TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja loodusteaduste instituut Loodusteaduste osakond Evelin Tomingas VÕRTSJÄRVE VEE OLUD JA SELLE MIKROSKOOPILINE ELUSTIK Referaat Juhendaja: emeriitprofessor Henn Kukk Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................. lk.3 Vee keemia: *Vee mineraalsus ja ioonkoostis ........................................................... lk.4 *Hapnikureziim ..................................................................................... lk.5 *Orgaanilised ained ............................................................................... lk.5 *Toiteelemendid ..................................................
Lapsed on hõivatud oma kognitiivsete, sotsiaalsete ja lihastegevuse arendamisega. Kui täiskasvanud teevad takistusi sedalaadi tegevusele, ei julgusta last, suhtuvad sellesse halvustavalt, areneb lastel alaväärsustunne ja ebaadekvaatsuse tunne, mis võib väljenduda loobumises, tuimas allumises; destruktiivses vastuhakus ja agressiivsuses. – seotud naabrite ja kooliga; (korda saata asju, teha asju üheskoos) Noorukiiga. Identiteet/identiteedi hajumine. Murde- ja noorukieas hakatakse aktiivselt huvi tundma oma sotsiaalse, tööalase ja soolise rolli vastu aga ka ideoloogilises, religioosse, etnilise identiteedi mõttes. Selle perioodi kriisidele on omane üldjuhul emotsionaalsus, hajevil olek, üleva meeleolu ja depressiooni perioodid. Edukas toimetulek sellega annab noorele tugeva enesetaju; ebaõnnestumine tekitab meeltesegaduse, mis võib avalduda apaatia v mässumeelsusena
suurem, väiksem, ümberpööratud või mitmekordne kujutis Tekib aluspinnalähedaste õhukihtide tavapärasest erinevast temperatuurijaotusest põhjustatud valguskiire kõverdumisest Alumine miraaž – eseme kujutis on tegeliku eseme all Õhu tihedus kõrgusega kasvab Ülemine miraaž – eseme kujutis on tegeliku eseme kohal Õhu tiheduse kiire kahanemine kõrgusega Valguse nõrgenemine: Põhjused: Hajumine – footon põrkub molekulidelt algsest suunast kõrvale Neeldumine Bouguer’ seadus Keskkonnas levides kiirgus nõrgeneb eksponentsiaalselt Valguse interferents: Mitme kulgeva laine liitumisel uue laine tekkimine Interferentsi tekkimiseks peavad uued lained olema koherentsed st, et igas liitumispunktid peab liituvate lainete faasivahe jääma konstantseks Valguslainete puhul on hea kui valgus on monokromaatiline (laser) Valguse difraktsioon:
Esiteks kuritegevuse esialgne vähenemine, sest vaesemad majapidamised mis võivad sisaldada kriminaalset elementi, tõrjutakse välja. Teiseks kuritegevuse uus tõus, sest jõukamad majapidamised võivad saada naabruses asuvate alade kurjategijate sihtmärgiks. Gentrifikatsioonil on loomulikult hulgaliselt positiivseid külgi, näiteks siselinna alade kvalitatiivne tõus, uuendamine, suuremad maksutulud, paremad kohalikud teenused,kõrgemad kinnisvara hinnad, vaesuse hajumine. VIITED 1.Atkinson, R. ja Bridge, G. toim-d 2005.Gentrification in a Global Context: The New Urban Colonialism.London: Routledge. 2.Buzar, S. jt. 2007 Splintering Urban Populations: Emergent Landscapes of Reurbanisation in Four Europen Cities. Urben Studies, 44(4) , lk.651-657. 3.Smith, N. , 1987 Gentrification and the Rent Gap.Annals of the Association of American Geographers, 77(3) : 462-465. 4.Smith, N., 1992
Kuidas kujunevad ja mis mõjutavad kiirgusbilansi elemente Maal? Maale saabunud ja Maalt lahkunud kiirguse vahet nimetatakse kiirgusbilansiks. Maa kiirgusbilanss võrdub päikese otsenekiirgus+hajuskiirgus+soojuskiirgus-peegeldunud kiirgus- maapinna soojuskiirgus. Maale tulevast kiirgusenergiast peegeldub tagasi 6% atmosfääris ja 20% peegeldub tagasi pilvedest. Kiirgusenergiast seotakse 16% atmosfääri poolt ja pilved seovad 3%. Maapind (sh ookeanid) seob endaga 51% ja 4% peegeldub Maapinnalt tagasi. Maapinnast tulev kiirgus kulub õhu soojendamiseks. 23% energiast kulutatakse maapinnal vee aurustamisele. 6% kiirgusest läheb otse Maalt kosmosesse. Maale tuleb lühilaineline kiirgus, tagasi peegeldub pikalaineline kiirgus, mis peegeldub atmosf-st tagasi ning jääb Maad soojend. Efektiivne kiirgus- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Päikese lühilainelise kiirguse muundumine atmosfääris -Hajumine (scattering)-Peegeldu...
