvustusi, keeleteadus Ühtse kirjakeele taotlemine: · Kas üks või kaks kirjakeelt? · Kaks keskust (Tallinn ja Tartu), oli kaks kirjakeelt. Ühiskeeled, mis erinesid omavahel vähem kui murded.
Programmiline kõne I Üldlaulupeol 1888 ,,Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele" 1886 ,,Die estnischen Nomina auf ne-purum" - Doktoriväitekiri Helsingi ülikoolis. ne-liiteliste adjektiivide ja substantiivide areng, tähendusrühmad, tuletamine. Suur materjal, ka murretest ja rahvalauludest. Võrdlus soome keelega. 1902 ,,Eesti sõnadest line-lõpuga" 1864 ,,Lühike õpetus õigest kirjutamisest parandatud viisi" Esimene õigekirjutuskäsiraamat 8. Karl August Hermann. (1851-1909) Õppid Leipzigis, kaitses seal oma doktori väitekirja eesti sõnatüvdest ja väldetest. Kodumaale naastes pühendus ajakirjanduslikule tegevusele. Ta avaldas esimese eestikeelse eesti grammatika 1884 ja see on tema tähtsaim tegu keeleteaduses. See oli mõeldud nii kooliõpikuks kui käsiraamatuks keelehuvilistele. Kuna see oli esimene grammatika, lõi Hermann ka grammatikaterminoloogia. Temalt pärinevad
Saksa valgustuse eripära Prantsusmaaga võrreldes ilmnes eelkõike asjaolus, et saksa mõtlejatele ei olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu paljudele prantslastele. Saksa valgustusideoloogia lähtus suuresti luterliku kiriku sees kujunenud voolust, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdsust. Pietismi rajaja oli Philipp Jakob Spener (1635-1705), silmapaistev liider August Hermann Francke (1663-1727). Viimane toonitas eriti koolide rajamise vajadust. Pietistid ei taotlenud ühiskonnakorra muutmist, vaid selle täiustamist usu abil. Tähtsamad valgustustegelased Saksamaal olid Gottfried Wilhelm Leibniz (1646-1716), Christian Thomasius (1655-1728), Christian van Wolff (1679-1754) ning Johann Gottfried von Herder (1744-1803). Valgustus oli kirjanduslik ja filosoofiline liikumine, mille juured olid 17. sajandi teadusalastes saavutustes
Teflonpannid on peaaegu igas majapidamises olemas. Teflon takistab toiduainetel panni külge kinni jääda. Teflon on mürgine aine, õnneks on ta aga ülimalt püsiv. Teflonpannid on tegelikult niivõrd uued tooted, et me ei tea kunagi, milline võib selle aine pikaajaline mõju olla meie tervisele. 7 Polümeeridel on lisaks minu kirjeldatuile veel väga palju erinevaid kasutusalasid. See näitab, et Hermann Staudinger, kes hakkas esimesena polümeeridega tegelema, oli mees, kelle töö vilju saab kogu inimkond kasutada. Me sõltume minu arvates seda tüüpi ainetest liiga palju. Kui leiutataks mingi aine, mis hävitaks mingis piirkonnas kõik polümeerid, oleks kaos tohutu. Sõjalistel eesmärkide võib-olla on midagi sellist isegi leiutatud. Ma arvan, et tänapäeval elu ilma polümeerideta oleks täiesti jube variant. Me sõltume nendest lihtsalt liiga palju.
