koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest METEOORKEHA (meteoroid) – planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha • Meteoorkeha sattudes Maa atmosfääri tekib METEOOR ( väljendub optiliste, akustiliste, elektriliste jms. nähtuste kogumina) • METEORIIT Maale langenud meteoroid 6. Kepleri seadused. a) Planeedi liikumistee (orbiit) on ellips, mille fookuses on Päike. B)Planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. C) Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. V: Kepleri (1571-1630) I seadus • Planeedid liiguvad ümber Päikese mööda ellipsikujulist trajektoori, mille ühes fookuses on Päike Kepleri II seadus
Kuus tähtsamaid tegurit mis gravitatsioonikonstant atmosfääris, ω- Maa mõistetakse nurka (kamma primm) punkti K häirivad reaalset saatelliiti Kepleri nurkkiirus, c- valguse kiirus vaakumis meridiaani ja läbi punkti K moodustatud punkti J traektoorilt- Satelliidi traektoori ei ole 8. Millised on ulemaailmse (mitte WGS-84) ja meridiaani paralleeli vahel (joonis). tegelikult sugugi täiuslik ellips. Hälbeid Euroopa taustsustemide nimetuste tahtluhendid. Meridiaanide koonduvus ellipsoidil- nurk γ` punkti K tekitavad häired võib jagada Millist ellipsoidi kasutatakse nenede meridiaani ja läbi punkti K moodustatud punkti J gravitatsioonilisteks ja mite taustsusteemide 3Dristkoordinaatide meridiaani paralleeli vahel. gravitatsioonilisteks. Esimeste hulka
Meteoorkeha on planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha, mis Maa atmosfääri sattudes põhjustab meteoori ning võib meteoriidina maapinnale langeda. Meteoorkehadeks peetakse kehi, mille läbimõõt on 10 5 kuni 104 meetrit; väiksemad osakesed moodustavad kosmilise tolmu. Umbes 85% meteoorkehi liigub planeetide tiirlemise suunas. 5. Kepleri seadused. Kepleri seadused kirjeldavad planeetide liikumist ümber Päikese. Kolm Kepleri seadust on: 1. Iga planeedi orbiit on ellips, mille ühes fookuses on Päike. 2. Planeedi raadiusvektor katab võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed pindalad.[1] 3. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Kepleri (1571-1630) I seadus Planeedid liiguvad ümber Päikese mööda ellipsikujulist trajektoori, mille ühes fookuses on Päike Periheel (kr. peri ümber; helios Päike) päikeselähis. Ümber Päikese tiirleva keha orbiidi Päikesele lähim punkt.
Loengutest kolm esimest peat¨ ukki on p¨ uhendatud algebrale ja kolm viimast peat¨ ukki anal¨ uu¨tilisele geomeetriale. Algebra peat¨ ukkideks on 1) maatriksid ja determinandid, 2) vektorruum u ¨le reaalarvude ning 3) lineaarv~orrandis¨ usteemid. Anal¨ uu ¨tilise geomeetria omad on aga 4) vek- toralgebra, 5) sirged ja tasandid ning 6) ellips, h¨ uperbool, parabool ja u ¨levaade teist j¨arku pindadest. K¨aesolevat ~oppeainet loetakse matemaa- tika-informaatika, f¨ uu ¨sika-keemia ja haridusteaduskonna u ¨li~opilastele. Ei saa mitte kuidagi j¨atta m¨arkimata, et matemaatilist teksti tuleb omandada laua taga pliiatsi ja paberiga. Valemite teisendamisel peate alati iga v~ordusm¨argi puhul k¨ usima endalt, miks ta kehtib. Nende loengute autor
Loengutest kolm esimest peat¨ ukki on p¨ uhendatud algebrale ja kolm viimast peat¨ ukki anal¨ uu¨tilisele geomeetriale. Algebra peat¨ ukkideks on 1) maatriksid ja determinandid, 2) vektorruum u ¨le reaalarvude ning 3) lineaarv˜orrandis¨ usteemid. Anal¨ uu ¨tilise geomeetria omad on aga 4) vek- toralgebra, 5) sirged ja tasandid ning 6) ellips, h¨ uperbool, parabool ja u ¨levaade teist j¨arku pindadest. K¨aesolevat ˜oppeainet loetakse matemaa- tika-informaatika, f¨ uu ¨sika-keemia ja haridusteaduskonna u ¨li˜opilastele. Ei saa mitte kuidagi j¨atta m¨arkimata, et matemaatilist teksti tuleb omandada laua taga pliiatsi ja paberiga. Valemite teisendamisel peate alati iga v˜ordusm¨argi puhul k¨ usima endalt, miks ta kehtib. Nende loengute autor
samas punktis). Lõpuks muudetakse käsuga PEDIT / W joone laius. Põhimõtteliselt töötab Ülesanne II Tihend 34 selliselt ka käsk DONUT, mis koostab rõngeli kahest 1800 suurusest kaarest, lähemalt allpool. c) Seadistakse põhimuutuja PELLIPSE = 1 (joonestatakse liitjoone-tüüpi ellips) ning käsuga ELLIPSE joonestatakse võrdsete pooltelgedega ellips (a = b). Käsuga PEDIT / W muudetakse joone laius. d) ringjoon joonestatakse kihti, mille on antud teatud joonejämedus. 1 s 2 a b Ringjoone joonestamine laia joonega:
HÜDRAULIKA ERIKURSUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1.Ühtlane voolamine. Chezy valem. Normaal sügavus ja selle arvutamine: Ühtl vool on võimalik prismaatilises sängis, mille ulatuses ei muutu Q ristlõike kuju, ristl suurus A, lang i, sängi karedus n(kar tegur), ei ole takistusi. Avasängis ting rahuldavad rennid, kraavid, kanalid. I-hüdrauliline lang, io-põhja lang, i-vabapinna lang. Nad on võrdsed, s.t. põhi, vabapind ja energia joon on paralleelsed. Piki voolu ristlõige erienergia ei muutu. ho- normaalsügavus-ühtlase voolu sügavus. Põhivalem on Chezy valem kus I=io, K=CAR- vooluhulgamoodul. Q=CARio=Kio. Ristlõige võib olla mitmesugune: ristkülik, kolmnurk, poolring, parabool, trapets, liitprofiilid. Rennid tehakse betoonist, puidust jm. Kanalis torud ja dreennid on ka avasängid-on vabapind ja voolamine raskusjõu toimel. Trapetslõige: A- elavlõige A=bh+mh2= h2(+m), kus b-põhja laius, h-vee sügavus, m-nõlvustegur, -ristlõike lamedus. =b+2h1+m2 = h(+...