Baudrillard üritab ümber lükata või ületada kapitalismi mõju, suunates oma tähelepanu igapäevaelu praktilisusele. Ta kontsentreerub väikestele poliitikale jalgu jäänud gruppidele nagu afroameeriklased ja homoseksualistid, kes taotlevad omi vajadusi domineerivas kapitalistlikus kultuuris. Postmodernismi sotsiaalse teooria kohaselt on olemas 3 sorti analüüse · Ülemõistusliku tähenduse lammutamine · Killustumine ja hajumine · Võimu roll Posmodernistlikus sotsiaalses teoorias kajastatakse samuti 2 sorti vastaseise. · Analüüside mikropoliitika. Erinevus ja välistamine on mikropoliitilised fenomenid postmodernses sotsiaalses teoorias. Postmodernistid vaatavad vähem strukturaalsete piirangute ja mõjude poole (nt Marksism), vaid rohkem kohaliku mikropoliitika ja võimu igapäeva operatsioonidele. · Vastupanu mikropoliitika. Kui postmodernismi sotsiaalne teooria keskendub
Hajukiirguse hulka iseloomustab tema intensiivsus (D), mis tähendab minuti jooksul ruutsentimeetrilisele pinnaühikule langenud hajukiirgust. Intensiivus sõltub eelkõige pilvisusest kuid samuti ka Päikese kõrgusest, õhu sumedusest ja aluspinna albeedost. Tugevasti suurendavad hajukiirgust keskmised ja ülemised pilved, kuna alumised pilved vähendavad hajukiirgust 1 selge ilmaga võrreldes. Kui puuduks päikesekiirguse hajumine, oleksid valgustatud ainult need kohad, kuhu langevad päikesekiired, mujal valitseks täielik pimedus. Ka taevas oleks päeval süsimust, millel säraksid heledate punktidena tähed ja kettana Päike. *Otsekiirgus + hajukiirgus = summaarne kiirgus Insolatsioon ehk kiiritus otsekiirguse hulk, mis langeb kiirtega kaldu asuvale pinnaühikule (ruutsentimeetrile) 1 minuti jooksul. Insolatsioon on maksimaalne juunis ja minimaalne detsembris. 4) Päikesekiirguse nõrgenemine atmosfääris
kasvab, võimsus väheneb), soojusmüra(elektroonide kaotiline liikumine), haavelmüra(voolutugevuse väiksed juhuslikutd kõikumised). feedingud sumbumise eriliik(ebanormaalne murdumine horisondi taga; levib otse ja peegeldusega atmosfääri kihtidelt, sademed [>10GHz]). Ülekostvus (peamiselt keerupaaris) kaja (põheline kõne kvaliteedi kahandaja pikas sidekanalis) hajumine optilises kaablis (võib liiguta otseteet läbi, või peegeldustega) 3. Digitaalsidekanali parameetrid (bitivead, kvanteerimismoonutus, faasi värelemine jne.). Põhilisteks digitaalsidekanali parameetriteks on: ribalaius suurim edastatav bittide hulk ajaühikus. bitiviga keskmine vigaaselt vastuvõetud bittide arvu suhe kogu ülekantud bittide arvu. kvanteerimismoonutus tekib analoog-digitaal muundamisel.
2000-4000 negatiivset õhuiooni, siis linnadest on see tase langenud tihtipeale 500-le või isegi alla selle. Kiirgused. Kiirgus ehk radiatsioon on energia levimine kiirte, lainete või osakeste voona. · UV KIIRGUS Vastavalt lainepikkustele eristatakse päikesevalgusel 3 liiki kiirgust: ultraviolett-, nähtav- ja infrapunakiirgus. · UV-KIIRGUSE TUNGIMINE NAHKA Nahapinnale jõudnud UV-kiirgus neeldub, peegeldub ja hajub. Peegeldumine ja hajumine toimub ka erinevatel nahastruktuuridel (karvanääpsud, rasunäärmed, rakuelemendid). Valgusravi. · UVB TERAAPIA UVB teraapia on olnud haiglates ja kliinikutes standardravi juba aastatest 1920, mil ta Mayo Kliinikus avastati. UVB teraapia on kiiritusvaba ravimeetod, mis mõistlike dooside juures ei kahjusta nahka ega nahaaluseid kudesid, samuti pole negatiivseid kõrvalmõjusid (nt. nahavähk, siseorganite
Nii tuimestatakse kõhtu ja jalgadesse viivad närvid ning valu kaob täiesti. Seda meetodit kasutatakse ka keisrilõike tegemisel. Sel juhul saab kohe näha last ja ollakse teadlik kõigest toimuvast. Seljatuimestus on väiksema riskiga kui üldnarkoos. 10 Naerugaas koos hapnikuga Naerugaasi ja hapniku sissehingamisel kontraktsioonide ajal on tulemuseks valu mõningane leevendumine ja hajumine. Samal ajal võib tunda kerget peapööritust, pisut kergendatud meeleolu või lihtsalt uimast olekut. Paljudele naistele see kombinatsioon meeldib, kuigi hiljem ei pruugi mäletada kõike toimunut. Ämmaemand juhendab sind naerugaasi hingamisel. Üldnarkoos Üldnarkoosi, mille ajal ollakse teadvuseta ja kunstnikul hingamisel kasutatakse keisrilõike korral. Eriti siis, kui on kiire ning seljatuimestuse tegemiseks ei jää aega. Süsteemne valustamine e. Regionaaltuimestus.
*Töö on sõltuv teistest, mis võib olla häiriv Üksluisus *Üksluisuse II *Tekib järjest suurem *Organiseerida tulemusel on suurem võimalus eksida oma ühisüritusi ja võimalus eksida oma töös, tähelepanu soodustada tervist töös, tähelepanu hajumine säilitavaid tegevusi hajuda KOKKUVÕTTE Riskianalüüsi eesmärgiks on leida töökeskkonnas esinevad kõik ohud, mis võivad tekitada kahju töötaja tervisele, hinnata sündmuste tekkimiste tõenäosust ja võimaliku kahju suurust. Lõpetuseks mõelda lisaks mida saaks ette võtta, et seda ohtu kunagi ei tekiks, ei juhtuks tööõnnetusi ega haigestumisi. Maatriksist tulenevalt võrdub riski suuruse tase tõenäosuse ja tagajärje korrutisega.
ülimandriks (superkontinendiks), mida nimetatakse Rodiniaks. Vanaaegkonna alguses, Kambriumi ajastulsee lagunes ja tükid hakkasid laiali harjuma. Eeraldusid Laurentia (Põhja- Ameerika), Baltika (Ida-Euroopa), Siber, Kasahstan, Põhja-Hiina(joonis 3A). Ülejäänud mandrid jäid hiiglalsiku gondwanamaa kooseisu, mis paiknes ekvaatori piirkonnas. 6 Baltika ürgmanner(kratoon) oli siis umber 60-ndal lõunalaiusel. Mandrite hajumine jätkus ka läni kogu Ordoviitsiumi ajastu, mil Gondwana kooseisust eraldusid mitmed väiksemad maakoolekillud- mikrokontinendid. Sellisteks olid Avaloonia(tänepäva Põhja-Saksamaa, Belgia, Inglismaa ja Newfoundland), Böömi massiiv (Tsehhi), Florida jm.(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004)Sukyru ajastu jooksul (443-416 mln aastat tagasi) hakkas sulguma lapetuse ookean, mis jäi Põhja-Ameerika (Laurentia) ja Baltika krantooni vahele
about the properties of an object, like the components and properties of oil, or in the medical field to examine bacteria and proteins found in a cell. 5. Mis on lahuse hägusus - 6. Millest oleneb kolloidlahusest hajunud valguse intensiivsus - Valguse läbimisel lahusest läbinud valguse intensiivsus on pealelangeva valguse intensiivsusest väiksem. Kui lahuses oleval ainel puudub iseloomulik neeldumine kasutatud lainepikkusel, siis phjuseks on valguse hajumine. Hajumistsentriteks vivad olla nii kolloidosakesed vi ka lahustunud krgmolekulaarsed ühendid. Mtmismeetodit, kus mdetakse otseselt hajunud valguse intensiivsust, nimetatakse nefelomeetriaks.Turbidimeetrias vrreldakse lahust läbinud ja pealelangeva valguse intensiivsusi. 7. Millel phineb nefelomeetria 8. Mida mdetakse turbidimeetrias? 1. Elektrilise kaksikkihi teke faaside eralduspinnal - Elektroforees on meetod, kus laetud
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool KAUBANDUSE ARENG AASTATEL 1990 - 2014 Referaat Heve Kirikal, MA Mõdriku SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1LÄÄNE SISSETUNG..............................................................................................................4 21990 ALGUSE ÄRITEGEVUS...............................................................................................5 3KAUBANDUS KETTIDE ARENG........................................................................................7 4 SUURENEV TARBIMISVABADUS.........................
