hugenotti. 1587 – Esimese Inglise koloonia rajamine Põhja-Ameerikasse. 1588 – Hispaania Võitmatu Armaada ebaõnnestunud sõjaretk Inglismaa vastu. 1598 – Nantes`i ediktiga Prantsusmaal saavutati ajutine usurahu; katoliiklus kuulutati valitsevaks usundiks. 17.sa 1613 - Venemaal tõusis troonile Romanovite dünastia. 1614 – Prantsusmaal kutsuti absolutismiajastu saabudes viimast korda j kokku seisusete esinduskogu generaalstaadid. 1624 – kardinal Richelieu sai Prantsusmaal esimeseks ministriks. 1618 – 1648 – Kolmekümneaastane sõda Saksamaal. 1642 – 1649 – Kodusõda Inglismaal ja kuningas Charles I hukkamine. 1649 – 1660 – Inglismaa oli vabariik; Cromwelli diktatuur. 1643 – 1715 – Louis XIV valitsusaeg prantsusmaal. 1660 – Stuartite dünastia restauratsioon Inglismaal. 1683 – Türklased piirasid edutult Viini.
esinduskogud (tänapäeva parlamentide eelkäijad), kuhu kuulusid vaimulikud, aadlikud ja kolmandast seisusest linnakodanikud (Prantsusmaal). Erandiks olid Skandinaaviamaad, kus talupojad säilitasid isikliku vabaduse ja omasid õigust saata oma esindajaid esinduskogusse.Seisuste esinduskogusid nimetati: Inglismaal parlament (kutsuti kokku 1265 a kuningas Henry III poolt); Prantsusmaal generaalstaadid (kutsuti kokku 1302 a Philippe IV Ilusa poolt); Püha Rooma keisririigis riigipäev. Inglismaal ja Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal välja tsentraliseeritud monarhia- tugev kuninga poolt juhitud keskvõim, mille juures tegutsesid nõuandva organina seisuste esindused, kaitstes kõige mõjukamate ühiskonnakihtide huve. 1.6. Absolutismi kujunemise algus hiliskeskajal: Keskaegne ühiskond KESKAEG 5
Kuningate juurde kujunesid nõuandva organina seisuste esinduskogud (tänapäeva parlamentide eelkäijad), kuhu kuulusid vaimulikud, aadlikud ja kolmandast seisusest linnakodanikud (Prantsusmaal). Erandiks olid Skandinaaviamaad, kus talupojad säilitasid isikliku vabaduse ja omasid õigust saata oma esindajaid esinduskogusse.Seisuste esinduskogusid nimetati: Inglismaal parlament (kutsuti kokku 1265 a kuningas Henry III poolt); Prantsusmaal generaalstaadid (kutsuti kokku 1302 a Philippe IV Ilusa poolt); Püha Rooma keisririigis riigipäev. Inglismaal ja Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal välja tsentraliseeritud monarhia- tugev kuninga poolt juhitud keskvõim, mille juures tegutsesid nõuandva organina seisuste esindused, kaitstes kõige mõjukamate ühiskonnakihtide huve. 1.6. Absolutismi kujunemise algus hiliskeskajal:
Charles Montesquieu Ideaalseks riigikorraks pidas ta konstitutsioonilist monarhiat. Tema tähtsaimaks ideeks on võimude lahususe teooria. Seadusandlik täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Jean Jacques Rousseau Ta arvas, et võim lähtub rahvast. Ühiskondliku korra aluseks on eraomand. Vajalikud on abinõud ebavõrdsuse vastu. Suur Prantsuse revolutsioon Otsides võimalusi finantskriisi lahendamiseks andis kuningas korralduse kutsuda kokku seisuste esinduskogu generaalstaadid. Nii aadlikud kui vaimulikud valisid kumbki 300 saadikut, kolmas seisus valis 600 saadikut. Töö takerdus küsimuse taha, kas hääletamine peaks toimuma seisuste kaupa või kõik koos. 17.juuni 1789a. kuulutas kolmanda seisuse esindus ennast Rahvuskoguks. Järgnevatel päevadel ühinesid sellega ka teiste seisuste esindajad, ning rahvuskogu sai nimeks asutav kohu. 14.juuli 1789a. ründas rahvas Bastille' kindlusvanglat. Kindlus lammutati. Kuningas jäi troonile, kuid vanad ametnikud tagandati
tsunftid ja ja maksustada aadli ning kiriku. turgot pealekäimisel andis kuningas vabaks vilja-ja leivakaubanduse. taheti kaotada tsunftisundus kuid sellevastu protestisid kästitööllased, kartes vaba konkurentsi puhul tööst ilma jääda.1776 saadeti turgot erru ja tema reformid tühistati.uueks kontrolöriks sai necker kes üritas kokku hoida õukonna pealt. kui see ei õnnestunud siis võttis ta riigile palju laene ja aastaks 1788 ei suutnud prantsusmaa neid enam tasuda. kutsuti kokku generaalstaadid. (revolutsiooni algus, asutav kogu) varem oli kõigil kolmel seisusel võrdselt saadikuid kuid kolmanda seisuse osatähtsus oli kasvanud ja neil lasti valida 600 saadikut, samas kui kirik ja aadlikud said 300. 17 juuni kuulutas kolmas seisus ennast rahvuskoguks, millega liitus ka kolmas seisus ja millest sai asutav kogu mis pidi looma uue korra. läbirääkimiste ajal toimusid pariisi tänavatel rahutused ning õukond oli koondanud kokku 20000 pealise palgaarmee, et rahutused laiali ajada
Seisuste esinduste kujunemine Inglismaal toimus see altpoolt ülesse vastu kuninga tahtmist. John... oli sunnitud allkirjastama Magna Charta Libertatum, e aadlite õigused kuninga suhtes. Kui 1260.-l puhkes uus aadlite ülestõus, koos vaimulikega, kuninga vastu. Selle tulemusel hakkas kujunema parlament. Prantsusmaal hakkas seisuslik kord kuninga initsiatiivil (Philippe IV), tal oli vaja raha ning liitu paavsti vastu. Ta kutsus kokku nn Generaalstaadid, koosnes 3st seisusest. Küll ei saavutanud Generaalstaadid nii suurt autoriteeti kui Parlament Inglismaal. See omakorda tõi kaasa ellusuhtumise erinevuse Inglismaaga, aadliseisus ja lihtinimese seisus erinevalt Inglismaast olid lahutatud. Keskaegne vaimuelu Kiriku toimimiseks oli vaja sakramente: ristimine , armulaud, piht , abielu, leer, ordinatsioon, viimne võidmine. Neid sai vahendada ainult kirik ning lunastatud polnud võimalik saada ristimata, pihtimata, ja viimse võidmiseta
Sellega jäi ainult üks eesmärk- suurendada III seisuse makse. Kõige enam oli genetalstaadis III seisuse inimesi(97%) proportsionaalselt rahvaarvuga. Kehtestati pm-te , et üks seisus saab anda ühe hääle. I ja II seisus olid alati ühel meelel, seega III seisusel tõsteti makse. ' Kokkuleppele ei jõutud, järgmise sammuna III seisus astus generaalstaadist välja ja moodustati rahvuskogu 1789, kuhu kuulusid kolmanda seisuse inimesed. See tähendas seda, et generaalstaadid olid kaotanud õiguse makse tõsta või midagi otsustada, sest suurt osa rahva esindusest ju ei olnud. Ka I ja II seisuse inimesed asusid rahvuskogusse ja see nim Asutavaks Koguks. Seda võib seega nim õigeks Prantsusmaa esinduseks. See võttis vastu luua Prantsusmaale konstitutsioon ja see oli sel ajal tõsiselt revolutsiooniline. Algas suurem revolutsioniliikumine. Kuningas püüdis alguses Asutava Kogu vastu protesteerida ja kuna rahvas pooldas siis tekkis rahva seas vastureaktsioon
* teised absolutistlikud riigid võtsid Prantsusmaast eeskuju 1) Tähtsad olid 2 kuningat Louis XIII (16101643) ja Louis XIV (16431715). Mõlemad nad olid troonile saades alaealised. Louis XIII oli 9aastane ja Louis XIV oli 5aastane. Kuna Louis XIII valitsemise vastu huvi ei tundnud, siis tegelikult tegeles sel ajal valitsemisega kardinal Richelieu (Prantsusmaa peaminister). 1614 aastal olid viimast korda koos generaalstaadid (seisuste esinduskogu seisusliku monarhia ajal) pooleteise sajandi vältel. Järelikult sai valitseja teostada võimu ainuisikuliselt, ei pidanud generaalstaatide nõuannetega arvestama. Ka Louis XIV ajal valitses tema eest kardinal Mazarin, aga kui Louis XIV sai 23aastaseks (1661), siis hakkas ta ka reaalselt ise valitsema. Ta koondas kogu võimu enda kätte. Ka tema ei kutsunud kokku seisuste esinduskogu.
Sisukord: 26.Varasemad retked: Suurte maade avastuste põhjused, Portugallaste esimesed rekted, Ameerika avastamine, Indiasse viiva meretee avastamine, Brasiilia avastamine ja ameerika nime saamine, esimene ümbermaailma reis, maadeavastuste jätkumine, Suurte maadeavastuste tulemused. 27. Ameerika põlisrahvad: Indiaanlaste päritolu, Asteegid, maajade linnriigid, Lõuna ameerika kõrgkultuurid, Inkade riik, Konkidastooride tulek, Eurooplaste tuleku hukutav mõju 28. Humanism ja renessanss: Uus kultuur, humanism kirjanduses, leonardo bruni, Leonardo valla, Rotterdami Erasmus, Johannes Reuchlin, Ulrich von ...
2) Sest kuningas sõltus suurfeodaalidest(nõuandmis kohustus, maksud, kohus), kutsuti kokku ka linnade ja vaimulike esindajaid kuna ta kasutas neid suurfeodaalidele vastukaaluks. Linnakodanikud andsid makse, suurfeodaalid võitlesid ja vaimulikud põhjendasid kuningavõimu tähtsust. Esimene seisuste esinduskogu tuli kokku Inglismaal, aastal 1265. Seisuste esinduskogu kandis nime parlament. Prantsusmaal kutsuti kokku 1302 a. ja seal kandis nime generaalstaadid. Igal seisusel omad erinevad kohustused ja õigused. Kolm seisust: 1. Vaimulikud 2. Aadliseisus 3. Kolmas Seisus, need kes töötavad. Vaimulikud teenisid ühiskonda palvetamisega. Aadlikud teenisid ühiskonda kaitstes või sõdides. Kolmas seisus töötas. Kaks esimest seisust olid priviligeeritud, st. eesõigustatud(nt. maksuvabastus, kohtumõistmisõigus). Aadliseisusesse ja kolmandasse seisusesse sünniti. Vaimuliku ja aadliku seisuses oli olemas hierarhia.
· Nii positiivses kui negatiivses mõttes · Hakkas välja kujunema pärast ususõdu · Henri IV 1589-1610 · Peetakse esimeseks absolutistlikuks monarhiks · Louis XIII 1610-1643 · Kardinal Richelieu valitsemisaeg I mininstrina Louis XIII ja absolutismi välja kujunemine · Oli komplitseeritud iseloomuga valitseja · Ei huvitanud riigiasjad, pigem kultuuriline tegevus · Jättis riigi oma nõuandjate hooleks · Tema ajal musketäride ajastu · Saatis 1614 generaalstaadid laiali Kardinal Armand Jean du Plessis de Richelieu · Prantsuse kardinal ja I minister 1624-42 · Valitses kuninga nimel ning kuninga jaoks · Oli tegelik valitseja, kes ei kannatanud vastuvaidlemist · Laskis tagakiusata hugenotte · Tühistas 1598 vastu võetud Nantes'i edikti · Hugenotte saadeti välja, põgeneti ka ise · Sekkus ka 30-aastasesse sõtta · Tunduvalt arendas edasi haridust · Rajas muuhulgas prantsuse akadeemia
Uusaja algus tõi kaasa inimese ja maailma avardusmise. Galileo Galilei leidis, et teadus peaks tuginema uutele katsetele, mitte varasemate põlvkondade avastustele. Barokk oli kunstivool, mida kasutati ennekõike kuningate ning õukonna arhitektuuris. Versailles'i loss oli paljudele kuningate hiilguse kehastus. Louis XIV ajal muutus Prantsusmaa õukonna mood ning käitumismallid eeskujuks teistele riikidele. 14. Prantsuse revolutsioon 1789-1799 Louis XVI kutsus kokku generaalstaadid mida poldud tehtud 175 aastat. Revolutsioon algas Bastille kindluse vallutamise Pariisis ja rahva kaardiväe moodustamisega. USA eeskujul võeti vastu veel ,, Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" . Neid, kes pooldasid revolutsiooni süvendamist hakati kutsuma jakobiinideks, kuningavõimu üpooldajaid aga monarhistideks. Tekkis parlamentaarne monarhia ehk kuningas valitses koos Austava Koguga. 15. Prantsuse revolutsiooniline vabariik
Kujunesid välja seisuste esinduskogud kuningavõimujuurde. Sinna kuulusid aadlike esindajad, sest tahtsid, et nõuandmine oleks kohustus. Et suurfeodaalidega võidelda toest kun linnaelanikke, seetõttu on ka linnade esindajad seisuste esinduskogud. Kuningas oli huvitatud ka vaimulike kaasamisest, sest nas seletasid ära miks on võim ühe inimese käes. Esmaskordeslt kutsute see kokku 1265 ingl parlament. Teine oli 1302 pr generaalstaadid 14. Feodaalekspansioon Kuni 11. sajandini olid läeurp rünnatud väljaspoolt. Peale seda hakkab ise pealetungiga, sest rahvaarv kasvas, oli ka agressiivsuse kasv, mid taheti suunata läeurp välja. 10. sajandi lõpul üritas seda piirata kirik. Ta kuulutas välja pax deijumala rahu. Keelati vägivallatsemine pühades paikades ja avalikes kohtades. See toimus 3 suunas 1. EDELASSE pürenee ps.
1307 lasi Philippe kõik templirüütlid arreteerida süüdistatuna ketserluses. 1311-1312 paljud rüütlit põletati tuleriidal. Ordu saadeti paavsti käsul laiali. Templiordu varad sattusid aga Prantsuse kuningale. Samuti kustutati kõik riigi võlad Templiordule Generaalstaadid Keskaegne seisustekogu Prantsuse kuninga juures. Sinna kuulusid esindajad kolmest seisusest, igal seisusel oli vaid üks hääl. Kutsuti esimest korda kokku 1302, et toetada Philippe IV võitlust paavstiga. Esimesed generaalstaadid toetasid kuninga otsust, muud valikut neile ei jäetud. Edward III trooninõudmine. Inglismaa kuningas Edward III oli Philippe IV ilusa tütrepoeg, seetõttu oli tal õigus Prantsuse troonile. Teine troonipretendent oli Philippe Ilusa vennapoeg Philippe de Valois. Kuna Prantsusmaa troonipärimisõigus lähtus saali õigusest, siis oli naisliinipidi pärimine keelatud. Inglismaal oli naisliini pidi pärimine lubatud. Prantsuse troonile sai Philippe de Valois Saja-aastase sõja algus
· Henri IV (Louis XIII isa) Nantes'i edikt. · Noor kuningas, sai troonile 8 aastaselt, haiglane ja kõnedefektiga. · Kuninga nimel valitses regent (asevalitseja?) Louis XII regendiks sai ta ema Marie de Medici. · Louis XII huvitus vähe riigiasjadest. · Probleemideks usulahkhelid katoliiklaste ja hugenottide vahel. Kuninga ja kõrgaadli võimu suhted. Välispoliitilised probleemid Habsburgide ja Hispaaniaga. b) Generaalstaadid (seisuste esinduskogud) (1614) · Kõrgaadlikud nõudsid regendivõimu piiramist. · 1. seisus vaimulikud · 2. seisus aadlikud · 3. seisud linnakodanlud · Seisuste vahelised suured lahkhelid. · Keelati ametikohtade müük. · 1789 Suur Prantsuse revolutsioon. c) Kardinal Richelieu kuninga usaldusisik ja riigi tegelik valitseja · Pani alguse absolutismile.
UUSAEG Kokkuvõte SISSEJUHATUS Uusaja mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16.sajandil, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Lähtuti uuest ideoloogiast humanismist, mis kujunes välja renessansiajastul. Uusaja algust on erinevate autorite poolt erinevalt määratletud. Enam on pakutud järgnevaid sündmusi: 1. 1453.a. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt, kus purunes Bütsantsi tuhandeaastane riik, 2. 1492.a. Ameerika avastamine, mis muutis eurooplaste maailmapilti ja Euroopa majanduselu, 3. 1517.a. usupuhastuse algus Saksamaal, mille järel hakkas levima uus mõtteviis ja uuendused nii usuelus kui kogu ühiskonnas 4. 1789.-1799.a. Suur Prantsuse revolutsioon, mis tõi endaga seisusliku korra ja feodaalsuhete lõpu, kapitalistlike suhete arengu ja parlamentarismi kujunemise 5. 1640.a. Inglise kodanlik revolutsioon, mille järel hakkas kujunema põhiseaduslik mon...
Generaalstaatide kokkukutsumine ja kolmandale seisusele suurema mandaatide arvu tagamine; kuningas tagandas ta ametist 11. juulil 1789, mis ajendaski Bastille' vangla vallutamise; see omakorda tähistas parlamentaarse revolutsiooni üleminekut rahvarevolutsiooniks; peale tagandamist pöördus tagasi kodumaale Sveitsi; kuulujutt tema arreteerimisest ja vangistamisest võis olla ka provokatsioon; Philippe d'Orléans'i seotust selle provokatsiooniga ei ole suudetud tõestada. 3 Generaalstaadid pr. k. les États Généraux [lezetaa zene´roo] kolme seisuse (aadel + vaimulikud + muu rahvas) esindajate kogu, mida prantsuse kuningad kriisiaegadel kokku kutsusid; paraku on meie ajalooõpikutes kasutusel kohmakas laensõna; selle parem vaste olnuks ehk Seisuskogu (seisuskoda); ainsaks õigustuseks on ehk see, et sarnane seisuskoda käis koos ka Madalmaades (Staaten Generaal), kust see termin meie keelde on ka üle võetud. Generaalstaatide avatseremoonia 5
6. PRANTSUSMAA Prantsusmaa oli varauusaja Euroopa kõige väljapaistvamaks monarhiaks. Juba Philippe Ilusast peale kandsid end ,,kiriku vanimaks tütreks" pidava Prantsusmaa kuningad tiitlit Rex christianissimus kõigekristlikum kuningas. 16. sajandi alguseks oli Prantsusmaa poliitiline ühendamine lõppenud ning kehtestunud tugev kuningavõim. Alates 1497. aastast lõppesid kuninga ediktid sõnadega car tel est notre plaisir ,,sest selline on meie tahtmine". Generaalstaadid (états généraux) käisid vormiliselt küll veel 1614. aastani koos, kuid kuningavõimu nad enam oluliselt ei piiranud. Prantsusmaa tähtsuse kasvule Euroopas panid aluse 1494. aastal kuningas Charles VIII [1483 98] alustatud Itaalia sõjad ( Rahvusvahelised suhted). Kuigi Itaalia sõjad ei andnud Prantsusmaale territoriaalseid võite, aitasid need kaasa kuningavõimu edasisele tugevnemisele ning suurendasid oluliselt Prantsusmaa rahvusvahelist reputatsiooni. Reformatsioon Prantsusmaal
Üritas maksustada aadlikke. Tsunftisundluse kaotamine. Selle vastu olid talupojad, kes kartsid kaotada oma priviligeeritud seisundi vaba konkurentsi puhul. Kaubandus anti vabaks, kuid tootmist takistasid aheldavad feodaalsuhted. 1776 saadeti Turgot erru ja reformid tühistati. Rahanduse peakontrolöriks määrati Jacques Neckler. Ta pidi riigikassa rahapuudusest päästma, kuid asus kiirelt laenama ja võlg kasvas üle pea. Finantskriisi lahendamiseks kutsus kuningas kokku seisuste esindus generaalstaadid. Sisemiste lahkhelide ja vaidluste tõttu kuulutas kolmanda seisuse esindus end 17.juunil 1789 Rahvuskoguks ning 9.juulil Asutavaks koguks. Sooviti luua uus kord. Kui saadi teada, et kuningas on vallandanud Neckeri, toimus rahva seas suur vastuseis. 13. Juuli algas Pariisis suur ülestõus, kodanike relvastatud organisatsioonina loodi rahvuskaart. 14. Juuli vallutati kuningavõimu viimane tugipunkt Bastille vangla. Kuningas jäi võimule, kuid tema ametnikud tagandati
Sellest võib ammutada veel ühe tähelepaneku: valitsejal tuleb jätta ebameeldivate asjade ajamine teiste ja meeldivate asjade ajamine iseenda hooleks. Ütlen lõpetuseks veel kord, et valitsejal tuleb respekteerida nobiile, kuid ta ei tohi teha end kodanike vaenualuseks. 46 St., teisi (mees)liinis pärijaid. 47 1550: panna nobiile langema meeleheitesse. 48 St., põhiseadusliku iseloomuga institutsioone [costituzione]. 49 Philippe IV Ilus (1285-1314) kutsus 1302. a. kokku generaalstaadid (États genéraux). 50 Populaarideks nimetati Vanas-Roomas demokraate, rahvaparteid, siin tähendab sõna feodaalaristokraatia tähtsuselt madalamaid esindajaid jt. seisuselt madalamal asetsevaid kodanikke. 1
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
Ajaloo mõisted aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid...
Sellest võib ammutada veel ühe tähelepaneku: valitsejal tuleb jätta ebameeldivate asjade ajamine teiste ja meeldivate asjade ajamine iseenda hooleks. Ütlen lõpetuseks veel kord, et valitsejal tuleb respekteerida nobiile, kuid ta ei tohi teha end kodanike vaenualuseks. 46 St., teisi (mees)liinis pärijaid. 47 1550: panna nobiile langema meeleheitesse. 48 St., põhiseadusliku iseloomuga institutsioone [costituzione]. 49 Philippe IV Ilus (1285-1314) kutsus 1302. a. kokku generaalstaadid (États genéraux). 50 Populaarideks nimetati Vanas-Roomas demokraate, rahvaparteid, siin tähendab sõna feodaalaristokraatia tähtsuselt madalamaid esindajaid jt. seisuselt madalamal asetsevaid kodanikke. 14
- suured reformid - feodaalide privileegide kaotamine - aadlike ja vaimulike maksuvabaduse kaotamine - kohalik omavalitsus - viljamüügi ümberkorraldamine jahusõda, leivapuudus, nälg - tsunftisunduse kaotamine Reformid ärritasid paljusid, kuningas saatis ta erru, reformid tühistati. Notaablite kogu 1787 taheti kehtestada üldist maamaksu, lükati tagasi, kokku tuli kutsuda generaalstaadid. Marie Antoinette 1755-1793 Louis XVI naine, Maria Theresia laps, armastas luksust, rõivaid, soenguid, juveele, lõbustusi 43.Parlamentarismi areng Inglismaal Parlament 1265 I korda kokku kutsutud Kuningas pidi parlamendiga arvestama Alamkoda selle valis piiratud arv valimisõiguslikke mehi Lordide koda ülemkoda Eeskuju kogu Lääne tsiv-le ja hiljem maailmale James I 1603-1625 (James VI) Mary Stuarti poeg Kokkupõrked parlamendiga absolutism
Generaalstaatide kokkukutsumine ja kolmandale seisusele suurema mandaatide arvu tagamine; kuningas tagandas ta ametist 11. juulil 1789, mis ajendaski Bastille’ vangla vallutamise; see omakorda tähistas parlamentaarse revolutsiooni üleminekut rahvarevolutsiooniks; peale tagandamist pöördus tagasi kodumaale Šveitsi; kuulujutt tema arreteerimisest ja vangistamisest võis olla ka provokatsioon; Philippe d’Orléans’i seotust selle provokatsiooniga ei ole suudetud tõestada. 3 Generaalstaadid – pr. k. les États Généraux [lezetaa žene´roo] – kolme seisuse (aadel + vaimulikud + muu rahvas) esindajate kogu, mida prantsuse kuningad kriisiaegadel kokku kutsusid; paraku on meie ajalooõpikutes kasutusel kohmakas laensõna; selle parem vaste olnuks ehk Seisuskogu (seisuskoda); ainsaks õigustuseks on ehk see, et sarnane seisuskoda käis koos ka Madalmaades (Staaten Generaal), kust see termin meie keelde on ka üle võetud. Generaalstaatide avatseremoonia 5
ristisõja, et vabastada Jeruusalemm. Philippe Neljas Ilus: ta püüdis majanduslikku sissetulekut suurendada. Ta tahtis kirikud maksustada. See omakorda viis tülini paavstiga. See omakorda viis Avigoni vangipõlveni. 13.oktoobril 1307 arreteeriti Prantsuse kuninga korraldusel kõik Prantsusmaa templirüütlid. Enamasti nad hukati. Aastal 1314 põletati templirüütlite juht ning Prantsuse kuningas suri. Arvati, et see oli needus. Philippe Neljas kutsus ka esimest korda kokku generaalstaadid seisuste esinduskogu. Nad pidid kinnitama kuninga otsuseid. Nende hääletuskord oli selline igal seisusel on üks hääl. 27) Saja-aastane sõda See toimus Inglismaa ja Prantsusmaa vahel Prantsusmaa trooni pärast aastatel 1337-1453. Kuna kõik Prantsusmaa kuningad surid, tuli võimule uus dünastia Valois'id. Sõda algas otseselt aastal 1346. Prantsuse armee koosnes ratsaväelastest, kes olid raskelt relvastatud ja kohmakad. Inglise sõjavägi koosnes Yeomenidest ehk vibuküttidest
mis oli hullem kui kunagi varem, kuid seepeale süüdistati teda raiskamises ning saadeti ka tema erru. Uueks riigi finantside juhiks sai piiskop Brienne, kes püüdis omakorda reforme läbi surunda, tõstes samuti makse. Notaablid olid nendele ikka vastu, kuid lahenduse pakkus välja markii La Fayette, kes pakkus, et uute muudatuste ja maksude kinnitamiseks tuleks kokku kutsuda generaalstaadid. 17.Alexander Hamilton ja USA eelarvepoliitika kujunemine. Alexander Hamilton-lõi ameerika ühendriikide valitsuse, valitsuses koosolekut ei toimu nagu meil nt tavaks on, on pannud kokku seniselt toimiva valitsuse reeglid. 34. Aastaselt loodi 1.st United States Secretary of the Treasury-iks. Põhimõte-tuludest tuleb kõrvale panna, et laene maksta, laene võib võtta kui neisse suhtutatakse teistsuguse vastutusega. Kolm neljandikku tulust tuli
Kõik reformid tühistati. Tulemusi ei andnud ka teised rahanduse peakontrolöride katsed. Võlgade kustutamiseks nähti väljapääsu maamaksu kehtestamises. Selle läbiviimiseks vajati aga ühiskonna tippude nõusolekut. 1787. kogunes Notaablite kogu, kuhu kuulusid kuninglikud printsid, peapiiskopid, piiskopid, suuremate linnade meerid jne. See kogu lükkas reformiprojekti tagasi. Absolutism oli jõudnud kriisi ja kokku tuli kutsuda generaalstaadid. INGLISMAA 2.Puritanism kapitalistliku ühiskonna mõttelaad Inglismaal 17. sajandilpalj Anglikaani kirik, mis ei allunud Rooma paavstile, tunnistati ametlikuks. Katoliiklaste vastupanu püssirohuvandenõu. Guy Fawkes püüdis Inglise parlamenti õhku lasta. Inglismaal kujunes usulise ja poliitilise opositsiooni vormiks kalvinismi erikuju puritanism. Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid juba 1560. aastatel anglikaani kiriku täieliku
Pilet 1. 1) Mis on keskaeg. Kuidas keskaeg jaguneb ? ( iseloomulikud jooned ) ( sissejuhatus ) Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV. Sajandil, mil Euroopas hakati senisest enam hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Keskaja alguseks loetakse tavaliselt viimase Lääne Rooma keisri kukutamist 476. aasta. Keskaja lõpu määratlemisel ajaloolased nii üksmeelsed ei ole, kuid kõige sagedamini peetakse selleks aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Seda aastat loetakse siis ka järgmise ajalooperioodi varauusaja alguseks. Keskaeg jaguneb Varakeskajaks V. XI. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku Lääne- Rooma keisrivõimu langusest kuni XI. Sajandini. Rooma keisririigi aladele olid tunginud germaanlased ja Lääne- Roomas tekkisid germaanlaste riigid. Linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla. Samal a...
Uusaeg II (Marten Seppel) Märksõnad ja teemad Kevad 2015 Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. globaliseerumine, kolonialiseerumine, läänestumine, euroopastamine, ameerikaniseerumine, anonüümsuse kasv, liikumapanev jõud- printsipiaalsed muutused „Moderniseerumise“ mõiste ja erinevus „traditsioonilisest“ ühiskonnast. Pikk 19. sajand (1789-1914). töötuse ja kaubandus jõuliselt kasvav, kihistumine on horisontaalne, mitmetahuline ja mobiilne; kadunud hierarhilisu; elama- ja tööleasumine on vaba, linnaelanike osakaalu kasv; asjaajamine riigiga toimub otse; raharent, majanduskriisid, tuumikpered, töö- ja eraelu on lahus, tehniline innovatsioo, kirjalik asjaajamine ja kultuur, põllumajandusega tegelevad suur- ja väikefarmid, inimesed aktiivsed poliitikas, maailmaasjades; uudiseid saadakse meedia vahendusel, institustioonid, reisimine, protestiavaldused ja streikimine on lubatu...
Esimesse seisusesse polnud võimalik sündida, sest vaimulikel kehtis tsölibaat ehk ei igasugusele seksile. Igal seisusel oli teistest erinev haridus, kasvatus, elulaad. Riietuse ja relva olemasolu või hobuste arvu järgi võis kindlaks määrata inimese seisuslik kuuluvus. Varandusel polnud mingisugust tähtsust seisuslikus korras. Oluline oli päritolu. Seisuste süsteem kinnistus seisuste esinduskogudega veelgi (Prantsusmaal generaalstaadid, Inglismaal parlament). Seisuste siseselt oli veel omakorda hierarhiline süsteem. Olid ülemad ja alamad vaimulikud, kõrgemad ja alamad aadlikud. Kolmandal seisusel polnud hierarhiat seisuse sees. 14. Feodaalekspansioon Kuni 11. sajandini olid (lääne)eurooplased tagasi tõrjunud väljastpoolt tulevaid rünnakuid, aga siis asub Euroopa ise pealetungile. Lääne-Euroopalik feodaaltsivilisatsioon asub laienema. Võib välja tuua kolm suunda: · EDELA SUUND
Sageli olid nad jõukamad, kui kodanikkond, kes juhtisid linna või isegi aadel, aga samad puudus neil poliitiline võim. Joseph Sieyèsi pamflet "Mis on kolmas seisus?" Ta ise oli vaimulik- K: mis on kolmas seisus? V:kõik. K:mis on kolmas seisus poliitiliselt? V: mitte midagi. Prantsuse revolutsiooni puhkemine (Generaalstaadid, Rahvuskogu, Necker, Bastille' vallutamine, Lafayette, Rahvuskaart ja kolmevärviline kokard). Lõpuks Louis XVI ei jäänud muud üle kui kokku kutsuda generaalstaadid, et saada mandaat ja leida lahendus. 5. mai 1789 Generaalstaatide istung Versailles. Kõige häälekamalt meelestatud kolmas seisus, kelle arvelt võeti enamjaolt makse. Nad protesteerisid ning nõudsid seisuste kaupa hääletamis esimene ja teine seisus vaimulik ja aadel 1 hääl ning kolmadal seisusel rohkem hääli. Sellega ei nõustunud konservatiivsem aristokraatia. Kolmas seisus otsustas moodustada Rahvuskogu 17. juuni 1789. seal kuulutati rahvuskogu otsused kõrgemaks kui kuninga omad
alguseni. Esialgselt suurfeodaalid on kuningale liialt suruvaks jõuks ning omasid suurt võimu (näiteks sõjaväeliselt), kuningate võim oli liialt ebakindel. Seetõttu tekib kuningavõimu juurde nõuandva organina seisuste esinduskogu. Sinna tulid ka vaimulikud ja linnade esindajad (toetasid rahalises mõttes) sest kuningas nägi vastukaalu suurfeodaalidele (kuningas omas reaalset võimu kogu riigis, mitte ainult domeenis). Inglismaal parlament 1265. aastal, Prantsusmaal Generaalstaadid 1302. aastal. Nad andsid kuningale nõu maksude koha pealt ja seadusandluse koha pealt. 13. KESKAEG KUI SEISUSLIK ÜHISKOND 10. - 11. sajandil tuleb kasutusele uus ühiskonnajaotuse skeem. Sellest ajast hakatakse rääkima kolmest seisusest: 1. Oratores need, kes palvetavad. Seda seisust hakati nimetama vaimulikuks seisuseks. 2. Bellatore need, kes sõdivad. Sellest sai aadliseisus. 3. Laboratores need, kes töötavad
Keskaja periodiseerimine Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV sajandil, mil Euroopas hakati senisest rohkem hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Muistne Rooma riigi langusele järgnenud aastatuhat tundus toonastele inimestele sünge ja sellest tuligi nimetus keskaeg periood, mis jäi vana ja uue aja vahele. Keskaeg on eriti tähtis kultuuri, teaduse ja tehnika arengus. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist 476. aastal. Keskaja lõpuks loetakse põhiliselt aastat 1492, mis Kolumbus avastas Ameerika. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku, Lääne-Rooma keisrivõimu langusest kuni XI sajandini. Lääne-Euroopas tekkisid germaanlaste riigid ja käsitöö ning kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusus paavstide autoriteet ja ristiusk levis endistelt Rooma aladelt väljaspoole. Euroopas kujunes ka feodaalkard, kuid palju arenen...
Louis XIV oli 5-aastane. Nende eest valitsesid regendid asevalitseja. Mõlema puhul oli regendiks määratud kuninga ema aria de Medici. Reaalselt valitses siiski kuninga ema favoriit kardinal Richelieu (Louis XIII puhul), kardinal Mazarin (Louis XIV puhul). Louis XIII praktiliselt ei valitsenudki (teda ei huvitanud eriti riigi valitsemine), valitses kardinal Richelieu tegi ikkagi kõike riigi huvides: 1614. aastal tuli Prantsusmaal viimast korda kokku generaalstaadid (ehk siis riigi võim hakkas olema jagamatu). 1618-1648 oli ka 30-aastane sõda, mis algas ususõjana, kuid lõppes kui sõda Euroopa ülemvõimu pärast. Asuti hugenottide eriõigusi piirama ning nende kindluslinnad, nagu nt La Rochelle, võeti lihtsalt ära. Hakati losside kindlustusi maha lõhkuma ei saaks enam sõjalist vastupanu osutada. Neid saadeti valitsema intendandid. Kõrgaadlikud kutsuti kuninga õukonda -> Sinekuuria auamet (sai raha, tööd ei pidanud tegema).
erinev: Kastiilias on see kuninga kontrolli all ja koosnes linnade esindajatest, kes toetasid kuningavõimu ja vaimulikkond jäi kõrvale; Aragonis polnud aga kuningal 9 õigõiusi ei makse ega seadusi ilma cortes'i nõusolekuta vastu võtta. Ühinemisel oli eesmärgiks Aragoni cortes rohkem allutada kuningavõimule, mis ka tasapisi toimub. 2) Prantsusmaa käivad koos Generaalstaadid koos kuni 1640. aastani ja ei piira kuninga võimu. Oluline on 1497. aastal kuninga ediktile ilmuv märkus ''selline on meie tahtmine'', st kuningas ei pea põhjendama edikte toetudes seisustele. Tegu on sammudega absolutismi suunas. 3)Inglismaa seisuste esindus parlament ning oli väga tähtis. Parlamendil oli palju võimu ja seal oli ülekaalus uusaadel, kes on pigem kuningavõimu toetav
Hannover- Inglismaa Hohenzollern- Preisimaa olulisemad dünastilised abielusidemed. Personaalunioonid. 1386- Krevo unioon- Poola ja Leedu poliitilise ühinemise algus 1397- Kalmari unioon- Taani, Rootsi ja Norra vaheline. 1592- Rootsi ja Poola vahel 1611- Poola-Leedu ja Venemaa vahel (Sigmund III tahtis ise asuda Venemaa trooniline) 1714- Inglismaa ja Hannover Seisuste esinduskogud varauusaegses Euroopas. Varauusajal kaotasid seisuste esinduskogud oma tähtsuse. Prantsusmaal- üleriiklikud generaalstaadid, etats generaux Bretagnes, Burgundias, Provance’s ja Languedocis- seisuslikud esindused, etats provinciaux Inglismaal- parliament Hispaanias ja Portugalis- cortes Sitsiilias- parlamento Skandinaavias- riksdag Vabariiklik riigikorraldus varauusaegses Euroopas. Absolutistlik riigikorf ei kujunenud Euroopa vabariikides, samuti Poolas. Pürenee poolsaare riigid enne Hispaania ühendamist. 1. Portugal 2. Kastiilia (suurim) 3
monarhiat keskajal Euroopa riikides. Piiratud monarhia on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku esinduse poolt, kellega tal tuleb arvestada, mistõttu monarhi võimul puudub absoluutne iseloom. Seisuslik-esinduslik monarhia esines Euroopa feodaalriikides 13-17. sajanditel ja seda iseloomustas monarhi kõrval seisusliku esindusorgani olemasolu (Hispaania cortes, Inglismaa parlament, Prantsusmaa generaalstaadid jne). Konstitutsiooniline monarhia on selline riigivalitsemisvorm, mille puhul monarhi pädevus on kindlaks määratud demokraatlikult kehtestatud konstitutsiooniga, seadusandlik võim kuulub 2 parlamendile ja täidesaatev võim valitsusele. Monarh täidab eelkõige esindusfunktsioone. Vabariik on riigivalitsemise vorm, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. Orjanduslikus aristokraatlikus vabariigis kuulus võim
ÜHISKONNAÕPETUS II KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Ühiskonnaõpetus kutseõppeasutuste II kursusele Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd) Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Lät...
pankrotti. 36 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Prantsuse revolutsioon kukutas kogu kehtinud võimukorra nii monarhia, aristokraatliku korra kui ka riigi ja kiriku suhted. Tulemuseks oli suur segadus ja kaos revolutsiooni käigus üksteise järel valitsesid Generaalstaadid, jakobiinid, Asutav Kogu, Revolutsiooniline tribunal, giljotiin... Revolutsioonilised meeleolud kandusid ka mujale Euroopasse ning Euroopa maade kolooniatesse. Burke nägi selliseid arenguid ette (et asi lõpeb kaose ja vägivallaga) ning selles osas on teda peetud prohvetlikuks nägijaks. Louis XVI jäi peast ilma 1793. aastal. Prantsuse revolutsioonist algas ideoloogiate võidukäik liberalism, konservatism, sotsialism, anarhism, uue sisu said ka sõnad nagu vabadus, vendlus, võrdsus...
(generaalstaadid, kus oli kolm seisust - vaimulikud, aadlikud ja maksumaksjad), polnud kogunenud 1614. aastast alates, riiki oli valitsenud absoluutne monarhia, mis oli viinud riigi sõna otseses mõttes pankrotti. Prantsuse revolutsioon kukutas kogu kehtinud võimukorra nii monarhia, aristokraatliku korra kui ka riigi ja kiriku suhted. Revolutsiooni esmaseks tulemuseks oli suur segadus ja kaos ja terror üksteise järel valitsesid generaalstaadid, jakobiinid, Asutav Kogu, Revolutsiooniline tribunal, giljotiin... Revolutsioonilised meeleolud kandusid üle peagi ka mujale Euroopasse ning Euroopa maade kolooniatesse. Burke nägi ette (et asi lõpeb kaose ja vägivallaga) ning selles osas on teda peetud prohvetlikuks nägijaks (antiik-aja arusaam oli, et prohvet on see, kes näeb tulevikku, seega on "nägija"). Louis XVI jäi peast ilma 1793. aastal. Prantsuse revolutsioonist saab alguse
Maksukoormus oli III seisuse õlgadel (kodanlus, talupojad jne) ja oli inflatsioon. Palgatud rahandusministrid (Turgot, Necker) üritasid läbi viia reforme, et tuua riik kriisist välja, kuid kahjuks kukkusid reformid läbi (põhjuseks võiks lugeda muuhulgas ka ikaldusaja kokkulangemist reformide läbiviimise ajaga). Samuti oli Prantusmaa pidevates väliskonfliktides, mis nõrgestasid kriisis riiki veelgi. 5.mail 1789 kutsuti kokku generaalstaadid, et leida väljapääs raskest olukorrast. III seisus lahkus generaalstaatidest ning kuulutas end Rahvuskoguks (hiljem nimetati see ümber Asutavaks Koguks). Rahvuskoguga liitus ka suur osa I ning II seisusest (aadlikud ja vaimulikud). Kavatseti väljastada põhiseadus ning loobuti seisuslikest eesõigustest. Pariisis olid ulatuslikud rahvaülestõusud, loodi Rahvuskaart (eesotsas Lafayette). 14. juulil 1789
Saksa ordule, 4 000 t hõbeda eest. 20. Keskaegne Liivimaa: liitriik või riikide liit?: Maapäev: seisuslikud kogunemised XIV sajandil- Liivimaal kujunes 15 saj jooksul teatud habras jõudude tasakaal, mille väljenduseks oli siinsesse poliitilisse ellu sajandi esimesel poolel ilmunud uus mõiste: maapäev. Kujunes isandate vajadusest alamatega tähtsamates asjades kokku leppida ja alamate ambitsioon osaleda maa valitsemises (Prantsusmaal generaalstaadid, Saksamaal riigipäev). Vajalik oli omavaheline poliitika kooskõlastamine. Nõupidamisi, kus olid seisuste esindajad, peeti Liivimaal juba 14. sajandil, kuid alles 15. sajandil kogunemised sagenesid. Arengut toetas Liivimaa rüütelkondadekasvas korporatiivsus, samuti Liivimaa hansalinnade omavaheliste kogunemiste traditsioonid. Valga konföderatsioon- 1435. aastal Valgas sõlmitud leping oli esimene, kus olid esindatud kõik seisused maahärrade kõrval. Leping sõlmiti kuueks aastaks,
omandasid sotsiaalsed protsessid feodalismi klassikalise vormi. Linnade tekkimine ja kasv oli nii kiire, et juba 13.sajandiks oli kogu maa praktiliselt kaetud tiheda linnade võrguga. 10.sajandil troonile tõusnud kapetingid alistasid liidus linnadega endale suurfeodaalid, kindlustades sel kombel järjest enam kuningavõimu ning jõudsid nõnda ka kogu maa ühendamiseni. Kuningad püüdsid ohjeldada ka katoliku kiriku liigset mõjuvõimu, kutsudes kokku erinevate seisuste esindajatest koosnevad generaalstaadid, kes samuti neile toetust avaldasid. Tugev kuningavõim soodustas majanduse ja vaimuelu elavnemist. Viimast soodustas omakorda ka Pariisi Ülikooli asutamine 13.sajandi alguses. Kirjandus, mille iseloomulikumaid vorme oli rüütliromaan ja lüürika, sai kuulsaks kaugel väljaspool Prantsusmaad. Jõudsalt edenesid mitmed teadusharud. Uue otsingud väljendusid ka kunsti, eriti aga arhitektuuri vallas, selle arengut Prantsusmaal saab vaadelda kolme üksteisele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
