Esimesel eluaastal peab laps saama 40 kuni 55% energiast rasvana. Soovitav rasva osa toiduenergiast VANUS % TOIDUENERGIAST 06 kuud 40 kuni 55 612 kuud 25 kuni 45 13 aastat 30 kuni 35 3.6.3 Valgud Laps vajab valku kasvamiseks ja uute kudede sünteesiks. Vajadust märgitakse grammides ühe kilogrammi kohta või protsendina päevasest energiavajadusest. Esimesel eluaastal on lapse valgu vajadus suur. Lapseeas ja eriti imikueas on oluline ka valkude kvaliteet. Vaja on tagada kõikide asendamatute aminohapete saamine. Esimesel eluaastal peab laps saama 7 kuni 10% energiast valkudena. Lapsed vajavad valku 5 kuni 10 korda enam 1 kg kehakaalu kohta kui täiskasvanud. Soovitav valgu osa toiduenergiast VANUS KUUDES % TOIDUENERGIAST
oksüdeerija aine, mille osakesed liidavad elektrone (redutseerub, oksüdatsiooniaste väheneb) korrosioon metallide hävimine keskkonna toimel. põlemine suure hulaga suujusja valgusenergia eraldumisega kulgev kiire oksüdatsioonireaktsioon. indikaator aine, mis muudab hapes ja aluses värvust ( indikaatorite nimetused ja värvuste muutumine) neutralisatsioonireaktsioon happe ja aluse vaheline reaktioon. mool aine hulga ühik. molaarmass ühe mooli aineosakeste mass grammides. II TÄHTSAD AINED O2 hapnik, lõhnatu, maitsetu, värvitu, õhust kergem, vees ei lahustu. Fe reud, hõbehall, suhteliselt raske, magnetiline, mehaaniliselt hästi töödeldav metall. Kõige enam toodetav metall. Fe2O3 raud(III)oksiid, punakas pruun. Rauasulamid: malm(Fe+C) keskkütteradiaator, vannid, pliidiraud ; teras(Fe+C, süsinikku vähem kui malmis) tööriistad, puurid, autokered. Raua saamiseks maagist
Looduses toimub aurustumine nii öösel, päeval, suvel, talvel kui ka lumel ja jääl. Õhuniiskuse karakteristikud 1)õhus oleva veeauru rõhk- mida rohkem õhk sisaldab veeauru, seda suurem on selle veeauru osarõhk õhu kui gaaside mehaanilise segu kogurõhus. Sellepärast võimegi veeauru sisaldust õhus hinnata veeauru rõhu kaudu.2)absoluutne niiskus- 1 m3 õhus oleva veeauru hulk grammides. See näitab õhus sisalduva veeauru tihedust g/m3. 3)Relatiivne niiskus- õhus oleva veeauru rõhu suhe samal temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhusse, väljendatuna protsentides. See näitab, kuivõrd lähedal on õhk küllastumisolukorrale. Kui õhk oleks kuiv täiesti kuiv, siis relatiivne niiskus oleks 0% (kõrbes), kui aga õhk on veeauruga küllastunud, siis oleks relatiivne niiskus 100% (udu korral).4)küllastusvajak-
kevad pikad. Sügis soe ja sademeterikas, kevad jahe ja kuiv. Suvel on meil keskmine temperatuur 3° C kõrgem laiuskraadi keskmisest. Kõige gaaside mehaanilise segu kogurõhus. Sellepärast võimegi veeauru sisaldust õhus hinnata veeauru rõhu kaudu. 2)absoluutne niiskus- 1 m3 külmem on veebruar ja kõige soojem juuli. Sademete keskmine summa läheneb Eestis 550 – 600mm. Sademete vaesem on aprill ja juuni, õhus oleva veeauru hulk grammides. See näitab õhus sisalduva veeauru tihedust g/m3. 3)Relatiivne niiskus- õhus oleva veeauru rõhu suhe rikkam juuli ja oktoobri periood. Sademed ületavad auramise. Eesti asub mõõdukalt liigniiskes piirkonnas. Päikese kiirgusrežiimi mõjutavad samal temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhusse, väljendatuna protsentides. See näitab, kuivõrd lähedal on õhk küllastumisolukorrale. suurel määral pilvitus
(Atmosfäär on rõhu ühik, suurus on 101 325 paskalit ehk 760 mmHg.)) on ühe mooli gaasi ruumala 22,4 l. Kolm gaasi olekuparameetrit seob omavahel gaasi olekuvõrrand, mis on tuntud ka Boyle-Mariotte'i seadusena: Konstantsel temperatuuril on gaasi rõhu ja ruumala korrutis jääv suurus. pV=const, kui T=const. · Ainehulk ja temperatuur: ühikud, dimensioonid. ainehulk selline gaasi hulk, mille mass grammides on arvuliselt võrdne aine molaarmassiga . Tähis z, ühikuks mool (vana nimetusega gramm-molekul). , kus on aine molaarmass ja m on aine kogus grammides. temperatuur ained on gaasilises olekus kindlates temperatuurivahemikes, mistõttu nad ka käituvad ideaalse gaasina ainult kindlas temperatuurivahemikus. Gaasidega tegeledes on valemites kasutusel mõõtühikuna kelvini kraad K, mis on võrdne 273°C.
jahus on rohkem vett siduvat kestainet kliisid. Vee kogus oleneb taigna koostisse kuuluvatest lisaainete hulgast. Mida rohkem sisaldab taigen muna, võid, suhkrut, seda vähem võetakse vett ja rohkem pärmi 13 Taigna segamiseks vajaliku vee koguse arvutamine Taigna segamiseks vajalik vesi arvutatakse kõikidele taignaliikidele järgmise valemi järgi: kus X vajalik veekogus grammides A taigna niiskus %-des V toorainete kogus g-des C toorainetes sisalduv kuivainete kogus g-des. 14 Taigna valmistamise eriviisid · Taigen, millele või ja suhkur lisatakse kahe võttega · Aeglustatud käärimisprotsessiga taigen · Kiirendatud käärimisprotsessiga taigen · Taigna valmistamine nõrga liimvalguga jahust · Taigna valmistamine tugeva liimvalguga jahust 15
jooksul +25°C juures. Mida suurem arv, seda pehmem on määre. Penetratsiooniarvu järgi saab otsustada, kas määret kasutada soojal või külmal aastaajal, aga samuti seda, kui kergesti on ta määrdesõlme pressitav. Tugevuspiir iseloomustab minimaalset nihkepinget, mille juures määre hakkab deformeeruma. See näitab määrde püsivust ebatihedates sõlmedes, kaldpinnal ja pöörlevatel detailidel. Tavaliselt antakse tugevuspiir 50°C juures grammides cm kohta. Korrosiivsus määratakse metallplaadi abil (vask, teras vm.), mida hoitakse 3 tundi 100°C kuumutatud määrdes. Kvaliteetne määre ei tohi esile kutsuda plaadi värvuse muutumist või muid korrosiooni tunnuseid. Kolloidne stabiilsus. See näitaja iseloomustab, kui kergesti õli on määrdest välja pressitav. Seda kontrollitakse erilises katseaparaadis. Stabiilsust iseloomustab ka auruvus. Kontrollitakse, kui palju väheneb määrdeproovi mass kuumutamise ajal. Määrete liigitus
kõrge rõhu ja/või katalüsaatori toimet. Kasutatakse tehisrasvade (margariinide) tootmisel. Protsessi tulemusena: osa küllastumata rasvhapetest küllastub, mistõttu rasva sulamistemperatuur tõuseb: vedel rasv (õli) tahke rasv.; toimub süsinik-süsinik kaksiksidemete ümberkorraldumine: cis-vorm transvorm.; rasva bioloogiline väärtus langeb. HALOGEENIMINE- halogeenide liitumine kaksiksidemega seotud süsinike juurde. Joodiarv (JA) - rasva iseloomustav näitaja; väljendab joodi kogust grammides, mis reageerib 100 grammi rasvaga. RÄÄSUMINE - reaktsioonide kogum, mille tulemusena tekivad tervistkahjustavad rasvade laguproduktid, halvenevad maitse ja lõhn.; Oksüdatiivne rääsumine - rasvhapete autooksüdatsiooni tulemusena tekivad reaktsioonivõimelised vabad radikaalid R-, ROO-, RO-. Ahelreaktsiooni lõppproduktidena moodustuvad süsivesinikud, lühiahelalised aldehüüdid, happed, epoksiidid.; Hüdrolüütiline rääsumine - toimub mikroorganismide
Oma portsjonite kontrollimine tähendab seda, et sa suudad ilma vaevata oma toidu koguseid visuaalselt hinnata. Selle asemel, et oma toitu kaaluda, saa osavaks oma portsjonite määramisel visuaalselt või koduste käepäraste vahenditega. Kasuta toiduainete mõõtmisel käepäraseid vahendeid, nagu supilusikas, teelusikas, tass, viil jne. Selline meetod on sulle kindlasti loomulik ja muutub kiiresti elustiiliks. Oleme sinu eest selle esialgse töö ära teinud ja lisanud toidukogused nii grammides kui ka mõnes muus käepärases mõõtühikus. Kui alustad kaalulangetamisega ja on raskusi esialgsete toidukoguste määramisega, võid esialgu toiduained kaaluda. Seeläbi saad aimu sinu jaoks mõistlikest portsjonitest. Aeg-ajalt on mõistlik portsjonid üle vaadata, ajapikku võivad need märkamatult suureneda. Koduse portsjonikontrolli nõuanded Kui valmistad kodus suuremas koguses toitu korraga, pane vajalik kogus oma
soe või kuum ja niiske) Tsüklon ehk madalrõhkkond- ümbritsevast atm madalama õhurõhuga ala Antitsüklon ehk kõrgrõhkkond- ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema rõhuga ala Sublimatsioon- tahkest olekust gaasilisse või gaasilisest tahkesse üleminek Evaporatsioon- aurumine Kondenseerumine- gaasilisest olekust vedelasse üleminek Õhuniiskus- õhus leiduv veeaur Absoluutne niiskus- 1 m3 niiskes õhus leiduva veeauru mass grammides Suhteline ehk relatiivne niiskus- õhus oleva veeauru rõhu ja samal temp õhku küllastava veeauru rõhu suhet % Eriniiskus- ruumalas leiduva veeauru massi suhe samas ruumalas oleva niiske õhu massisse Kastepunkt- temp, mille juures küllastatud veeauru rõhk on võrdne mõõdetud veeauru rõhuga TEMP SUURENEDES NIISKUS KASVAB Kiirguslik udu- maapinna niiskus on suur ja temp langeb kastepunktini algab kondenseerumine ehk udu tekkimine
ioonidest( tahke faasi happesus) 28. Mulla puhverdusvõime. ... mulla võime vastupanna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reaktsiooni ( Ph) muutusele MIDA ROHKEM ON MULLAS KOLLOIDE, SEDA SUUREM ON PUHVERDUSVÕIME 29. Tahke faasi tihedus ja mulla lasuvustihedus. Tahke faasi tihedus- tahkete osakeste paiknemine üksteise suhtes. Tähistus De Mulla lasuvustihedus- 1 cm3 kuiva loodusliku ehitusega mulla kaal grammides. Tähistus Dm MIDA ROHKEM ORGAANIKAT, SEDA VÄIKSEMAKS JÄÄB LASUVUSTIHEDUS MULLA PAISUMISE TULEMUSENA KEVADEL LASUVUSTIHEDUS VÄHENEB JA SUVEL MULLA KUIVADES SEE SUURENEB 30. Mulla poorsus. … mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride summaarne maht % rikkumata ehitusega mulla üldmahust Pü(%)= De-Dm/De*100 a) Kapillaarne poorsus- poorsuse see osa, mis esineb kapilaarsete õõntena. Täituvad