Newtoni teooria järgi ligub keha ümber gravitatsioonikeskme mööda ellpsit juhul, kui keha kiirus on teisest kosmilisest kiirgusest väiksem. Ellipsil on gravitatsioonitsentrile lähim punkt perigee ja kaugeim punkt apogee. Tervikuna asub trajektoor ühes tasandis, kuid musta augu läheduses võib ta olla väga keeruline. Kui keha liigub mustast august küllalt kaugele, on tema trajektooriks ruumis aeglaselt pöörlev ellips. On huvitav uurida keha tiirlemist mööda lihtsaimat, ringikujulist orbiiti.Newtoni teooria kohaselt võib keha liikuda ringorbiidil gravitatsioonitsentri ümber kuitahes kaugel viimasest. Einsteini teooria järgi ei saa see nii olla. Mida lähemal gravitatsioonitsentrile keha tiirleb, seda suurem peab olema ringjoonel liikuva keha kiirus. Pooleteise Schwarzschildi raadiuse kaugusel tiirleks keha valguse kiirusega. Mustale augule veelgi lähedasemal orbiidil
Vastandi e kontrastipõhimõte on sõnakunsti olulisemaid aluspõhimõtteid. Mõttekorduses võib tekkida astendus tähenduslik tõus või langus e gradatsioon. Teise rühma lausekujundeid moodustavad erinevad ilukõnelaused e retoorilised lausestused. Tuntumad on tundeväljenduslik retooriline küsimus, pöördumine või hüüatus. Ilukõnelauseid saavutatakse lauseliikmete ümbertõste e inversiooniga. Sagedased võtted on ka lauseliikmete väljajätt e ellips ning lausekatkestus ja hälve. Kohata võib sidesõnastust või selle vastandit sidesõnakust. Luulele on iseloomulik sarnaste sõnade ja tähenduste kuhjamine. Kolmas rühm lausekujundeid on tähendusmängud nt sõnamäng e kalambuur, mis tekib sõnade eriti homo- ja sünonüümide ootamatul ja naljakal kõrvutamisel. Paradoks e vastuoksus on vastuolu sisaldav kummaline ütlus, mis toob esile sügavamaid tõdesid. Ristlause e kiasm
kõverusraadiused. 8. Milline on valgusmikroskoobi lahutusvõime? Tavalise valgusmikroskoobi lahutusvõime on parimal juhul umbes 2 m. See on piisav näiteks rakutuumade ja bakterite, kuid mitte enam viiruste uurimiseks. 9. Mis on astigmatism? Astigmatism - terav fookustamine (sfäärilise aberratsiooni ja kooma puudumisel) toimub kahes teineteisega ristiolevas tasandis eri kaugustel. Seetõttu on punkti kujund ellips. Keskmisel kaugusel on viga kõige väiksem, kuid kujutise pind kõver (pildivälja kõverus) 10. Mis on distorsioon optikas? Distorsioon -Lääts ei suurenda objekti kujutise osasid ühtmoodi. Teiste aberratsioonide puudumisel on pilt küll terav, kuid ei ole esemega sarnane * padija tünndistorsioon. 11. Mis on isotroopne materjal? Isotroopsel materjalil on kõigis punktides suunast sõltumatud omadused 12. Mis on kooma optikas?
iii. Teise rühma lausekujundid 1. erinevad ilukõnelaused ehk retoorilised lausestused i. retooriline küsimus ii. pöördumine iii. hüüatus b. saavutatakse lauseliikmete ümbertõste ehk inversiooniga c. lauseliikmete väljajätt ehk ellips ning lausekatkestus ehk hälve d. sidesõnatus, selle vastand sidesõnakus e. kuhjamine iv. kolmas rühm 1. tähendusmärgid a. sõnamäng ehk kalambuur tekitab sõnade (eriti homo- ja sünonüümide) ootamatul ja naljakal kõrvutamisel 2
Kaardijagu mitmelehelise kaardi lehtedeks jaotamine. b. Nomenklatuur lehtede tähistamise süsteem. c. 1:50000 -> 6411 d. 1:20000->64.11 e. 1:10000->64.111 66. Mis on kaardiraam? Kuidas jaotub? a. Joontes süsteem, mis piiritleb kaarti. b. Jaguneb siseraam (vahetu raam) ja välisraam (lõplik raam). c. Kahe raami vahel on koordinaatide väärtused! d. Raami kuju võib olla: ristkülik, trapets, ellips jne. e. Raamidest üleolev kujutis on kaardi väljalõige. 5 LOENGUTEEMA KAART KUI MÄRGISÜSTEEM 67. Milles väljendub, et kaart on märgisüsteem? a. Kaart on graafilise suhtlemise vorm, mille eesmärgiks on edastada informatsiooni. Kartograafilise keele puhul sõnavara=leppemärgid. Lause ehitus=kartograafiline kujutusviis. b. Märgisüsteem peab tagama kaardi loetavuse, tasakaalu, mitmeplaanilisuse
järgi ligub keha ümber gravitatsioonikeskme mööda ellpsit juhul, kui keha kiirus on teisest kosmilisest kiirgusest väiksem. Ellipsil on gravitatsioonitsentrile lähim punkt perigee ja kaugeim punkt apogee. Tervikuna asub trajektoor ühes tasandis, kuid musta augu läheduses võib ta olla väga keeruline. Kui keha liigub mustast august küllalt kaugele, on tema trajektooriks ruumis aeglaselt pöörlev ellips. On huvitav uurida keha tiirlemist mööda lihtsaimat, ringikujulist orbiiti.Newtoni teooria kohaselt võib keha liikuda ringorbiidil gravitatsioonitsentri ümber kuitahes kaugel viimasest. Einsteini teooria järgi ei saa see nii olla. Mida lähemal gravitatsioonitsentrile keha tiirleb, seda suurem peab olema ringjoonel liikuva keha kiirus. Pooleteise Schwarzschildi raadiuse kaugusel tiirleks keha valguse kiirusega. Mustale augule veelgi lähedasemal orbiidil ei
