Otto Von Bismarck (0)

1 Hindamata

Otto von Bismarck

Referaat
Kristin Tisler

Sisukord

Otto von Bismarck 1
1.Otto von Bismarck 3
1.2.Sissejuhatus 3
1.3.Päritolu 3
1.4.Haridustee 3
1.5.Poliitikukarjäär 3
1.6.Saksamaa ühendamine 4
1.7. Erru minek 5
1.8.Seos Eestiga 5
1.9.Tsitaadid ja ütlused: 6
1.10.Kokkuvõte 6
Interneti allikad 7

Otto von Bismarck

Sissejuhatus

Otto von Bismarck, kelle kodanikunimi oli Otto Eduard Leopold von Bismarck sündis 1. aprillil 1815. aastal Schönhausenis Magdeburgi lähedal junkruperekonnas. Ta sündis Pommeris Euroopa jaoks olulisel ajal, mil Viini olid kogunenud Napoleoni üle võidu saavutanud valitsejad, et määrata kontinendi tulevik. Ajaloo tahtel sai just Bismarcikist see poliitik , kes Viinis paikapandud rahvusvaheliste suhete süsteemi lõplikult purustas.

Päritolu

Bismarck pärines vanast Brandenburgi aadlisuguvõsast, kelle esindajad olid valdavalt teeninud sõjaväes. Erandiks ei olnud ka Bismarck isa. Laste koolitamisega tegeles peamiselt ema. Ta oli terava mõistusega, haritud ja auahne naine, kes pärines Preisi kõrgametnikkonnast.

Haridustee

Bismarcki haridustee tagas talle hea humanitaarhariduse. Ta õppis 1832 – 1835 Göttingenis ja Berliinis õigusteadust. Juuraõpilasena ei olnud Bismarck eriti usin , kuna talle meeldis rohkem tegeleda muude asjadega, kaasa arvatud skandaalide ja duellidega. Üliõpilaspäevil kirjutas ta naljaga ühele sõbrale, et tulevikus saab temast kas suur lurjus või esimene mees Preisimaal .

Poliitikukarjäär

Ülikooli lõpetamise järel püüdis ta rakendust leida diplomaadi ja ametnikuna, kuid edutult. Bismarck oli sõnakuulmatu alluv. Ta lahkus riigiametist ja hakkas edukalt oma mõisa majandama.
Õige poliitikukarjäär algas 1847. aastal, mil Bismarck valiti Preisi maapäeva saadikuks. Sel ajal kuulus ta Preisi ühendatud maapäeva äärmiste parempoolsete hulka. 1848.-1849. aastatel nõudis ta revolutsiooni vastu relvade kasutamist. Bismarck oli aastatel 1851 – 1859 Preisi saadik Frankfurdi liidupäeval, 1859 – 1862 saadik Venemaal ja seejärel lühikest aega ka Prantsusmaal.
1862. aastal murenes usaldus Preisimaa trooni ja ühiskonna vahel koos armee ümberkorraldamise kavaga. See nägi ette armee kahekordistamist, tegevteenistuste pikendamist ning täiendavat raha sõjaväe ülalpidamiseks. Selleks oli vaja maapäeva heakskiitu. Kuningas Wilhelm I ei soovinud tunnistada kodanluse mõjukust poliitilises elus ja otsustad maapäeva mitte arvestada ning tegutses põhiseaduse vastaselt. Ta kutsus samal aastal Preisi-maa valitsusjuhiks „tugeva käe“ poliitikuna tuntud Otto von Bismarcki. Wilhelm märkis tema kohta: „Äge reaktsionäär, lõhnab vere järele, kasutada hiljem.“ „Hiljem“ oli saabunud ning see oli Saksamaa jaoks oluline otsus.
Bismarck osutus tõepoolest kindlakäeliseks poliitikuks, kes oma eesmärkide elluviimiseks eriti vahendeid ei valinud. Maapäeval teatas ta vaidlushoos, et tänapäeva suuri küsimusi otsustatakse „raua ja verega“. Nende sõnadega hakati hiljem iseloomustama Bismarcki tegevust tervikuna .