Toidunimetus: Portsjoni kaal: Portsjoni arv kokku : Jrk nr Toiduained ühik 1 kõik toidu valmistamiseks toorained suurköögis kasutatakse enamasti kg ,l , tk 2 protsendid tk/kg .kanamuna 3 kg -kilogramm 4 L-liiter 5 teisendan tooraine kui on dl ja grammides 6 retseptis odrakruup 2dl 7 1dl=85 g=0.085 8 tabelisse 2*0.085=0.175 vajadusel teisenda kogused kasutades 9 massi ja mahumõõtude tabelit 10 kanamuna tk 11 kanamuna tk /kg 12 kanamuna 23
4 korda jämedam. Sellisteks kaudseteks mõõtühikuteks on meetriline number (Nm) ja tex. 2. Meetriline number (Nm) - väljendab meetrites kiudude kogupikkust, mille raskus on 1g (ehk 1g-se massiga kiu pikkus meetrites). 1 Nm = m / 1g Mida peenem on lõng (või kiud), seda suurem on meetriline number. Mitmed firmad kasutavad meetrilist numbrit ka õmblusniitide jämeduse väljendamiseks. 3. Tex - 1000 m (1 km) pikkusega kiu raskus grammides. 1 tex = g / 1000 m 1g materjali, jämedusega 1 tex, on 1000 m pikk. Mida jämedam on kiud (või niit või lõng), seda suurem on number. Tex-süsteemis kasutatakse järgmisi mõõtühikuid: Tex = g/km; detsitex (dtex) = ; kilotex (ktex) = kg/km; millitex (mtex=mg/km) Seega, 1 tex = 1000 mtex = 0,001 ktex Meetrilise numbri ja texi vahelist seost väljendatakse: Tex = 1000/ Nm Näiteks: puuvillakiu Nm = 4500 - 8000; 1-4 dtex villakiu Nm = 200 - 5000; 5000 - 200 mtex 4
Puhverdusvõime sõltub mulla neelamismahutavusest, küllastusastmest, huumusesisaldusest, lõimisest jt. mulla omadustest. Mulla puhverdusvõime ja ka neelamismahutavuse suurendamiseks kasutatakse orgaanilisi väetisi ja happeliste muldade lupjamist. 23 Mulla füüsikalised omadused Tahke faasi tihedus on mulla tahke faasi 1 cm3 kaal grammides. Tähistus De. Sõltub mulla koostisest. Huumuseta või huumusvaeste horisontide De on peamiste mulla mineraalide tiheduse lähedane (2,65...2,7 g/cm3). Mulla huumushorisontide tahke faasi tihedus on madalam (2,4...2,6 g/cm3). De=2,67-0,03x, kus x on huumusesisaldus (%). Mulla lasuvustihedus on 1 cm3 kuiva loodusliku ehitusega mulla kaal grammides. Tähistus Dm. Lasuvustihedus on tavaliselt väiksem ülemistes horisontides. Huumushorisondis tavaliselt 0,8...1,6 g/cm3
Kordamisküsimused Mõisted 1. Mool aine hulk, mis sisaldab 6,02 10 23 ühe ja sama aine ühesugust osakest. 2. Molaarmass on ühe mooli aine mass grammides, dimensiooniks on g/mol. 3. Avogardo seadus Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule. 4. Daltoni seadus Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. 5. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel
Elektrilistel gaasikoostise andurid on kompenseeritud mõõteskeemiga magnetilised gaasianalüsaatorid, mis kõrvaldavad lisavea töövoolu kõikumisest ja välistingimuste muutumisest. Kompenseerimine põhineb mõõtesilla ja võrdlussilla kasutamisel. Kas ikka on? Õhu niiskuse mõõtmine 42. Mõõtmise füüsikalised alused. Psühromeetrid, hügromeetrid. pbar=pveeaur+pkuiv õhk Abs niiskus - 1m3-s niiskes õhus sisalduv veaauru mass grammides. Suhteline niiskus - õhu absoluutse niiskuse suhe küllastunud õhu absoluutsesse niiskusesse p veeaur = ,% p küllastunud veeaur Tehniline niiskus - veeauru mass niiskes õhus, mis tuleb 1 kg kuiva õhu kohta M a kg d= , M õ kg Õhu niiskust on kasulik määrata õhu entalpia vahendusel järgneva valemi abil: I = t + d ( 2480 +1,96t ) , kJ/kg Psühromeeter koosneb tavalisest kuivtermomeetrist ja pidevalt niisutatavast
aatommassiühikutes. Molekulmass ehk suhteline molekulmass on arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik 80) Mis on mool ja molaarmass? Mool on ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv (6,022 × 1023) loendatavat osakest, mis on sama palju kui aatomeid 12 grammis süsiniku isotoobis massiarvuga 12. Molaarmass on ühe mooli aineosakeste mass grammides. 81) Mis on ideaalne gaas? Ideaalseks gaasiks nimetatakse füüsikas ja füüsikalises keemias gaasi idealiseeritud matemaatilist mudelit, milles eeldatakse, et masspunktidena käsitatavad osakesed liiguvad korrapäratult, olles mõjutatud ainult omavahelistest põrgetest ja põrgetest seinaga. 82) Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isotermilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. T=const, m=const
Kordamisküsimused Mõisted 1. Mool aine hulk, mis sisaldab 6,02 10 23 ühe ja sama aine ühesugust osakest. 2. Molaarmass on ühe mooli aine mass grammides, dimensiooniks on g/mol. 3. Avogardo seadus Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule. 4. Daltoni seadus Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. 5. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel
Elektrilistel gaasikoostise andurid on kompenseeritud mõõteskeemiga magnetilised gaasianalüsaatorid, mis kõrvaldavad lisavea töövoolu kõikumisest ja välistingimuste muutumisest. Kompenseerimine põhineb mõõtesilla ja võrdlussilla kasutamisel. Kas ikka on? Õhu niiskuse mõõtmine 42. Mõõtmise füüsikalised alused. Psühromeetrid, hügromeetrid. pbar=pveeaur+pkuiv õhk Abs niiskus - 1m3-s niiskes õhus sisalduv veaauru mass grammides. Suhteline niiskus - õhu absoluutse niiskuse suhe küllastunud õhu absoluutsesse niiskusesse p veeaur = ,% p küllastunud veeaur Tehniline niiskus - veeauru mass niiskes õhus, mis tuleb 1 kg kuiva õhu kohta M a kg d= , M õ kg Õhu niiskust on kasulik määrata õhu entalpia vahendusel järgneva valemi abil: I = t + d ( 2480 +1,96t ) , kJ/kg Psühromeeter koosneb tavalisest kuivtermomeetrist ja pidevalt niisutatavast
• kes on tuberkuloosi-, brutselloosi- ja leukoosivabad. Kui loomadele on manustatud veterinaarravimeid, millele on määratud keeluaeg, ei tohi piima kasutada toidutoormeks ja toiduks enne keeluaja lõppu. PIIMATOODETE ORGANOLEPTILISED KVALITEEDINÄITAJAD • Välimus • Konsistents • Maitse ja lõhn PIIMARASVA KEEMILISTEST KVALITEEDINÄITAJAD • JOODIARV iseloomustab küllastamata rasvhapete sisaldust piimarasvas. See näitab joodi hulka grammides, mis liitub 100 g rasvaga. Piimarasva joodiarv kõigub 25-42 piirides. • joodiarv näitab, kas või on määritav (kui pehme on või konsistents). • REICHERT-MEISSELI arv iseloomustab madalmolekulaarsete, lenduvate, vees lahustuvate hapete (või-, kaproon-, osaliselt kaprüülhappe) sisaldust piimas. Reichert-Meisseli arv piimarasvas ei ole tavaliselt alla 24. • Reicherti-Meissli arvu alusel võib otsustada piimarasva naturaalsuse
Mida rohkem on mullas kolloide, seda suurem on mulla puhverdusvõime. Puhverdusvõime sõltub mulla neelamismahutavusest, küllastusastmest, huumusesisaldusest, lõimisest jt. mulla omadustest. Mulla puhverdusvõime ja ka neelamismahutavuse suurendamiseks kasutatakse orgaanilisi väetisi ja happeliste muldade lupjamist. 36. Tahke faasi tihedus ja mulla lasuvustihedus. Tahke faasi tihedus (De) on mulla tahke faasi 1cm3 kaal grammides. Sõltub mulla koostisest. Mulla lasuvustihedus (Dm) on 1 cm3 kuiva loodusliku ehitusega mulla kaal grammides. Dm on tavaliselt väiksem ülemistes horisontides. Mulla paisumise tulemusena kevadel Dm väheneb ja suvel mulla kuivades suureneb. 37. Mulla poorsus. Mulla üldpoorsus (Pü) on mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride summaarne maht protsentides rikkumata ehitusega mulla üldmahust. See on tähtsaim mulla omadus, mis eristab mulda massiivsest kivimist
mullalahuse reaktsioon jääb stabiilseks, sest vesinikiooni ühinemisel OH-iooniga tekib vesi. Puhverdusvõime sõltub mulla neelamismahutavusest, küllastusastmest, huumusesisaldusest, lõimisest jt. mulla omadustest. Mulla puhverdusvõime ja ka neelamismahutavuse suurendamiseks kasutatakse orgaanilisi väetisi ja happeliste muldade lupjamist. 37. Tahke faasi tihedus ja mulla lasuvustihedus Tahke faasi tihedus (De) on mulla tahke faasi 1cm3 kaal grammides. Sõltub mulla koostisest. Huumuseta või huumusevaesete horisontide De on peamiste mulla mineraalide tiheduse lähedane(2,65...2,7 g/cm3). Mulla huumushorisontide tahke faasi tihedus on madalam(2,4...2,6g/cm3). Mulla lasuvustihedus (Dm) on 1 cm3 kuiva loodusliku ehitusega mulla kaal grammides. Dm on tavaliselt väiksem ülemistes horisontides. Huumushorisondis tavaliselt 0,8...1,6 g/cm3. Väiksem Dm on struktuursetes muldades. Ideaalselt hea põllumuld 1...1,3 g/cm3
ventilaatoriga (uleskeeratav voi elektrivooluga). Psuhromeetri konstant KAssmann = 0.000 662. Seega psuhromeetriline valem Augusti ehk statsionaarse psuhromeetri jaoks e = Emarg 0.000 7947 (tkuiv tmarg) p psuhromeetriline valem Assmanni ehk aspiratsiooni psuhromeetri jaoks e = Emarg 0.000 662 (tkuiv tmarg) p (rõhk on millibaarides mõlemas valemis; veeauru osarõhk on e ) Tegijapoiss 2010 Absoluutne niiskus on veeauru mass grammides ühe kuupmeetri niiske õhu kohta , teisisõnu g/m3. Absoluutne niiskus = veeauru mass grammides / niiske õhu ruumala kuupmeetrites Veeauru gaasikonstant Rveeaur=461.5 J/kg*K Harilikult tahistatakse veeauru tihedust ehk absoluutset niiskust tahega a, ning konstant antakse kolme numbriga, absoluutse niiskuse valem: a=217 e/T ühik g/m3 e- osarõhk millibaarides , T-temperatuur Kelvinites Absoluutse niiskuse valem Celsiuse skaalal vist a=(0.8e) / (1+ t)
Mida rohkem on mullas kolloide, seda suurem on mulla puhverdusvõime. Puhverdusvõime sõltub mulla neelamismahutavusest, küllastusastmest, huumusesisaldusest, lõimisest jt. mulla omadustest. Mulla puhverdusvõime ja ka neelamismahutavuse suurendamiseks kasutatakse orgaanilisi väetisi ja happeliste muldade lupjamist. 29. Tahke faasi tihedus ja mulla lasuvustihedus. Tahke faasi tihedus (De) on kuiva loodusliku ehitusega mulla tahke faasi 1cm3 kaal grammides. Sõltub mulla koostisest. Mulla lasuvustihedus (Dm) on 1 cm3 kuiva loodusliku ehitusega mulla kaal grammides. 30. Mulla poorsus. Mulla üldpoorsus (Pü) on mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride summaarne maht protsentides rikkumata ehitusega mulla üldmahust. See on tähtsaim mulla omadus, mis eristab mulda massiivsest kivimist. Sellest oleneb mulla vee- ja õhusisaldus ning vahekord. Pü suurus sõltub huumushorisondis lõimisest, orgaanilise aine sisaldusest,