· Refrään Riim Troop Retoorilised vahendid Eufoonia · Ret küsimus · Metafoor · Ret hüüatus Kakofoonia · Personifikatsioon · Ret pöördumine · Perifraas · Sümbol · Allegooria Anakoluut · Metonüümia Ellips · Sünekdohh · Hüperbool Antitees · Litootes · Oksüümoron Kalambuur Kiasm Troop on kõnekujund, milles sõnu ja väljendeid kasutatakse ülekantud tähenduses. Metafoor ühe olendi, eseme või nähtuse omadused omistatakse teisele sarnasuse põhjal. Sisult on metafoor kaudne võrdlus. Kui võrdluses esineb see, mida võrreldakse
oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruses (on “puhastanud oma ümbruse”). Kui täidetud on ainult kaks esimest tingimust, ei ole tegemist planeediga, vaid kääbusplaneediga. See¬tõttu on ka varem planeediks peetud Pluuto kääbusplaneet, sest tema ümbruses on Kuiperi vöö. Kepleri seadused kirjeldavad planeetide liikumist ümber Päikese. Kolm Kepleri seadust on: I seadus: Iga planeedi orbiit on ellips, mille ühes fookuses on Päike. II seadus: Planeedi raadiusvektor katab võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed pindalad. III seadus: Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Niinimetatud Maa- või ka kiviplaneetide rühma kuuluvad Päikesest lugedes esimesed neli planeeti: Merkuur Veenus Maa Marss Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest
koondlausestruktuurid, nagu `A ja B on üks ~ sama', `A või B, mõlemad on... ~ kumbki pole...' jts., teiselt poolt lihtlausestruktuurid `A on (nagu) B', kus sümmeetria ja parallelismi moodustavad subjekt ja nominaalne predikaat omavahel. Nende vahel leidub kaheldamatult parallelistlikke, kuid süntaktiliselt ebamääraseks lühenenud `A ja B'- ning `A või B'-vormilisi tekste, mida võib mõista nii liht- kui ka koondlausetena. Näiteks ellips Laenuleib ja laastutuli mõtestub kas Laenuleib on ~ kaob ruttu (nagu) laastutuli või Laenuleib ja laastutuli on üks (ja sama) ~ ühesugused ~ (need) ei kesta kaua vms. Eesti arhiivimaterjalis pole muid vorme küll esindatud, kuid põhimõtteliselt on koondlausevormid arendatavad täisparallelistlikeks rindlausevormideks (nt. Laastutulest ei saa sooja, laenuleivast ei saa leiba) või saksa vanasõnades väga levinud nn. priaamelivormideks `Kaks ~ Kolm ~ Neli asja on, mis...' (nt
Tyco Brahe, et astroloogilistes tabelites on planeetide liikumine kirjeldatud vigaselt. Soov tabeleid parandada viis Brahe aastatepikkuste taevavaatluste juurde. Kolmkümmend aastat kestnud, tolle aja kohta ülitäpsete planeedivaatluste tulemused pärandas ta oma õpilasele Johannes Keplerile. (Allikad 4, 5, 8, 10) 1609. ja 1619. a. ilmunud teostes "Astronomia Nova" ning "Harmonica Mundi" formuleeris Kepler (1571 - 1630) planeetide liikumise kolm seadust: 1.Planeedi liikumistee (orbiit) on ellips, mille fookuses on Päike. 2.Planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. 3.Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. T = planeedi tiirlemisperiood a = planeedi orbiidi suur pooltelg (Allikad 4, 5, 8, 10) 23 7. JUPITERI KUUD 7.1. Jupiteri süsteem
Ka Marss tiirleb ümber Päikese. Marss oli vanade roomlaste sõjajumal ja oma nime sai Marss ka nende käest. (,,Universum" 1997: 219) Marsi pindala on 4 korda väiksem Maa pindalast. Ruumala ja mass on veelgi väiksemad. Maa ruumalast ja massist vastavalt 14,8 % ja 10,69%. Aine keskmine tihedus Marsil on 3,95 g/cm3, Maal aga 5,516 g/cm3. Marsi tuum sisaldab ilmselt vähem metalle kui Maa tuum.( Ü.- I Veltman ,,Marss" 1968: 8) Kõik vastaseisud Marsil pole ühesugused kuna tema orbiit on ellips mitte ringjoon. Vastaseisud tekivad umbes 2-3 aasta tagant. Siis on Päike, Maa ja Marss enam-vähem ühel joonel. 15 või 17 aasta tagant on Marsil suur vastaseis, mil Marss on maale kõige lähemal. 4 Sellel perioodil on Marsi ketas umbes poole võrra suurem tavalise vastaseisu omast. (Noorkõiv, E) Marss on Päikesest ligi pooleteist korda kaugemal, kui Maa. Keskmine kaugus on 227,9
üksikosi, plokke vms. Arvuti seisukohalt on oluline, et objekti kõik ülejäänud osad on valitud ka siis, kui on valitud vaid objekti üks osa. Objektiks loeb programm AutoCAD üksikosade kooslust, mis on veel valitav põhimõttel “punkt joonel” ühekordsel valikul. Nii on objektiks iga sirglõik murdjoonest, mis on joonestatud käsuga LINE, ka on objektiks ringjoon – käsuga CIRCLE, ringi kaar – käsuga ARC, ellips – käsuga ELLIPSE (kuigi liitjoone-tüüpi ellips koosneb 16 ringikaare jupist) jne. Objekt võib koosneda ka mitmest üksikosast – näiteks käsuga PLINE joonestatud joon võib koosneda sirglõikudest ja ringikaare juppidest, kuna hulknurgal – POLYGON – võib olla kuni 1024 üksikut serva. Käsuga DTEXT kirjutatud tekst koosneb paljudest tähtedest, täht ise võib koosneda paljudest üksikutest sirglõikudest jne.
kirjeldada. Tekstist leiame sageli vastuolusid narratiivi aja ning loo aja vahel. Jutustamisel on aeg mitmetasapinnaline. Samas loeme me teksti lineaarselt, ent lugedes muutub see kujuteldava maailma ajaks. Toimub üleminek terviklikule kujutlusmaailmale. - Ajaline korrastus kronoloogiline; mitmetasandiline; ettevaated (analepsis) ja tagasivaated (prolepsis); anakronismid - Kestus (paus, kokkuvõte, kirjeldus, stseen või dialoog, ellips ehk vahelejätt) - Sagedus (ühekordne, korduv ja koondav jutustus) - Fiktsionaalses tekstis on autori ja loo vahel instants, kes vahendab sündmustikku lugejale. Reaalne - autor otsekui delegeerib jutustamise jutustajale. Austria anglist Franz Karl Stanzel (sünd 1923) on - käsitlenud tüüpilisi jutustamisolukordi. - Jutustamisolukorra loovad peamiselt vaatenurk (perspektiiv) ning jutustaja hääl (kes räägib?). - Stanzel eristab
Päikesetuul, Maa magnetväli ja Maa ülemine atmosfäär põhjustavad virmalisi. (4) 1.4 Marss Marss on kauguselt Päikesest neljas planeet. Lähemal on vaid Merkuur, Veenus ja Maa. Nagu kõik teisedki planeedid, tiirleb ka Marss ümber Päikese mööda kõverjoont, mis on lähedane ellipsile. See taevakeha on oma tänapäevase nime saanud vanadelt roomlastelt. Marss oli nende sõjajumal, ja meenutab ju planeedi punane värvus verevalamisi, mis sõjaga kaasnevad. Kuna Marsi orbiit on ellips, mitte ringjoon, siis pole kõik vastasseisud mitte ühesugused. Need tekivad umbkaudu 2-3 aasta järel. Sel ajal asuvad Päike, Maa ja Marss umbkaudu ühel sirgel. Iga 15 või 17 aasta järel on Marss nn. suures vastasseisus ning tuleb Maale kõige lähemale, mis on alla 60 miljoni kilomeetri. Sel ajal on Marsi ketas kuni poole suurem kui tavalise vastasseisu ajal ja 4,5 korda heledam. Kõige suurem kaugus Maast võib ulatuda 400 miljoni kilomeetrini
Määrata ristlõike Määrata kesk- Arvutada kesk- pinnakeskme asukoht peateljestiku asend peainertsimomendid Joonis 5.3 Kujundi iga sümmeetriatelg = kesk-peatelg (see on alati nii) Enamlevinud lihtsamate ristlõigete jaoks (ring, ellips ruut, ristkülik, I-profiil, jt.) on pinnakeskme asukoht (sümmeetriatelgede ristumispunkt) ja kesk-peatelgede asend (ristuvad sümmeetriateljed) teada ja visuaalselt määratav. 5.2. Tasandkujundi omadused Detaili ristlõige = tasapinnaline Ristlõike tunnussuuruste määramine = geomeetriline kujund tasandigeomeetria ülesanne
Määrata ristlõike Määrata kesk- Arvutada kesk- pinnakeskme asukoht peateljestiku asend peainertsimomendid Joonis 5.3 Kujundi iga sümmeetriatelg = kesk-peatelg (see on alati nii) Enamlevinud lihtsamate ristlõigete jaoks (ring, ellips ruut, ristkülik, I-profiil, jt.) on pinnakeskme asukoht (sümmeetriatelgede ristumispunkt) ja kesk-peatelgede asend (ristuvad sümmeetriateljed) teada ja visuaalselt määratav. 5.2. Tasandkujundi omadused Detaili ristlõige = tasapinnaline Ristlõike tunnussuuruste määramine = geomeetriline kujund tasandigeomeetria ülesanne
saame järgmised jooned (joon. 41): ellipsi - kui tasand pole paralleelne koonuse ühegi moodustajaga, st on kaldu varda teljega. Kui lõige risti teljega annab ringjoone; parapooli- kui tasand on paralleelne koonuse ühe moodustajaga; hüperpool - kui tasand on paralleelne kahe moodustajaga. 21 Lõiketasand N° 2 Ellips Lõiketasand N° 1 Ringjoon Lõiketasand N° 3 Parabool Lõiketasand N° 3 Lõiketasand N° 1 Lõiketasand N° 4 Lõiketasand N° 4
KORDAMISKÜSIMUSED Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt. Enne 1800. oli kirjandus: kirjutised, kirja pandud teadmised. Alates 18. sajandi lõpust – kirjandus, kui väljamõeldis/fiktsioon Kuidas määratleda kirjandust (4 põhitüüpi)? 1. Poeetiline keel - Kirjandus kui teatud sorti keelekasutus - Muudab igapäevast keelekasutust. - On sellest intensiivsem. - Erineb/eemaldub sellest (lugemisel nn. võõrandumisefekt). -Fookus keelel (rütm, sõnakasutus jne., enamat kui tavatähendus. 2. Väljamõeldis - Väljamõeldislik, kujutlusvõime abil loodud - fakt >< väljamõeldis, ajalooline >< väljamõeldislik tõde - Fiktsionaalne tekst ei oma (otsest) praktilist väärtust - konstrueeritud kunstireeglite põhjal - väljamõeldislik ei ole alati kujundlik 3. Esteetilise väärtusega objekt - Ilu > teoses eneses? > lugeja silmades? - esteetika: ilusa, tõese ja väärtusliku seosed - sisu ja vormi seosed - Kunst ...
