DIKTAATOR Määrati siis, kui riiki ähvardas oht, sai olla kuni 6 kuud ja talle kuulus piiramatu võim. RAHVATRIBUUNID Kaitsesid lihtrahva huve. Neid oli 10. MARIUS lõi palgasõdurite armee, kes koondusid väepealiku ümber. Varsti tekkisid väepealike vahel kodusõjad. TRIUMVIRAAT oli liit 3 väepealiku vahel (Sulla, Pompeius ja Caesar). Sulla suri, 2 läksid tülli ja puhkes uus kodusõda, mille võitis Caesar ja haaras natukeseks ajaks võimu. Ta alistas roomale Gallia alad ja tungis Britanniasse. Ta mõrvati, peale mida tema kasupoeg OCTAVIANUS ja ANTONIUS tapsid kõik tema mõrvarid. ANTONIUS sõlmis liidu KLEOPATRAGA ja sai võimu merel, kuid AKTIUMI lahingus sai ikkagi Octavianuselt lüüa. OCTAVIANUS haaras endale riigi tähtsamaid ameteid ja andis endale ainimetuse AUGUSTUS, seda võib pidada vabariigi lõpuks. Tema valitsusaeg oli rahulik, varast keisririiki nimetati PRINTSIPAADIKS. Varased keisrid said tuntuks oma ülekohtu poolest
Lääneprovintsid Idaprovintsid Asukoht Gallia, Britannia, Hispaania, Põhja-Aafrika Kreeks, Väike- Keel Ladina keel Kreeka keel
Ariadne lugu. Historiograafia Historiograafias ehk ajalookirjanduses võib rõhutada viis liiki: 1. Vanimate rooma ajalooliste ülestähenduste mõju tõttu oli endiselt valdav annalistlik lähenemine (Annales) , kus sündmusi kirjeldati aastate kaupa, mitte sisuliste tervikutena. 2. 2. sajandi lõpuosas hakkati rohkem kirjutama monograafiad üksikuist lähiajaloolist sündmusist. Näiteks, Caesar kirjutas Märkmeid Gallia sõjast (Bellum Gallicum ) , kus kirjeldas sõjakäike Galliasse 58. – 52. a, iga aasta kohta on üks raamat. Sallustius ( 86-35 v 34 eKr) oma teostes Catilina vandenõu (Coniuratio Catilinae) kirjeldab Cicero konsuliaastal kulmineerunud vägivald. 3. Res gestae v. Historiae kirjandusele kuulus üldine toimunud sündmuste kujutamine, mitte tingimata aastate kaupa. Kõik oli koondunud Rooma riigi saatuse ümber. Näiteks, Titus Livius (59
Rooma konspekt 1. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus. Apenniini poolsaar - Itaalia (ka vanaajal). Hõimud tegelesid peamiselt põlluharimisega. Merd sõitsid vähem kui kreeklased. Ühtne riik, kuid mitte etniliselt - itaalikud (kesk- ja lõunaosa). Kesk- Itaalias latiinid (itaalikute haru), neist pärinesid hilisemad roomalsed ja nende keel. Eluviis lihtne ja karm - palju sõdu, hinnasti vaprust jms. Eriti suur oli kreeklaste mõju. Rajasid hulga linnu - Taras, Sürakuusa. Kreeklaste tulekuga astus Itaalia ajaloo valgusesse. Itaalia varases ajaloos olulised veel ETRUSKID. Päritolu tundmatu. Mõjutused foiniikialt ja kreeklastelt. Võtsid üle Kreeka tähestiku ja kohandasid. Keel tänaseni arusaamatu. Meresõitjad, kaupmehed, suurepärased ehitajad ja metallitöötlejad. 12 suuremat linnriiki, mood. lõdvalt seotud liidu -> aristokraatia? Hauakambrid. Uskusid palju...
335, p. 27. Suur osa nendest teadmistest filtreerus läbi aegade alla ning ajendas Caesari kirjutama Keltidest: "Nad Nad soovivad seda sisendada kui ühte oma juhtivat tõekspidamist, et hinged ei hääbu, vaid pääsevad peale surma ühest kehast teise ning nad arvavad, et sell selle tõekspidamisega ga inimesed on suurel määral vapruseni erutatud, eirates surmahirmu " (Gallia Gallia Sõjad, Raamat VI). Mõned, kes niimoodi unelma ja maise elu ''vahepealsele ja vahele'' pääsesid pääsesid, ei saanud või ei tahtnud tagasi tulla tulla. Vähesed, kes naasid oma rahva heaks, kutsuti kui Ollam, ''meister-poeedid'' poeedid'', võrdseks kuningates ning hüüti omanäoliseks Keldiks, Tarkuse Lõheks (kala). Teised mütoloogiad austavad naasvaid
II. ANTIIKAEG. ROOMA VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr § Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6. saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati vabariik Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3. saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on ...
mõlemad alad 2.saj keskpaiku eKr. Pärast kolmeaastast piiramist 146 eKr vallutati tormijooksuga ja hävitati Kartaago linn ja selle aladele rajati Rooma provints. Aastal 133 eKr liideti pärandi teel hellenistlik Pergamoni riik ning Rooma oli sellega laiendanud oma valdused Väike-Aasia poolsaarele. 1.saj eKr toimunud kodusõdade perioodil laienesid Rooma valdused veelgi: Julius Caesar liitis sajandi keskel Rooma riigiga Gallia (tänapäeva Prantsusmaa) ja ajutiselt Britannia lõunaosa, Gnaeus Pompeius vallutas Süüria ja Palestiina ning Octavianus hõivas 30 eKr viimase hellenistliku suurriigi- Egiptuse. 2.2. Vabariikliku riigikorra languse põhjused: Edukad vallutussõjad laiendasid riigi piire ja aitasid kaasa ülikute rikastumisele. Samas sõjaväes teenivad talupojad vaesusid ning olid sunnitud oma maavalduseid müüma suurmaaomanikele võlgade katteks.
mõlemad alad 2.saj keskpaiku eKr. Pärast kolmeaastast piiramist 146 eKr vallutati tormijooksuga ja hävitati Kartaago linn ja selle aladele rajati Rooma provints. Aastal 133 eKr liideti pärandi teel hellenistlik Pergamoni riik ning Rooma oli sellega laiendanud oma valdused Väike-Aasia poolsaarele. 1.saj eKr toimunud kodusõdade perioodil laienesid Rooma valdused veelgi: Julius Caesar liitis sajandi keskel Rooma riigiga Gallia (tänapäeva Prantsusmaa) ja ajutiselt Britannia lõunaosa, Gnaeus Pompeius vallutas Süüria ja Palestiina ning Octavianus hõivas 30 eKr viimase hellenistliku suurriigi- Egiptuse. 2.2. Vabariikliku riigikorra languse põhjused: Edukad vallutussõjad laiendasid riigi piire ja aitasid kaasa ülikute rikastumisele. Samas sõjaväes teenivad talupojad vaesusid ning olid sunnitud oma maavalduseid müüma suurmaaomanikele võlgade katteks.
mõlemad alad 2.saj keskpaiku eKr. Pärast kolmeaastast piiramist 146 eKr vallutati tormijooksuga ja hävitati Kartaago linn ja selle aladele rajati Rooma provints. Aastal 133 eKr liideti pärandi teel hellenistlik Pergamoni riik ning Rooma oli sellega laiendanud oma valdused Väike-Aasia poolsaarele. 1.saj eKr toimunud kodusõdade perioodil laienesid Rooma valdused veelgi: Julius Caesar liitis sajandi keskel Rooma riigiga Gallia (tänapäeva Prantsusmaa) ja ajutiselt Britannia lõunaosa, Gnaeus Pompeius vallutas Süüria ja Palestiina ning Octavianus hõivas 30 eKr viimase hellenistliku suurriigi- Egiptuse. 2.2. Vabariikliku riigikorra languse põhjused: Edukad vallutussõjad laiendasid riigi piire ja aitasid kaasa ülikute rikastumisele. Samas sõjaväes teenivad talupojad vaesusid ning olid sunnitud oma maavalduseid müüma suurmaaomanikele võlgade katteks
rikasisik, kes toetas Rooma kultuuri ja kunsti, oraator kõnemees, res publica Rooma riigikord, kus valitsemisest võttis osa peaaegu kogu rahvas, hiljem tähistas vabariiklikku korda, triumviraat kolmemehevalitsus Roomas, kolmest triumvirist koosnev valitavat kolleegium, tuunika vanade roomlaste rõivas, Romulus pärimuse järgi Rooma linna rajaja ning esimene kuningas Roomas, Caesar Rooma riigimees ja väepealik, kes alistas Rooma võimule Gallia, Pompeius Rooma riigimees ja väepealik, kes kogus kuulsust vallutustega Väike Aasias ja Süürias, Augustus esimene Rooma keiser, tema valitsusajal oli riigis pikk rahu periood ja majanduslik õitseaeg, Nero Rooma keiser, keda kahtlustati,et tema käsul pandi linn põlema, Traianus Rooma keiser, kelle valitsusajal saavutas Rooma impeerium oma võimsuse haripunkti, Vergilius rooma poeet ja kirjanik, kelle peateos on
Rooma Itaalia geograafilised olud ja rahvastik: Itaalia on vähem mägine kui Kreeka.Rannajoon pole nii palju liigendatud kui Kreekas.Kesk-ja lõunaosa asustasid itaalikud. Kesk-Itaalias elasid latiinid Etruskid-käisid läbi foiniiklastega ja kreeklastega. Olid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, ehitusmeistrid ja metallitöötlejad.. Rajasid linnu,ehitasid teid. Uskusid paljusid jumalaid, tähtsal kohal usk surmajärgsesse ellu. Ennustuskunst. Rooma linna tekkimine: Rooma asub Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul, kus tollal oli Latiumi maakond. Arheoloogilise materjali järgi oli moodustunud ühtne asula, mida võib juba pidada linnaks.Küngastevahelisse orgu rajati turuplats-foorum-järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai aga kindluse asupaik. Pärimuse järgi oli Rooma linna rajaja Romulus. Roomlased kinnitasid ,et linn on rajatud 21 aprill 753 eKr. Rooma varane ühiskond: Eesotsas rahvakoosolekul kinnitatud kuningas...
Lacium-maakond Itaalia keskosas, kus hakkas VIII saj eKr esile kerkima Rooma linn. Etruskid Itaalia loodeosas Etruurias elanud rahvas, kelle hiilgeaeg oli VII-VI saj eKr. Nad kujundasid oma tähestiku kreeka alfabeedi põhjal ning nende kultuuri mõjutasid nii kreeklased kui foiniiklased. Etruskid olid väga head meresõitjad, neil oli kõrgeltarenenud metallitöötlemine ning ehituskunst. Etruskid said kuulsaks ka jumalike ennete tõlgendamise kunstiga ning nad pöörasid suurt tähelepanu elule pärast surma. Rooma linna teke: Tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Asub seitsmel künkal X saj eKr kujunes asula Palatinuse künkale, teistele küngastele natuke hiljem. Terviklik linnakompleks kujunes VI saj eKr. Etruski kuningate valitsusajal kujunes Roomast tõeline linn. Küngastevahelisse orgu rajati foorum, Kapitooliumi künkale kindlus. Ehitati templeid ja ühiskondlikke hooneid. Müürid sai linn IV saj eKr. Proletaarid vae...
Prantsusmaal on looduslikeks ohtudeks üleujutused, lumelaviinid , tormid, põuad , metsatulekahjud. Ülemere piirkondades on ohtudeks orkaanid ja üleujutused; vulkaanilist aktiivsust on Guadeloupes, Martiniques ja Reunionis. Haldusasutused Sise-, ülemeremaade ja kohalike omavalitsuste ministeerium. Sümbolid · Prantsusmaa riiklikud sümbolid : Riigilipp, hümn, deviis. · Rahvuslikud sümbolid : Marianne, Gallia kukk · Tähis: vapp Haldusjaotus Prantsusmaa piirkonnad (région métropolitaine, mitmuses régions métropolitaines) (22 tk) 1. Alsace 2. Akvitaania 3. Auvergne 4. Alam-Normandia 5. Burgundia 6. Bretagne 7. Keskpiirkond 8. Champagne-Ardenne 9. Korsika (korsika keeles Corsica, prantsuse keeles Corse; eristaatus) 10. Franche-Comté 11. Ülem-Normandia 12. Île-de-France 13. Languedoc-Roussillon 14. Limousin 15
Vastseliina Gümnaasium OTTO VON BISMARCK Referaat Kristin Tisler 1. OTTO VON BISMARCK 1.2. SISSEJUHATUS Otto von Bismarck, kelle kodanikunimi oli Otto Eduard Leopold von Bismarck sündis 1. aprillil 1815. aastal Schönhausenis Magdeburgi lähedal junkruperekonnas. Ta sündis Pommeris Euroopa jaoks olulisel ajal, mil Viini olid kogunenud Napoleoni üle võidu saavutanud valitsejad, et määrata kontinendi tulevik. Ajaloo tahtel sai just Bismarcikist see poliitik, kes Viinis paikapandud rahvusvaheliste suhete süsteem...
Kõige olulisemad Frangi riigi valitsejad ja nende teod. Chlodovech- tema valitsusajal võtsid Frangid peaaegu kogu Gallia enda alla. Ta võttis vastu ristiusu 496. Aastal katoliikluse vormis. Chlodovech pani aluse Frangi kuningriigile 5. Sajandi lõpul, ning muutis Merovingide võimu päritavaks. Tema valitsusajal pandi kirja Saali õigus- oli saali frankide tavaõiguste kogum. Karl Martell- tema valitsemisajal toimus Poitiers lahing, kus araablaste pealetung peatati. Tema valitsemisajal tehti ka sõjavarustuses 2 suurt muudatust: võeti kasutusele senisest pikem ja
Kõige olulisemad Frangi riigi valitsejad ja nende teod Clodovech *Tema valitsemise ajal haarasid kogu Gallia endale frangid. 496. aastal võtab ta kastu katoliikliku ristiusu. Karl Martell *Reformib sõjaväekorraldust (sadulajalused, pikk ja raske mõõk, raskeratsavägi) *Tõrjub tagasi araablaste rünnakud *Karolingide dünastia esindaja *Esimene Frangi riigi hertsog Pippin Lühike *kukutab merovingid, pani aluse karolingide dünastiale *rajab kirikuriigi Karl Suur *Vallutas juurde uusi alasid *Alistas ja ristis saksid *Aastal 800 kroonis paavst Karli keisriks *Riigis oli rahu ja kord
PATROON JA KLIENT Rikkaid ja vaesemaid roomlasi ühendas sageli patrooni ja kliendi vahekord. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eest koste ja kaitse alla. Eestkostjat nimetati patrooniks, sõltuvalt kaitselaust aga kliendliks. Patroon andis kliendile maad kasutada ja kaitses teda tarviduse korral kohtus, klient aga saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis tema heaks kokku lepitud koormisi. Ka rahavakoosolekutel hääletas klient enamasti nii, nagu patroon soovis. Patrooni ja kliendi sõltuvussuhe oli väga tähtis: sageli olid rikkad roomlased ühiskonnas mõjukad just tänu oma arvukatele klientidele. PATRIITSID JA PLEBEID Patriitsid - olid täieõiguslikud Roomakodanikud, suursuguste suguvõsade liikmed. Ainult nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse. Enamasti olid nad rikkad maavaldajad arvukate klientidega Patriitsid ei võinud olla rahvatribuunid ja ediilid. Plebeid Rooma kodanikud, kes ei kuulunud k...
mõjutustega, kreeklaste massilise rändamise tõttu hellenismiperioodil . Rooma teritoorium keisririigi ajal hõlmas endas suursugust impeeriumi. See paiknes vahemerest Reini ja Doonau jõeni . Suure osa moodustas sellest Itaalia ja Hispaania . Keisririik oli jaotunud hiliseks ajajärguks Lääne-Rooma riigiks ja Ida-Rooma riigiks . Selle viis täide keiser Dioclitianus. Lääne-Rooma riiki kuulusid Aafrika, Hispaania , Itaalia, Rooma , Inglismaa, Gallia, Korsika, Sardiinia ja Kartaago . Ida-Rooma riiki kuulusid Makedoonia, Traakia, Daakia, Pontos, Aasia, Küpros, Kreeka ja Egiptus . Ida- Rooma riiki kuulus hilis keisririigi ajajärgul pealinn Konstantinoopol. Selle rajas sinna keiser Constantinus Suur . Viimaseks keisriks , kes riigi mõlemad pooled oma võimu alla ühendas oli Theodosius Suur . Ühtset riiklust nende vahel välja ei kujunenud , kuid tekkisid tugevad hõimuliidud
rooma kultuur ja Germaanlaste kombed. Algas kultuuri allakäik ja tänapäeva rahvaste kujunemine. 5.Kirjelda Frangi riigi tekkimist. Frangid olid üks germaani hõime, kes elasid umbes tänapäeva Belgia piirkonnas. Viiendal sajanditeisel poolel tõusis frankide kuningas noor ja võimukas Chlodovec kavaluse ja väevõimuga sai ta jagu teistest pealikest ja ühendas kõik frangud oma võimu alla. Tekkis frangu riik.Clodovechi juhtimisel vallutasid frangid roomlaste alad gallias ja peaaegu kogu gallia allus nüüd frankidele. 496. aastal võttis Clodovech vastu ristiusu, kuid vastupidi teistele germaani hõimudele võttis ta selle roomlastelt üle muutusteta. See oli tark samm, sest nüüd said rooma vaimulikest Clodovechi kindlad liitlased. Tüli korral mõne teise germaani rahvaga asus ristiusu kirik peaaegu alati frankide poolele ja see ristiusk tuli neile niimoodi kasuks. 6.Milles seisnes kiriku tähtsus? Juba vanaaja lõpul oli enamik rooma keisririigi elanikke vastu võtnud rstiusu.
katta oma veidruste tohutuid kulutusi. Rahapuuduses vähendas Nero hõbemüntide kaalu - tegelikult vähendas ta sellega nende väärtust, kuid kodanikud pidid neid vastu võtma nimiväärtuse eest. Sellega asus ta avalikult röövima ametnikke ja sõdureid, kes olid riigi palgal. Ta suurendas ka provintsidelt võetavaid makse. Nero- vastane avalik liikumine algas provintsides, kus poldud rahul maksude kasvuga. Esimesena tõusis üles Gallia. Temaga ühines Hispaania. Siis tõusid Roomas Nero vastu üles ka pretoriaanlased ja senat kuulutas ta "isamaa vaenlaseks". Nero, kes põgenes Roomast, lõpetas teel oma elu enesetapmisega (68. a. u.a.j.) Nero kukutamine avas paljude silmad ja näitas, kuidas võib keisriks saada. Provintside sõjaväed tõstsid esile oma keisrid ja poolteise aasta jooksul vahetus kolm keisrit (Galba, Otho, Vitellius). Aastat 69, mil vahetusid keisrid, hakati nimetama "kolme keisri aastaks"
56. Millised korduvad teemad ja motiivid mütoloogia ja ajaloo vallast esinesid rooma kirjanduses? Ajaloo vallast kindlasti Aeneise naasemine Troojast (kõigepealt Enniuse ,,Annales", siis Vergiliuse ,,Aeneis"). Kirjutatud on ka Puunia sõdadest (Naevius ,,Bellium Punicum", milles räägitakse Aeneisest). Catilina vandenõu mahasurumiseks kirjutas Cicero teose ,,Kõned Catilina vastu". Sallustius on samuti Catilina kõnedest kirjutanud. Caesar kirjutas kaks teost, esimene oli ,,Märkmeid Gallia sõja kohta", teine aga ,,Märkmeid kodusõjast" - sõda tema ja Pompeiuse vahel. Titus Livius on kirjutanud ,,Linna asutamisest alates", mis hõlmab nii müütilist kui ka tegelikku ajalugu, nt Romuluse ja Remuluse lugu tema kaudu teatud (müüt). Müütilisema nurga alt ehk Apuleiuse ,,Kuldeesel", kus on mainitud ka Isise kultust ja kirjas mitmeid kunstmuinasjutte. 57. Mis on fabula palliata ja fabula togata?
saj ema varased Rooma ajaloolased, konsulite nimekirjad (annaalid) ja suulise pärimuse põhjal linna ja riigi ajalugu. Pole säilinud. Polybios: 2.saj ema Lõuna-Kreeka poliitik, kes tegev Ahhaia liidus, kuid viidi pantvangina Rooma ja hakkas sealset riiki kõrgelt hindama. ,,Maailma ajalugu" kuidas Roomast sai Vahemere valitseja: tasakaalustatud riigikord. Sellega üritas kreeklastele demonstreerida roomlaste edu põhjusi. Caesar: 1.saj ema kujundas Rooma saadetud aruannetest ,,Märkmed Gallia sõjast", kus näitas end heast küljest. Titus Livius: 1.saj ema - 1.saj ajaloolane, kes toetas Augustuse ideoloogiat, vabariigi toetaja. ,,Raamatud linna rajamisest alates", milles Rooma ajalugu Romulusest ja Remusest kuni Augustuseni. Õpetliku sõnumi otsimine. Traditsiooniliste vooruste (vaprus, distsipliin, patriotism) ülistamine. Maailmariigiks saamine tõi allakäigu. Tacitus: 1-2saj senaator, kes uuris keisririigi ajalugu ,,Historiae", ,,Annaalid". Üritas olla
eKr) Kujundati ümber Rooma armee. Kui varem oli kasutusle tavakodanike vägi, siis nüüd asendati see elukutselise palgaväega. Algasid kodusõjad populaarsete väepealike vahel. Kuigi paljud kodanikud olid selle vastu, vähenes ikkagi senati võim. Riigi asju otsustasid nüüd võimsaimad väepealikud. Samal ajal jätkusid vallutussõjad. Peagi tõusid esile Pompeius ja Caesar, kes sõlmisid liidu, et valitseda kahekesi Roomat. Pomeius oli vallutanud Väike-Asia ja Süüria ning Caesar Gallia. Kuid peagi puhkes nende kahe valitseja vahel kodusõda. Caesar tungis oma vägedega Itaaliasse ja Pompeius Rooma riigi idapoolsetele aladele. Otsustav lahing toimus Kreekas, kus Pompeius sai lüüa, ning püüdis põgeneda, kuid ta tapeti. Caesarist sai Rooma ainuvalitseja. Kuid suur osa polnud ainuvalitsusega rahul, tapeti Caesar 44. a. eKr. senati istungil senaatoritest vandenõulaste poolt. Võimule tõusid kaks Caesari pooldajat-Antonius ja Octavianus, nemad samuti jagasid riiki
Konstantinoopol Lääne- ja Ida-Rooma eraldumisel uueks Rooma pealinnaks saanud linn aastal 330. Ida-Rooma ehk Bütsans kestvuse põhjused soodsamad geograafilised tegurid, märksa rikkamad inim- ja materiaalsed ressursid, võimalus pidada sõda merel, LK ! 3.küsimus!!! Peatükk 4 Frangi riik tekkis lagunenud Lääne-Rooma aladele (tänapäeva Prantsusmaa alad). Selle tuumikalad asusid endises Rooma-Gallias. Milliseid muutusi tõi gallialastele Caesari vallutus? Viis Gallia keldi tsivilisatsioonist ladina tsivilisatsiooni toimealasse. Gallia romaniseerus, keldi kultuur taandus, druiidide tarkused kaotasid oma senise mõju ja ülemkihi keeleks sai ladina keel. Chlodovech frangi riigi kuningas 5.-6. saj, kes võttis vastu ristiusu katoliikluse vormis (see tugevdas ta võimu) tegi pealinnaks Pariisi ja muutis kuningavõimu päritavaks. Tema ajal alustati Saali õiguse kirjaliku seadusekogu kirjapanekut. Tema ajal vallutati enamik Galliast, Burgundia ja Nemaania.
Ajaloo kodutöö 1) Keskaeg algas 5.sajandil 476.aastal. 2) Keskaeg lõppes 15.sajandil. 3) Keskaeg jaguneb varakeskajaks, kõrgkeskajaks ning hiliskeskajaks. 4) Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne- Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. 5) Frangi riigi rajajaks peetakse kuningas Chlodovech'i. Frangi riik rajati 5. Sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist, kui frangid vallutasid enamiku Galliast. 6) Aastal 732 võitis Frangi majordoomus Karl Martell Gallias Poitiers' lahingus araablasi ning tegi lõpu nende vallutustele Lääne-Euroopas. 7) Karl Suur laiendas riiki peaaegu...
1. ÜLESANNE Vasta küsimustele kirjalikult, küsimus vastuse ees peab kindlasti olema. 1. Millal algas ja lõppes Euroopa keskaeg? Vastus: Euroopa keskaeg algas umbes aastal 476. Euroopa keskaeg lõppes umbes aastal 1500. 2. Millal algas ja lõppes keskaeg Eestis? Vastus: Eesti keskaeg algas umbes aastal 1200. Eesti keskaeg lõppes umbes aastal 1558. 3. Nimeta suuremaid germaani riike Lääne- Rooma alal. Vastus: Idagootide riik, läänegootide riik ja frangi riik. 4. Miks suurendas Rooma riigi hävimine kiriku tähtsust Euroopas? Vastus: Sest kirik hoidis ainsana Rooma riikliku ühtekuuluvuse ideed edasi. 5. Loetle linnade mahajätmise põhjusi. Vastus: Linni rüüstati palju, inimesed läksid maale elama, raha kaotas käibe ja keegi ei hoolitsenud tänavate eest. 6. Kes olid frangid ja kuidas tekkis nende riik? Vastus: Frangid olid üks väike grupp inimesi kes elasid Reini jõe läänes. Rooma riigi kukkudes hakkasid frangid Piirkondi enda valdusesse võ...
Imperaator- tiitel, mida hakkasid kasutama Rooma valitsejad keisririigi ajal, see hakkas tähistama keiserliku võimu kandjat ''Jaga ja valitse''- roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimusi, vaid sõlisid igaühega eraldi kokkuleppe Ida-Lääne provints- roomlaste alistatud piirkonnad väljaspool Itaaliat, ida-provintsi kuulusid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus, lääne-provintsi aga Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia jja Britannia Leegion- suurim ja olulisim väeüksus Rooma armees, koosnes umbes 5000 mehest Rooma õigus- kõik rooma kodanikud olid seaduse kaitse all, neid ei tohtinudilma kohtuta süüdi mõista ega karistada, kõigil kodanikel oli õigus edasi kaevata kõrgemale seadusandjale 5) Joonista Rooma ühiskonna püramiid(hierarhia) ja iseloomusta neid kihte? Ülemkihi moodustasid Rooma riigi ülikud: keiser(riigi pea ja kõige tähtsaim),
Sajandi teisel Page 1 poolel tegutsesid Vergilius, Horatius ning Ovidus - samuti silmapsistvad luuletajad. see oli hiilgavate kõnemeeste aeg. Caesar ( 100-44 eKr.) Gaius Julius Caesar oli Rooma üks silmapaistvaim kõnemees, mitmekülgne kirjanik, väejuht ja riigitegelane, kes teostas rohkesti reforme. Temalt on säilinud kaks ajaloolist teost. "Commentarii de bello Gallico" ("Märkmeid Gallia sõjast"), käsitleb sõjategevust Gallias 58-52 e.m.a., ning pakub peale sõja kirjeldust väärtuslikku ajaloolis-etnoloogilist materjali muistsete keldi hõimude kohta; "Commentarii de bello civili" ("Märkmeid kodusõjast") käsitleb Caesari enda võitlust Pompeiusega 49.-48. a. e.m.a. Mõlemad raamatus on ka rohkesti tevet tollasest olustikust, tavadest, lahingupidamisest ja relvastusest. Caesari keel on teaduslikult lihtne ja karge. Ta pidas sõnavalikut ning keelekasutust
Magna Mater Suur Ema), Egiptuse Isise (ja tema süles kujutatava Horos-lapsukese) ja paljude teiste jumalate või pooljumalate kõrval tõusis keisririigi ajal esile eriti Iraani päritolu härjatapja Mithra, kelle päikesega seonduv kultus levis, eriti sõjaväelaste hulgas, idapiirkondadest kõige kaugemate lääneprovintsideni. Riigile pakkusid rahva seas levivad uskumused huvi alles siis, kui nad näisid amoraalsed või ohtlikud avalikule korrale. Seetõttu oli keelatud näiteks Gallia preestrite, druiidide tegevus, kellele heideti ette inimohvreid, nõidust ja vaenu Rooma vastu. Mithrase härjatapp. 10 käsku: 1. Mina olen Issand, sinu Jumal. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu kõrval. 2. Sina ei tohi Jumala nime ilmaasjata suhu võtta. 3. Sina pead pühapäeva pühitsema. 4. Sina pead austama oma ema ja isa. 5. Sina ei tohi tappa. 6. Sina ei tohi rikkuda abielu. 7. Sina ei tohi varastada. 8. Sina ei tohi valetunnistust anda oma ligimese vastu. 9
Lähte Ühisgümnaasium Otto von Bismarck Referaat Koostas: Elo Lättemägi Juhendaja: Viivi Rohtla Lähte 2011 1. OTTO VON BISMARCK 1.2. SISSEJUHATUS Otto von Bismarck, kelle kodanikunimi oli Otto Eduard Leopold von Bismarck sündis 1. aprillil 1815. aastal Schönhausenis Magdeburgi lähedal junkruperekonnas. Ta sündis Pommeris Euroopa jaoks olulisel ajal, mil Viini olid kogunenud Napoleoni üle võidu saavutanud valitsejad, et määrata kontinendi tulevik. Ajaloo tahtel sai just Bismarcikist see poliitik, ...
Antonius Vana-Rooma poliitik ja väejuht Octavianus Esimene Rooma keiser Caesar Vana-Rooma väejuht ja poliitik Kleopatra Egiptuse valitsejanna 14. Rooma rahu suhteliselt rahulik periood Rooma riigis. Imperaator võimukandja Vana-Roomas. Keiser valitseja tiitel. Idaprovintsid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus muistse kultuuri, jõukate linnade ja arenenud majandusega maad. Lääneprovintsid Gallia, Britannia, Hispaania ja Põhja-Aafrika jäid oma arengutasemelt Roomale alla Rooma ühiskonnas seisused : · Senaatorid Töötasid Rooma kõrgeimates riigiametites. · Ratsanikseisus Rikkad ja mõjukad inimesed. Sõja korral teenisid nad ratsaväes. Tegelesid kaubandusega. Nende hulgast pärinesid paljud impeeriumi rahaasju korraldavad riigiametnikud. Neid määrati sageli kohtunikeks. · Käsitöölised Tegelesid käsitööga.
Ekspansiivne Frangi riik vajas aga paremat sõjaväge. Karl Martelli ajal loodi raskeratsavägi, kuid see nõudis sõjameestelt väga kalli varustuse ja hea väljaõppe olemasolu. Vastutasuks anti neile maad koos talupoegadega, kellelt nad kogusid makse. Nii tekkis professionaalsete sõjameeste – rüütlite – kiht. 2. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Rooma riigi lagunedes kadus Gallia aladelt ametnikele tuginev administratsioon. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja seaduste elluviimiseks põhiliselt just vasalliteedi abil seotud meestele. Toetuse eest pakkus kuningas neile oma kaitset, mis vähendas õiguslikku ebakindlust ja tagas sagedaste sõdade ajastul teatava julgeoleku. Hiljem seoti ka kuninga käsutäitjad vasallisuhetega. Kuninga otsestest vasallidest moodustus suurfeodaalide kiht – hertsogid,
ühega eraldi kokkuleppe · arvestati kohalike oludega Idaprovintsid · Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus · kõrge kultuuri ja jõukate maadega · olid Rooma võimu all keiserriigi rikkamad · eksportisid käsitööd ja luksuskaupu Itaaliasse ja lääneprovintsidesse · kreeka keel rahva seas, ladina keel riigivalitsemises ja sõjaväes Lääneprovintsid · Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia. Britannia · olid riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis, va Põhja-Aafrika, mis oli Kartaago hiilgeaegadest saadik rikas ja kõrgelt arenenud kultuuriga maa · jäid idamaadele alla · linnu oli vähe · põllumajanduslik Rooma armee. Puunia sõjad. Leegion · kodanikest ja liitlastes koosnev armee asendus palgaarmeega · ülesehitus, relvastus ja võitlus jäi suurel määral samaks · Puunia sõjast saadik vägev laevastik
Herodotos ajaloo isa, kirjutas 9- osalise ,,Historia" Retoorika kõnekunst Oraator kõnemees Demosthenes kuulsaim oraator, antiik Kreekas. Aisopos (6.saj eKr) valmimeister, kirjutas proosas Rooma kirjandus Eeskujuks kreeka kirjandus. Plautus komöödia kirjanik, ,,Hooplev sõjamees" Seneca tragöödia kirjanik Cicero (106.- 43.aasta eKr) riigimees, oraator. ,,O tempore, o mores!" oh ajad, oh kombed! Caesar (100- 44 eKr) ,,Märkmeid Gallia sõjast", ,,Veni, vidi, vici!" tulin, nägin, võitsin! Rubico piir, millest alates kaob taganemisvõimalus ,,Et te, Porute!" Ka sina, Pruutos! Annaalid aastad, anno Domini issanda aasta Tacitus oli ,,Germania" autor, mainis esimest korda eestlasi ja soomlasi Vergilius ,,Georgica" (maaharijate kunst) ,,Aenets" rahvuseepos Dvidius ,,Metamorfoosid" muutus Phaedrus valmimeister, kirjutas värssides
Põhja-Ameerikale. 19. sajandil nimetatigi sõõrikuid vahel sõnaga olykoek ehk hollandi keelest tõlkides tähendab see õlikooki, mis on magus kook küpsetatuna rasvas. Igal hollandlasel on jalgratas ning jalgrattaid on Hollandis lausa kaks korda rohkem kui autosid. Muljetavaldav on ka fakt, et jalgrattateid leidub riigis 15 000 km pikkuses. Ajalugu: Reini jõest lõunapool asuvad Madalmaade territooriumid kuulusid Rooma Impeeriumi ajal Gallia Belgica provintsi koosseisu ning seal elutsesid erinevad germaani hõimud, lõuna pool aga gaulid, kes aja jooksul segunesid germaani hõimudega. Ajal, mil Karl V oli Saksa-Rooma keiser ja Hispaania kuningas, olid Madalmaad tema võimu all ja jagunesid 17 provintsiks. 1568, mil Hispaaniat valitses Felipe II, puhkes Madalmaades ülestõus Hispaania keskvalitsuse vastu, mida nimetatakseHollandi iseseisvussõjaks ehk Kaheksakümneaastaseks sõjaks. 1579 moodustasid Madalmaade põhjapoolsed
Lääne-Rooma keisririigi langemine: Tekkisid Barbari kuningriigid: (Gallia- >Frangi riik; Hispaania -> Läänegoodi; Itaalia-> Idagoodi); Igal kuningriigil oma kuningas, kadus ühtsus, segasüsteem; Maa jagamine kuninga lähikondlastele, sõjaline ja kohtuvõim (valitsejate läänisuhted (senjöör-vasall) käes);sunnismaised talupojad, pärisorjus; kaubanduslik allakäik, teedevõrgu lagunemine, ühtse raha kadumine; Ladina keele ja barbarite keele segunemine, kristlus, piibli tõlkimine Keskaja perioodid: Lääne-Rooma riigi lagunemine 476 I Varakeskaeg (5.-10. saj) II Kõrgkeskaeg (11.-13. saj) III Hiliskeskaeg (14.-16. saj) 1453 Bütsantsi langemine türklaste kätte 1492 Kolumbuse merereis 1517 Reformatsioon Saksamaal Feodaalühiskonna seisused: I Vaimulikud- palvetajad -tegeleti jumalateenimisega -kõrgeimal kohal Rooma paavst -kõrgvaimulikud: kardinalid, peapiiskopid, piiskopid, kloostriülemad -lihtvaimulikud: maa- ja linnapreestrid -haridus oli kohustuli...
3. Miks oli ,,jaga ja valitse" (divide et impera) põhimõtte rakendamine roomlastele kasulik? Peeti iga vastasega eraldi läbirääkimisi ja kehtestati neile erinevaid sõltuvustingimusi, mis takistas nende ühist väljaastumist Rooma vastu ja võimaldas roomlastel tarviduse korral õhutada nende vahel pingeid. 4. Täida tabel Rooma provintside kohta. Lääneprovintsid Idaprovintsid Asukoht Gallia, Britannia, Hispaania Põhja-Aafrika Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus Keel ladina kreeka Arengutase Jäid arengutasemelt alla idaprovintsile (va. Muistse kultuuri jõukate linnad ja arenenud Kartaago) majandusega ( juba enne rooma vallutusi)
tundmist See soodustas provintside romaniseerumist (roomapärastumist) Kuid oma majanduse, ühiskonna arengu ja kultuuritaseme poolest olid roomlaste alistatud maad erinevad Seega jagunesid provintsid kahte suurde rühma: ida- ja lääneprovintsid. Idaprovintsid lääneprovintsid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia Egiptus ja Britannia Kõige jõukamad alad Ei olnud nii jõukad Kõneldakse kreeka keelt Suuremad linnad tekkisid alles Ladina keelt suhteliselt vähe peale Rooma võimu alla (kasutati ainult riigivalitsemises minekut ja sõjaväes) Ühiskond säilitas
..................................................................................8 2 Sissejuhatus Rooma riik ehk Vana-Rooma oli riik, mis eksisteeris vanaajal ning sai alguse Itaalia linnast Roomast. Rooma riigi territoorium oli väga suur, nii suur, et seda kutsuti impeeriumiks. Kõige suurem riigi territoorium oli Traianuse valitsemisajal aastatel 98 – 117. Impeeriumisse kuulusid: o Britannia (Inglismaa), o Gallia (Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Šveits, osa Saksamaast) o Hispaania, o Alad lõunapool Doonaud (Baieri, Austria, Ungari, Albaania, Bulgaaria, Serbia, Horvaatia, Sloveenia), o Daakia (Rumeenia), o Makedoonia, o Ahhaia (Kreeka), o Väike-Aasia, o Mesopotaamia ja Armeenia (Türgi, Iraan, osa Iraaki, Gruusia, Armeenia ja Aserbaidžaan), o Süüria ja Juudamaa (osa Jordaaniast, Süüriast, Liibanonist ja Iisraelist),
fassaadi ainsad kaunistused liseenid, vanarooma arhitektuurist kuppel ja nendega koos viklite kasutamine Hagia Sofia kirik tambuuridega muutusid kuplid veelgi kergemaks ja elegantsemaks Bütsantsi tsentraalehitised: kuppel ja vb lisaks ka kõrvalkuplid (Veneetsia Püha Markuse kirik ) skulptuur puudus maalikunst: mosaiigid, freskotehnika, õukondlik stiil; ikoonid: Rubljov , munatempera värviga kuldsele aluspinnale 3. Frangi riik e Gallia keldid roomlased merovingid karolingid kuni 1.saj Caesar kuni frankide sisserändeni 5.-8. saj 8.-10.saj Keldi-Gallia killustatud 80 (civitas) piirkonda belgid, gallid, akvitaanlased, liguurid ... hõimu juhtisid druiidid (keldi usu preestrid) Merovingid Chlodovech Merovechi sugukonnast 481-511
Rooma ja Kartaago vahel oli 3 sõda-Puunia sõjad.(Esimene Puunia sõda- 264-241 eKr. Merel ja Sitsiilia saarel.Algul polnud roomlastel laevastikku ja see tagas kartaagolaste edu.Kuid rajanud laevastiku,omandanud meresõidu kogemused,saavutasid roomlased mitu võitu, sundisid Kartaago rahu paluma.Roomast sai tugevaim riik Vahemere lääneosas. Teine Puunia sõda-218-201 eKr.püüdis Kartaago oma positsioone taastada.Hannibal tungis sõjaväega Hispaaniast läbi Gallia ja üle Alpide Itaaliasse ja purustas Rooma sõjaväe Cannae lahingus 216a eKr.Roomlased seadsid võitlusvalmis uued väed ja sundisid Hannibali Itaaliast lahkuma.202a eKr said kartaagolased P-Aafrikas otsustavas lahingus hävitavalt lüüa ja olid sunnitud rahu paluma.Kartaago kaotas kogu oma laevastiku,kõik valdused väljaspool Aafrikat ja ühes sellega oma sõjalise tähtsuse. Kolmandas Puunia sõjas-vallutasid ja hävitasid roomlased Kartaago.See juhtus 146a eKr. ) Samal ajal
sajandiks eKr oli Rooma suutnud vallutada kogu Itaalia. Seejärel sai Rooma vastaseks Kartaago Põhja-Aafrikas paiknev foiniiklaste kolooniast välja kasvanud mereriik. 3.-2.sajandini eKr pidas Rooma Kartaagoga 3 Puunia sõda (roomlased nimetasid kartaagolasi puunlasteks, sellest ka Puunia sõdade nimetus). I Puunia sõja tulemusena loobus Kartaago osast oma valdustest. II Puunia sõja ajal ründas Kartaago väepealik Hannibal Itaaliat, liikudes oma vägedega Põhja-Aafrikast Hispaania ja Gallia kaudu üle Alpide. Hannibali rünnak "selja tagant", samuti tema vägedes olevad sõjaelevandid tekitasid roomlastes õudu, Hannibal võitis roomlasi Cannae lahingus, kuid sellele järgnesid kaotused. Kartaago kaotas oma laevastiku ja valdused väljaspool Aafrikat, kuid jäi Roomale ohtlikuks vaenlaseks edaspidigi. III Puunia sõjas vallutas Rooma Kartaago lõplikult, pealinn Kartaago hävitati, maapind linna kohal künti üles ja sinna külvati soola. Vallutused jätkusid. 2.saj
1.Keskaeg Mõiste-1469a kasut võetud. Mõned peavad seda vaheperioodiks-periodiseerimise tinglikkus Tunnused:1)inimesed väga religioossed, ühiskonnas kandev roll kirikul 2)uute riikide tekkimine, rahvaste kujunemine 3)saavutused ehituskunstis-sakraalarhitektuur. Katedraalid 4)rõõmsameelsus-kirevad riided Ajalised piirid:476(lääne-rooma keisri kukutamine)-1648-30aastase sõja lõpp, 1492 kolumbuse ameerika, 1517-reformatsioon saksamaal(M.Luther). Varakeskaeg(jaguneb kaheks), vahekeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg 2. Suur rahvasterändamine 4saj tungisid euroopa suunas hunnid, panid liikvele germaani rahvad. 5saj ühendas hunnid pealik Attila-liiguti rooma territooriumile, liidulepingud. 451 Katalaunia lahing (roomlased+germaanlastest liitlased vs Attila jõud).Hunnide edasitung peatati, nõrga rooma sõjaväe tõttu langesid suured territooriumid germaanlaste kätte. Germaanlased-goodid(ida-ja lääne), burgundid, vandaalid, saksid, langobardid, frang...
Sõja puhkedes polnud roomlastel laevastikku ja seetõttu said esialgu ülekaalu kartaagolased. Kuid sõja kestel suutis Rooma jõudude vahekorda muuta. Rajanud tugeva laevastiku ja omandanud merelahingute kogemusi , saavutasid roomlased mitu tähtsat võitu ja sundisid vaenlase rahu paluma. Teises Puunia sõjas (218-201) tungis kartaagolaste väepealik Hannibal hästi väljaõpetatud sõjaväega Hispaaniast läbi Gallia ja üle Alpide Itaaliasse ja purustas Rooma väe Cannae lahingus. Kuid ta ei suutnud oma edu ära kasutada. Põhja- Aafrikas asetleidnud otsustavas lahingus said kartaagolased hävitavalt lüüa. selle tagajärjel kaotas Kartaago kogu laevastiku, kõik valdused väljaspool Aafrikat ja ühtlasi oma sõjalise tähtsuse. Rooma päästis valla ka Kolmanda Puunia sõja. Siis 146 eKr Kartaago vallutati ja hävitati. 133-30 eKr oli aga kodusõdade ja vabariigi languse ajajärk
) Moodusta järgnevaid sõnu ja mõisteid kasutades (vajadusel uusi lisades) sisult ja vormilt korrektseid lauseid a) Hunnid, germaanlaste sisseränne, germaanlaste kuningriigid, Põhja Aafrika, Hispaania, vandaalid, läänegoodid Hunnid põhjustasid rahvaste rände, mille taga järgjel tekkisid germaanalste riigid b) Lääne-Rooma keiser, Odoaker, tüli, kõrvaldama, 476 odoaker kukutas viimase lääne-rooam keisri aastal 476. c) Frangi kuningriik, Gallia, roomlased, Chlodovech, Merovingide dünastia Chlodovechi juhtimisel loodi Frangi kuningriik Galliasse, mis peale Chlodovechi surma jagati 3 poja vahel, toimus võimuvõitlus, ja Merovingide dünastia lõppes. d) Rooma ristiust, paganad, frangid, 496 e) Karl Suur, karolingide renessanss, 800, keiser, langobardid, saksid 800 aastal karl Suure keisriks kroonimine, kultuuri elu elavnes, Karl suur vallutas langobardid ja paganlikud saksid. 2. Ida-Rooma keisririik (8 p.)
kõrge kultuuri ja jõukate linnadega maad juba ammu enne seda, kui roomlased nad vallutasid. Rooma võimu all püsisid need maad keisririigi kõige jõukamate aladena. Idaprovintside linnad eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu nii Itaaliasse kui ka lääneprovintsidesse. Ladina keel lelvis idaprovintsides suhteliselt vähe - seda kasutati peamiselt riigivalitsemises ja sõjaväes. Peamine keel oli kreeka keel. Lääneprovintsid - Põhja- Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia - olid enne roomlaste vallutamist suuremalt jaolt alles riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis. Erandi moodustas siin Põhja-Aafrika, mis juba Kartaago hiilgeaegadest peale oli rikas ja kõrgelt arenenud kultuuriga maa. Itaalia ja provintsid Itaalias olid enamik linnu ja rahvaid esialgu Rooma liitlased. Liidulepingu kohaselt pidid nad andma oma sõjajõud Rooma käsutusse ja loovutama osa maast, harilikult ühe kolmandiku, millest moodustus Rooma riigi maatagavara.
loovutama maad, makse maksma ei pidanud. Vallutatud alad väljaspool Itaaliat olid Rooma provintsid, kogu maa oli Rooma riiigi omand ja selle eest tuli tasuda maksu. Provintside linnad säilitasid omavalitsuse. 11. Rooma lääne- ja idaprovintside võrdlus Idaprovintsid(Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus) olid kõrge kultuuri ja jõukate linnadega maad enne seda, kui roomlased nad vallutasid. Lääneprovintsid (Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia) aga olid enne roomlaste vallutamist alles riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis, suuremad linnad tekkisid alles pärast Rooma võimu alla minekut. Jõukuselt ning arengutasemelt jäid lääneprovintsid Idamaa omadele alla. Idaprovintsid ekportisid paljusid tooteid ning seal kõneldi Kreeka keelt. 12. Rooma linn Roomast sai Vahemere maade suurim linn. Roomas elasid senaatoriperesid,
,,Jaga ja valitse" Roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimusi, vaid sõlmisid igaühega eraldi lepingu. Sageli jätsid roomlased puutumata ka tavapärase riigikorra, ei muudetud sealset usku ega kombeid. Konfliktide tekkel oli lihtsam arusaamatusi lahendada, sest rahvad ei olnud samasuguste reeglite ja pahandusi oli vähem. Lääneprovintsid Idaprovintsid Alad : P-Ameerika, Hispaania, Gallia, Alad : Kreeka,Väike-Aasia,Süüria,Egiptus Britannia Arengutase : Kõrge kultuur ja jõukad Arengutase : Riik ja tsivilisatsioon tekke linnad(juba enne Rooma vallutusi) staadiumis. Erand P-Aafrika- rikas ja kõrgelt Linnad : Rooma võimu all keisriri jõukamad. arenenud. Eksport käsitöö. Linnad : Tekkisid peale Rooma võimu alla Keel : Kreeka keel minekut, kerkisid vahemere äärde
Sõja puhkedes polnud roomlastel laevastikku ja seetõttu said esialgu ülekaalu kartaagolased. Kuid sõja kestel suutis Rooma jõudude vahekorda muuta. Rajanud tugeva laevastiku ja omandanud merelahingute kogemusi , saavutasid roomlased mitu tähtsat võitu ja sundisid vaenlase rahu paluma. Teises Puunia sõjas (218-201) tungis kartaagolaste väepealik Hannibal hästi väljaõpetatud sõjaväega Hispaaniast läbi Gallia ja üle Alpide Itaaliasse ja purustas Rooma väe Cannae lahingus. Kuid ta ei suutnud oma edu ära kasutada. Põhja- Aafrikas asetleidnud otsustavas lahingus said kartaagolased hävitavalt lüüa. selle tagajärjel kaotas Kartaago kogu laevastiku, kõik valdused väljaspool Aafrikat ja ühtlasi oma sõjalise tähtsuse. Rooma päästis valla ka Kolmanda Puunia sõja. Siis 146 eKr Kartaago vallutati ja hävitati. 133-30 eKr oli aga kodusõdade ja vabariigi languse ajajärk
VANA - ROOMA Rooma riik ISELOOMUSTUS Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis Roomlased vallutasid kõigepealt Itaalia ning seejärel enamiku teisi Vahemere-äärseid alasid Rooma riigi territoorium oli suurim Traianuse valitsemisajal (98117), mil impeeriumi alla kuulusid peale Itaalia ja Vahemere saarte ka Britannia (Inglismaa), Gallia (Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Sveits, osa Saksamaast), Hispaania, alad lõunapool Doonaud (Baieri, Austria, Ungari, Albaania, Bulgaaria, Serbia, Horvaatia, Sloveenia ), Daakia (Rumeenia), Makedoonia, Ahhaia (Kreeka), Väike-Aasia, Mesopotaamia ja Armeenia (Türgi, Iraan, osa Iraaki, Gruusia, Armeenia ja Aserbaidzaan), Süüria ja Juudamaa (osa Jordaaniast, Süüriast, Liibanonist ja Iisraelist) ja kogu Põhja-Aafrika rannik (Maroko, Alzeeria, Tuneesia, Liibüa ja Egiptus) Alates 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