hulga määratlemine aine osakeste arvu kaudu. Vorrelda voib tosinaga. Tosinas on 12 eset, asja jne. Mool sisaldab samuti kindla arvu osakesi.MOOL on aine hulk, mis sisaldab 6,02 1023 vastava aine osakest (molekulid, aatomid, ioonid). 6,02 1023on Avogadro arv ( NA).Näited:1) 1 mol Fe sisaldab 6,02 1023 Fe aatomit;2) 1 mol H2 sisaldab 6,02 1023 H2 molekuliKuna 1 mol ainet sisaldab alati kindla arvu osakesi, on iga aine ühel moolil kindel mass molaarmass. MOLAARMASS on ühe mooli aine mass grammides. REDOKSREAKTSIOONIDEsineb kahte tüüpi keemilisi reaktsioone. Ühtedes ei muutu reageerivate ainete koostisse kuuluvate elementide oksüdatsiooniaste, näiteks: NaCl + AgNO3 = AgCl + NaNO3,Teist tüüpi reaktsioonides aga elementide oksüdatsiooniaste muutub, näiteks:Zn + H2SO4 = ZnSO4 + H2.Selle reaktsiooni tulemusena suureneb tsingi oksüdatsiooniaste 0-lt II-le, vesiniku oksüdatsiooniaste väheneb I-lt 0-le. Oksüdatsiooniaste (o.a
uhtlast ja sirgjoonelist liikumist piki isobaare, st tuul puhub piki samarohujooni (pohjapoolkeral gradientjou suunast paremale). · Selgitada moistet upwelling, nimetada merehoovuste tuupe- upwelling- rannikulahedase mere suvakihtidest parineva kulma vee tous pinnakihtidesse. Tousev hoovus · Selgitada moisteid absoluutne ohuniiskus, suhteline ohuniiskus, kastepunkt absoluutne niiskus-nimetatakse uhes kuupmeetris niiskes ohus leiduva veeauru massi grammides ( g/m3 ) suhteline niiskus-nimetatakse ohus oleva veeauru rohu ja samal temperatuuril ohku kullastava veeauru rohu suhet valjendatatuna protsentides ( % ) kastepunkt- temperatuur, mille juures kullastatud veeauru rohk on vordne moodetud veeauru rohuga ( O C ) · Selgitada moisteid ohu eriniiskus, veeaururohk, kullastunud ohuniiskus eriniiskus-antud ruumalas leiduva veeauru massi suhe samas ruumalas oleva niiske ohu massisse ( g/kg )
Joodud alkohoolne jook satub inimese seedekulglasse ja imendub sealt verre. Enamus alkoholist seejärel lõhustub ja väljub verest maksa kaudu, vaid väike osa (kuni 10%) väljub otse uriini, hingeõhu ja higi kaudu. Alkohol mõjutab kõiki organismi funktsioone, tekib tajutav heaolutunne, väheneb reaktsiooni kiirus, suuremate koguste puhul võib olla häiritud koordinatsioon ja mälu. Alkohoolsed joogid mõjutavad vere alkoholisisaldust (alkoholi grammides ühe liitri vere kohta) erinevalt sõltuvalt soost, kehakaalust, vanusest, geneetilistest omadustest, joomise kiirusest ja muudest asjaoludest, näiteks kas alkohoolsete jookidega koos süüakse, kas juuakse kõrvale ka alkoholi mittesisaldavaid jooke jne. Üldiselt on alkoholi mõju naissoost organismidele kiirem ja suurem, kuna naiste organismis on mõnevõrra vähem vett kui meestel. Seetõttu tekib naiste veres sama alkoholikoguse joomisel suurem alkoholisisaldus.
Üldkaredus on mittekarbonaatne ja karbonaatne karedus kokku. Üldkaredust mõõdetakse enamasti millimoolides liitri vee kohta (mmol/l). Magneesiumi- ja kaltsiumiühendite kontsentratsiooni järgi mingis vees saab rääkida karedast veest ja pehmest veest. Soolsus ja happelisus, leelisus Merevesi on: soolane aluseline so [OH] > [H+] (pH = 7,5 - 8,5 (pH = -log [H+])) * Soolsus - 1 kilogrammis merevees olevate kuivade soolade hulk grammides. Kõige soolasem looduslik vesi maakeral on Vahemeres Kreeta ranniku lähedal. * Happelisus e. pH vesinikioonide negatiivne kümnendlogaritm e. vesinikioonide kontsentratsioon (suurus mis iseloomustab vesinikioonide konsentratsiooni lahuses). Mida madalam on pH, seda rohkem H+ ioone on. Normaalne looduslik sademete pH=5,6, kuid võib kõikuda 4,6...5,6-ni. Kui pH on alla 3 või üle 9, kahjustuvad soontaimede juured otseselt kui ka kaudselt läbi toitainete ja kahjulike ainete liikumise
summaga( näidates mitu korda on molekuli mass suurem 1/12 süsiniku aatomi massist ja on samuti ühikuta suurus). · P%=( osa/ tervik) *100% - Lahus= lahustunud aine + lahusti · Aine moolide arvu leidmine- n= m/M, n= V/Vm , n= N/Na (Na= 6,02 *10 23) (N= osakeste arv) · Molaarsus- C=n (lahustunud aine)/ V ( lahus dm 3) · Mool- ainehulk, mis sisaldab 6,02 *10 23 osakest (molekuli, aatomit, iooni, elektroni). · Molaarmass- ühe mooli aine mass grammides. · Molaarne kontsentratsioon ehk molaarsus- iseloomustab lahuse kontsentratsiooni ning näitab, mitu mooli ainet on lahustunud 1 liitris lahustis. · Molaarse kontsentratsiooni mõõtühik- 1M = 1mol/l-- ühe molaarne lahus ehk üks mool ainet ühes liitris lahuses. Keemia põhimõisted · Mateeria- kõik, mis täidab ruumi ja omab massi. · Aine- mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur.
suured, kesised või küllased. Samuti on soovitatav alati lugeda kauplustes toiduainete pakendeid ja seal kirjasolevat toitumisalast infot, kust lugeda peamiselt kalorihulka, rasvasisaldust, säilitus- ja muude E-ainete hulka ja vitamiinide hulka. See aitab otsustada alati tervislikuma variandi kasuks. i 1.2.Makrotoitained Makrotoitainete alla käivad valgud, süsivesikud, lipiidid ehk rasvad ja vesi. Neid aineid vajab inimene päevas kümnetes või sadades grammides. Need on vajalikud põhiliselt energia tootmiseks, kasvuks ja biostruktuuride ehitamiseks. ii Valkusid vajame me seetõttu, et need on unikaalsed ja asendamatud toitained meie kehas, mille pikaajalised varud meil puuduvad. Nende roll on varustada meie organismi aminohapetega. Konkreetse inimese valguvajadus, nagu ka muude toitainete vajadus, sõltub kehakaalust, soost, vanusest, aktiivsusest, lihasmassist ja muust. Inimese arenedes valguvajadus suureneb, kuna kehamass suureneb
Arvestades, et vee molekulis on kaks vesiniku aatomit, saame eelnevat arvestades vee molaarmassiks µH 2O = 2 µ H + µO = ( 2 0,001 + 0,016 ) kg/mol = 0,018 kg/mol. Vastus: vee molaarmass on 0,018 kg/mol. Kommentaar. Toodud ülesandest on näha, et molaarmassi leidmine on keemiliste elementide perioodilisuse tabelit ja aine keemilist koosseisu näitavat valemit kasutades üsna lihtne. Võttes tabelist mingi elemendi aatommassi väärtuse, saame molaarmassi grammides mooli kohta, mis edasisteks arvutusteks on otstarbekas teisendada kilogrammideks mooli kohta. Näidisülesanne 2. Kui suur on ühe veemolekuli mass? Lahendus. Antud: Ühe molekuli massi leidmiseks kasutame vastava aine µ H 2 O = 0,018 kg/mol molaarmassi, mis on lihtsalt leitav ja asjaolu, et ühes moolis aines N A = 6,02 10 23 1/mol on alati kindel kogus molekule. Kuna ühes moolis olev molekulide
28. Mulla hüdrolüütiline happesus Hüdrolüütilist happesust on vaja, et arvutada lubjatarve. Oluliselt suurem kui aktiivne ja asendushappesus. 29. Mulla puhverdusvõime Mulla võime vastupanna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reaktsiooni muutusele. Mida rohkem on mullas kolloide, seda suurem on mulla puhverdusvõime. 30. Tahke faasi tihedus ja mulla lasuvustihedus Tahkebaasi tihedus De – g/cm3 On ühe cm3 mulla tahkebaasi absoluut......... mass grammides Mulla lasuvustihedus tähistatakse Dm, väljendatakse g/cm3. See on rikkumata ehitusega ühe cm3 absoluutselt kuiva mulla mass g. Saadakse lasuvustihedus: 1 -1,3 g/cm3 ideaalselt hea muld üle 1,9 g/cm3 sügavamates horisontides 1 – 1,9 g/cm3 võib olla mineraalmullas 0,1 – 0,2 g/cm3 turvasmuldadel 31. Mulla poorsus Üldine poorsus Pü = (De - Dm) / De * 100%. Näitab mitu % mulla ruumalast moodustavad igasugused käigud, õõned. 40 -50% hästi haritud muld
1.*** Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Mis on täiendusprintsiip? Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Uurib aine ja välja omadusi ja liikumise seadusi. Klassikaline füüsika koosneb staatikast, kinemaatikast ja dünaamikast. Niels Henrik David Bohr (1885 1962, Taani, Nobeli preemia 1922): Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatilise tõlgendusega. näiteks: punktmass, ideaalse gaasi mudel, absoluutselt elastne keha, ainepunkt. 2.Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mis on ruum ja aeg? Mida tähendab aja ja ruumi homogeensus? Loetlege vastastikmõjud tugevuse kahanemise järjekorras. ...
arvutada lubjatarvet 2. hüdrolüütiline happesus Neeldunud Al määratakse mg/100 g kohta (sest ta on niivõrd kahjulik). Mullapuhverdusvõime on mulla omadus vastu panna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutavatele reaktsiooni muutustele. Mulla füüsikalised ja füüsikalis-mehhaanilised omadused Omadustest sõltub saagi suurus. Maade kuivendamisel ja niisutamisel peab arvestama füüsikaliste omadustega. Mulla tahke faasi tihedus ehk mulla erikaal määratakse grammides 1 cm3 tahke faasi kohta. Mulla puhul tahke faasi tihedus sõltub mulla mineraalsest koostisest. Tahke faasi tihedust on vaja mulla tiheduse ja poorsuse määramiseks. Mulla lasuvustihedus (Dm mahukaal) on 1 cm3 kuiva rikkumata mullamass grammides. Lasuvustihedus erinevates horisontides võib väga palju kõikuda. Huumushorisondis 0,8-1,6. Mulla lasuvustihedus on muutuv suurus, mis sõltub maaharimisest. Sügiseks võib lasuvustihedus suureneda kuni 1,5ni huumushorisondis
(kangus) Mida kangem lahus, seda kiiremini reageerib. Temperatuuri mõju, kui tõsta tempi 10 kraadi, kiireneb reaktsioon 26 korda. Lahuste protsent arvutused Lahuse protsendiline koostis väljendab lahustunud aine hulka sajas g lahuses. Lahus= lahustunud aine + vesi n.1 mitmeprotsendiline lahus saadi, kui 220g vees lahustati 40g soola. 100g lahuses on xg soola 260g lahuses on 40g sool X= 40x100 . 260 Lahuse protsent=aine mass x 100% / lahuse mass grammides 3=6/2 n2 kui palju on vaja võtta soola ja vett, et saada 150g 40%list lahust 100g lahuses on 40g ainet. 150g lahuses on x g ainet 60g soola 15060=90g vett n.3 mitu grammi 20%lahust saab valmistada 5g soolast, kui palju on vaja võtta vet Metallide konspekt 1.Kõige kõige: Page 5
tasakaalutust: mida tasakaalulisem on süsteem, seda surem on entroopia. Entroopiat mõistet kasutatakse ka TD II printsiibi sõnastamisel: entroopia kasvab suletud süsteemis toimuvate protsesside käigus. ABSOLUUTNE JA RELATIIVNE NIISKUS Õhuniiskus on nähtus, mis seisneb selles, et õhus leidub alati suuremal või vähemal määral veeauru. ABSOLUUTSEKS NIISKUSEKS nimetatakse ühes kuupmeetris õhus sisalduvat veeauru massi grammides ehk õhus leiduva veeauru tihedust =m absoluutne niiskus antud temperatuuril 1g/m3 V m õhus leiduva veeauru mass 1g V ruumala 1m3 SUHTELISEKS ehk RELATIIIVSKS NIISKUSEKS nimetatakse protsentides väljendatud suhet, kus veeauru osarõhk vastaval temperatuuril on jagatud küllastusele vastava veeauru osarõhule samal temperatuuril.
Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia(teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest) meteoroloogia(teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) klimatoloogia(teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade reziimist) hüdroloogia(teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) mullageograafia(muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu) biogeograafia(teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust) paleogeograafia(teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus) maastikuökoloogia (teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes) Kõigi maateaduste harudega on oluliselt seotud kartograafia ja geoinformaatika, mis tegelevad ru...
Hügroskoopsus, tasakaaluniiskus > Omadust imada niiskust ümbritsevast (õhu) keskkonnast nimetatakse hügroskoopsuseks. > Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. > Kui materjal omandab niiske õhu käes seistes tasakaaluniiskuse aga suure veesisaldusega märg materjal kuivab sellise õhuniiskuse juures aegamööda kuni tasakaaluniiskuse saavutamiseni. Aurutihedus > Aurutihedus on materjali omdus endast auru läbi lasta. > Auru hulka mõõdetakse grammides ja rõhkude vahet Pades. Külmakindlus > Külmakindlus on materjali omadus veega küllastunud (täisimbunult) taluda lagunemata paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist. > Vees immutatud materjali üht külmutamist ja sellele järgnevat ülessulatamist vees nimetatakse külmutustsükliteks. Külmakindlus > Külmakahjustused tekivad, kuna jää maht on 10% suurem vee mahust. > Tekkinud suurema mahuga jää avaldab survet pooride seintele, mitõttu viimased deformeeruvad.
Vaarikad 25 on nende tarve, jaotatakse nad makro- ja Punased sõstrad 30 mikroelementideks. Mineraalained mille Karusmarjad 50 kogust organismis võib väljendada Aedmaasikad 50-60 grammides, kuuluvad makroelementide Mustad sõstrad 150-300 hulka. Neid aga, mis organismi koostisest B1-vitamiin 1,3...2,6 Jahu ja tangained 0,2-0,4 moodustavad üsna tühise osa ja mille ööpäevane vajadus organismis on väljendatav Rukkileib 0,15
Alates 1961. a kasutatakse aatommassiühikuna süsinikuühikut, mis on 1/12 süsiniku isotoobi 12C aatomi massist. Mool on ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv (6,022 × 1023) loendatavat osakest, mis on sama palju kui aatomeid 12 grammis süsiniku isotoobis massiarvuga 12. Mool on ainehulga mõõtühik 6.02e23 samasugust osakest Keemilise aine molaarmass on ühe mooli aine mass grammides. 86. Mis on ideaalne gaas? Ideaalne gaas on mudel, mis võimaldab klassikalise füüsika seisukohalt vaadelda suurt hulka mikroosakesi ja ühitada neid makrosuurusteks mida saab mõõta (p,V,T ja tihedus) 87. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isotermilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 88. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isohoorilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 89
Määratakse eksperimentaalselt. Aatommassiühik mikroosakeste massi mõõtühik, 1/12 C-12 aatommassist. Molekulmass aine molekuli mass väljendatuna aatommassiühikutes. Ainehulk füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine kogust osakeste arvu järgi. Ühikuna kasutatakse mooli selline ainehulk, milles sisaldub sama palju osakesi, kui 12-s grammis C-12-s ehk Avogadro arv osakesi. Avogadro arv 6,022¤10²³ on valitud selliselt, et ühe mooli mistahes aine mass grammides võrdub arvuliselt tema molekulmassiga. Molaarmass ühe mooli aine mass grammides. Keemiline reaktsioon ühtede ainete muundumine teiseks. Eelduseks on erinevate molekulide, aatomite või ioonide kokkupõrked. Aine massi jäävuse seadus reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga.
ühtlasema külvisügavuse ning taimede tärkamise. (5) Seeme ja selle ette valmistamine Müügil olevad porgandiseemned on tavaliselt kalibreeritud, see tähendab jaotatud suuruse järgi fraktsioonidesse. Kalibreeritud seemned tärkavad ühtlasemalt. Ühest ja samast partiist pärinevatel suurematel seemnetel on reeglina suurem idanemisenergia. Osa seemnefirmasid märgib andmed pakendile ja annab ka 1000 seemne massi grammides. Selline seemnega kaasnev info võimaldab porgandikasvatajal pärast vastavate arvutuste tegemist saada külvamisega enam vähem optimaalne kasvutihedus ja vältida harvendamist. Õhukindlas fooliumpakendis olevad seemned on tavaliselt töödeldud ka fungitsiididega või fungitsiidide seguga, mis kaitseb külvi ka seenhaiguste ja kahjurputukate eest. Õhukindlas pakendis olevad seemned säilitavad oma idanevuse kauem kui lihtpakendi seemned.
Miks õhumolekulid 10km kõrguselt alla ei kuku? Kukuvad koguaeg, aga juhuslikult põrkuvad jälle üles. Kõik sõltub kuidas teised põrgatavad üles või alla poole. Kogu atmosfäär on molekulide põrkumine, millest juhuslikult mõned satuvad kõrgemale, kukuvad jälle alla, teised lähevad asemele jne. Mool on aine hulk, milles on avogaadro arv molekule. NA = 6.022*1023. Ehk üks mool ainet sisaldab endas Na aineosakest. Mooliks kutsutakse gramm-molekuli. Gramm-molekul on aine hulk grammides, mis on arvuliselt võrdne selle aine molekulmassiga Daltonites. Nt 1 mool vett on 18g. Rõhk on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse pinnaühikule mõjuva jõuga. Rõhuühikuks on N/m2=Pa. Gaasi rõhk tuleneb sellest, et molekulid põrkuvad nõu seintelt tagasi. Normaalrõhk on 101300 Pa. Temperatuur iseloomustab gaasi molekulide liikumise kineetilist energiat. temp on 0 kui molekulid on paigal ja see kasvab võrdselt molekulide kineetilise energia
aminohappelisest koostisest. Inimesele sobiva aminohappelise koostisega valke on toiduks vähem vaja võrreldes väheväärtuslike valkudega. Konkreetse indiviidi toiduvalkude vajadus sõltub mitmest faktorist, millest tähtsamad on organismi kehakaal, sugu, vanus, füsioloogiline seisund, kehaline aktiivsus, lihasmass jne. Raseduse ja imetamise ajal on organismi valguvajadus suurenenud. Imikute absoluutne valgutarve arvestatuna grammides kehakaalu kilogrammi kohta on küllaltki suur. Organismi vanuse kasvades tarbitava toiduvalgu absoluutne hulk ja vajadus hoopiski suurenevad, sest ka organismi kehamass suureneb. Enamasti arvatakse, et vananenud organismi valguvajadus väheneb. Kuid on ka risti vastupidiseid seisukohti, mis väidavad, et vanemas eas (alates 60-ndast eluaastast) on lämmastiku tasakaalu säilitamiseks vaja rohkem toiduvalku, sest energeetiliste substraatide tarbimine on
liikuda 15. Aatomass, molekulmass ja molaarmass. Aatommass moodustub tuuma massist ja elektronide massidest. Kuna tuuma moodustumisel esineb massidefekt (veelgi väiksem massidefekt esineb ka aatomi moodustamisel tuumast ja elektronidest), määratakse aatomite massid eksperimentaalselt. Molekulmass (Mr) on aine molekuli mass väljendatuna aatommassiühikutes. Molekulmass arvutatakse tavaliselt keskmiste aatommasside summana Aine Molaarmass (M g/mol) on ühe mooli aine mass grammides. Arvuliselt on ta võrdne molekulmassiga 16. Mool. Mool on ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv (6,022 × 10 ) loendatavat osakest, mis on sama 23 palju kui aatomeid 12 grammis süsiniku isotoobis massiarvuga 12 17. Ainehulka leidmine. 18. Aatomiehitus. Aatomi ehituse seosed perioodilisustabeliga. Perioodilisustabelisse on elemendid järjestatud tuumalanengu alusel (algselt aatommassi alusel)
2. hüdrolüütiline happesus Neeldunud Al määratakse mg/100 g kohta (sest ta on niivõrd kahjulik). Mullapuhverdusvõime on mulla omadus vastu panna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutavatele reaktsiooni muutustele. Mulla füüsikalised ja füüsikalis-mehhaanilised omadused Omadustest sõltub saagi suurus. Maade kuivendamisel ja niisutamisel peab arvestama füüsikaliste omadustega. Mulla tahke faasi tihedus ehk mulla erikaal - määratakse grammides 1 cm3 tahke faasi kohta. Mulla puhul tahke faasi tihedus sõltub mulla mineraalsest koostisest. Tahke faasi tihedust on vaja mulla tiheduse ja poorsuse määramiseks. Tihedused De: kvarts 2,65-2,66 ortoklass 2,54-2,58 plagioklass 2,67-2,74 biofiit 2,70-3,10 küünekivi 3,00-3,40 kaoliniit 2,60-2,65 huumus 1,40-1,80 montmorilloniit 2,00-2,20 kaltsiit 2,71- 2,72 dolomiit 2,80-2,99 limoniit 3,50-4,00 De=[Dm/(100-P)]·100 [De]=g·cm-3 De= 2,67·0,03·H%
) tuleneb, et inimorganismi häireteta talitluse tagamine on seotud ratsionaalse toitumisega. Inimtoidu koostiskomponente võib liigendada mitmeti - keemilise loomuse järgi orgaanilised ja anorgaanilised, bioloogilise sisu järgi asendatavad ja asendamatud, tehnoloogia alusel töötlemata ehk looduslikud ja töödeldud, olemuse alusel naturaalsed ja sünteetilised. Kõige levinum on siiski alljärgnev toitainete jaotus. Makrotoitained, mida vajatakse päevas kas kümnetes või sadades grammides ja siia kuuluvad valgud, süsivesikud, lipiidid, vesi. Makrotoitained, mida vahel nimetatakse ka põhitoitaineteks, on meile vajalikud peamiselt järgmistel põhjustel. Esiteks, energia tootmiseks. Põhiliselt saame energiat süsivesikute ja rasvhapete lõhustumisel. Teiseks, toitaineid on vaja kasvuks, see tähendab biostruktuuride moodustamiseks ja nende mõõtmete ning arvu suurenemiseks. Kolmandaks, makrotoitained on meile vajalikud kui asendamatute aminohapete ja rasvhapete allikas
y x y x ioonid: CaSO 4 D Ca2+ + SO42 Et leida lahustuvust grammides liitri kohta, tuleks saadud molaarlahustuvus korrutada veel ühendi molaarmassiga. Lahustuvuse tasakaalu kirjeldab lahustuvuskorrutis S (PbCl2) = 0.016 mol/l Üldjuhul avaldub lahustuvuse tasakaalu kirjeldav võrrand rasklahustuvale ioonilisele Lahustuvus = 0.016 mol/l * 278 g/mol = 4.5 g/l
Automorfse rauarikas horisont (omane näivleetunud muldadele) Baf Metamorfne sisseuhtehorisont (omane Kesk-Eesti leostunud ja Lõuna-Eesti rähkmuldadele) Bm Tekstuurne sisseuhtehorisont (omane lessiveerunud muldadele) Bt Lähtekivim C Aluspõhi D Gleihorisont G Huumus-raua illuviaalhorisont - Bhf Mineraalmuldade tahke faasi tihedus: De (g/cm3) = 2,68 0,03 x Mulla lasuvustihedus: Dm (g/cm3) rikkumata ehitusega mulla 1 kuupsentimeetri või kuupmeetri absoluutkuivmass grammides või tonnides. Määratakse seda täpse ruumalaga silindritega. Nii turvasmulla kui ka raske lõimisega mineraalmulla lasuvustihedus sõltub mulla veesisaldusest. Mida märjem on see muld, seda suhteliselt madalam on lasuvustihedus. Ja mida kuivam, seda kõrgem. Olenevalt vee sisaldusest võib turvasmulla kui ka näiteks savimulla ruumala muutuda kuni 40%. Mulla pindmistes kihtides põllul mulla lasuvustihedus sõltub mulla harimisest, tallamisest jne. Pü = De Dm / De (100%)
kogu tahke lahuse. Raud võib lahustada kuni 0,4 protsenti süsinikku. Lisades rohkem süsinikku, saame tulemuseks väiksed raudkarbiidi kämbud, mis teevad terase hapraks. ORGAANILISED JA ANORGAANILISED AINED ORGAANILISED AINED · inimorganismis on ülekaalus orgaanilised ained. · organismi kuuluvad keemilised elemendid jaotuvad makro - ja mikroelementideks · Makroelemente vajavad organismid suhteliselt suurtes kogustes. Makroelemente vajatakse grammides. · Mikroelemente on küll vähe tarvis aga ilma nendeta ei saa organismid normaalselt talitleda. Mikroelemente vajatakse mikrogrammides. MAKROELEMENDID · Hapnik O · Vesinik H · Süsinik C · Lämmastik N · Fosfor P · Väävel S MIKROELEMENDID · Kaalium K · Kloor Cl · Naatrium Na · Kaltsium Ca · Magneesium Mg · Flour F · Raud Fe · Jood I ANORGAANILISED AINED · Anorgaaniliste ühendite hulka kuuluvad vesi, soolad, happed ja alused.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