Saksamaa ühendamine

Kuningas Wilhelm I toetas valitsusjuhi tegevust. Aja jooksul kujunes Wilhelm I ja Bismarcki vahel liit, kus vormiliselt esimene mees oli kuningas, kuid tegelikku poliitikat teostas valitsusjuht. Bismarck ei arvestanud sageli maapäeva arvamusega ja tegutses oma tahtmist mööda. Ta valitses riiki ilma kinnitatud eelarveta ning viis ellu sõjaväereformi, nagu oli kavandatud. Bismarcki-vastased poliitilised jõud ei suutnud tema vastu midagi ette võtta. Tugeva armee loomine võimaldas hakata ellu viima Bismarcki ühte peamist eesmärki – Saksamaa ühendamist.
Koos Austriaga purustati 1864. Aastal Taani ning võideti tagasi Schleswig, Holstein ja Lauenburg. 1866. aastal provotseeris Bismarck Austria-Preisi sõja, kus Austria sai hävitavalt lüüa ning kaotas oma ülemvõimu Põhja-Itaalias ja Saksa alade.
Austria-Preisi sõja ajal kaotati Viini kongressil loodud Saksa Liit. Selle asemel moodustatud 1867. aastal Põhja-Saksa Liit, kuhu kuulusid Maini jõest põhja poole jäävad 19 Saksa riiki. Põhja-Saksa Liit oli vastavalt oma põhiseadusele liitriik, mille kõrgeimaks võimuorganiks oli Riigipäev. Riigijuhiks sai Preisi kuningas ning liidukantsleriks ehk valitsusjuhiks Bismarck. Põhja-Saksa Liidu loomisega algas Saksamaa poliitiline ja majanduslik ühtlustamine, mis oli kokkuvõttes oluline samm maa lõplikult ühendamisel. Välispoliitiline edu ja Põhja-Saksa Liidu loomine suurendasid Bismarcki toetajaskonda ning vaigistasid tema poliitilisi vastaseid.
Saksamaa lõplikku ühendamist püüdis takistada Prantsusmaa. See viis 1870. Aastal Saksa-Prantsuse sõja puhkemiseni. Sõjaks hästi ettevalmistunud Preisimaa koos teiste Saksa riikidega purustasid Prantsusmaa. Prantsuse keiser Napoleon III langes Sedani all sakslaste kätte vangi. Prantsusmaa alistus.
Keisririigi tegelikuks loojaks peetakse Bismarcki, kes oli keisri kõrval riigis tähtsuselt teine mees ning kellel oli keisri täielik toetus, mis kindlustas talle suure tegevusvabaduse. Ta laveeris osavalt erinevate poliitiliste jõudude vahel ning kasutas oma tahte läbisurumiseks Riigipäeva laialisaamist, repressioone ja teisi surveabinõusid. Ta sai kuulsaks kui „ raudne kantsler“.

Erru minek

1888. aastal suri keiser Wilhelm I ja troonile sai Wilhelm II, kes on ajalukku läinud Saksa viimase keisrina. Wilhelm II ei soovinud kellegagi oma võimu jagada. 1890. aastal sunniti „raudne kantsler“ ehk Bismarck erru minema. Uued riigikantslerid ei omandanud enam sellist mõjukust kui Bismarck. Endine riigikantsler tõmbus poliitilisest elust aga tagasi ja elas oma mõisas. Bismarck suri 83-aastaselt 30. juulil 1898. aastal.

Seos Eestiga

Otto von Bismarck on käinud ka Eestis. Räägitakse, et külaskäigu ajal Raikkülla Alexander von Keyserlingi juurde, kes oli baltisaksa geoloog ja paleontoloog ning poliitik, oleva ta istutanud mõisaparki tamme ja katsunud talumeestega jõudu õllevaadi kergitamises.

Tsitaadid ja ütlused:

“Noortele on mul nõuandeks vaid kolm sõna: töötage, töötage ja veelkord töötage.”
“Kõige rohkem valetatakse pärast jahiretke, sõjaajal ja enne valimisi.”
„…tänapäeva suuri küsimusi ei otsustata mitte kõnede ega enamuse otsusega, mis oli 1848. ja 1849. aasta suurim viga, vaid raua ja verega.“
" Gallia kukk ei suuda kuidagi üle elada, kui keegi kireb Euroopa kanalas kõvemini."
"Prantsusmaaga ei saa kunagi tulla rahu, Venemaaga kunagi vajadust sõjaks."

Kokkuvõte

Otto von Bismarck on väga palju suutnud oma elu jooksul korda saata. Bismarcki elus oli palju keerdkäike ning lisaks oli infot ka tema mitte väga sõbralikust ja karmist iseloomust. Bismarck on silmapaistev poliitik ning edukas riigikantsler.

