Karl Schwarzschild leidis väljavõrrandite esimese täpse lahendi. See kirjeldab kerasümmeetrilise mittepöörleva massi gravitatsioonivälja. 1916 Karl Schwarzschild Schwarzschildi raadius (G gravitatsioonikonstant; m objekti mass, c valguse kiirus) = sündmuse horisondi raadius 1967 John Archibald Wheeler nimetus "Must auk" 1971 1. must auk Cygnus X1 (röntgen kaksiktäht 1. objekt, mida üldiselt võib tunnistada mustaks auguks tema mõjud kaastähele vihjasid sellele, et see peab olema kokkusurutud objekt, massiga, mis on liiga suur, et olla neutrontäht) 1974 Stephen William Hawking Hawkingi kiirgus [must auk peaks kiirgama absoluutse musta keha (idealiseeritud keha, mis neelab kogu
umbes 1 km raadiusega objektiks. Musta auku ise pole võimalik näha, ainult tema ümber pöörlevaid objekte. Must auk tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha, näiteks mõni piisavalt suur täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul oma sisemuses nii suure rõhu, et taeva paokiirus (mis on väikseim kiirus, mis võimaldab mingi taevakeha või taevakehade süsteemi külgetõmbejõu mõjupiirkonnast lahkuda) hakkab lähenema valguse kiirusele. Ehk siis must auk on iseenda raskuse mõjul kokkuvarisenud täht, mis ei kiirga valgust ega raadiolaineid. Musta augu tekkimiseks vajalik mass on hinnangute järgi vähemalt 2 kuni 3 Päikse massi. Enamasti moodustub must auk vastsündinud galaktika keskel olevast täheparvest, milles tähed põrkuvad omavahel kokku. Põrkunud tähed sulavad kokku üheks uueks täheks. Tekkinud massiivsest tähest saab must auk eelpool kirjeldatu tõttu (lõik 2)
selged, hinnatakse musta augu tekkimiseks vajaliku aine kriitilise massi suuruseks umbes 2 kuni 3 Päikese massi Gravitatsiooniväli muutub tugevamaks ainesisesed vastastikmõjud keha tõmbub lõpmatult kokku, ehk kollabeerub. Kogu aine, mis musta auku kukub, koguneb ruumipiirkonda mis jääb sissepoole niinimetatud sündmuste horisonti Schwarzschildi raadius, selle tihedus läheneb lõpmatusele ja seda punkti nimetatakse singulaarusseks. Must auk ei ole nähtav Valguse kiirusele lähedase kiirusega musta auku langev aine tekitab elektromagnetkiirguse voo musta augu piirkonnast ja muudab ta nähtavaks Singulaarsust ümbritseb sündmuste horisont. See on musta augu välimine piir, mille ümber aegruum on lõpmatult kõverdunud. Seda välimist piiri tuntakse ka Schwarzschild'i musta auguna, kuna saksa astrofüüsik Karl Schwarzschild arvutas esimest korda välja sündmuste horisondi suuruse.
paokiirus hakkab lähenema valguse kiirusele. Paokiirus - on väikseim kiirus, mis võimaldab mingi taevakeha või taevakehade süsteemi külgetõmbejõu mõjupiirkonnast lahkuda. Kuigi neutron- ja kvarkmassi omadused ei ole lõpuni selged, hinnatakse musta augu tekkimiseks vajaliku aine kriitilise massi suuruseks umbes 2 kuni 3 Päikese massi. Kogu aine, mis musta auku kukub, koguneb ruumipiirkonda mis jääb sissepoole niinimetatud sündmuste horisonti ehk Schwarzschildi raadiust Kuigi must auk iseenesest ei ole nähtav, siis valguse kiirusele lähedase kiirusega musta auku langev aine tekitab elektromagnetkiirguse voo musta augu piirkonnast ja muudab ta nähtavaks. Kuna must auk on üldjuhul pöörlev objekt, siis lähtuvalt teooriast on musta augu pöörlemistele poolused võimelised mateeriat emiteerima ja sealt lähtuvad teineteisele vastassuundades võimsad kiirgusvood ümbritsevasse ruumi. Sündmuste horisondist seespool lakkavad kehtimast meile tuntud loodusseadused.
