VANA - ROOMA (0)

1 Hindamata

VANA - ROOMA
Rooma riik
ISELOOMUSTUS
➳ Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias
Latiumis
➳ Roomlased vallutasid kõigepealt Itaalia ning seejärel enamiku teisi Vahemere-äärseid
alasid
➳ Rooma riigi territoorium oli suurim Traianuse valitsemisajal (98–117), mil impeeriumi alla
kuulusid peale Itaalia ja Vahemere saarte ka Britannia (Inglismaa), Gallia (Prantsusmaa,
Belgia, Holland , Luksemburg , Šveits, osa Saksamaast), Hispaania , alad lõunapool Doonaud
( Baieri , Austria, Ungari, Albaania , Bulgaaria , Serbia , Horvaatia, Sloveenia ), Daakia
( Rumeenia ), Makedoonia , Ahhaia (Kreeka), Väike- Aasia , Mesopotaamia ja Armeenia (Türgi,
Iraan , osa Iraaki , Gruusia, Armeenia ja Aserbaidžaan), Süüria ja Juudamaa (osa Jordaaniast,
Süüriast, Liibanonist ja Iisraelist) ja kogu Põhja-Aafrika rannik ( Maroko , Alžeeria, Tuneesia ,
Liibüa ja Egiptus )
➳ Alates 2. sajandist hakkas Rooma riigi territoorium naaberriikide ja -hõimude pealetungi
tagajärjel pidevalt vähenema
RIIETUS
➳ Ehtne Rooma kodanik pidi kandma toogat, mis oli ametlik riietusese, mis koosnes ühestainsast
valgest raske villase riide tükist, mida oli tülikas seljas kanda. Mugavam oli tuunika, mis koosnes kahest
kokkuõmmeldud riidetükist ja kinnitati keskelt vööga. Tuunikat kandsid ka naised, nemad pidid lisaks
kandma avalikes paikades Rooma matrooni rõivaeset stola´t, ilmekat mantlit , mis kattis nende keha üleni
➳ Toas kandsid roomlased kannata kingi (socci), õues nahast sandaale (soleae). Tänaval kanti jalas
kinniseid nahkkingi (callei). Kes tuli Rooma lõbureisile, võis eirata ametlikku rõivastumistava ja olla riides
nagu kõik reisijad: kanda lihtsat tuunikat, mis ulatus põlvedeni, ja selle peal kapuutsiga mantlit (paenula).
Kui ilm oli soe, siis kaitsti end päikese eest laiaäärelise mütsiga
➳ Senaatorid kandsid Rooma kodaniku ametlikku rõivast toogat, mille serva oli kootud lai
purpurivärviline vööt (laticlavium), jalas kandsid nad punaseid pükse (calceus senatorius). Sõrmes oli neil
ametitunnusena kuldsõrmus
➳ Roomlaste peamiseks riietusesemeks oli lihtne särgitaoline tuunika. Vaba kodanik mähkis selle peale
villasest kangast valge tooga, kusjuures parem käsi ja õlg jäid vabaks. Seda võis kanda vaid täisealine
roomlane. Tooga piiras liigutusi, kuid muutis kõnnaku pidulikuks. Toogat sai selga panna ainult teise
inimese abiga, sest kõik riidevoldid pidid õigesti langema . Saamatult riietatu üle tänaval irvitati. Avaliku
ameti taotleja esines lumivalges toogas, mida kutsuti candidati. Siit pärinebki sõna "kandidaat"
RIIETUS
➳ Keisririigi ajal hakkasid paljud tänaval käima üksnes tuunika väel. Selline kommete
langus ja häbi kutsus esile aristokraatide rahulolematuse. Tsirkusesse ja amfiteatrisse lubati
tulla vaid toogas
➳ Pükse ja sukki roomlased ei tundnud , kuid põhjapoolsetes provintsides hakati neid
germaanlaste eeskujul kandma - külm tegi roomlastele liiga. Kuna riietuses oli tegumood
ühesuguselt lihtne, siis näitas kandja seisundit materjali hind
➳ Tavaliselt valmistati riided villast. Villane riie imas hästi niiskust ja hoidis külmetamise
eest. 1. sajandil ilmus kallis hiina siid . Kõige luksuslikum riietusese oli ülikallis purpurmantel.
Jalas kanti sandaale, tänaval ka kingi ja saapaid.
➳ Naised kandsid kandadeni ulatuvat stoolat, mis olid vöökohalt kinni seotud. Idamaa siid ja
puuvillane riie muutsid Rooma naiste riietuse kirevamaks ja kergemaks kui meeste oma
TOOGA STOOLA PAENULA SANDAALID
JUUKSED NAISED
➳ Alguses järgiti Kreeka naiste sümmeetrilisi soengustiile. Peagi muutusid need aga rikkalikumateks ja
vormitumateks
➳ Üks iseloomulikemaid soenguid oli „orbis“, kus näoäär ja otsaesine oli ääristatud lokkidega, mida ehtis
veel traatkaunistus. Ülejäänud juuksed olid seotud taha hobusesabasse või krunni. See soeng esitles
otseselt ajastule omast stiili, kus soengud olid lihtsalt koledad ja ei järginud pea – ega näokuju. Vaatamata
sellele, tuleb antud soengukuju päevakorrale veel 18 saj, ja 20 saj. Sellised soengute tegemine võttis
rohkesti aega ja naised vajasid ka „tonstrix“i abi (naiste juuksur ). Kasuti valejuukseid, kuumi tange ja
vedelikke
➳ Soengumood muutus naiste hulgas väga oluliseks ja see muutus kiiresti. On isegi oletatud, et naised
ajasid ennast kiilaks, et kiiresti panna pähe soovitult ja moodsalt sätitud soeng (parukas)
➳ Väga moes oli olla blond . Mõnedki naised eksperimenteerisid pleegitajatega ning loomulikult olid
sellel sageli katastroofilised tulemused. Lihtsam oli kanda parukat, mis oli tehtud põhja Saksamaalt
toodud orjatüdrukute juustest. Seaduse kohaselt kandsid prostituudid kollaseid parukaid
➳ Soengute kaunistamiseks kasutati vääriskividest ja metallidest tehtud kamme ja lõkse
➳ Jõukatel roomlannadel olid isiklikud juuksurid - orjatarid. Kasutati ka võltsjuukseid, kunstripsmeid ja
-hambaid
JUUKSED MEHED
➳ Varajase Rooma mehed olid habetunud ja kandsid üsna pikki juukseid
➳ Vabariigi ajal olid habemed endiselt päevakorral, aga juuksed lõigati juba lühikeseks. Hiljem,
umbes 200 eKr, muutus raseerimine vägagi levinuks. Habemeid kandsid ainult filosoofid ja
õpetlased, soovides järgida Rooma tarkade stiili. Juuksed olid suhteliselt lühikesed, kuid hästi õli-
või vahatatud. Kasutati ka kuumi tange lokkide tegemiseks ning soengustiilid olid üldjuhul
suunaga ette. Seda kasutati ka kiilaspäisuse varjamiseks, mida peeti inetuks ja mida püüti ravida
kõiksuguste haisvate vedelikega
Kasutati ka valejuukseid, mis olid liimitud peanahale ja korralikult kujundatud. Julius Caesar tõi
moodi loorberipärja, mis oli aumärgiks sõjaliste või akadeemiliste saavutuste eest, samas oli see
talle ka hea võimalus varjata oma süvenevat kiilaspäisust. Habemeajamise töökojad olid
meesteseas populaarsed , need olid olulised kogunemise kohad nii poliitilisteks kui ärilisteks
vestlusteks. Eriti rikkad tegid seda protseduuri aga kodus, abiks spetsiaalsed orjad . Blondid
juuksed köitsid ka mehi, kuid nemad piirdusid ainult kullatolmu kasutamisega, et soovitud efekti
saavutada. Keiser Hadrianus (teisel sajandil pKr) tõi jälle kord moodi habeme . Nüüd hakati seda
aga hoogsalt kujundama õlide ja lokitangide abil, et saavutada võimalikult mitmesuguseid kujusid .
KOSMEETIKA
➳ Rooma naised veetsid päevas tunde enda sättimisega, kasutades seejuures orjade
„teenust“
➳ Käidi mitu korda päevas vanni - õlitati, masseeriti, turgutati väsinud nägu eesli piima,
mee, jahu ja veinipäradega
➳ Nii mehed kui ka naised kandsid parfüüme, mis olid tehtud lilledest ja vürtsidest. Meik oli
kreeklaste omast palju värvikam ja sarnanes rohkem kreeka prostituutide omaga . Meigi põhi
oli valge ja nagu kreeka naisedki , saavutati see puuderdades nägu seatina pulbriga
➳ Silmad olid kontuuridega välja joonistatud ja kulmud esile tõstetud Kohli (saadud
Egiptusest), stibnite (must pulbriline antimontrikloriid), plii või tahma abil. Põsepunaks
kasutati raudoksiidi, punast seatina või karmiini (mida saadi košenill putukast). Viimast
kasutati ka huulte toonimisel
➳ Ka Rooma mehed pöörasid oma välimusele suurt tähelepanu. Nad hellitasid oma nahka
parfüümide ja ravivedelikega. Samuti ei olnud neile võõras meik, kuid mitte sellisel määral
kui naised seda kasutasid
EHTED
TÜPOGRAAFIA
AKVEDUKTID
➳ Rooma ehitustehnika kõige eriomasem saavutus oli veejuhtmed ehk akveduktid -suurejoonelised rajatised, mille
kaudu varustati linna veega. Esialgu kaeti nende ehitamise kulud sõjasaagist, keisririigi ajal oli eelarves eriti oluliste
avalike tööde rahastamiseks omaette kulurubriik. Kui kaare ja võlvi ehitamisega seotud tehnilised raskused olid ületatud,
jäi kõige olulisemaks probleemiks puhta vee katkematu juurdevoolu tagamine läbi ebatasase, suure kõrgusevahega
pinnavormidega maastiku. Allikast voolav vesi juhiti maa-alusesse käiku (specus), mille kalle jäi samaks kogu oma
pikkuses . Et vee voolamiseks oluline kalle püsiks, rajasid Rooma ehitusmeistrid julgelt teostatud tunneleid, mida õhutati
ja peeti korras kaevude kaudu. Vee juhtimiseks üle maapinna ebatasasuste rajati üle orgude veejuhet kandvaid kaaristuid
ja tohutute mõõtmetega sildkanaleid. Linna piiril koguti vesi hoidlatesse (piscinae limariae), kust ta castellum aquae kaudu
voolas linna veevärki, mis oli ehitatud tinast või põletatud savist valmistatud torudest. Selle kaudu jaotati vesi
eluhoonetesse, termidesse, avalikesse saunadesse, tiikidesse, eramajadesse, aedadesse, purskkaevudesse
➳ Akvedukte -Rooma riigi kõigi alade maastikke ilmestavaid tsiviilrajatisi, ehitasid eeskätt orjad ja müürsepad. Nad
hoidsid neid korras ja parandasid jooksvalt. Seejärel samuti akvedukte kavandanud insenerid, kes kuulusid peaaegu
eranditult sõjaväe koosseisu
➳ Vanima veejuhtme ehitas tsensor Appius Claudius , mistõttu sai see nime Aqua Appia . See kulges enam kui 25 kilomeetri
pikkusena Anienest lõuna pool olevatest allikatest kagupoolsete linnaosadeni. Teised suured akveduktid, millest igaühel
oli mitu haru, ehitati linna varustamiseks sellises järjekorras: Anio Vetus (üle 60 kilomeetri pikk), Aqua Marcia (pikim- üle
90 kilomeetri), Aqua Tepula, Aqua Julia , Aqua Virgo , Aqua Alsietina, Aqua Claudia , Anio Novus, Aqua Traiana ja viimaks Aqua
Alexandrina. Akveduktidtõid Rooma elanike vajadusteks linna iga päev kuni miljon kuupmeetrit vett.
VÄRVID
MUSTRID
MÖÖBEL

.PDF Laadi alla originaalfail 47 lk · .pdf · 14 allalaadimist

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 47 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-04-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

luuavarrevabrik Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

doc

Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade.

Soovi korral sai 17 kübarat ümber kaela kinnituva paelaga lasta seljale vajuda. Pidulikel puhkudel kinnitati kübara külge erksavärvilisi linte. Etruskid. Üheaegselt Mükeene paleede murenemisega hakkasid Etruuria, preguse Toscana aladel tekkima mägilinnad. Kuigi etruski kultuuril oli tohutu tähtsus Rooma riigi poliitilisele ja usuelule, pole arheoloogid senini suutnud jõuda lõplikule selgusele etruskide päritolu kohta. Kindel on vaid see et nad tulid kusagilt mujalt. Etruskide ühiskond oli väga erilaadne ega sarnanenud ei Kreeka ega VäikeAasia omaga. Naiste riietus: Etruskid järgisid Kreeka rõivamoodi, nende moed muutusid koos aegadega nagu Kreekaski. Aastail 700575 eKr on Kreeka kitooni juurde kandsid naised sarlakpunast keepi

Rõiva ajalugu