2) Sõnamoodustus. Nimisõna-, verbi-, adverbiliited tuletusalus (verb või nimisõna, tugevas või nõrgas astmes, vokaal- või konsonanttüvi). 3) Vormiõpetus. Käänamine, pööramine, komparatsioon, sõnaliigid.10 käänet. Esimene grammatika, kus õnnestunult kasutatud põhivorme. 4) Lauseõpetus. Sõnajärg, lausetüübid, lauseliikmed (subjekt, predikaat, atribuut, apositsioon, objekt, adverbiaal. Käändevormide kasutamine, rektsioon, rinnastus, ellips, liitlause. Subjekti, objekti, predikatiivi käändevariantide kasutuse reeglid üsna täpsed. 6. Mihkel Veske. Võrdlev-ajalooline keeleteadus. Esimene eestlasest keeleteaduse doktor. Õppis Lepizigi ülikoolis soome-ugri keeli ja võrdlevat keeleteadust. Väitekiri: 1872 ,,Untersuchungen zur vergleichenden Grammatik des finnischen Sprachstammes" 1) Käänamine läänemeresoome keeltes 2) N-lõpulised käänded kõigis soome-ugri keeltes
KIRJANDUS- JA TEATRITEADUSE ALUSED. SISSEJUHATUS KIRJANDUSTEADUSESSE - MART VESKE 1 SLAIDSHOW Mis on kirjandus? On kaks põhilist mõistemahtu : igasugune kirjandus (nt ajalehartiklid, teadustööd etc) ja ilukirjandus. Kirjandus on alati seotud keelega, tavaliselt kirjalik ning (ilu)kirjandus kuulub kunstisfääri. On kaks võimalust kas a) kunsti (sh kirjanduse) printsiibid on ette antud (nt tanka; haiku; kuldlõige, etc) vt Vincent van Gogh b) kunsti (sh kirjanduse) printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena (nt vabavärss) vt Marcel Duchamp Kirjandus on seotud kunstilise fenomeniga (teosel on esteetilised, poeetilised vm funktsioonid), see aga tekib kommunikatsioonisituatsioonis AUTOR - TEKST - LUGEJA (seejuures tekst teos) Kunstilised objektid on tehtud (techné), omavad teatavad struktuuri ; kirjandusteosele on iseloomulik fiktsionaalsus ning tema spetsiifika sõltub keelelisest olemusest. Mis on kirjandusteadus? (criticism, ...
teesklus, kus öeldakse üht aga vihjatakse millelegi vastupidisele. Lausekujundeid: kordus: loob rütmi, süvendab meeleolu. Sõnu või sõnatüvesid korratakse kõrvuti, värsside algul, keskel ja lõpul; parallelism: sama mõtte kordus erineva väljendusega; antitees: vastandlike mõtete kõrvutamine; astendus: tähenduslik tõus või langus; retooriline küsimus/hüüatus vm: väljendab emotsiooni, mitte seda, mis otse öeldi/küsiti; ellips: väljajätt või katkestus ; sõnamäng: tekib sõnade, eriti homo- ja sünonüümide ootamatul kõrvutamisel; paradoks e. vastuoksus: vastuolu sisaldav kummaline ütlus ; ristlause: nt. jääb tulemeri - tuleb jäämeri, malehobused valetavad ja valehobused maletavad. Ballaad: vanaprantsuse tantsulaul, ka rahvaluule legend või lugulaul, dramaatiline või lüüriline romanss, ilukirjanduslik kunstballaad. Balladistroofiks on katrään: 3- ja 4-rõhuliste värsiridade
T eemeasendused kaardimõõdu võrranditest, 2 2 r0 , ehk 2 2 2 2 1 2 p m p r0 m r0 Saime ellipsi võrrandi,mille kaaspoolteljed on pp 1 ja m m1 . pp 1 m m1 pr0 e p ja m r0 em 2 2 Seega kera pinnal kujutatud lõpmatult väikese raadiusega ring projekteerub tasandile lõpmatult väikese ellipsina. Lõplike mõõtmetega ellips, mis saadakse lõpmatult väikese ringi projekteerimisel tasapinnale, kannab moonutuste ellipsi nime. On ilmne, et moonutused on suurimad ellipsi suure pooltelje ,,et" suunas ja vähimad väikese pooltelje ,,ed" suunas. 6 Riigieksami küsimused navigatsioonis 2005 7. Tuletada loksodroomi valem. Laev alustab sõitu punktist A kursiga K ning sõidab kurssi muutmata. Sel juhul on selle laeva
· 10 käänet, ei ole akusatiivi; komitatiivi on postpositsioon, -na, -ni, -ta arverbiliited. Paralleelvormid. · 7 käändkonda + ebareeglipäraste noomenite rühm · 6 pöördkonda + ebareeglipärased verbid · Käändkondadesse jagunemine põhineb ainsuse N, G, P ja mitmue P vormidel. · Esimene grammatika, kus õnnestunult kasutati põhivorme. Lauseõpetus: · Sõnajärg, lausetüübid, lauseliikmed · Käändevormide kasutamine, rektsioon, rinnsatus, ellips, liitlause. · Subjekti, objekti, predikatiivi käändevariantide kasutuse reeglid üsna täpsed. 6. Mihkel Veske (1843-1890) võrdlev-ajalooline keeleteadus Õppis Leipzigi ülikoolis soome-ugri keeli ja võrdlevat keeleteadust. Esimene eestlasest keeleteaduse doktor, fennougrist. 1872 väitekiri: · Käänamine läänemeresoome keeltes · n-lõpulised käänded kõigis soome-ugri keeltes 1874 TÜ eesti keele lektoriks. · Teoreetilised ained, murdekogumisretked
Neid nimetatakse tihti eraldi mõistega "jäähiiglased". Lisaks planeetidele on Päikesesüsteem koduks ka paljudele väiksematele objektidele. Asteroidide vöö, mis asub Marsi ja Jupiteri vahel, koosneb sarnaselt Maa-taolistele planeetidele põhiliselt kivist ja metallist objektidest. Komeedid on väikesed Päikesesüsteemi kehad, tavaliselt kõigest mõned kilomeetrid laiad. Koosnevad nad põhiliselt jäätunud gaasidest. Nende ellips on väga suur ekstsentrilisusega. Kui komeet läheneb Päikesele, paneb see komeedi tolmu ja gaasi välja paiskama, tekitades niiviisi komeedisaba. Päikesesüsteem on osa Linnutee galaktikast, umbes 100 000 valgusaastase läbimõõduga spiraalgalaktikast, ning mis sisaldab ligikaudu 200 miljardit tähte, mille hulgas meie Päike on üsna tüüpiline. Päikesesüsteemi kauguseks Galaktika keskmest hinnatakse 25 000 kuni 28 000 valgusaastat. Ta tiirleb ümber galaktika keskme kiirusega
Kõnetegevus 1. loeng, sissejuhatus. 14.02 Psühholingvistika kujunemise eeldused Psühholingvistika kujunes peale II MS, tekkis vajadus võõrkeeleõppeks- tekkisid küsimused: · mis vanusest oleks vaja õpetada keelt? Kindlat vastust pole · Kuidas keelematerjali organiseerida? Kas enne pikem tekst või lühem, enne raskem osa või kergem? · Kui inimene õpib teist keelt, kas tema mõtlemine muutub või ei? Uued teadmised, sh kultuuri valdkonnas. Kas mõeldakse nt enne emakeeles ja siis kirjutatakse võõrkeeles. Arvutid- mis on nende roll? · Põhiidee-Arvuti peaks tõlkima meie tekste (USA idee). Oli vaja keeleteadmisi. Suur vigastatute hulk, ajukahjustused. Afaasia Kõnepuue ajukahjustuse tagajärjel- kuidas kõnet taastada? Kõnevõime · Sideteooria- teadete kodeerimine- edastatakse- nt telefoni abil- vastu võttes tuleb dekodeerida Baasteadmiste areng:...
1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? Kirjandus on kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks (ajaleheartiklid, teadustööd); on kultuurinähtus ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus on alati seotud keelega, tavaliselt kirjalik, ilukirjandus kuulub kunstisfääri, kus (a) printsiibid on ette antud (tanka; haiku; kuldlõige; van Gogh) või (b) printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena (vabavärss, piltluule, DuChamp). Ilukirjandus on lisaks seotud kunstilise fenomineiga (esteetilised, poeetilised vm funktsioonid), mis tekib kommunikatsioonisituatsioonis. Kuna ilukirjandus kuulub kunstisfääri, on selge et see on tehtud (techné), iseloomulik on fiktsionaalsus, spetsiifika sõltumine keelelisest olemusest (luule vs romaan), aktiveertiakse keele poeetiline funkstioo...
≈ Printsiibi mõte on kirjeldada lõpmatut selle lõpliku osa kaudu. See on võimalik vaid siis, kui eeldada, et meile kättesaamatu osa on kättesaadavaga sarnane.Meie Universumi praegune temperatuur on 2,7 K ning minevikus oli temperatuur ∞. a) Gravitatsioon on üks neljast fundamentaalsest jõust, mis tõmbab massi omavaid kehi teineteise poole. b) Kepleri seadused kirjeldavad planeetide liikumist ümber Päikese. Kolm Kepleri seadust on: 1. Iga planeedi orbiit on ellips, mille ühes fookuses on Päike. 2. Planeedi raadiusvektor katab võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed pindalad. 3. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate T 12 r13 pooltelgede kuubid. = T 22 r23 c) Tähesuurus iseloomustab tähe heledust, kõige heledam on 1 tähesuurus, mida suurem number, seda tuhmim täht.
Anafoor ehk alguskordus (a---/a---) 2. Epifoor ehk lõpukordus (---a/---a), sh lõppriim ja refrään (Oh ma vaene Tarto liin! K.H.) 3. Parallelism ehk mõttekordus 4. Antitees ehk vastuseade 5. Allusioon - varjatud vihje teisele kirjandusteossele, tuntud isikule, sündmusele etc (Juuda tegu) 6. Kalambuur ehk sõnamäng (sõna kahemõttelisel arusaamal põhinev möödaräärikine) 7. Paradoks (Postmodernses ühiskonnas valitseb kollektiivne üksindus) 8. Ellips ehk väljajätt (pedak heleroheline, kask kuldkollane J.L.) 9. Inversioon - sõnajärje vahetus( helk hõbedane sillutisel) 10. Siire ehk anzambmaan (Ema tahab reisida ja isa kodus istuda samuti ei ihka alati ) 11. Kumulatsioon ehk kuhjamine 12. Gradatsioon - tähenduslik tõus või langus 13. Kiasm ehk ristlause 14. Retooriline hüüatus 15. Apostroof ehk retooriline pöördumine 16. Retooriline küsimus / dilemma 11. Millistel alustel tekivad kirjanduslikud zanrid?
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitme...
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SPETSIIFILISE KÕNEARENGUPUUDEGA LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Koostaja: Diana Pabbo Läbiv pealkiri: tekstiloomeoskuse õpetamine Juhendaja: Marika Padrik (PhD) ….………………… (allkiri ja kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Marika Padrik (PhD) …..………….……. (allkiri ja kuupäev) Osako...
1. Muutuvad suurused.
Def. 1 *Suurusi, mis omand erinevaid väärtusi(vaadeldavas protsessis) nim
muutuvateks suurusteks. *Suurusi, mis omand. konstantseid püsivaid väärtusi
nim jäävateks suurusteks e. konstantideks. *Tähistus: x,y,z...u,v,w,t *NT
ühtlane liikumine-> kiirus konstantne v, teepikkus ja aeg muutuvad *Muutuvad
suurused on tavaliselt reaalarvud-> geom võime esitada sirgel *absoluutsed
konstandid- mistahes protsessis vaadeldavad suurused: =3,14..., e =2,71
1. väärtused on diskreetsed x: x1,x2,x3 (arvjada) 2. väärtused omand pideva
alamhulga reaalteljel (+joonised!): *X={x IR|axib} lõik * X={x IR|a
7.Pall visatakse vetikaalselt üles algkiirusega 20 m/s. Kui kõrgele tõuseb pall ? 8. Maa mass on ligikaudu 6 x 1024 kg ja liikumiskiirus umbes 30 km/s. Milline on Maa kineetiline energia ? 1.2. Perioodilised liikumised. 1.2.1. Ringliikumine Tiirlemine on keha liikumine kinnisel trajektooril. Trajektoori keskpunkt asub väljaspool keha. tiirlemise tajektooriks võib olla mistahes kinnine kõver, sealhulgas ringjoon , ellips jne. Näiteks Maa tiirleb ümber Päikese ja teeb täistiir ühe aastaga. Keha kõverjoonelise liikumise tekitab kehale mõjuv liikumissuuna suhtes nurga all suunatud jõud. Muutliku suuruse ja suunaga jõud tekitab üldise kõverjoonelie liikumise. Kui jõud on konstantne ning jõu ja kiiruse vaheline nurk on 90°, siis tekib ringliikumine. Ringjoonelist liikumist, mille kiiruse väärtus on jääv, nimetatakse ühtlaseks ringliikumiseks.
magnetketastele, sidet peetakse ümber Maa tiirlevate tehiskaaslaste abil. • Ringliikumisega kaasneva kesktõmbekiirenduse abil saab ka kaalu muuta. Näiteks treenivad astronaudid tiirlevatel trenažööridel oma keha vastupidavust, tsentrifuugi saab eraldada erineva tihedusega aineid. Kokkuvõte, küsimused. • Taevakehade liikumine- Planeetide tiirlemine ümber tähe on põhjustatud gravitatsioonijõust, tiirlemise trajektooriks saab olla ringjoon või ellips. Tiirlemisel mööda ringorbiiti on perioodi ruut võrdeline tiirlemisraadiuse kuubiga. • Maa mass on 5,97·1024 kg ning kaugus Kuust 3,84·108 m. Arvuta Kuu tiirlemisperiood. • Miks suure autoga suurel kiirusel üle mäekünka või kumera silla sõitmine kõhus õõnsa tunde tekitab? • Miks Kuu Maa poole alati ühe ja sama küljega on? • Sidesatelliidid liiguvad ümber Maa nii, et nende tiirlemisperiood oleks täpselt
Kui sama suurusega rõngaid rohkem ei soovita, tuleb teha tühisisestus või vajutada klahvile Escape. Muide, kui on tarvis joonestada seest täidetud ringe, tuleb joonestada rõngas, mille sisemine diameeter võrdub nulliga. Märgime sedagi, et kui anda rõnga sisemine diameeter välimisest suuremana, siis need kaks diameetrit lihtsalt vahetatakse. Ellipsite ja elliptiliste kaarte joonestamiseks kasutatakse käsku ELLIPSE. On olemas kaht tüüpi ellipseid nn. tõeline ellips ja 16-st polüjoone kaarest koosnev ellips (seega on viimane tegelikult suletud polüjoon). Visuaalset erinevust nende vahel praktiliselt ei ole, kuid rakenduslikult seisukohalt on nad siiski erinevad. Näiteks on tõelise ellipsi puhul vahetult võimalik leida keskpunkti ja kvadrantpunkte (so. telgede otspunkte), mida polüjoonest ellipsi puhul teha ei saa (küll on võimalik tema iga 16 kaare jaoks leida otspunkte, keskpunkti ja kõveruskeskpunkti)
muutus paratamatuseks. Väga eredaks kaasaegse luule autoriks sai 1970ndatel. ,,Detsember" (1971) 2. tulemine, mingil määral ka 3. tulemine. Esimene päris suuretiraaziline luulekogu, mis Jüri Üdi fenomeni laiemale kandepinnale viib. Eripärane luuletehnika, mille kujundas varakult: lõpmatu eneseeituse seeria, kuhu tuuakse sisse uut. Pinge vormi ja sisu vahel. Terve rida poeetilisi võtteid. Jüri Üdilik siire ja ka ellips tekitab pause tekstis. Üdi tekst on lorilaulu moodi. Teatriaalne luule. Tema tekste saab esitada, kõlavad. Absurdne. Analoogi on raske tuua. Kui varem oli rangesse vormi segane sisu surutud, siis hiljem tuleb juurde vabavärss, silbilisrõhuline luule, kaotab riimi ära. Sisuline rangus lisandub, siis vormiline vabadus suureneb. Sisuline rangus tähendab selgemat eetilist hoiakut. Müstiline otsing lisandub 1980ndatel varjatud religioosne kiht
moodustati. Kui plokk on erinevate moondeteguritega X-, Y- ja Z-telgede suunas, siis seal algselt olnud ringjoonte asemel saadakse ellipsid ning ringikaared kujunevad elliptilisteks kaarteks. DIM-plokid, ehk mõõtmestamise plokkide jaotus on kirjeldatud mõõtmestamise juures CIRCLE – kui sisestati erinevate moondeteguritega, jaotub elliptilisteks kaarteks; ELLIPSE – liitjoonena joonestatud ellips jaotub 16 osaks (ringi kaared). Matemaatiliselt täpset ellipsit jaotada ei saa; LEADER (viitejoon) – jaotub üksikosadeks: jooned, nool, tekst; MLINE – jaotub üksikjoonteks; MTEXT – jaotub tekstilisteks üksikobjektideks; Töö 3 Klamber 34 PFACE-pind – ühetipuline võrk jaotub punktobjektiks, kahetipuline – jooneks, kolmetipuline – pinnaks 3DFACE;
KIIRENDUSEGA LIIKUVA KEHA KAAL. KAALUTA OLEK Jõu suurus on märatud gravitatsiooniseadusega: kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdelin nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. F=G*(m1m2)/r 2, kus m1 ja m2 on kehade massid, r nendevaheline kaugus ja G gravitatsioonikonstant=6,67 N*m 2/kg2 Kepleri seadused kirjeldavad planeetide liikumist ümber Päikese. Kolm Kepleri seadust on järgmised: 1. Iga planeedi orbiit on ellips, mille ühes fookuses on Päike. 2. Planeedi raadiusvektor katab võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed pindalad. [1] 3. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust. Mass kui inertne mass väljendab keha inertsi ehk võimet säilitada oma liikumise kiirust (selle muutmiseks on tarvis rakendada jõudu); Mass
1. Nimeteooria. Nime mõiste, definitsioon ja tunnused. Nimi keeleteaduses ja loogikas. Nimed, numbrid ja terminid. Nimeteooria sai alguse Vana-Kreekast (2500a tagasi), kus üritati leida vastust küsimusele, mis on nimi. Tänaseni ei teata, mis nimi täpselt on. Nimi grammatikateoorias on segane: räägitakse üld- ja pärisnimest ning lisaks veel lihtsalt nimest. Nimi ja pärisnimi on enamasti sünonüümid. Vastuolu: üldnimi pole nimi. Kreeka k on termin onoma, mis tähendab nii nime kui ka sõna. Kreeka k onoma prosegorikon ehk ladina k noomen appelativum on üldnimi. Pärisnimi on kreeka k onoma kyrion ja ladina k nomen proprium. Termin onoma, mis on ka sõnas „onomastika“ on ka vastuoluline: uuritakse nimesid ja mittenimesid. Kui küsida „kuidas asja X nimetatakse?“, siis mõeldakse selle üldnime, mitte pärisnime. Filosoofid, loogikud ja lingvistikud on nimeteooriaga seotud. Vaieldakse, kas läheneda nimele loogikaliselt või lingvistiliselt. Va...
determinant kui põhisõna on see osa nimest, mis tähistab kohaliiki. Nominatiivis. Kui determinant kaotab algse tähenduse, siis muutub ta atribuudiks. See on kõik muu, mis determinant ei ole. Atribuut on eristav osa, determinant paneb nime klassidesse-rühmadesse. Valedeterminant on tavaliselt omastavas käändes. Rahvakeeles determinante dubleeritakse: lähedased nimed pannakse kokku. Kui determinant nimes puudub, siis räägitakse elliptilisest nimest. Ellips e väljajätt. Arvatud, et nimed determinandita on vanad nimed, tänapäeval on asutusnimedel on determinant juurdemõeldav. Loodusnimedes on elliptilisust vähem, aga võimalik. Kui põhiosa determinandiga kokku, siis tekib põhi, mida ei saa ära jätta. Küla ei pruugi alati küla tähendada. Nime täiendosa atribuut võivad olla apellatiivid, isikunimed ja teised kohanimed. Ka järjendid, millest etümoloogiat läbi pole võimalik näha. Determinant alati
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt ,,Postkolonialism") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 1333, 5860, 6365, ...
Riimitüübid asendi järgi: Paarisriim: aabb, aa, bb cc Ristriim: abab, abcabc Süliriim: abba, abbba Ahelriim: aba bcb cdc Lausriim: aaaa Segariim: aaca, ababcc, aaabbb jne ? Tuntumad riimitüübid. Kõne-, lause ja piltkujundid („Poeetika”, lk 39–59). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. e. stroof on sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid Salmi nimetused värsside arvu järgi on 1. kaksik ehk kaksikvärss (distihhon); 2. kolmik ehk kolmikvärss (tertsett); i.k. triplet (monoriim) ja tercett (erinevad riimiskeemid, nt. terza rima) 3. nelik ehk nelikvärss (katrään), ballaadistroof abcb 4. viisik ehk viisikvärss (kvint); 5. kuuik ehk kuuikvärss (sekstett) 6. seitsmikvärss (nt
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõna...
Biosüstemaatika teooria ja meetodid Prof. Erast Parmasto loengukursuse konspekt Esimene versioon, okt. - nov. 1994 0. Sissejuhatus. 0.1. Biosüstemaatika on teadus eluslooduse mitmekesisusest: selle vormi- dest, põhjustest, tekkest; liikide ja teiste süstemaatika ühikute piiritle- misest, nimetamisest ja teaduslikut põhjendatud klassifitseerimisest. Kasutatakse ka lühemat nimetust süstemaatika (alates Linné tööst 1737. a.), kuid süstematiseeritakse ka elutu looduse nähtusi. Camp ja Gilly (1943) kasutasid biosüstemaatika mõistet erinevas tähenduses: eelkõige tsütogeneetiliste uurimiste kohta. See nimetusviis on aga juba ammu aja- lukku vajunud. Et käesolevas kursuses segimineku ohtu pole, kasutatakse mõlemat terminit siin samatähenduslikena. - Kasutusel on ka sõna taksonoo- mia (esmakordselt 1813. a. De Candolle poolt); nende tähenduserinevus pole aga ühtselt käsitlet...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