kohta, kuidas ilmastik muutub. Ilmavaatlused said Tõraveres alguse poole sajandi eest aktinomeetriajaamast ehk siis jaamast, kus hakati mõõtma päikesekiirguse näitajaid ja mille pani püsti kuulus, nüüdseks lahkunud Juhan Ross. Kuid päikesekiirgust mõõdeti Eestis ennegi, alates 1904. aastast. Järjepidev vaatlus ,,Praegusel ajal on päikesekiirte mõõtja klaaskuul, mille ümber sinise paberi triip, mis päikese kiired mustaks teeb," kirjutas 1901. aastal Karl August Hermann. Selline võluv klaaskuul seisab rivis siiani ja koondab mitte ainult päikesest lähtuvat kiirgust, vaid võtab endasse kokku ka Tõravere hooned. Selles paistavad ümberpööratud kujul nii ilmajaama hoone kui ka suure teleskoobi kuppel. Heliograaf, mille ülesanne on olnud koondada päikesekiired kartongist lindile, et sellele tekkinud põletusjälje pikkuse järgi määrata päikesepaiste kestus, on nüüdseks saanud endale moodsamad kaaslased. Kuid
Eesti korralduse poole pealt arendas EkmS eesti kirjakeelt: tekkis ühtne kirjakeel, toimus üleminek uuele kirjaviisile ja töötati välja kirjakeele normid. Tekkis ka mitmeid vaidlusi: näiteks, kas kirjutada ea või ää (pea, hea), -id või ivad (annaksid, lugesid) ja kuidas märkida III väldet (M. Veske: pooole) ning kuidas rikastada sõnavara (murretest, sõnamoodustus: sõnastik, laevastik, alaealine J. Hurt). Aastal 1884 andis Karl August Hermann välja ,,Eesti keele grammatika", mis oli normatiivne. Ta ei soovitanud paralleelvorme (näiteks ainult de-mitmus, sid-partitiiv, -ivad). Tekkisid uued terminid: kääne, käänamine, pööre, pööramine, lihtajad, liitajad, ainsus, mitmus, käändenimetused jne. 20. sajandi algukümnendeil oli eesti kirjakeele arendamises kolm suunda: 1) uuenduslik (Aavik, Grünthal) eesmärgiks oli keelt rikastada kõigil võimalikel viisidel ning saada materjali selleks ka väljastpoolt;
Veski ehitamisest jõkke järelejäänud nurgakivi hakkasid kohalikud elanikud Tondikiviks kutsuma. See Tondikivi on praegu alles Ahja jõe veest välja paistmas. Tondikivi lähedal kasvab kaldal ilus mets - Mihklimäe palu. 7 Kasutatud kirjandus M. J. Eisen, 1926, Tartumaa muinasjutud, Tartu, Hermann http://www.folklore.ee/UTfolkl/mj/kunder/22.html vikipeedia - http://et.wikipedia.org/wiki/Vanapagan 8
üle Otepääl pühitsetud lipu koopia ja kirikuaias pühitseti Beermanni nimeline lipuväljak. Kareda Valla Raamatukogus on Beermannide perekonna uurimus (Hiob). sinine Eestimaa taeva, järvede ja mere peegeldus, tõe ning rahvuslike aadete sümbol; must kodumaa mulla ja rahvuskuue värv; valge rahva püüd õnne ja valguse poole 10 Kasutatud kirjandus 1. Hennoch, Hermann. Kareda kandi lugu läbi aegade, I II osa 2. Arad veed ja salateed: Järvamaa kohapärimus Koostanud Mari-Ann Remmel, Tartu, 2004 3. http://jarvamaa.googlepages.com/jarva-peetrikirik 4. http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4rva-Peetri_kirik 11
In year 1906 Paul Pinna and Theodor Altermann founded a professional theatre called `'Estonia''. Since 1998, it is called The Estonian National Opera and operates as a body governed by public law according to the National Opera Law passed in 1997 in the Republic of Estonia. Since 1918, the drama troupe was led by the actor and director Ants Lauter until 1949 when the troupe was disbanded and "Estonia" continued as just a musical theatre. In 1906 was hired the first music director Otto Hermann, 1907 saw the first operetta, Hervé's "Mam'zelle Nitouche", on stage, a steady production of operas started in the 1918/19 season. In 1911, the first Estonian operetta, Adalbert Wirkhaus' "St. John's Night" was staged. In 1926 , choreographer Rahel Olbrei founded the permanent ballet troupe in the theatre, the ballet became more regular in the 1930s. In 1994--2009 the theater was managed by Paul Himma, since 1 September 2009 the general manager is Aivar Mäe. Tallinn City Theatre