Sinu kool Sinu nimi Sinu klass Must Auk Referaat Sinu kuupäev Sissejuhatus Must auk on kosmose ala, kust mitte miski, isegi mitte valgus, ei pääse. See on aja ja ruumi deformatsioon mida põhjustab kohutavalt suure tihedusega keha. Miks kutsutakse seda mustaks auguks? Sellepärast, et selle tihedus on nii suur, et isegi valgus tõmbub selle poole, ning ei peegeldu. Arvatakse, et mustad augud kiirgavad radiatsiooni. See radiatsioon on on vastupidiselt proportsionaalne musta augu massile (st mida väiksem seda rohkem radiatsiooni).
MUST AUK Diana Simmer Paide Gümnaasium 12.klas MIS ON MUST AUK? Must auk on meeletult suure gravitatsioonijõuga objekt, aegruumi osa. Must auk koosneb kahest osast: singulaarsus ja sündmuste horisont KUIDAS MUST AUK TEKIB? Mustad augud tekivad harilikult hiigeltähtede - punaste hiidude (mis on Päikesest vähemalt 4 korda suuremad) kokkuvarisemisel. Täpsemalt seletades: mustad augud tekivad siis, kui piisava suurusega täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul enda sisemuses nii suure rõhu, et tema kiirus, mis võimaldab tähtede- või planeetidesüsteemist lahkuda, hakkab lähenema valguse kiirusele. Seejärel vajub täht kokku singulaarsuseks, kohaks, kus aegruumi kõverus on
Jõhvi Gümnaasium Must auk Referaat Koostas: Aleksei Stempen Juhendas: Õp. Maie Kallik Aasta 2010 Must auk. Must auk on iseenda raskuse mõjul kokkuvarisenud täht või täheparv, mis ei kiirga valgust ega raadiolaineid. Kui rõhk tähe sisemuses ei ole võimeline peale tuumkütuse lõppemist tasakaalu hoidma, langeb täht kokku (kollabeerub). Must auk on raskusjõu poolt kõveraks keeratud lõks maailmaruumis, kus isegi valgus ei suuda väljuda. Et Päike muutuks mustaks auguks, peab ta kokku tõmbama kehaks, mille raadius on 3 km (praegu on 700000 km). Musta augu raadius sõltub tema massist. Mustal augul ei ole magnetvälja ja keegi ei oska öelda, millest ta koosneb. Väljaspoolt on tunda vaid musta augu tohutut raskusjõudu ja pöörlemist. Kui vastsündinud galaktika keskel moodustub ülitihe täheparv, hakkavad tähed selles
Kõik, mis satub musta augu mõjupiirkonda, jääbki sinna, kaasa arvatud valguskiired. Teadlased on arvamusel, et mustad augud on tekkinud hiiglaslikest tähtedest, mis on oma arengu viimases järgus olnud meie päikesest vähemalt kolm korda suuremad. Kui termotuumaenergia tekkimiseks kuluva vesiniku varu on ammendunud, siis plahvatab täht supernoovana. Plahvatuse järel muutub tähe mass ülitihedaks ja tähe ümbritsev gravitatsiooniväli ülitugevaks, seepärast tõmbabki must auk kõik läheduses oleva endasse. (TEA LASTE- ja NOORTENTSÜKLOPEEDIA, 2 osa, lk 298) Arvatavasti paikneb ka linnutee keskel must auk. (TEA LASTE- ja NOORTENTSÜKLOPEEDIA, 2 osa, lk 180) 1.2 Mustade aukude teke Reaalselt võivad mustad augud tekkida suurtest, oma evolutsiooni lõppstaadiumisse jõudnud tähtedest, mis on jäänud ilma oma sisemisest energiaallikast. Tähe gaasi rõhk ei ole enam suuteline gravitatsioonijõule vastumõju avaldama - täht variseb omaenese raskuse all kokku
annaabi.ee 
50 punkti
~ 14 lehte
42 laadimist
5 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid