Vana-Rooma varajase ja hilise keisririigi kohta esse (0)

Vana- Rooma keisririik

Võime öelda , et keisririigile panid aluse kodusõjad provintside juhtide vahel . See tõstis omakorda esile võimuka ja rahumeelse juhi Augustuse , kes pani rahva ennast usaldama. Nii sai ühtlasi areneda ka ainuvalitsus ja tekkida keisririik . Kuid millised olid keisiriigi omapärad ja mida mina sellisest korraldusest arvan , kirjutan ma teile järgnevas arutluses. Keisririigi põhiliseks omapäraks oli ainuvalitsus , mis andis üksikisikule järk järguliselt vabad käed teha otsuseid ja viia täide enda ideoloogiat. See sai toimima hakata tänu sellele , et keisril oli mitu ametit .Tooksin välja mõned valitsejad keisririigi ajajärgust , kes olid kontrastsemad ja tõid välja enda valitsusajal just endale omase ideoloogia. Varajase keisririigi imperaator Augustus sai tuntuks , olles lepitajaks ainuvalitsuse ja inimese vahel . Tema perioodil lõppesid ka kodusõjad . Talle vastandiks võime tuua valitseja Nero , kes hoidis inimesi hirmu all , tappes oma lähikondlasi ja senaatoreid. Tema tegi endale nime , olles julm ja ülekohtune . Üleüldiselt oli keisririigi valitsemine suuresti sõltuv valitsejast , kes parasagu võimule oli saanud . Hilisemas keisririigi ajajärgus tekkis ühe keisri soovi tõttu lausa kaks erinevat riiki . Nendeks said Lääne- Rooma ja Ida-Rooma. Kuid kõikide imperaatorite ühiseks jooneks oli piiramatu võim , mis oli täielikult süvenenud hilise keisririigi ajajärgu alguseks . Mida aeg edasi , seda suurem oli keisri võim tavakodaniku ja ametniku üle . Näiteks olid senaatorid hiliseks ajajärguks täielikult oma võimu riigi asjade kontrolli üle kaotanud . See jõustus keiser Dioclitanuse keskvõimu suurendamise ja kodanike vabaduse kärpimise tõttu . Imperaatorite võimuses oli valida ametnikke ja ühtlasi suurendada bürokraatiat. Minu arvates ei olnud see rahva suhtes õiglane , kuna nii ei võinud inimene kunagi ette teada mis teda järgmisena ees ootab . Kui järgmiseks magistraadiks valiti saatuse tahtel näiteks vägivaldne ametnik , kannatas selle all inimene ning selleks ei saanud ta mitte midagi teha . Majandus ,kui selline, hakkas samuti keisrite ajajärgul oma tähtsust kaotama . Kuna iga provints oli üldiselt iseseisev hakkas domineerima naturaalmajandus , mis vähendas nii eksportkaubandust kui importkaubandust . See tõi kaasa ka linnade allakäigu, kuna oluliseks sai tarbiv majandus . Majandus sõltus suuresti ka asukohast ja selle provintsi valitsejast . Näiteks idaprovintsid , kuhu kuulusid eeskätt Kreeka , Väike- Aasia , Süüria ja Egiptus , olid kultuursemad ja jõukama ning aktiivsema majanduseluga kui lääneprovintsid . Selle põhjustas provintside tsivilisatsiooni staadium sel ajal, kui nad Rooma võimule allutati . Minu arvates on see igati loogiline , et olulisemaks sai naturaalmajandus . Arvan seda seetõttu , et kuna linnad olid nii suured siis tihti provintside kõrgkultuurile ja tihedatele majandussidemetele ei olnud võimalik panna püsivat ja toimivat süsteemi. Rooma kultuur keisririigi ajal sai hoo sisse tänu Augustuse ajal valitsenud rahuperioodile . Augustus soosis ka ise kunsti ja kirjandust. Põhiliseks eesmärgiks oli suurendada valitsejate kultust ja tuua esile Rooma võimsus . Selleks lasid paljud imperaatorid luua endale näiteks paleesi, triumfikaari ja obeliske. Kultuur oli paljuski mõjutatud kreeklaste omast . Näiteks olid paljud raamatud tõlgitud kreeka keelest ladina keelde , tuues sisse mugavdusi vastavalt roomlaste maitsele . Kreeklaste eeskujul loodi ka eeposeid , mis rääkisid üldiselt Puunia sõdadest . Veel mõjutas kreeka kultuur rooma kultuuri teatris , religioonis , kommetes , ehituskunstis ja paljus muus . Kuid kõige selle kõrval austasid roomlased edasi oma traditsioone. Kõige arenenumaks saavutuseks roomlaste kultuuris sai ehituskunst . Amfiteatrid olid suursugused poolrigile ehitatud konstruktsioonid . Näiteks Colosseum , mis oli tohutusuur ja suursugune päiksepurjega amfiteater . Erinevalt kreeklastest pidasid roomlased amfiteatrites enamasti gladiaatorite võitlusi ja hobukaarikute võiduajamisi . Märkimisväärseks saavutuseks saame lugeda sel ajastul rajatud sildu , teesi ja veejuhtmeid. Agoraa asemel oli Roomas foorum. Samuti erinesid roomlaste ehitised jumalatele. Roomlastel oli jumalatele pühendatud üks eriline tempel . Eriline oli ta just oma kuju poolest . Kuna enamus maju olid neljakandilised siis see hoone oli ümmarguse põhiplaaniga, maailma suurim kuppelehitis - Panteon . Rooma keisririirig ajal sai alguse ristiusk , mis hakkas levima Palestiinas . Keisririigi hiliseks perioodiks tõusis esile üks ja ainus jumal ning keisreid ei tunnistatud enam jumalatena . Kristlus kuulutati ametlikuks riigiusuks. Samuti hakati paganaid taga kiusama . Mina arvan , et kreeka kultuuri mõjutused olid vältimatuks . Seetõttu ,et enamus alistatud rahvaid olid samuti kreeka kultuuri mõjutustega, kreeklaste massilise rändamise tõttu hellenismiperioodil . Rooma teritoorium keisririigi ajal hõlmas endas suursugust impeeriumi. See paiknes vahemerest Reini ja Doonau jõeni . Suure osa moodustas sellest Itaalia ja Hispaania . Keisririik oli jaotunud hiliseks ajajärguks Lääne-Rooma riigiks ja Ida-Rooma riigiks . Selle viis täide keiser Dioclitianus. Lääne-Rooma riiki kuulusid Aafrika, Hispaania , Itaalia, Rooma , Inglismaa, Gallia , Korsika, Sardiinia ja Kartaago . Ida-Rooma riiki kuulusid Makedoonia, Traakia , Daakia, Pontos , Aasia, Küpros, Kreeka ja Egiptus . Ida-Rooma riiki kuulus hilis keisririigi ajajärgul pealinn Konstantinoopol . Selle rajas sinna keiser Constantinus Suur . Viimaseks keisriks , kes riigi mõlemad pooled oma võimu alla ühendas oli Theodosius Suur . Ühtset riiklust nende vahel välja ei kujunenud , kuid tekkisid tugevad hõimuliidud . Tegu ei olnud kahe eraldiseisva riigiga vaid territooriumiga , millel olid juhtideks kaks erinevat keisrit . Arvan , et on väga märkimisväärne , et Rooma keisrid suutsid hallata kogu seda ala . Samuti olen seisukohal , et oli mõistlik jaotada see suur impeerium kaheks . Nii oli hõlpsam korraldada riiki . Keisririigi langemise põhjuseks võime pidada Hunnide tungimist Aasiast Euroopasse. See sundis germaanlasi liikuma keisririigi aladele . Neid ei suudetud tagasi tõrjuda ja Roomlaste ning germaanlaste vahel sõlmiti liitlassuhe . Germaanlased võeti Lääne-Rooma leegionitesse, kuna nad olid osavad juhid . 476. aastal kukutas germaani väepealik Odoaker viimase Lääne-Rooma keisri. See sündmus sai kukutavaks Lääne-Rooma keisririigile ja kogu vana ajale . Ida-Rooma püsis veel 1000 aastat , tänu tugevale armeele , mis suutis tõrjuda germaanlaste sissetungi. Minu arvates oli sellel ajastul nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi . Siiski arvan , et ühe valitseja soov ja tahe ei peaks olema väikekodanikule seaduseks . Igal kodanikul oleks pidanud olema võimalus riigi asjades kaasa lüüa. Kuid kokkuvõttes siiski olid enamus Rooma riigi elanike sel ajastul üpiski kaitstud ja võrdses seisus ning inimesi ei jäetud ka nälga vaid üritati kõigile tagada vili, millest toituda. Riik toimis ühtselt ja püsis seetõttu ka nõnda kaua. Sellepärast arvan ma , et Rooma kodanikul oli selles riigis üpriski hea elada .