Seisvat Ledat kujutava maali kartongi säilitati veel aastal 1721 Palazzo Casnedis Milanos. Mõned selle tööga seotud joonistused säilivad Windsoris, Louvre'is, Ambrosianas ja Weimaris. Maali tekkimisaeg on teadmata, arvatakse, et see valmis pärast aastat 1506. Seisvast Ledast on säilinud 9 koopiat. Kuulus on eeskätt koopia ,,Leda Spiridoni", nimetatud niimoodi maalikunstnik Ludovico Spiridoni järgi, kes omal ajal pilti restaureeris. Tema pärijad müüsid maali Hermann Göringile, pärast sõda läks see Itaalia valdusse ja asub Roomas. Vahel on maali autoriteks peetud Melzit ja Joos van Clevet. Teine kuulus koopia säilib Galleria Borgheses samuti Roomas ja pole teada, kuidas see sinna sattus. Kuni aastani 1893 peeti selle autoriks Leonardot, aga Morelli kummutas selle seisukoha. Sageli on teostust pmastatud Sodomole. Et Leonardo joonistas või maalis ka põlvitava Leda, seda tõestavad joonistused, mis säilivad Boymans Museumi'is Rotterdamis,
DDT on lühend ainete segule, milles põhikomponent on diklorodifenüültrikloroetaan (keemiline nimetus 1,1-bis(4-klorofenüül)-2,2,2-trikloroetaan), keemiline valem (ClC6H4)2CHCCl3. DDT on valge kristalne sünteetiline keemiline aine, mis on olnud laialdaselt kasutusel pestitsiidina. Putukatele on see mürgine juba väga väikeses koguses. See sünteesiti esmakordselt 1874. Aastal 1939 avastas Paul Hermann Müller selle insektitsiidse toime, mille eest ta 1948 pälvis Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna. Pärast Teist maailmasõda võeti DDT laialdaselt insektitsiidina kasutusele. Rachel Carson juhtis 1962 ilmunud raamatus "Hääletu kevad" tähelepanu DDT keskkonnakahjulikule ja kantserogeensele toimele. Sellest sai alguse keskkonnaliikumine, mis viis DDT keelustamiseni peaaegu kõikjal maailmas. Erinevaid mürke · 1,3-dikloropropeen · Alkaloidid · Botuliin
· Johann Cristoph Petri- ,,Eestimaa ja eestlased", kritiseeris pärisorjust · Johan Leinberg- üks väljarändamisele kihutajaist, kes kogus kokku hulga rahvast, et suunduda Krimmi elama. Inimesed ootasid kuude kaupa Leinbergi lubatud ,,valget laeva". Ta vähendas väljarändamist Eestist. Loobus kõigest ja hakkas palvetunde pidama. · Georg Friedrich Parrot- taasavatud TÜ esimene rektor · Wilhelm Struve- astronoom · Moritz Hermann Jacobi-füüsik · Janis Cinze- Valga seminari rektor 10. Mõisamajanduse kriis: vanade majandus meetoditega ei olnud enam võimalik võlgu katta. 11. Mõisnikke sundis talupoegade seadustega nõustuma see, et mõisnike laenu saamine sõltus sellest, kuidas rüütelkond talupoegade kaitseks samme astub. 12. Talurahvaseadused: 1802.- ,,Iggaüks" · talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine · talupojad said vallasvara omamise ja pärandamise õiguse 1804.- E/m:
Kasutatud kirjandus: ,,Eesti Muusikalugu kunstmuusika", Talmar ja Põhi 2007. Lk: 69-101. ,,Muusikaõpik gümnaasiumile II", Igor Garsnek, Avita 2012. Lk: 118-131 19. sajandi lõpu muusikaelus valitses saksamõjuline romantism (baltisakslased). Samal ajal hakkasid Eesti heliloojad otsima uusi muusikalisi kujundeid oma rahvamuusikast. Samas tegutsesid Eesti koorimuusikas 19. sajandi teisel poolel rahvusliku helikunsti teerajajatena vähesed asjaarmastajatest heliloojad. 1862. a avati Peterburi konservatoorium ning enamik rahvusliku ärkamise kutselistest muusikutest said oma hariduse Peterburis. Peterburi oli tollal Venemaa pealinn ning oma teatrite- ja kontserdisaalidega kujunenud Euroopa kultuurimetropoliks. Eesti sajandivahetuse professionaalse heliloomingu üheks oluliseks mõjutajaks oli tunnustatud kompositsiooniprofessor Nikolai-Rimski Korsakov, kelle juhendamisel lõpetasid Peterburi konservatooriumi heliloojatena Rudolf Tobias, Artur...
Pakti hukkamõist suurendas jällegi võimalusi rahvusvahelise toetuse saamiseks, sest Eesti eraldumises NSV Liidust ei nähtud enam mitte eraldumispüüet, vaid eelkõige oma ajaloolise ja seadusliku koha taastamist Euroopa riikide peres. Eesti taasiseseisvumiseni oli jäänud kaks aastat. MILLIST MARSRUUTI MÖÖDA LIIKUS BALTI KETT? Balti keti marsruut: Pikk Hermann - Pärnu mnt. - Nabala rist - Viljandi mnt.- Kohila - Hagudi - Rapla - Lelle - Käru rist - Türi - Viljandi - Loodi - Sultsi - Karksi - Karksi- Nuia - piir - Ruijena, Valmiera,
Nobeli kirjanduspreemia laureaate: Selma Lagerlöf (rootsi, 1909); Maurice Maeterlinck (Belgia, 1911); R. Tagore (india, 1913); Romain Rolland (prantsuse, 1915); Knut Hamsun (norra, 1920); Anatole France (prantsuse, 1921); W. B. Yeats (iiri, 1923); G. B. Shaw (inglise, 1925); Sigrid Undset (norra, 1928); Thomas Mann (saksa, 1929); J. Galsworthy (inglise, 1936); Ivan Bunin (vene, 1933); Luigi Pirandello (itaalia, 1934); Eugene O'Neill (Ameerika 1936); F. E. Sillanpää (soome, 1939); Hermann Hesse (Sveitsi, 1946); André Gide (prantsuse, 1947); François Mauriac (prantsuse, 1952); W.inston Churchill (inglise, 1953; silmapaistev Briti impeeriumi huvide kaitsja, Briti II maailmasõja aegne peaminister ja esimesi külma sõja ideolooge; publitsist (siit näha, kuis kirjandus ja poliitika seotud), ka maalikunstnik); Ernest Hemingway (Ameerika, 1954); Albert Camus (prantsuse, 1957); Boris Pasternak (vene,
" Nüüd võis ta reisida kuhu tahtis. Mengele asus Argentina poole teele 18. juulil 1949. 26. augustil jõudis ta vale nime all Helmut Gregor tuntud Mengele Argentinasse, Buenos Airese sadamasse. Algul töötas ta puusepana ning hakkas tasa pisi uuesti jalgu alla võtma. Puusepa ametist siirdus ta edasi tööle ravimitööstusse. Mõne aja pärast soovis Mengele abikaasa Irene lahutust, Mengele oli sellega päri. Vahepeal sattus Auschwitzi üleelanud Hermann Langbeim Mengelele jälile. " 5. juunil 1959 anti Saksamaal välja Mengele vahistamiskorraldus." 1959. aastal põgenes Mengele Paraguaysse. Mengele sai Paraguay kodakondsuse 25. novembril 1959. Tema nimeks sai Jose Mengele. Ta varjas end natsist farmeri Alban Krugi juures. " 1964. aastaks oli Mengele juba neli aastat Brasiilias elanud, kuid Saksa võimud otsisid teda ikka veel Paraguays." Nüüd oli Mengele austria natsi Wolfgang Gerhardi hoole all. Mengele sai 1.
lipuväljak. 8 Kareda Valla Raamatukogus on Beermannide perekonna uurimus (Hiob). sinine – Eestimaa taeva, järvede ja mere peegeldus, tõe ning rahvuslike aadete sümbol; must – kodumaa mulla ja rahvuskuue värv; valge – rahva püüd õnne ja valguse poole 9 Kasutatud kirjandus 1. Hennoch, Hermann. Kareda kandi lugu läbi aegade, I – II osa 2. Arad veed ja salateed: Järvamaa kohapärimus Koostanud Mari-Ann Remmel, Tartu, 2004 3. http://jarvamaa.googlepages.com/jarva-peetrikirik 4. http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4rva-Peetri_kirik 10
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