1. uurimismeetodid. 2.käitumise geneetilised ja evolutsioonilised alused genotüüp-organismi geenide täiskomplekt fentüüp-organismi nähtavad tunnused ja käitumisviisid polügeenne pärilikkus nähtus, kus mingi tunnuse kujunemist mõjutab palju geene vahetu põhjus organismi eluajal teda mõjutanud tegurid, mis on esile kutsunud teatud tunnused vüi käitumisviisid lõpp-põhjus asjaolud, mis selgitvad, miks on mingi tunnus või käitumine aastatuhandeid väldanud evolutsiooni jooksul aidanud populatsiooni liikmetel ellu jääda ja järglasi saada. Naturalistlik eksitus ekslik arusaam, et kõik `'looduslik'' on tingimata `'hea''. Päritavuskoefitsent suhtarv, mis näitab, kui suur osa mingi tunnuse muutlikkusest konkreetsetes keskkonnatingimustes olevas konkreetses populatsioonis on tingitud geneetilisest erinevusest. Monogaamia ühe isase ja ühe emase püsiv reproduktiivne partnerlussuhe Polügaamia paaritumissüsteem, kus ühes soost isend ...
lubjarikkas keskkonnas. 69. Oligotroofne vähetoiteline, toitevaene (veekogu või soo) 70. Eutroofne rohketoiteline ( veekogu ). Eutroofsed järved on harilikult elustikult rikkalikud ja mitmekesised ning väga produktiivsed. Kalastikus ei ole hapnikunõudlikke liike. 71. Mesotroofne kesktoiteline, on taimedele omastavaid toiteaineid mõõdukal hulgal sisaldav veekogu või muld. 72. Energiavoog Päikese kiirgusenergia järk-järguline hajumine (degradeerumine) ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks (biooksüdatsioonis), vähesel määral võib energia ajutiselt väärinduda (tekivad energiarohked ühendid). 73. Energeetiline efektiivsus on bioloogilisest toorainest valmistatud energiaprodukti energiasisalduse suhe kogu olelustsükli jooksul kasutatud energiasse (sisendisse9, võttes
................................................................................................ 69 8.9. Valguse neeldumine pooljuhtides (joon. 8.14, 8.15, 8.16)...................................... 70 8.10. Materjali läbipaistvus .......................................................................................... 71 8.11. Materjali värvus ................................................................................................... 72 8.12. Valguse hajumine pooljuhtmaterjalides ja isolaatorites ..................................... 72 8.13. Optiliste omaduste kasutamine .......................................................................... 72 8.13.1. Luminestsents.................................................................................................. 72 8.13.2. Fotojuhtivus ..................................................................................................... 73
elektrilised mõjutamised, keemiliste seas on valdavaks koagulantide kasutamine. Igapäevaelus kohtab kalgendumist väga sageli seoses toidu valmistamisega: Muna keetmisel või praadimisel kalgendub munavalge kõrge temperatuuri tõttu. Piima hapendamisel toimub piimavalkude kalgendumine ja saaduseks võib olla hapupiim, kohupiim, juust. Koagulatsiooni tüüpnäiteks organismi tasandil on vere hüübimine, mis omab väga olulist tähendust homöostaasi aspektist. 85. Valguse hajumine disperssetes süsteemides. Juhtides valgust läbi isotroopse homogeense keskkonna, valgus ei haju, sest kui lainefront jõuab selles keskkonnas mingi punktini, siis võib seda punti vadelda kui uut võnkumise allikat. Sekundaarlained kiirguvad vaid ettepoole (teistes suundades kustuvad). Seega laine geomeetriline kuju ei muutu. Kui aga laine teele jääb ebaühtlus, siis muutub see ebaühtluse koht iseseisvaks laineallikaks. Tekib lainefront, mille suund muutub sõltuvalt ebaühtluse suurusest
4. Noorem Töökus vs Nauding lapsepõlvele omaste intellektuaalse, kooliiga alaväärsustunne isiksusliku, sotsiaalse ja füüsilise arenguga toimetulekust. 5. Noorukiiga Identiteet vs Stabiilsuse ja rahuldustunde kujnemine identiteedi identiteedi ja isiksusliku suundumuse vallas. hajumine 6. Noorusiga Intiimsus vs Püsivate intiimsuhete loomise võime kujunemine. isolatsioon 7. Täiskasvanu Generatiivsus vs Isiklike ja perekondlike vajaduste rahuldamine, - stagnatsioon millele lisandub üha laienev huvi tundmine teiste ja iga maailma üldise heaolu vastu. 8. Vananemine Integraalsus vs Vananemise teadvustamine ja sellega arvestamine.
Atsidofiil happelembeline taim Kaltsifiil neutraalsetel ja kaltsiumi poolest rikkail muldadel kasvavad taimeb Oligotroofne on vöhetoiteline, toitevaene(veekogu või soo) Eutroofne on rohketoiteline veekogu, elustikult rikkad, väga produktiivsed. Mesotroofne on kesktoiteline veekogu, taimedele omastatavaid toitaineid on piisavas koguses Energiavoog on päikeseenergia järk-järguline hajumine ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks. Energeetiline efektiivsus on energia ülekanne troofiliste tasemete vahel Produktsiooniefektiivsus selle saab arvutada kui enegeetiline proktsiooni efektiivsus jagada elutegevuse energiaga mis on kokku liidetud protuktsioonienergiaga Assimilatsiooniefektiivsus selle saab arvutada jagates assimileeritud aine massi söödud toidu massiga.