Interneti allikad

Wikipeedia : http://et.wikipedia.org/wiki/Otto_von_Bismarck

Tsitaatide kogu: http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/otto_von_bismarck

Pildid: http://www.google.ee/search?q=otto%20von%20bismarck&um=1&ie=UTF-8&tbm=isch&source=og&sa=N&hl=et&tab=wi&biw=1280&bih=850

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 7 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-09-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

BlackLilac Õppematerjali autor

Otto von Bismarck, kelle kodanikunimi oli Otto Eduard Leopold von Bismarck sündis 1. aprillil 1815. aastal Schönhausenis Magdeburgi lähedal junkruperekonnas. Ta sündis Pommeris Euroopa jaoks olulisel ajal, mil Viini olid kogunenud Napoleoni üle võidu saavutanud valitsejad, et määrata kontinendi tulevik. Ajaloo tahtel sai just Bismarcikist see poliitik, kes Viinis paikapandud rahvusvaheliste suhete süsteemi lõplikult purustas.

Otto von Bismarck Päritolu Haridustee Poliitikukarjäär Saksamaa ühendamine Erru minek Seos Eestiga Tsitaadid ütlused

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Referaat " Otto von Bismarck"

Lähte Ühisgümnaasium Otto von Bismarck Referaat Koostas: Elo Lättemägi Juhendaja: Viivi Rohtla Lähte 2011 1. OTTO VON BISMARCK 1.2. SISSEJUHATUS Otto von Bismarck, kelle kodanikunimi oli Otto Eduard Leopold von Bismarck sündis 1. aprillil 1815. aastal Schönhausenis Magdeburgi lähedal junkruperekonnas. Ta sündis Pommeris Euroopa jaoks olulisel ajal, mil Viini olid kogunenud Napoleoni üle võidu saavutanud valitsejad, et määrata kontinendi tulevik.

Ajalugu

pptx

Otto von Bismarck esitlus

Otto von Bismarck Koostas: Elo Lättemägi Juhendas: Viivi Rohtla Töö ülesehitus Sissejuhatus Päritolu Haridustee Poliitikukarjäär Saksamaa ühendamine Erru minek Seos Eestiga Tsitaadid ja ütlused Kokkuvõte Sissejuhatus Bismarckist Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimi · Kodanikunimi: Otto Eduard Teine tase Leopold von Bismarck Kolmas tase Neljas tase · Sündis: 1. aprill 1815. aasta Viies tase · Elukoht: Schönhaus, Magdeburgi lähedal, Pommeris · Päritolu: Brandenburgi aadlisuguvõsa · Haridus: Göttingeni ja Berliini õigusteaduskonnad · Edasine töökogemus:

Ajalugu

docx

Saksamaa 19. saj.

kavaga. See nägi ette armee kahekordistamist, tegevteenistuse pikendamist ning täiendavat raha sõjaväe ülalpidamiseks. Selleks oli vaja maapäeva heakskiitu. Preisi maapäev jättis aga reformikava osaliselt kinnitamata. Kuningas ei soovinud tunnistada kodanluse mõjukust poliitilises elus ja otsustas maapäeva mitte arvestada, see tähendab tegutseda põhiseaduse vastaselt. Ta kutsus 1862. Aastal Preisi-maa valitsusjuhiks ,,tugeva käe" poliitikuna tuntud Otto von Bismarcki. See oli tuleviku Saksamaa jaoks oluline otsus. Bismarck osutus tõepoolest kindlakäeliseks poliitikuks, kes oma eesmärkide elluviimiseks eriti vahendeid ei valinud. Maapäeval teatas ta vaidlushoos, et tänapäeva suuri küsimusi otsustatakse ,,raua ja vere poliitikaga". Nende sõnadega hakati hiljem iseloomustama Bismarcki tegevust tervikuna. Kuningas Wilhelm 1. toetas valitsusjuhi tegevust. Aja jooksul kujunes Wilhelm I. ja

Ajalugu

docx

8.Klassi ajalugu saksamaa kokkuvõte.

kavaga. See nägi ette armee kahekordistamist, tegevteenistuse pikendamist ning täiendavat raha sõjaväe ülalpidamiseks. Selleks oli vaja maapäeva heakskiitu. Preisi maapäev jättis aga reformikava osaliselt kinnitamata. Kuningas ei soovinud tunnistada kodanluse mõjukust poliitilises elus ja otsustas maapäeva mitte arvestada, see tähendab tegutseda põhiseaduse vastaselt. Ta kutsus 1862. Aastal Preisi-maa valitsusjuhiks ,,tugeva käe" poliitikuna tuntud Otto von Bismarcki. See oli tuleviku Saksamaa jaoks oluline otsus. Bismarck osutus tõepoolest kindlakäeliseks poliitikuks, kes oma eesmärkide elluviimiseks eriti vahendeid ei valinud. Maapäeval teatas ta vaidlushoos, et tänapäeva suuri küsimusi otsustatakse ,,raua ja vere poliitikaga". Nende sõnadega hakati hiljem iseloomustama Bismarcki tegevust tervikuna. Kuningas Wilhelm 1. toetas valitsusjuhi tegevust. Aja jooksul kujunes Wilhelm 1

Ajalugu

pptx

Otto von Bismarck

Otto von Bismarck 1815-1898 Varased eluaastad  SündisSchönhausenis jõukas junkruperekonnas  Õppis õigusteadust  1851-1859 Preisi saadik Frankfurdi liidupäeval  1859-1862 saadik Venemaal  Seejärel lühikest aega saadik Prantsusmaal Saksamaa ühendamine  1862 sai Bismarck Preisi valitsusjuhiks  1864 purustas Preisimaa koos Austriaga Taani  Võideti tagasi Schleswig-Holstein ja Lauenburg  1866 purustas Preisimaa Austria  Austria-Preisi sõja ajal kaotati Saksa Liit Põhja-Saksa Liit  Kõrgeim võimuorgan Riigipäev  Valitsusjuht Otto von Bismarck  Algas Saksamaa majanduslik ja poliitiline ühtlustamine  1870 algas Preisi-Prantsuse sõda  Saksa Keisririigi väljakuulutamine Versailles’ lossis

Ajalugu

odt

Otto von Bismarck

TALLINNA MUUSIKAKESKKOOL Tanel Praakli 8. klass Otto von Bismarck Referaat Õppejõud: Aivi Pärisalu Tallinn 2009 Otto von Bismarck sündis 1. aprillil 1815. aastal Schönhauseni mõisas Magdeburgi lähedal ning suri 30. juulil 1898. aastal Friedrichsruhis. Ta oli Saksa riigitegelane, kes on pärit junkruperekonnast. Bismarck sündis kogu Euroopa jaoks olulisel ajal aprillis 1815, mil Viini olid kogunenud Napoleoni üle võidu saavutanud valitsejad, et määrata kontinendi tulevik. Ajaloo tahtel sai just Bismarckist see poliitik, kes Viinis paika pandud rahvusvaheliste suhete süsteemi lõplikult purustas.

Ajalugu

doc

Otto von Bismarck

OTTO VON BISMARCK ehk Otto Eduard Leopold von Bismarck (1. aprill 1815 30. juuli 1898) Bismarck sündis Schönhausenis Magdeburgi lähedal junkruperekonnas. Õppis 1832- 1835 Göttingenis ja Berliinis õigusteadust. Oli 18511859 Preisi saadik Frankfurdi liidupäeval, 1859 1862 Venemaal ja seejärel lühikest aega Prantsusmaal. 18621890 oli Bismarck Preisi peaminister ja välisminister. Eirates konstitutsioonilisi norme ja ägedas konfliktis saadikutekojaga reformis ta sõjaväe ning asus ühendama Saksamaad ülalt "vere ja rauaga". 1864 võttis Preisimaa liidus Austriaga Taanilt Schleswigi ning Holsteini ja purustas 1866 Austria-Preisi sõjas Austria. Bismarck sai 1867 asutatud Põhja-Saksa Liidu kantsleriks. 1870 provotseeris ta Preisi-Prantsuse sõja. 18. jaanuaril 1871, kui loodi Saksa Keisririik, nimetati Bismarck riigikantsleriks

Ajalugu

doc

Otto von Bismarck

1862. aastal sai Preisimaa valitsusjuhiks kindlakäelise poliitikuna tuntud Otto von Bismarck.Mis oli Saksamaa tuleviku suhtes oluline otsus. Bismarck. sõnade järgi pidi hakkama suuri otsuseid langetama ,,raua ja verega". Wilhelm I toetas igati Bismarcki tegevust ja nenede vahel kujunes välja liit kus vormiliselt oli esimene mees kuningas kuid poliitilisi otsuseid teostas Bismarck. Kuid ta ei arvestanud sageli maapäeva arvamusega vaid tegutses oma äranägemise järgi. Ta tegutses kinnitamata eelearvega ja teostas sõja väe reformi.1846 võideti koos Austriaga Taanit ja võideti tagasi oma alad. 1866 provotseeris Austria Preisi sõja kus Austria valusalt lüüa sai ning kaotas ülemvõimu Põhja Itaaliaja Saksa aladel. Viini kongressil loodud Saksaliit ja asemele loodi 1876.aastal Põhja Saksa Liit mille kõrgem võimuorgan oli Riigipäev

Ajalugu

Rohkem sarnaseid