Jõgevamaa Gümnaasium 11.I klass Margit Maide POPULAARSEMAD EESNIMED JÕGEVAMAA GÜMNAASIUMIS 2016/2017. ÕPPEAASTAL Uurimistöö Juhendaja: Sirli Vijar Jõgeva 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1.TEOREETILINE TAUST...................................
(Ibid) 2.1.4.Tuletus koha- või perenimest Tuletus koha- või perenimest on samuti selgelt eristuv eesnimede tekkeviis, kuigi see on omane rohkem teistele rahvastele ja Eestis leidub vaid mõni näide. Kohanimedest on tekkinud Endla, Endel ja Narve (Narva). Mitmel pool on tavaline, et kohanimed on muutunud perenimedeks (keskajal ja uusajal, võibolla seotult talupoegadele perekonnanime panemisega) ja perenimed hiljem eesnimedeks. Nii on tekkinud keldi algupäraga eesnimed Leslie ja Lincoln, samuti inglise Milton, Shirley ja Stanley. Ka on mõni vana eesnimi muutunud perenimeks, näiteks Paulus (Paal) ja Simon (Simm). Naistenimesid on muutunud eesnimede seas vähe. (Ibid) Seega on igal eesnimel oma kindel päritolu ja sellega seotult ka ajalugu. Vanad rahvuslikud nimed tähendavad ikka midagi, isegi kui see tähendus on aegade jooksul kaduma läinud. Seda peegeldavad tihti ka väljamõeldud nimed, mis on tekkinud millegagi seoses ja kannavad selle millegi vaimu
Eesnimede tähtede arv 11A ja 11B klassis Priit Norak 12.10.2014 Antud statistilises uurimistöös uurin Saue gümnaasiumi 11A ja 11B klassi õpilaste tähtede arvu eesnimes. Uurimuse läbiviimiseks hankisin mõlema klassi õpilaste nimekirja ning lugesin kokku iga inimese tähtede arvu eesnimes. Mõlemas klassis on kokku 43 õpilast (A- klassis 25 ning B-klassis 18). Mõlema klassi peale kokku on poisse 23 ning tüdrukuid 20. Sean hüpoteesi, et poiste eesnimed on lühemad kui tüdrukute eesnimed (arvestatud on ka keskmiseid ninmesid ning arvestatud ei ole sidekriipse). 1. Statistilised read Poiste eesnimede tähtede arv: 4; 6; 6; 4; 4; 4; 6; 9; 4; 6; 6; 5; 4; 5; 9; 5; 4; 6; 8; 6; 6; 8; 6. Tüdrukute eesnimede tähtede arv: 5; 5; 6; 5; 8; 5; 6; 8; 6; 6; 12; 9; 5; 5; 7; 7; 9; 7; 10; 9. 2. Variatsioonread Poisid: 4; 4; 4; 4; 4; 4; 4; 5; 5; 5; 6; 6; 6; 6; 6; 6; 6; 6; 6; 8; 8; 9; 9. Tüdrukud: 5; 5; 5; 5; 5; 5; 6; 6; 6; 6; 7; 7; 7; 8; 8; 9; 9; 9; 10; 12
ees- ja perenimed. 10. Leia lugejad, kes elavad Riia tänaval. Väljasta lugejate ees- ja perenimed ning aadress. 11. Leia lugejad, kelle ametiks on õpilane. Väljasta lugejate ees- ja perenimed ning amet. 12. Väljasta lugejate ees- ja perenimi ühes veerus. Kasuta aliast Nimi. 13. Väljasta lugejate perenimi ja perenimede esitäht. Kasuta aliast p_esitaht. 14. Väljasta lugejate eesnimi ja eesnime viimane täht. Kasuta aliast e_viimane_t. 15. Väljasta lugejate eesnimed suurtähtedena. 16. Väljasta lugejate isikukoodist 2-st sümbolist alates 2 sümbolit (sünniaasta kaks viimast numbrit). 17. Leia iga lugeja sünni päev isikukoodist st päev (01-31), millal omanik sündis. Väljasta nimi ja päev. 18. Leia iga lugeja sünnikuu isikukoodist (01-12). Väljasta nimi ja kuu. 19. Väljasta lugeja eesnimi, perenimi, sünniaeg järgneval kujul nt 02.03.06 ja isikukood. 20. Lisa lugeja tabelisse järgmised kirjed
no article mitmuses olevate nimisõnade ees, kui räägitakse neist üldiselt loendamatute nimisõnade ees inimeste eesnimed (koos perekonna nimega) mänge mängima: play football; volleyball mandrid: Africa, Australia, Asia riikide nimed va., mis sisaldavad state; republic; kingdom (the USA, the UK, the republic of EST) linnad tänavad; väljakud; pargid õppeained; ainenimed üldiselt kuud; nädalapäevad; pühad järved: Lake Võrtsjärv mäetipud; üksikud saared keelte nimetused, kui neile ei järgne sõna language
Poola rahuseepose on loonud Adam Mickiewicz. 12. Millisest rahvusest oli Andersen? Nimeta tema 3 teost. - Andersen oli taanlane. "Lumekuninganna", "Väike merineitsi", "Hoiukarp". 13. Kes ujus ühelt mandrilt teisele? Kust kuhu? Miks? George Gordon Byron ujust ühelt mandrilt teisele. Euraasiast Aafrikasse. Tahtis näidata, et legend vastab tõele. 14. Kes on loonud teose: "Õpetusi kõuts Nurri sulest vms"? Hoffmann 15. Nimeta Vendade Grimmide eesnimed. Jacob ja Wilhelm 16. Kelle auks loodi teos "Poeedi surm"? Aleksandr Puskini 17. Kelle auks loodi teosed: "Mees, kes naerab" ja "Hüljatud"? Heidikute- mis mõttes??? :D 18. Kes romantikutest sõdis Kaukaasias? Mihhail Lermotov 19. Kuidas ta suhtus kaukaaslastesse? Vastastesse e. kaukaaslastesse suhtus sümpaatiaga. Tegelikult oli nende poolt. 20. Mehe nime all kirjutav naine? George Sand 21. Romantiku abikaasa kirjutas teose "Frankenstain". P.B.Shelley
ISIKUNIMED isikunimi võib esineda oma keele standardkirjaviisist erineval kujul nt, rootsi Carl lubatakse mitmel pool nimede transkribeerimisel sageli lähtuda isiku enda soovidest Võib esile tuua neli rühma, mille puhul on üldreeglist kõrvale kaldutud 1. Usuga seotud kontekstides, mille puhul kristliku päritoluga nimele võõrkeeles antakse eesti keeles muganenud vaste, inglise Marc eesti Markus. 2. Praeguste reeglite järgi tuleks vene eesnimed kirjutada mitte mugandatud kujul Liisa, vaid Liza 3. Mugandatult on tavaks olnud kirjutada Vene tuntumate valitsejate nimed, nt Peeter (vene Pjotr) 4. Mõne üksiku ajaloolise isiku eesnime on olnud tavaks mugandada, nt Aleksander (Aleksandr) Tänan kuulamast!
linti. Soengud muutusid radikaalsemateks kadusid parukad. Meestel läks moodi lühikeste ettekammitud juustega soeng. Naised hakkasid lihtsalt juukseid siledaks kammima. Uuel Prantsusmaal peeti küll revolutsioonilisi pidustusi laulude ja muud rõõmuavaldustega,toimusid rongkäigud ja teatrietendused,kuid heaks tooniks kujunes kaine ja karske ellusuhtumine. Eeskuju uue ühiskonna loomisel otsiti Rooma vabariigi aegadest,mitmed revolutsionäärid vahetasid isegi oma eesnimed antiiksete vastu. Uue ellusuhtumise mõjul tekkisid klassitsistlik kunst. Enne revolutsiooni kasutati Prantsusmaal mitmesuguseid sõõdu- ja kaaluühikuid,mis olid välja kujunenud sajandite jooksul. Kui tugevenes arusaam ühest isamaast ja tihenes läbikäimine,tõusis päevakorda ühtse mõõtühikutesüsteemi loomine. Peeti õigeks,et uued mõõdud põhineksid loodusel,mille tähtsust olid rõhutanud juba valgustajad. Kohustusliku süsteemina rakendati meetrimõõdustik Prantsusmaal 1840
Kui aga punaseid marju maitsma minna, siis tunneb katsetaja, et teda on petetud. Mage sõstra marjad on täiesti magedad, maitsetud, lääged. Sellest ongi talle tekkinud hulk eesnimesid. Nimelt põhinimi on sama, mis punasel sõstral, kuid selle ette on pandud maitset meeldetuletav mage, imal, lääge, mähk- või nende murdelised varjundid. Ka nimi "naistemarjapuu" olla tulnud sellest, et taime marjad pidid olema nii magedad nagu naine. Samuti on levinud eesnimed, mis rõhutavad aiamarjaks sobimatust: looma-, lehma- ja teised liited.Inimene ei pea sellistest marjadest lugu, küll teevad seda aga loomad. Linnud söövad mage sõstra marju meeleldi. Tegelikult lähevad nemadki rohkem selle õnge, et marjad on sarnased punase sõstra maitsvate viljadega. Igal juhul on saak alla neelatud ja mage sõstar oma tahtmise saanud. Selline on tema levimisviis. Lihakas viljaliha seedub linnu seedekulglas ära, kuid seemned jäävad terveks
I-yezi l-ami minu pilv Isi-lwane s-ami minu lõvi Neist näidetest selgub veel asjaolu, et ühildumise tunnused ei pruugi olla erinevate laiendite puhul samad, kuigi nad sageli seda on. · Kõik inimeste nimed esinevad ndebele keeles prefiksiga u-: näiteks u-Mako on laenatud nimi 'Mark'. Et nimed identifitseerivad tavaliselt isikuid, võib mitmusevorm o-Mako tähendada ,,Mark ja inimesed, kes on temaga koos". Ndebele eesnimed on sageli tuletatud nimi-, omadus- või tegusõnadest, mis kirjeldavad vanemate tundeid või asjaolusid lapse sünnil. Tütarlaste nimed: u-Jabulani Rõõmusta u-Linda Kanna-hoolt (isa tagasitulekuni küla eest) u-Senzeni Millega me hakkama saime u-Sibhale Oleme ilusad u-Thandiwe Ta on armastatud (Jumala poolt, sest elas üle rasked ajad) Poiste nimed: u-Themba Lootus u-Zenzo Asjad (mis juhtusid, kui ta oli üsas)
SISSEJUHATUS Cyrillus Kreek sündis 3.12.1889 Ridala kihelkonnas väikeses Saanika koolimajas. Vanemad Gustav ja Maria Kreek panid pere üheksandale lapsele nimeks Karl Ustav. Isa Gustav Kreek oli kooliõpetaja, kes armastas muusikat ning õpetas laulu ja pillimängu ka oma lastele. 1896. a. sai Gustav Kreek õpetajakoha Vormsi saarele Fällarna õigeusu kiriku kooli. Selles ametis sai töötada ainult õigeusu kiriku liige ning nii salviti terve pere õigeusku. Lisaks muudeti ka pereliikmete eesnimed: Gustavist sai Konstantin ning Karl Ustavist Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Cyrillus Kreek (arr E. Tubin) 300 413; 19 - jpg 1 ELULUGU Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Tal lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel
(kuid lehekülgede arvestusse need loomulikult kuuluvad). Tekst kirjutatakse ainult lehe ühele küljele. TIITELLEHT Õppeasutus, kus töö valminud Töö pealkiri ja liik Autori nimi Juhendaja nimi Töö valmimiskoht ja aasta Tiitellehe iga element paigutatakse eraldi reale, kuid koma nende vahele ei panda. Iga rida algab suure tähega, ükski rida ei lõpe punktiga. Poolitused on tiitellehel lubamatud. Töö autori ja juhendaja eesnimed kirjutatakse välja perekonnanime ees. Pärnu Ühisgümnaasium BRASIILIA MAJANDUS Referaat Jaan Kägu G1A Juhendaja õp. Marge Kurm Pärnu 2007 SISUKORD Koosneb töö jaotiste ( peatükid, alajaotused, alapunktid )
traditsiooni. Rooma meeste eesnimevaramu oli klassikalisel ajal suhteliselt piiratud (meestel ainult 18 eesnime, naistel eesnimesid polnud, need tuletati isa perekonnanimest; kõige vanema tütre nimeks sai tavaliselt perekonnanime naissoost vorm. Nii oli Marcus Tullius Cicero tütar Tullia ja Caius Julius Caesari esimene tütar sai nimeks Iulia). Tänapäeva Euroopa isikunimevaramus on alles üksikud roomlaste eesnimed (Cornelius, Lucius- Lucia, Marcus, Titus). Palju efektiivsemaks nimeallikaks on osutunud aga vanade roomlaste pere- ja lisanimed: 1. isikunimed: (quod nomen est tibi? Mihi nomen st...päri oma naabrilt tema nime!) a) antiiksest eesnimevaramust: Cornelius, Lucius-Lucia, Marcus, Titus b) roomlaste pere- ja lisanimed: Augustus > August, Augusta, Gustav Aemilius > Emil, Emilie, Milli Constantinus > Konstantin Antonius >Anton, Antonina, Nina Claudius > Claudius, Claudia
Artikli pealkiri. Ajaleht kaldkirjas, kuupäev (V a l l i k , Aidi 2006. Keelamine pole lahendus. Õpetajate Leht, 8.09) · Artikkel Internetis P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi Aasta. Artikli pealkiri. Lehekülje omanik, alalehekülje pealkiri ja allika muud täpsemad andmed (kui on) (S t i p a, Tapani 2002. Süvaveekerke füüsika. - Läänemereportaal: http://www.fimr.fi/et/itamerikanta/bsds/2019.html (20.02.2008)) · Kogumik P e a l k i r i . Aasta. Koost./Toim. Eesnimed Perekonnanimed. Linn: kirjastuse nimi (Vanasõnaraamat. 1984. Koost. A. Hussar, A. Krikmann, I. Sarv. Tallinn: Eesti Raamat) · Artikkel kogumikus P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi Aasta. Artikli pealkiri. Kogumiku pealkiri kaldkirjas. Koost./Toim. Eesnimi Perekonnanimi, Linn: kirjastuse nimi, lk ...-... (V e e r e, Kairi 2001. Eestlaste ja soomlaste stereotüüpide muutused 1990. aastatel. - Eesti ja eestlased võrdlevas perspektiivis. Kultuuridevahelisi uurimusi 20. sajandi lõpust
lõpeb pärakuga. Vihmauss peab palju sööma, sest ta neelab taimejäänuseid koos mullaga ja seega on toit ka väheväärtuslik. Lagundajatena on vihmaussid looduse aineringes väga tähtsad. Vihmaussidest toituvad konnad,linnud, mutid, mõningad putukad ja ka roomajad. Vihmaussil on suletud vereringe s.t. , et veri voolab veresoontes.Pikisooned on igas lülis ühendatud ringsoonega. Kõige tihedam on veresoonestik nahas. Südant vihmaussil ei ole. Südant asendavad eesnimed ringsooned, mis kokku tõmbudes vere liikuma panevad. Vihmaussile annavad roosaka värvuse veres sisalduv hemoglobiin. Vihmaussid hingavad naha kaudu. Hapnik liigu õhust verre ainult läbi niiske naha, seepärast ei tohi vihmaussi kehapind kuiv olla. Maapinnal käib vihmauss öösel. Ta saab hingata vaid õhurikkas mullas. Vihmaussid peavad vihmase ilmaga tulema maapinnale, sest vihmavesi tõrjub õhu mullast välja ja vihmaussid jäävad hapnikupuudusesse. Siis peavad nad
kasutamist. Väljavõte ID-kaardi ametlikult turvanõuete leheküljelt www.id.ee/turva Eesti ID-kaardil on järgmised turvaelemendid · värvi muutev lõvi kujutis esiküljel · reljeefne Eesti kaardi kujutis esiküljel · hologramm tagaküljel ID-kaardi andmeväli Kaardile kantud kirjeldused on eesti- ja ingliskeelsed. Esiküljel on andmeväljad: · perekonnanimi · eesnimed · sugu lühendina nii eesti kui ka inglise keeles · kodakondsus kolmetähelise lühendina · sünniaeg · isikukood · dokumendi number
võib viidata ka allikatele ja töös kasutatavatele andmetele. Sobiv maht: u 1 lehekülg. Sissejuhatuses ei tohi esitada töö tule musi, mis kuuluvad kokkuvõttesse. 9 5.4. Töö põhiosa (peatükid) Töö põhiosa on teema käsitlus, mis on liigendatud 2- kuni 3-astmeliselt: peatükid, alapeatükid ja punktid. Näide töö liigendamise kohta : 1.Populaarsed eesnimed 1.1.Populaarseimad eesnimed sada aastat tagasi 1.2. Populaarseimad eesnimed tänapäeval 2. Nime saamise lugu ja nimede päritolu 2.1. Nime saamise lood 2.2. Eestipärased nimed 2.3. Võõrapärased nimed Liigendamisel võib järjekorranumbreid joondada ka otse (mitte astmeliselt). Õpilasuurimuse maht on 15-20 lehekülge ning see koosneb 2-3 peatükist. Peatükkides esitatakse töö tulemused. Mõnedes ainevaldkondades saab tulemusi kajastada
W kogukaal P kuulaja võim kõneleja üle D kuulaja ja kõneleja vaheline distants R konkreetse teo raskus H Hearer kuulaja (või ka lugeja, st adressaat) S kõneleja/kirjutaja P, D ja R "reaalsed" ja "interaktsioonilised" tähendused võivad erineda. Nt väga individualistlikud ühiskonnad (USA) kompenseerivad reaalsete P ja D kõrgeid väärtusi interaktsioonilise P ja D väikeste väärtustega, mis viib positiivsete viisakusstrateegiateni (komplimendid, "kutsed lõunale", eesnimed jne, kuni R on nullilähedane). 20. Küsimus Kõnevoor kõnejärjekord. Kõnevooruvahetuspaus: kõneleja lõpetas oma monoloogi ja annab vestluspartnerile märku, et tema võib kõnelemisega alustada. Kõnevoorusisene paus: kõneleja valib õigeid sõnu, mõtleb järele, kahtleb. Kui omavahel vestlevad pikema ja lühema kõnevooruvahega (kõnevooruvahetus- pausiga") kultuuride esindajad: pikema kõnevooruvahega kultuuri esindaja ootab veel,
H kuulaja. S kõneleja. R konkreetse teo raskus. P kuulaja võim kõneleja üle (). D kuulaja ja kõneleja vaheline distants (). W kogukaal. P, D ja R "reaalsed" ja "interaktsioonilised" väärtused võivad erineda, nt väga individualistlikud ühiskonnad (USA) kompenseerivad reaalsete P ja D kõrgeid väärtusi interaktsioonilise P ja D väikeste väärtustega, mis viib positiivsete viisakusstrateegiateni (komplimendid, "kutsed lõunale", eesnimed jne, kuni R on nullilähedane). 19. Mis vahe on ,,(kõne)vooruvahetuspausil" ja ,,voorusisesel pausil"? Mis juhtub, kui omavahel vestlevad pikema ja lühema kõnevooruvahega (kõnevooruvahetus-pausiga) kultuuride esindajad? ,,Voorusisene paus" on lühem kui ,,vooruvahetuspaus". Kui omavahel vestlevad pikema ja lühema kõnevooruvahega kultuuride sindajad, siis pikema kõnevooruvahega kultuuri esindaja ootab veel, et olla kindel, et võib kõnelda, lühema
Paus Algus Date Not null Paus Lopp Date Not null Paus Kommentaar Varchar(200) Null Pausi_liik Pausi_liik_ID Integer, Primary Key Not null Pausi_liik Kommentaar Varchar(200) Null Realisatsioon Päring üle ühe tabeli - Tabeli kõikide ridade väljastamine: SELECT * FROM Tootaja; Päring üle kahe tabeli -Väljastatakse ühest tabelist eesnimed ja teisest tabelist töötaja rühma id'd. SELECT Eesnimi, Ruhm_id FROM Tootaja, Ruhm WHERE Tootaja.Tootaja_id = Ruhm.tootaja_id; Päring üle kolme tabeli - Väljastatakse esimesest tabelist eesnimi ja perenimi, teisest tabelist inimese rühma id ning kolmandast tabelist osakond. Esimeses kahes tabelis kogutakse andmed tootaja id klappimise järgi ning kahes viimases tabelis rühma id järgi. SELECT Eesnimi, Perenimi, Ruhm_id, osakond FROM Tootaja, Ruhm, Osakond WHERE Tootaja
riigilipp on "Hinomaru" ("päikeseketas)", mis kujutab punast päikest valgel foonil. Riigihümni "Kimigayoo" sõnad on üle 1000 aasta vanad, kuid viisi lõi helilooja Hiromori Hayashi sellele alles veidi üle 100 aasta tagasi. Jaapani keel Jaapani keel kuulub altai keelte rühma ja jaapani keelele sarnaseim on korea keel. Kirjatähed võtsid nad üle Hiinalt. Jaapani sõnad moodustatakse paljudest silpidest. Perekonnanimed tulevad esimesena, eesnimed teisena. Tanaka Junko on naise nimi, kus Junko on eesnimi ja Tanaka perekonnanimi. Austustiitlid on nime järel, nt. Tanaka-san. jaapan-eesti Ohayoo-gozaimasu - Tere hommikust! Kon-nichi wa Head päeva! Kon-ban wa - Tere õhtust! O genki desu-ka - Kuidas läheb?
Tundmatu ainuke soov oli, et et mees oleks kogu öö koos temaga. Tundmatu ei palunud piletite eest raha. Nad sõitsid taksoga ühte ööklubisse, kus nad saaksid segamatult suhelda. Tundmatu rääkis enda eelmisest aastast. 1938. a viibis ta Prantsusmaal. Ta polnud enda naist 5 aastat näinud ning ta pidi ilmtingimata teda Saksamaale vaatama minema. Mehel oli valepass. Selle ta oli saanud enda sõbralt, kes hiljuti suri. Passis muutis ainult pildi, aastaarvu ja perekonnanime. Eesnimed olid samad. Mees liikus Prantsusmaal Sveitsi rongiga, kus ta sai ka templi passi. Piiriametnikel on vähem kahtlust. Sveitsist läks Austriasse, ei julgenud kohe Saksamaale minna. Oli paar päeva Austrias ning liikus edasi Saksamaale, aga illegaalselt piiri ületades. Jõudes Osnabrücki, helistas kohe oma lapsepõlvesõbrale Martensile. Leppisid aja kokku, millal kohtuvad. Schwarz jäi kokkulepitud aega tasa tegema pargipingil istudes.
2.1 LAPSEPÕLV Cyrillus Kreek sündis 3. detsembril 1889. aastal Läänemaal, Saanika külas. Oli oma vanematele üheksas laps. Ning tema sünninimi oli Karl Ustav. Koos kooliõpetajast isaga laulsid lapsed mitmehäälselt nii koolides, kus isa õpetamas käis, kui kodus. Isa õpetas lastele ka pillimängu. 1896. aastal sai Kreegi isa õpetajakoha Vormsi saarele Fällarna õigeusu kiriku kooli. Kus terve pere ristiti ümber õigeusku. Koos sellega muudeti ka pereliikmete eesnimed, kus Karl ustavist sai Kirill, ning sellest ka tema kunstnikunimi Cyrillus. 2.2 HARIDUSTEE Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat haridust. Kreegi koolitee algas Haapsalu Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Kreeki hakkas huvitama puhkpillimäng. Ta mängis pasunakooris ja linna tuletõrjeorkestris. Kreek harjutas hoolsalt k trombooni, mille ta isa talle muretses. Võttis ka klaveritunde ja laulis koorides. 1908
Triandis) P, D ja R "reaalsed" ja "interaktsioonilised" väärtused võivad erineda, nt väga individualistlikud ühiskonnad (USA) kompenseerivad reaalsete P ja D kõrgeid väärtusi interaktsioonilise P ja D väikeste väärtustega, mis viib positiivsete viisakusstrateegiateni (komplimendid, "kutsed lõunale", eesnimed jne, kuni R on nullilähedane). 20. Mis vahe on ,,(kõne)vooruvahetuspausil" ja ,,voorusisesel pausil"? Mis juhtub, kui omavahel vestlevad pikema ja lühema kõnevooruvahega (kõnevooruvahetus-pausiga) kultuuride esindajad? a. paus on pikem kui kõnevooru-sisene paus. (Vastavalt turn-taking/switching pause ja in-turn pause). Pausi pikkuse määrab kultuur, erinevused on mõõdetavad mikrosekundites, kuid on olemas. b
D kuulaja ja kõneleja vaheline distants R konkreetse teo raskus H Hearer kuulaja (või ka lugeja, st adressaat) S kõneleja/kirjutaja P, D ja R "reaalsed" ja "interaktsioonilised" väärtused võivad erineda, nt väga individualistlikud ühiskonnad (USA) kompenseerivad reaalsete P ja D kõrgeid väärtusi interaktsioonilise P ja D väikeste väärtustega, mis viib positiivsete viisakusstrateegiateni (komplimendid, "kutsed lõunale", eesnimed jne, kuni R on nullilähedane). 19. Mis vahe on ,,(kõne)vooruvahetuspausil" ja ,,voorusisesel pausil"? Mis juhtub, kui omavahel vestlevad pikema ja lühema kõnevooruvahega (kõnevooruvahetus-pausiga") kultuuride esindajad? Voorusisene paus on lühem kui kõnevooru vahetus paus. Pikema kõnevooruvahega kultuuri esindaja ootab veel, et olla kindel, et võib kõnelda, lühema kõnevooruga kultuuri esindaja tunneb vaikuse pärast ebamugavust, kordab
mitte interaktsioonilist väärtust, nt USAs kompenseerib positiivne viisakus äärmuslikku individualismi Triandis) P, D ja R "reaalsed" ja "interaktsioonilised" väärtused võivad erineda, nt väga individualistlikud ühiskonnad (USA) kompenseerivad reaalsete P ja D kõrgeid väärtusi interaktsioonilise P ja D väikeste väärtustega, mis viib positiivsete viisakusstrateegiateni (komplimendid, "kutsed lõunale", eesnimed jne, kuni R on nullilähedane). 17. Mis vahe on ,,(kõne)vooruvahetuspausil" ja ,,voorusisesel pausil"? Mis juhtub, kui omavahel vestlevad pikema ja lühema kõnevooruvahega (kõnevooruvahetus-pausiga) kultuuride esindajad? 1)paus on pikem kui kõnevooru-sisene paus. (Vastavalt turn-taking/switching pause ja in-turn pause). Pausi pikkuse määrab kultuur, erinevused on mõõdetavad mikrosekundites, kuid on olemas.
W kogukaal P kuulaja võim kõneleja üle D kuulaja ja kõneleja vaheline distants R konkreetse teo raskus H Hearer kuulaja (või ka lugeja, st adressaat) S kõneleja/kirjutaja P, D ja R "reaalsed" ja "interaktsioonilised" väärtused võivad erineda. Nt väga individualistlikud ühiskonnad (USA) kompenseerivad reaalsete P ja D kõrgeid väärtusi interaktsioonilise P ja D väikeste väärtustega, mis viib positiivsete viisakusstrateegiateni (komplimendid, "kutsed lõunale", eesnimed jne, kuni R on nullilähedane). 16. Mis vahe on ,,(kõne)vooruvahetuspausil" ja ,,voorusisesel pausil"? Mis juhtub, kui omavahel vestlevad pikema ja lühema kõnevooruvahega (kõnevooruvahetus-pausiga) kultuuride esindajad? Kuidas tunda ära, millal A kõnevooru lõpetas? Üks olulisi märke: paus on pikem kui kõnevooru-sisene paus. (Vastavalt turn-taking/switching pause ja in-turn pause). Pausi pikkuse määrab kultuur, erinevused on mõõdetavad mikrosekundites, kuid on olemas
Oleneb audiitorist, maksab selline hinnang 600-1000 kr. 3. 20 100 kr rahaliselt ja ülejäänud 19 900 kr mitterahaliselt. Sel juhul audiitorihinnangut ei nõuta. Sissemakse rahalist osa saab uuesti kasutada pärast osaühingu kandmist äriregistrisse, s.o umbes 1-1,5 nädala pärast. Osaühingu asutamiseks tuleb saata meile järgmised andmed: osaühingu nimi ja aadress; osaühingu põhitegevusala; asutajate ja juhatuse liikmete eesnimed, perekonnanimed, isikukoodid, elukoha aadressid ja dokumendi numbrid (millega notari juurde tulevad). kui suure osa omanikuks asutajad saavad.
1. Väljasta lugejate ees- ja perenimi ühes veerus. Kasuta aliast Nimi. SELECT concat(eesnimi,' ',perenimi) as Nimi FROM LUGEJA; 2. Väljasta lugejate perenimi ja perenimede esitäht. Kasuta aliast p_esitaht. SELECT Perenimi,LEFT(Perenimi,1) as p_esitaht FROM LUGEJA; 3. Väljasta lugejate eesnimi ja eesnime viimane täht. Kasuta aliast e_viimane_t.. SELECT Eesnimi,RIGHT(Eesnimi,1) AS e_viimane_t FROM LUGEJA; 4. Väljasta lugejate eesnimed suurtähtedena. SELECT UPPER(eesnimi) AS Nimi FROM LUGEJA; 5. Väljasta lugejate isikukoodist 2-st sümbolist alates 2 sümbolit. SELECT mid(isikukood,2,2) FROM LUGEJA; 6. Leia iga lugeja sünnipäev isikukoodist st päev (01-31), millal omanik sündis. Väljasta nimi ja päev. SELECT Eesnimi,Perenimi,mid(isikukood,6,2) as Päev FROM LUGEJA; 7. Leia iga lugeja sünnikuu isikukoodist (01-12). Väljasta nimi ja kuu.
Cyrillus Kreek sündis 3.12.1889 Ridala kihelkonnas väikeses Saanika koolimajas. Vanemad Gustav ja Maria Kreek panid pere üheksandale lapsele nimeks Karl Ustav. Isa Gustav Kreek oli kooliõpetaja, kes armastas muusikat ning õpetas laulu ja pillimängu ka oma lastele. 1896. a. sai Gustav Kreek õpetajakoha Vormsi saarele Fällarna õigeusu kiriku kooli. Selles ametis sai töötada ainult õigeusu kiriku liige ning nii salviti terve pere õigeusku. Lisaks muudeti ka pereliikmete eesnimed: Gustavist sai Konstantin ning Karl Ustavist Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. 1908. a. sai Cyrillus Kreegist Peterburi konservatooriumi trombooniüliõpilane. Neli aastat hiljem vahetas ta eriala ja õppis aastail 1912-1916 kompositsiooni (õppejõududeks Vtols, Tsernov ja Tserepnin). Juba Peterburis sündisid esimesed meisterlikud segakoorilaulud, nagu "Nõmmelill" (A. Haava, 1911) ja "Talvine õhtu" (V. Ridala, 1916). Peterburis tutvus Kreek
Eesnimi ei või sisaldada numbreid, sh rooma numbreid ja nimeks ei saa panna arvu. Kasutatud kirjandus: 1. Elektrooniline Riigi Teataja. Perekonnatoimingute seadus. [https://www.riigiteataja.ee/akt/128122010020] 07.02.2011 2. Elektrooniline Riigi Teataja. Perekonnaseadus. [https://www.riigiteataja.ee/akt/121122010014] (07.02.2011) 3. Elektrooniline Riigi Teataja. Nimeseadus. [https://www.riigiteataja.ee/akt/13261875] (07.02.2011) 4. Saar, Maris. 2002. Eesnimed ja nende valiku põhjendusi. [http://www.hot.ee/trinz/kavaltuba/uuring/index.htm] (07.02.2011) 5. INS (rakendusaktid). Eesnime valiku piirangud. [http://www.google.ee/url?sa=t&source=web&cd=3&ved=0CCQQFjAC&url=http %3A%2F%2Feoigus.just.ee%2F%3Fact%3Ddok%26subact%3D1%26DOK_W %3D25421&rct=j&q=eesnime %20valik&ei=Mn9NTez1DtS0hAeI2MCoDg&usg=AFQjCNEe3n- bHaS00OIUiCGPtN8UAfZ7_A&cad=rja] (07.02.2011) 6. Riigiportaal. Sünni registreerimine ja nime valik. [http://www.eesti
KERLI - õpilasfirma, mis ei jäta nälga Loodi hõrgutisi pakkuv õpilasfirma KERLI. "Mul oli juba ammu soov õpilasfirmaga tegeleda, kuid siis ei teadnud veel, mida firma müüma või tootma peaks," lausus esimest aastat gümnaasiumis õppiv Kerli. Õpilasfirma KERLI on loonud 10. klassis õppiv Kerli Hindo ja 12. klassi õpilane Kerli Egorov. Kuna tüdrukutel olid samad eesnimed, siis otsustatigi firmale just selline nimetus panna. Ettevõtmisesse on kaasatud ka nende sõbrannad, kes neil küpsetada aitavad. Neidusid aitas õpilasfirma rajamisel majandusõpetaja Tea Alljärv. "Ma kokkan tihti koos sõbrannadega," jutustas 10. klassis õppiv Kerli, kuidas ettevõtmine alguse sai. Noorte menüü on lai: suussulavatest küpsistest tervislike salatiteni. Retsepte leitakse nii Internetist kui ka kokaraamatutest, kõik huvitav proovitakse kõigepealt ise läbi
Jahuladu, Prooviveski jt. Siin tekib probleem suurtähega: peaks ju olema nimed, sest vaevalt Uues Jahulaos enam jahu hoitakse. 6. Isikunimede liigitused funktsiooni, soo, päritolu ja struktuuri järgi. Isikunimesüsteemid. Maailma rahvaste isikunimemalle. Isikunimed esinevad 2 kujul: üksiknimedega isikunimed (tüüpiline vanadele loodusrahvastele, esmane etapp isikunimede arengus) või mitmeosalised isikunimed (teine etapp arengus). Individuaalnimed ehk eesnimed – nimi on antud ühele inimesele, s.o tema eristav nimi. - Lisaks individuaalnimedele on antud lisaks nimeosised ehk lisanimed, aga ka individuaalnimed (nt Peeter Suur või Ivan Julm), selleks et paremini eristada. - Individuaalnimesid saab jagada soo järgi – meeste- ja naistenimed. Kuna nimed võivad olla tuletatud, siis räägitakse sõsarnimest, st mehenimi > naisenimi (Martin ja Martiina). On ka vastupidiseid – vennasnimed (Eeva – Eevo). On 2-soolised nimed, nt Maria, Virgo
võidmine enne surma anti inimesele armu, preestriks pügitsemine); · õpetasid jumalasõna (meie isa palve, 10 käsku, jne). Samas preestrid olid need, kes lihtrahvaga kõige rohkem kokku puutusid. Juhtus nii nagu ka mujal Euroopas, et pühakud(Püha Katariina), segunes muistete jumalatega (karjajumal). Omalaadne varasemate jumaluste ja pühakute segunemine! Seoses ristiusga muutusid ka eesnimed, kasutusele tulid KRISTLIKUD NIMETUSED, mis kohandati eesti keele pärasemaks. Nt Katariina ->Kadri. Georg -> Jüri. Johannes - >Jaan. Maarja ->Mari. Peale selle pühitseti kihelkonna kirikute pühakute nimed (nt oli Maarja Magdalena kirik oli pühendatud Maarja Magdalenale). Või nt Jaani kirikud olid pühendatud Ristija Johannesele ja sealt edasi kihelkonna nimi Suure-Jaani, Kolga-Jaani.
andmed. 20 5.1. Trükitud allikas paberkandjal Paberkandjale trükitud allika puhul eeldatakse tema tõkestamata levikut. 5.1.1. Raamat Autori(te)ga raamat Autor(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri: Alapealkiri. Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Autori nimes on esikohal perekonnanimi, koma järel initsiaal(id). Mitme autori nimed eraldatakse komaga. Kui kahel sama perekonnanimega autoril on ka sama initsiaal, kirjutatakse eesnimed välja. Kui ilmumisaasta puudub, kirjutatakse „s.a.“ (sine anno). Kordustrüki number on araabia numbritega, millele lisatakse selgitused (näiteks „3. tr.“ või „3 rd ed.“). Ilmumiskoht on linn. Kui ilmumiskohta ei ole, kirjutatakse „s.l.“ (sine loco). Kirjastuse nimetus eraldatakse ilmumiskohast kooloniga. Vensel, V. (1979). Tootmis- ja kasvufunktsioonid. Tallinn: Valgus. Chiang, A. C. (1984). Fundamental Methods of Mathematical Economics. 3rd ed. New
Mida see tähendab? Köögiladina (latinum culinarium) tsitseroniaan Guarino Guarini koka hinnang antitsisteroniaan Poggio Bracciolini ladina keele kohta: ta kasutab köögliadina sõnu ja tema uuendused lõhhuvad ladina keele reegleid samamoodi nagu kokk lõhub köögis nõusid. 25.Kuidas on ladina keel mõjutanud praegust Euroopa isiku-ja kohanimevaramut? Too näiteid. Isikunimed (vähemalt 2 nime;praenomen ja nomen): tänapäeva Europa isikunimevaramus on alles üksikud roomlaste eesnimed (Cornelius,Lucius-Lucia,Marcus,Titus) Palju efektiivsemaks nimeallikaks on osutunud aga vanade roomlaste pere ja lisanimed: Augustus- August, Augusta,Gustav. Ameilius-Emil,Emilie, Constantinus-Konstantin,Antonius- Anton,Nina,Claudius-Claudius,Claudia. Kõige rohkem on tuletatud uusi isikunimesid ladina keele nimi-ja omadussõnadest. Kohanimevaramu-eelkõige seoses roomlaste poliitilise ekspansiooniga (4.saj eKr-1.saj pKr)
Mitte kasutada seal jutumärke!) Kui Teie töö piires esineb mitu sama perekonnanimega autorit, tuleb lühikirjesse lisada eesnime täht: (Normet, I. 2002: 77) ja (Normet, L. 1990: 15-16) Kui autoreid on kaks või kolm, tuleb kõiki mainida ja eristada semikooloniga: (Saro; Pappel 2008: 15) Kui autoreid on rohkem kui kolm, piisab esimese mainimisest ning lühendi jt lisamisest: (Lippus jt 1995: 20) Kirjanduse nimestikus on eesnimed kõigil autoritel välja kirjutatud. (Kui pole võimalik kindlaks teha, siis jääb nii nagu on tiitellehel.) Kui kasutate tsitaati, mille autor erineb kasutatava raamatu või artikli autorist (s.t artiklis või raamatus on kedagi teist tsiteeritud, Teie aga soovite ka oma töös antud tsitaati kasutada), peab Teie eelnevast tekstist selguma tsitaadi autori nimi, viide aga läheb Teie poolt otseselt kasutatud raamatu või artikli alusel: Aleksandr Bestuzev-Marlinski on meenutanud: ,,..
22. Millal ja miks tulid inglise keeles kasutusele raskete sõnade sõnastikud (Hard word dictionaries)? 16. saj. nii ladina sõnade selgitamiseks, kui ladina keele kaudu tulnud kreeka sõnade. - oluline teaduskeele juures. 23. Kuidas on ladina keel mõjutanud praegust Euroopa isiku ja kohanimevaramut? Tuua näiteid. Vastus: a) isikunimed (vähemalt 2 nime; praenomen ja nomen): Tänapäeva Euroopa isikunimevaramus on alles üksikud roomlaste eesnimed (Cornelius, LuciusLucia, Marcus, Titus). Palju efektiivsemaks nimeallikaks on osutunud aga vanade roomlaste pere ja lisanimed: Augustus> August, Augusta, Gustav; Aemilius> Emil, Emilie, Milli; Constantinus> Konstantin; Antonius>Anton, Antonina, Nina; Claudius> Claudius, Claudia; Julius>Julius, Julia, Juliana/e jne. Kõige rohkem on tuletatud uusi isikunimesid ladina keele nimi ja omadussõnadest. b) kohanimevaramu
Kuressaare Gümnaasium Anni Kassuki emapoolne suguvõsa Uurimistöö Autor: Anni Kassuk, Xe klass Juhendaja: Madli-Maria Naulainen Kuressaare 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 I SUGUVÕSA UURIMINE.................................................................................................................5 1.1 Mis on genealoogia?...................................................................................................................5 1.2 Genealoogia ajalugu ja areng..................................................................................................... 5 1.3 Suguvõsa uurimine Eestis...........................................................................................................7 ...
Kuningate ajajärk oli ülemineks sugukondlikult korralt linnriigile. 10 Rex - rooma kuningate nimetus. Kuningate ajajärk oli sarnane Kreeka Homerose ajajärguga. Kuningas oli valitav amet. Rahvastik jagunes kolmeks suureks hõimuks - iga hõim koosnes 10 kuuriast ja see omakorda kümnest sugukonnast. Rahvakoosolekutest võeti osa kuuriate kaupa. Igal Roomlasel oli kolm nime: sugukonnanimi, perekonna nimi ja eesnimi. Naistel eesnimed puudusid ja sugukonna nimi lõppes a-ga. Kreeka nimede tähendused: · Kleopatra - kuulsas isast pärinev. · Alexandros - meeste päästja. · Andrei, Andres - mehine. · Sokrates - pääste jõuline. · Aristooteles - parima lõpuline. · Platon - lai. · Sophokles - tarkuse jõuline. · Pythagoras - kõneleja. · Philipos - hobuse sõber. · Perikles - kõikjal kuulus. 3.3 VABARIIGI AEG.
2.3.1 Vasakpoolne menüüriba Joonis 12. Vasakpoolses menüüs asuvad Kategooriate lingid. Edaspidi saavad need olema parooliga kaitstud. Hetkel on näha prototüübid, kuidas hakkab vastav info nende all ilmuma. Lisas2. (Joonised 42-45) on ära toodud prototüüpide ekraanipildid. Joonis 13. Edasijõudnute grupi tantsijate profiililehed on linkidena vasakpoolses menüüs (Joonis 13). Seal on näha inimeste eesnimed, millel klikkides avaneb HTML leht, kus asub tantsija pilt ja lühitutvustus. Profiililehed on tänasel hetkel veel protod ja saavad oma tegeliku näo hiljem, kui kasutajatelt on kokku kogutud vastav informatsioon. Vt Lisa 2.Joonised 46-53) ekraanipilte (Profiilid). Joonis 14. Joonis 15. 19 Samuti algab vaskpoolsest menüüst blogi (Joonis 14
andmed. 20 5.1. Trükitud allikas paberkandjal Paberkandjale trükitud allika puhul eeldatakse tema tõkestamata levikut. 5.1.1. Raamat Autori(te)ga raamat Autor(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri: Alapealkiri. Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Autori nimes on esikohal perekonnanimi, koma järel initsiaal(id). Mitme autori nimed eraldatakse komaga. Kui kahel sama perekonnanimega autoril on ka sama initsiaal, kirjutatakse eesnimed välja. Kui ilmumisaasta puudub, kirjutatakse „s.a.“ (sine anno). Kordustrüki number on araabia numbritega, millele lisatakse selgitused (näiteks „3. tr.“ või „3rd ed.“). Ilmumiskoht on linn. Kui ilmumiskohta ei ole, kirjutatakse „s.l.“ (sine loco). