Keemia Praktikumi KT vastused (0)

Keemia - Keemia alused

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Milliseid gaase on võimalik saada Kippi aparaadi abil?
Kui suur on õhu keskmine molaarmass?
Kuidas see on leitud?
Kuidas määrati metalli reageerimisel happega eraldunud vesiniku ruumala?
Kuidas saab eraldada tahket lahustuvat ainet segust mittelahustuva ainega?
Kuidas määrati soola mass liiva-soola segus katse käik arvutused?
Mis on areomeeter?
Milleks ja kuidas seda kasutatakse?
Kui suur on 200g lahuse ruumala kui lahuse tihedus on 108 ?
Kui lahuse massiprotsent on 23?
Milline töövahend on bürett?
Kuidas ja milleks seda kasutati?
Milline töövahend on pipett?
Kuidas ja milleks seda kasutati?
Kuidas arvutati uuritava lahuse kontsentratsioon tiitrimistulemuste põhjal?
Mis on indikaatorid?
Milline on selle värvus erinevates keskkondades?
Mis on indikaatori pöördeala?
Millised reaktsioonid on pöörduvad millised pöördumatud?
Keskkonnast juhtida välja süsinikmonooksiidi?

Lõik failist

Kordamisküsimused
Mõisted

Mool – aine hulk, mis sisaldab ühe ja sama aine ühesugust osakest.

Molaarmass – on ühe mooli aine mass grammides, dimensiooniks on g/mol.

Avogardo seadus – Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule.

Daltoni seadus – Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga . Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas , kui teisi gaase segus poleks.

Gaasi suhteline tihedus – on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel. Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem.

Gaasi absoluutne tihedus – ühe kuupdetsimeetsi gaasi mass normaaltingimustel.

Ideaalgaaside seadused –
Boyle ´i seadus – Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P).
Charles´i seadus – Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht võrdelises sõltuvuses temperatuuriga.

Universaalne gaasikonstant, selle ühikud, lähtudes erinevatest mahu- ja rõhuühikutest-
R=8,314
(rõhk on Pa, mass kg ja maht m³)
R=0,082
R=62400

Lahus – on kahest või enamast komponendist koosnev homogenne süsteem.

Lahusti – mittevesilahuse korral aine, mida on lahuses rohkem ja /või mis ei muuda oma agregaatolekut.

Lahustunud aine – komponent , mis pole lahusti.

Küllastumata lahus – lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub.

Küllastunud lahus – lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet.

Üleküllastunud lahus – aeglasel jahtumisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse.

Kontsentratsioonide väljendusviisid:
Massiprotsent C%– näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses, ühik %.
Molaarsus - näitab lahustunud aine moolide arvu ühes kuupdetsimeetris lahuses,ühik , M, .
Molaalsus - näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kg lahustis , ühik m, .
Moolimurd
- näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõikide lahustunud ainete moolide arvu summasse.
Mooliprotsent - näitab, mitu % moodustab lahustunud aine moolide arv lahuse moolide arvust, ühik %.
Normaalsus
- näitab lahustunud aine gramm -ekvivalentide arvu ühes liitris lahuses, ühik , n.

Keemiline tasakaal – Kui lähteainete ja reaktsiooni saaduste kontsentratsioonide suhe on selline, et päri- ja vastassuunalise reaktsiooni kiirused saavad võrdseteks, siis seda nim. keemiliseks tasakaaluks.

Le Chatelier ´i printsiip –
Lähteainete kontsentratsiooni suurendamine tasakaalusüsteemis nihutab tasakaalu paremale, analoogselt mõjub produktide kontsentratsiooni vähendamine.
Temperatuuri tõstmine nihutab endotermilise reaktsiooni tasakaalu paremale, eksotermilise reaktsiooni tasakaalu aga vasakule.
Gaasiliste ainete osavõtul kulgevates reaktsioonides nihutav rõhu tõstmine tasakaalu suunas, milles on gaasiliste ainete moolide arv väiksem.

Keemilise reaktsiooni kiirus (ühikud) – homogeenses süsteemis näitab reageerivate ainete kontsentratsioonide muutust ajaühikus ()

Massitoimeseadus (valem) -

Reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid – Reageerivate ainete eripära. Reageerivate ainete kontsentratsioon.Temperatuur. Katalüsaatorite toime. Reageerivate ainete kokkupuutepinna suurus.

Reaktsiooni tasakaalu nihkumist põhjustavad tegurid – Välistingimuste mõjul.

Katalüüs - reaktsiooni kiiruse muutmine katalüsaatori toimel.

Katalüsaatorid – on ained, mis muudavad reaktsioonikiirust.

Ioonvõrrandid – kirjeldab täpsemalt toimuvat, kuna elektrolüüdid on vesilahustes jagunenud ioonideks ja osa ioone mingisse vastastiktoimesse ei astu.

Oksüdeerija – on keemiline element, mis reakstsiooni käigus liidab elektrone.

Redutseerija – on keemiline element, mis reaktsiooni käigus loovutab elektrone.

Lahustes toimuvate reaktsioonide kulgemise peamised põhjused
Elektrolüütiline dissotsatsioon

Ühendite nimetused

Küsimused
Gaasid

Kippi aparaadi tööpõhimõte. Reaktsioonivõrrand saamiseks Kippi aparaadis .
Kippi aparaat koosneb kolmest klaasnõust.
saamiseks pannakse keskmisesse nõusse lubjakivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse, millest see läbi voolab anuma keskel oleva toru alumisse nõusse ja edasi läbi kitsenduse, mis taksitab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisesse

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-10-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

36 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

geen257 Õppematerjali autor

reaktsioon kontsentratsioon lahustunud aine naoh normaaltingimustel reaktsiooni kiirus gaasi maht moolide reakstsiooni lahuse tihedus moolide arv lahustuv

Sarnased õppematerjalid

doc

Praktikumi KT vastused

Kordamisküsimused Mõisted 1. Mool aine hulk, mis sisaldab 6,02 10 23 ühe ja sama aine ühesugust osakest. 2. Molaarmass on ühe mooli aine mass grammides, dimensiooniks on g/mol. 3. Avogardo seadus Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule. 4. Daltoni seadus Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. 5. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel. Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. 6. Gaasi absoluutne tihedus ühe kuupdetsimeetsi gaasi mass normaaltingimustel. 7. Ideaalgaaside seadused Boyle´i seadus Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhu

Keemia alused ii

docx

Keemia praktikum KT

Mõisted Mool – ainehulk, mis sisaldab 6,02 x 1023 ühesugust osakest (molekuli, aatomit, iooni, elektroni vm) Molaarmass – ühe mooli aine molekulide mass grammides Avogadro seadus – kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule. Daltoni seadus – keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. Gaasi suhteline ja absoluutne tihedus Suhteline tihedus - ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V,P,T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. Ideaalgaaside seadused Boyle’i – Mariotte’i seadus – konstantsel temperatuuril on kindla kogus egaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P). PV=const Gay – Lussac’i seadus – konstantsel rhul on kindla koguse gaasi maht võrdelises sõltuvuses tempera

Anorgaaniline keemia

doc

Keemia aluste praktikumi arvestustöö

Keemia aluste praktikum Mõisted ja teooria küsimused I.Ideaalgaaside seadused Mool on ainehulk, mis sisaldab 6,02·1023 ühesugust osakest. Molaarmass (M, g/mol) on ühe mooli aine molekulide (aatomite,ühe mooli ioonide) mass grammides. Avogadro seadus. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korrla aatomeid). Daltoni seadus. Keemileselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga, Osarõhk on rõhk, mis avaldaks gaas, kui teise gaase segus pooleks. Püld = p1 + p 2 + ... = p i pi = Püld X i X i -vastava gaasi moolimurd segus Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (P,V, T) . GST on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem m M D= 1 = 1 m2 M 2 Gaasi absol

Keemia alused

doc

Keemia praktikumi kontrolltöö küsimused

Kippi aparaadi tööpõhimõte. Reaktsioonivõrrand CO2 saamiseks Kippi aparaadis. Kippi aparaat koosneb kolmeosalisest klaasnõust (vt joonis 3.1). CO2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse (2) paekivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse (1), millest see voolab läbi toru alumisse nõusse (3) ja edasi läbi kitsenduse (4), mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse (2). Puutudes kokku lubjakiviga algab CO2 eraldumine vastavalt reaktsioonile. Milliseid gaase on võimalik saada Kippi aparaadi abil? CO2 Kuidas määratakse CO2 suhtelist tihedust õhu suhtes?(töövahendid, töö käik, arvutused) Tarvis läheb CO2'e ballooni, korgiga varustatud seisukolbi, kaalusid, mõõtesilindrit, termomeetrit ja baromeetrit. Esmalt tuleb kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Seejärel kaaluda kolb koos korgiga ning märkida üles mass m 1. Järgmiseks tuleb juhtida balloonist süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel kolbi. Jälgid

Keemia alused ii

doc

Keemia aluste praktikumi kontrolltööd

Laboratoorne töö 1 Keedusoola määramine liiva-soola segus 1. Milleks ja kuidas te kasutasite areomeetrit? Joonistage põhimõtteline pilt! Kasutasime keedusoola lahuse tiheduse määramiseks. Skaalalt lugesime tiheduse näidu järgi, milleni areomeeter lahusesse sukeldus. 2. Millisel seadusel põhineb areomeetri kasutamine? Archimedese seadusel: igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 3. Millest sõltub lahuste tihedus? Lahustunud aine sisaldusest lahuses. 4. Kas lahuste tihedus on suurem või väiksem kui lahusti tihedus? Lahuste tihedus on suurem kui lahusti tihedus 5. Kui suur on 200 g lahuse ruumala, kui tihedus on 1,08 g/cm 3? Kui palju on sellises lahuses lahustunud ainet, kui lahuse massiprotsent on 23%? V=m/ρ=200/1,08=185,2 cm3 . Lahustunud ainet on 200*0,23=46 g. 6. Kuidas väljendatakse lahuste koostist? 1) Massiprotsent (ehk protsendilisus) (C%) Lahuse

Keemia alused

docx

Praktikumi KT vastused

Keemia ja materjaliõpetus

docx

Keemia praktikumi KT

Keemia praktikumi KT I praktikum: Mõisted 1. Mool - (n, mol) on aine hulk, mis sisaldab 6,02 _ 1023 ühe ja sama aine ühesugust osakest (molekuli, aatomit, iooni, elektroni vm). Seega saab moolides väljendada kõike, mida saab loendada ja mida on arvuliselt tohutult palju. 2. Molaarmass - on ühe mooli aine mass grammides, dimensiooniks on g/mol. 3. Avogadro seadus - Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid). 4. Daltoni seadus - Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. 5. Gaasi suhteline ja absoluutne tihedus: a. Suhteline tihedus - on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on a

Keemia aluste praktikum