Kui vastuvõtjal on hea kuulamisoskus, osutub suuline informatsiooni edasi andmine tunduvalt efektiivsemaks, kuna see on kiirem ning võimaldab kohest tagasisidet. /10/ Kuulamisprobleemidest ülesaamine Oma reaktsioonide ning väliste häiringute kontrollimine Kontsentreerumisoskuse arendamiseks tuleks kõigepealt selgusele jõuda, millised on need situatsioonid, mis hajutavad tähelepanu. Seda on lihtsaim teha, kui igakordne tähelepanu hajumine märkida üles. Hiljem analüüsides saab teada, mis oli põhjuseks - näiteks sõna, mis seostus millegagi, kas see tähelepanu hajumine oli reeglipärane. Selline ülesmärkimine aitab leida olukordi, mis viivad tähelepanu hajumiseni ning hiljem samasugustes olukordades on tähelepanu koondamine kergem. /6/ 18 Ka võib kontrollida tähelepanu hajumist väliste häiringute mõjul. Selleks
) Polarisatsioon on valguse võnkumine mingis võnketasandis. Polarisatsiooni liigid on: a) Täielik polariseerumine - valgus võngub üksnes ühes kindlas valitud tasandis, b) Osaline polarisatsioon suurem osa valgusest võngub ühes eelistatud tasandis, ülejäänud osa valgusest võngub mujale. Polarisatsiooniaste on valguse polariseeritus, mis näitab voolutugevuse maksimum- ja miinimumväärtuste erinevuse suhet nende summasse. 19. Kiirgusoptika Põhimõisted: hajumine, neeldumine, dispersioon, soojuskiirgus, luminestsents. Tasakaaluline kiirgus: kiirgusvõime, neelamisvõime, must keha, kiirguskvant, footon. Hajumine on valguskiirte levimine erinevatesse suundadesse valgusallikast. Neeldumine on valguskiirte tungimine aine aatomitesse. Dispersioon on murdumisnäitaja sõltuvus sagedusest. Soojuslik ehk tasakaaluline kiirgus e. termodünaamilise tasakaalu tingimus tähendab, et niipalju kui keha annab energiat soojuskadudena ära väliskeskkonda peab
) Polarisatsioon on valguse võnkumine mingis võnketasandis. Polarisatsiooni liigid on: a) Täielik polariseerumine - valgus võngub üksnes ühes kindlas valitud tasandis, b) Osaline polarisatsioon suurem osa valgusest võngub ühes eelistatud tasandis, ülejäänud osa valgusest võngub mujale. Polarisatsiooniaste on valguse polariseeritus, mis näitab voolutugevuse maksimum- ja miinimumväärtuste erinevuse suhet nende summasse. 19. Kiirgusoptika Põhimõisted: hajumine, neeldumine, dispersioon, soojuskiirgus, luminestsents. Tasakaaluline kiirgus: kiirgusvõime, neelamisvõime, must keha, kiirguskvant, footon. Hajumine on valguskiirte levimine erinevatesse suundadesse valgusallikast. Neeldumine on valguskiirte tungimine aine aatomitesse. Dispersioon on murdumisnäitaja sõltuvus sagedusest. Soojuslik ehk tasakaaluline kiirgus e. termodünaamilise tasakaalu tingimus tähendab, et niipalju kui keha annab energiat soojuskadudena ära väliskeskkonda peab
Kui ka bioloogilistest protsessidest (assimilatsioon ja hingamine); Hapniku defitsiidi korral, näiteks suurtes sügavustes (mõjutab vähene veevahetus) tekib anaeroobsete bioloogiliste protsesside tagajärje H2S (mädamunalõhnaline, toksiline gaas) Päikesevalgus Valgus levib vees kiirusega 225 000 km/s (õhus 300 000 km/s). Valguse intensiivsus langeb sügavuse kasvades järsult. Valguskiirguse nõrgenemise vees tingivad: 1. neeldumine ja hajumine ,,puhtas vees" (sõltub seal lahustunud soolade hulgast); hajumisel muudab valguskvant suunda, kusjuures eri suundades hajub erinev kogus valgust; 2. neeldumine ja hajutamine optiliselt aktiivsete ainete poolt : a) vees lahustunud orgaaniline aine ,,kollane aine" (,,gelbstoff") nagu nimigi ütleb, neelab sinist valgust tugevaminikui teisi lainepikkusi; b) fütoplankton (elus org. aine; pigmendid); c) detriit (elutu org. aine koosneb
8 0 rn me 2 1 En = - 2 2 2 0h 2 2 8 0 h n rn = n me 2 Aatomi põhioleku n=1 energia on seega me 2 E1 = - 2 2 = -2,168 10 -18 J = -13,5eV 8 0 h 13,5 Aatomi n oleku energia on seega En = - 2 eV n Kokkuvõte 1 1. Aatomituuma olemasolu näitas -osakeste hajumine 2. Aatomi mõõtme suurusjärk on 10-10 m ja tuuma läbimõõt 10-15 m 3. Planetaarmudel põhineb Päikesesüsteemi struktuuril 4. Planetaarmudel ei seleta aatomite püsivust 5. Aatomite püsivuse selgitamiseks tuleb leida teistsugused füüsikaseadused, mis erinevad oluliselt makrofüüsika seadustest. Eksperiment ja Bohri teooria Kuna Bohri teooria oli teoreetiline ja põhines postulaatidel, mis olid vastuolus klassikalise füüsika põhimõtetega, siis oli vaja
Milline on projekti täitmise minimaalne aeg? Kui palju me vajame ressursse? Kvaliteedikontroll: Mis mõjutab toote kvaliteeti? Kuidas ennetada praaki? 1.1 Põhimõisted Objekt, element - indiviid, nähtus, ese vms mille kohta kogutakse informatsiooni, mida mõõdetakse, vaadeldakse, küsitletakse. Tunnus (variable)- näitaja, mida mõõdetakse ja mis võib erinevatel objektidel omada erinevaid väärtusi. Tunnused võivad olla uuritavad ja taust- ehk abitunnused. Varieerumine, hajumine - tunnus omandab erinevaid väärtusi. Üldkogum, populatsioon (population)- objektide hulk, millekohta soovitakse saada informatsiooni et lahendada püstitatud probleemülesannet. Osakogum - üldkogumi alamhulk, mis on fikseeritav tausttunnuse või uuritava tunnuse väärtuse järgi ja mida soovitakse eraldi uurida. Valim (sample) - kogumi alamhulk, mida uuritakse ja mille põhjal tehakse järeldusi kogumi kohta. Mõõtmismeetod - meetod, kuidas uuritavate objektide kohta informatsiooni
Dispersne süsteem on füüsikalises keemias kahe või enamfaasiline süsteem (Üks aine jaotunud teises) Liigitus: Jäme-, kolloidsüsteemid ja tõelised lahused 60. Mitselli ehitus. Mitsellide suurus ja mikrostruktuur sõltub kontsentratsioonist, 50-100 molekulist moodustunud agregaat on enamasti sfäärilise kujuga. Kõrgematel kontsentratsioonidel hakkavad sfäärilised mitsellid üksteist mõjutama ning võivad moodustuda ka ketta-, silindri või ellipsikujulised mitsellid 61. Valguse hajumine disperssetes süsteemides. Tyndalli efekt Kuna kolloidlahuses on pihustunud aine osakesed tunduvalt suuremad kui tõelises lahuses, siis on need osakesed nähtavad pihust läbivas valguses. Nii tekib valguse läbijuhtimisel kolloidlahuses silmaga nähtav valguskiirte tee, tõelises lahuses aga mitte 62. Mis vahe on a. Küllastunud ja küllastumata b. Tsüklilistel ja aromaatsetel c. Lineaarsetel ja tsüklilistel ühenditel? Mis on nende struktuurides ühist? Tooge näiteid!
Kordamisküsimused aines "Keskkonnakeemia" 1. SI-süsteemi põhiühikud. Pikkus-m; mass-kg; aeg- s; voolutugevus- A; Temperatuur- K; valgustugevus- kandela (cd); ainehulk- mol. 2. Mida näitab ainehulk? Ainehulk on füüsikaline suurus, mis näitab aineosakeste arvu ühes massiühikus. 3. Mis on ainehulga ühik? Ainehulga ühik- 1 mol; 1 mmol; 1 kmol. 4. Millega tegeleb keskkonnakeemia? Keskkonnakeemia on teadusharu, mis uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtusi. Keskkonnakeemia kui interdistsiplinaarne teadusharu on tihedalt seotud atmosfääri-, hüdro- ja mullakeemiaga. 5. Mis on aineringe. Kirjeldage fosforiringe või lämmastikuringe (tehke joonis). Aineringe on ökosüsteemis toimuv keemiliste elementide tsükiline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. 6. Peamised globaalsed keskkonnaprobleemid. Rahvastiku kiire ju...
Taju ja tunnetus Meeleline tunnetus - meelelise tunnetuse moodustavad aistingud, tajud, kujutlused. Tegemist on tegelikkuse tunnetamise ühe astmega. Teine on abstraktne aste. Ärritaja meeleorgani otsene mõjutaja. Mingi ese või nähtus. Ärritus ärritaja toimel meeleorganites käivitunud protsess. Erutus - ärritamisel tekkiv närviprotsess. Retseptor - tundenärvi lõpmed kehapinnal, spetsialiseeritud meeleorganis (silm kõrv) või siseorganeis. Retseptor on ärrituste vastuvõtjana funktsioneeriv osa organismis Analüsaator - kompleks mille vahendusel toimub aistingu tekkimine. Analüsaatori moodustavad (1) tundenärvi lõpmed e retseptorid, spetsialiseeritud meeleorganeis või siseorganeis, (2) närviimpulssi edasikandvad närvikiud ja (3)erutust töötlevad peaasju osad. Aisting kui protsess - aistmine on aktiivne protsess, millest võtavad osa paljud erinevad analüsatorid üheaegselt ja kombineeritult. Edastades informatsiooni esemetest või nä...
analüüside põhjal prognoositud eluea pikkusega. Emigratsioon - ehk väljaränne on ränne teise riiki. Endeem - on liik (või mõni muu takson), mis esineb üksnes teatud piiratud alal. Sellist piiratud levikut kui nähtust nimetatakse endemismiks. Energia - on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. Energiavoog - Päikese kiirgusenergia järk-järguline hajumine (degradeerumine) ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks (biooksüdatsioonis), vähesel määral võib energia ajutiselt väärinduda (tekivad energiarohked ühendid). Erosioon - ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub Eurütoop - mittenõudlik organism elupaiga suhtes.
Kordamisküsimused aines "Keskkonnakeemia" 1. SI-süsteemi põhiühikud. Pikkus-m; mass-kg; aeg- s; voolutugevus- A; Temperatuur- K; valgustugevus- kandela (cd); ainehulk- mol. 2. Mida näitab ainehulk? Ainehulk on füüsikaline suurus, mis näitab aineosakeste arvu ühes massiühikus. 3. Mis on ainehulga ühik? Ainehulga ühik- 1 mol; 1 mmol; 1 kmol. 4. Millega tegeleb keskkonnakeemia? Keskkonnakeemia on teadusharu, mis uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtusi. Keskkonnakeemia kui interdistsiplinaarne teadusharu on tihedalt seotud atmosfääri-, hüdro- ja mullakeemiaga. 5. Mis on aineringe. Kirjeldage fosforiringe või lämmastikuringe (tehke joonis). Aineringe on ökosüsteemis toimuv keemiliste elementide tsükiline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. 6. Peamised globaalsed keskkonnaprobleemid. Rahvastiku kiire...
Alarefraktsioon Ülikõrgsageduslike raadiolainete leviga kaasneb energia sumbumine ja hajumine. Sumbumine kujutab endast atmosfääri takistuse ületamisega seotud soojuskadusid. Reaalses keskkonnas toimub sumbumine P Pmax e 0,46 D ekspotentsiaalse seaduspärasusega: Hajumine on energia peegeldumine õhus hõljuvatelt tahke keha või veeosakestelt. Enim sumbuvad ja hajuvad 3.2 cm pikkused lained. 10 cm lainealal on sumbumine ja hajumine vaevumärgatav. Sademete mõju vähendamiseks kasutatakse raadiolokaatorite vastuvõtjates eraldi skeemi. Merepinna mõju raadiolokaatori tööle. Asugu antenn punktis A, mille kõrgus merepinnast on h 1. Antenni kiire laius püsttasandis on θ. Asugu objekt antennist kaugusel D, punktis C, kõrgusel h2. Raadiolained levivad punktini C nii otse, kui peegelduses veepinnalt. Veepinnalt peegeldunud raadiolainete tee on pikem, seepärast saabuvad
Oletatakse, et tegemist on kunagi eksisteerinud planeetide kildudega. Komeedid on udused tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga taevakehad, mille tuum koosneb tolmust ja tahketest gaasidest. Nende saba moodustub Päikese läheduses aurustumise tõttu ja on seal suuremate mõõtmetega. Päikesetuule tõttu on saba alati suunatud Päikesest eemale. Selle helendamist põhjustab valguse peegeldumine ja hajumine. Komeetide mass on alla miljondiku Maa massist. Nende orbiidid on tugevasti välja venitatud. Meteooriidid Meteoriitideks nimetatakse väikesi Maale langenud asteroide, mis maa atmosfääris kuumenevad kõvasti. Selle tagajärjel tekib hõõguv tulekera boliid, millega kaasneb lööklaine. Koostiselt jaotatakse meteoriidid raud- ja kivimeteoriitideks. Meteoorid tekivad komeetide lagunemisel
suurenenud lõunanaabrite lähimat ,,lääne" tüüpi välismaa linna külastada soovijate arv. (Ibid.) Suur liin on öko- ja loodusturism, mis aitaks seni linna arengutest maha jäänud kaugemad maapiirkonnad jalule. Puutumatu looduse ja isegi naturaalse taluelu nautimise sihtturg on ennekõike ülilinnastunud Kesk-Euroopa. (Ibid.) 9 Pärnumaa eluruumis toimub hajumine eeslinnadesse ja kaugemale maakonda, mis viib pärnakad kortermajadest minema. Linnamajad asustatakse väljast tulnud suvitajate ja eriti pensioniealiste uuskodanikega. Pärnumaale saab seega prognoosida kindlat kasvu kinnisvara- ja ehitusturul. Pärnu kesklinnas kui ka rannikul ja jõekallastel on kasvav oht rikkuda keskkonda sobimatute ehitiste ja mitmesuguste meelelahutusprojektidega. Tihenev keskkond kasvatab konfliktide hulka kohalikku päritolu ja uute pärnakate, ravi-
1. Kahekordne integraal: põhjalik selgitus (vastava piirkonna jaotus, integraalsumma definitsioon jne). Vaatleme xy-tasandil joonega L piiratud kinnist piirkonda D. Olgu antud pidev funktsioon z=f(x,y). Jaotame piirkonna D mingite joontega n osaks: s1, s2, s3,..., sn, mida nim. osapiirkondadeks. Uute sümbolite kasutuselevõtmise vältimiseks mõistame s1,... ,sn all mitte ainult vastavaid osapiirkondi, vaid ka nende pindasid. Võtame igas osapiirkonnas s1 (selle sees või rajajoonel) mingi punkti P1, saades nii n punkti: P1, P2, P3,..., Pn. Tähistame antud funktsiooni z=f(x,y) väärtusi valitud punktides sümbolitega f(P 1),...,f(Pn) ja moodustame korrutiste summa, mille liikmeteks on f(P1)s1: Summat nim. funktsiooni z=f(x,y) integraalsummaks üle piirkonna D. Kui piirkonna D igas punktis...
- Normaalne õhurõhk 760 mmHg 50. Ruumide õhusaaste allikad ja võrdlus välisõhuga Ruumid: tubakasuits, CO2, CO, tahm ja suits, Nox, SO 2, lenduvad orgaanilised ühendid (benseen, tolueen, diklorometaan jt), asbest, radoon, osoon. Välisõhk: looduslikud- vulkaanid ja metsa-põlengud, inimtekkelised: energiamajandus ja tööstus, transport, põllumajandus, jäätmekäitlus. 51. Millest sõltub saasteainete levik õhus?: - Allikad - Difusioon, hajumine - Õhumasside liikumine - Aine tihedus ja osakeste mõõtmed - Aine stabiilsus- püsivus - Aine reaktsioonivõime 52. Nimetage tuntuimad redutseerijad ja oksüdeerijad keskkonnas. Oksüdeerijad- kloor, broom, hapnik, lämmastikhape, kaaluimpermangaat, kaaliumdikromaat jt. Redutseerijad- vesinik, süsinikdioksiid, süsinik, metallid, jodiidonnid, sulfiidioonid jt. 53. Redoksreaktsioonid keskkonnas : - Reovee puhastamine - Fotosüntees
Eesti kunstiajalugu. 19.saj. ja 20.saj. vahetuse kunst Eestis. See oli murrangu aeg. Murranguks võib pidada seda, et ometi suudeti välja rabeleda Düsseldorfi ja Peterburi KA-te mõjuväljast ja märgata muutusi Euroopa kunstis (impressionism jne.). Teiseks murranguks on eesti kunstielu tekkimine eraldi balti-saksa kunstielust (siiani olid suutelised majanduslikel võimalustel kunsti õppima ainult saksa soost inimesed). Eesti kunstielu tähtsateks osadeks oli näituste korraldamine, muuseumide loomine, kunstihariduse ja kriitika tekkimine ja arenemine. Mõlemas murrangus etendasid tähtsat rolli 2 kunstnikku: A. Laikmaa ja K. Raud Üheks probleemiks oli eesti rahvusliku kunstielu loomine. Selle tingis rahvusküsimuse teravus. 19.saj. lõpul moodustasid elanikkonnast 3,5% sakslased, kes ei soostunud nägema eestlaste kultuuripüüdlusi. 1880.a. alanud venestamine aga ohustas nii sakslaste kui eestlaste identsust, kuid ei lähendanud neid, pi...
Elektrostaatika Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus-on mõningate mikroosakeste omadus tõmbuda või tõukuda.elementaarlaeng 1e=1,6*10(-19)C. Columbi seadus-2 punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende lengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse r ruuduga ehk F=k(q1*q2)/r². k=9,0*10(9) Nm²/C². ja kuna see k on suur arv, siis võib väita et elektromagnetiline vastastikmõju on väikeste kehade puhul suurem gravitatsioonilisest vastastikmõjust. Elektriväli-elektriliselt laetud keha poolt tekitatav jõuväli. Elektriväli avaldab mõju laetud kehadele. Elektrivälja tugevus mõõdab tinglikes ühikutes pinda läbivate jõujoonte arvu. Elektrivälja tugevuse vektor-ta on vektroriaalne suurus(E-vektor) ja on alati suunatud plussilt miinusele.E=F/q (N/C ; V/m). elektrivälja jõujooned-on mõttelised jooned, mille igas punktis on E-vektor selle joone puutuja sihiline. Tal on ka suund,mis jõujoone igas punkt...
Väiksemates organisatsioonides pole tihti vajadust struktuuri järele, kuna nendes puudub selge tööjaotus. 23. Tsentraliseeritus - näitab, mil määral on formaalne otsustusõigus organisatsioonis kontsentreeritud ühe inimese, üksuse või tasandi kätte, võimaldades töötajatel minimaalset osalemist oma tööd puudutavate otsuste tegemisel. Tsentraliseerituse eeliseks on erinevate struktuuriüksuste töö ühtlustamine. 24. Detsentraliseeritus hajumine 25. Eristatus (separation) Vertikaalne eristatus hõlmab võimutasemete arvu organisatsiooni struktuuris. Horisontaalne eristatus hõlmab eriala järgi jagatud osakondade arvu organisatsiooni struktuuris. Kõrgelt on eristatud organisatsioon, kus on palju võimutasemeid, kusjuures iga tase on aruandekohuslane järgmise ees, ning kus on palju eri toote- või teenusevaldkondi. Väikse töötajate arvuga organ.-s, kus tootenimetusi on ainult üks, võib
täpsemalt Patroklose ja Hektori saatust. 15 1781. maalitud „Antiikne friis“ viitab juba tõsisele antiigistuudiumile. Mehine teema vajas ka vastavat vormi. Jõuline, plastiline, selge siluetiga vorm, kreeka ja roomapärane rüü, antiikne arhitektuur ja tarbeesemed said klassitsistliku maali tunnusteks. Sellele lisandus mõõdukas- rahulik kompositsioon, kus figuurid asuvad reljeefisarnaselt kihtidena üksteise taga. Rokokoomaalist tuli üle valguse ühtlane hajumine ruumis. Winkelmanni järgi ei seisnenud maaliteose väärtus mitte koloriidis, valguses ja varjus, vaid kontuuride suursugususes. Seda maalikontseptsiooni hakkas järgima ja õigustama ka David. 16 1.3. TAGASITULEK PARIISI 1780 jõudis David tagasi Pariisi. Seal oli kunstisituatsioon palju muutunud. Valitses üldine pahameel, kuna Akadeemia taotles veelgi oma mõjuvõimu suurendamist ja Püha Luuka akadeemia sulgemist, lisaks polnud Akadeemia juhid sugugi huvitatud noorte talentide
Eesti kunstiajalugu. 19.saj. ja 20.saj. vahetuse kunst Eestis. See oli murrangu aeg. Murranguks võib pidada seda, et ometi suudeti välja rabeleda Düsseldorfi ja Peterburi KA-te mõjuväljast ja märgata muutusi Euroopa kunstis (impressionism jne.). Teiseks murranguks on eesti kunstielu tekkimine eraldi balti-saksa kunstielust (siiani olid suutelised majanduslikel võimalustel kunsti õppima ainult saksa soost inimesed). Eesti kunstielu tähtsateks osadeks oli näituste korraldamine, muuseumide loomine, kunstihariduse ja kriitka tekkimine ja arenemine. Mõlemas murrangus etendasid tähtsat rolli 2 kunstnikku: A. Laikmaa ja K. Raud Üheks probleemiks oli eesti rahvusliku kunstielu loomine. Selle tingis rahvusküsimuse teravus. 19.saj. lõpul moodustasid elanikkonnast 3,5% sakslased, kes ei soostunud nägema eestlaste kultuuripüüdlusi. 1880.a. alanud venestamine aga ohustas nii sakslaste kui eestlaste identsust, kuid ei lähendanud neid, pig...
Niisugustel trafodel pole ka jahutusprobleemi, soojuskaod on peaaegu võrdsed 0-ga. Omaette rühma moodustavad krüojuhid ehk hüperjuhid, millel madalal temperatuuril juhtivus järsult suureneb, kuid ei suurene ülijuhtivus. Selline nähtus tekib küllalt kõrgel temperatuuril (20° K - 77° K), mis on saavutatav kas vedelat vesinikku, neooni või lämmastikku käsutades. Seletub aga sellega, et madalal temperatuuril vaibub materjali kristallvõre võnkumine ning seega ka elektronide hajumine suunatud liikumisel. See nähtus on omane vaid puhastele metallidele. Cu 99,99%, Al 99,99%, Be 99,95% krüojuhid võimaldavad saada mähises väga suuri voolutihedusi ja seetõttu vähendada ka transformaatorite gabariite.
-kogu biomass(B): suureneb -orgaanilise aine hulk: suureneb BIOKEEMILINE RINGE -mineraalise ringe: becomes more closed -ringluse aeg ja hädavajalike elementide ladustamine: suureneb -sisemine ringe: suureneb -toitainete säilitamine: suureneb LOODUSLIK VALIK JA REGULATSIOON -kasvu vorm: from R-selection(rapid growth) to K-selection(feedback control) -eluringed: spetsialiseeritus, pikkus ja keerulisus suureneb. -sümbioos: suureneb mutualism ehk vastastikune kasu -entroopia ehk süsteemi energia hajumine: väheneb -informatsiooni hulk: suureneb -üldine energia ja toitainete kasutuse efektiivsus: suureneb -paindlikkus: väheneb -vastupidavus: suureneb 64. Kliimaks- Koosluste arengu püsiv lõppjärk, mida iseloomustab keerukas ruumiline struktuur, produktiivsuse ja biomassi ligikaudne püsivus, kindlaks kujunanud mullaprofiil ja liigiline koosseis. Suktsessioon on lõppenud. Fluktuatsioonid ja klimaatilised muutused jätkuvad. Näited Eestist: rabad ja põlismetsad.
sajandi lõpus - 20. sajandi alguses tekkinudmodernismist. Modernism 19 saj lõpus ja 20 alguses levinud uuendusi taotlenud suund kunstis, muusikas ja kirjanduses, optimistlik filosoofia, mis uskus inimeste võimetesse ja progressi Monoteism - usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse. Pindstruktuur - nähtav, tajutav tekst, süvastruktuuri väljund; loogilise lause väljund., foneetika, morfoloogia Postmodernsus - iseloomustab detsentraliseerimine, võimu ja kihtide hajumine, inimesed muutuvad individuaalsemateks ja tarbimises katkendlikumaks, tööturg paindlikuks, üldkehtivad traditsioonilised väärtused löövad kõikuma postmodernism modernsusele järgnev ja vastanduv suund, mis kujunes 20. saj viimasel veerandil Psühhoanalüüs - Sigmund Freudi loodud psühhoteraapia koolkond ja teooria. Psühhoanalüüsi teooria kohaselt on enamik inimese käitumisest määratud psüühikasiseste jõudude poolt. Isiksuse tuumaks on
42) Milliste Odum'i ,,spektri" tasemetega tegelevad ökoloogid? Ökoloogid tegelevad peamiselt spektri paremal olevate süsteemidega: populatsioonide, koosluste ja ökosüsteemidega. 43) Mille poolest erineb populatsiooniline vaateviis koosluse või ökosüsteemi vaateviisist? 44) Kui kaugel asub Maa Päikesest? Umbes 150 milj. km. 45) Mis on magnettormid? Magenttormid on Maa magnetivälja häired. 46) Kirjelda kiirgusvoo hajumist ja neeldumist. Hajumine tähendab, et kokkupõrgetel molekulidega või õhu leiduvate aerosoolidega laduvad päikesekiirguse kvandid oma esialgselt suunast kõrvale. Osa neist jõuab maapinnani hajukiirgusena, osa peegeldatakse tagasi. Neeldumisel annavad kiirguskvandid oma energia üle neid neelanud molekulidele, mis võivad juba ise kiirata kas sama või mõne teise lainepikkusega kvante. 47) Mis toimub hingamisel? Hingamine koosneb enam kui 70 erinevast keemilisest reaktsioonist. Selle
Oletatakse, et tegemist on kunagi eksisteerinud planeetide kildudega. Komeedid on udused tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga taevakehad, mille tuum koosneb tolmust ja tahketest gaasidest. Nende saba moodustub Päikese läheduses aurustumise tõttu ja on seal suuremate mõõtmetega. Päikesetuule tõttu on saba alati suunatud Päikesest eemale. Selle helendamist põhjustab valguse peegeldumine ja hajumine. Komeetide mass on alla miljondiku Maa massist. Nende orbiidid on tugevasti välja venitatud. Meteooriidid Meteoriitideks nimetatakse väikesi Maale langenud asteroide, mis maa atmosfääris kuumenevad kõvasti. Selle tagajärjel tekib hõõguv tulekera boliid, millega kaasneb lööklaine. Koostiselt jaotatakse meteoriidid raud- ja kivimeteoriitideks. Meteoorid tekivad komeetide lagunemisel
Need kaks tasandit loovad igas kultuuris aluskihi. 4. Reformatsiooni (resp religiooni) osast eesti kirjakultuuri kujunemisel Sakraalsus, tõlkelisus-mugandatus, saksa kultuuriruumi mõju need iseloomustasid sajandeid eesti kirjanduskultuuri. Tallinna ja Põhja-Eesti alistumine Rootsile oli luterliku reformatsiooni alguseks Eestis. Katoliku kiriku ja selle usunägemuse lagunemine tähendas suurt muutust. Piibli ja ülepea sakraalse teksti hajumine erinevatesse keeltesse reformatsiooni käigus lõi esiteks eeldused lugemisoskuse levikuks seisusest sõltumata, seega oli see esimeseks sammuks seisuslike barjääride ületamiseks; teiseks, soodustas lugemis- ja kirjaoskuse teket ja levikut; kolmandaks, lõi uue dimensiooni kultuurimälu säilitamiseks (varasema suulise ja ümberkirjutamise kõrvale ja asemele astus mälu massiline tirazeerimine); neljandaks, lõi
emiteeritav kiirgus? 34 suureneb kiirgusenergia hulk , kasvab võrdeliselt kehatemperatuuri 4 astmega φ ~ σ T4 3. Kui footoni energia väheneb 15%, kuidas muutb tema lainepikkus? Footoni lainepikkus on pöördvõrdeline sagedusega, seega footoni energia vähenedes suureneb tema kiirguse lainepikkus sel juhul 15% võrra. 4. Mis on kiirguse spektraalajotus? On mingi aine kiirguse jaotus lainepikkuste järgi. 5. Mis on polariseeritud valguskiirgus?On valguse hajumine, peegeldumine või kaksikmurdumine. Polariseeritu valguskiirgus on lained, millel on eelistatud võnkumissuund. 6. Millised gaasilised ühendidmõjutavad päiksekiirguse neeldumist atmosfääris?veeaur, H2O, osoon,CO2, hapnik,N2O, CH4 . 7. Miks paistavad pilved meile valgetena? Sest koosnevad veepiiskadest või jääkristallidest, mis peegeldavad meile kõiki päiksekiirte värvusi. Meie tajume värvuste segu valgena. 8. Kui keskkonna osakeste diameeter on oluliselt väiksem kui
3. Kui footoni energia väheneb 15%, kuidas muutub tema lainepikkus? SUURENEB 15% 4. Mis on kiirguse spektraaljaotus? Näitab KUI PALJU VALGUST TEKITATAKSE IGAL LAINEPIKKUSEL 5. Mis on polariseeritud valguskiirgus? valguskiires (lainepaketis) on võrdselt esindatud kõik võimalikud võnketasandid. 6. Millised gaasilised ühendid mõjutavad päiksekiirguse neeldumist atmosfääris? O3, O2, veeaur, CO2 7. Miks paistavad pilved meile valgetena? Hajumine ei sõltu lainepikkusest ja osakeste kogum näib meile valge...... Pilved näivad valgetena seetõttu, et veepiisad või jääkristallid, mis neid moodustavad on piisavalt suured, et hajutada kõiki valge valguse komponente. 8. Kui keskkonna osakeste diameeter on oluliselt väiksem kui lainepikkus, kas siis rohkem murdub sinine või punane valgus? sinine 9. Mis on kiirguse lainepikkuse ja sageduse omavaheline suhe?
69. Atsidofiil happelembeline taim 70. Kaltsifiil lubjalembelised liigid 71. Oligotroofne vähetoiteline, toitevaene (veekogu või soo) 72. Eutroofne rohketoiteline (veekogu). Harilikult on elustikult rikkalikud, mitmekesised ning väga produktiivsed. 73. Mesotroofne kesktoiteline, on taimedele omastatavaid toitaineid mõõdukal hulgal sisaldav veekogu või muld. 74. Energia võime teha tööd 75. Energiavoog päikese kiirgusenerga järkjärguline hajumine ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks. 76. Energeetiline efektiivus produktsioonienergia (P) ja toiduenergia (R+P) suhe P/(R+P), kus R on toidus sisalduva energia kasutamine elutegevuseks 77. Produktsiooniefektiivsus 78. Assimilatsiooniefektiivsus 79. Albeedo maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. 80
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
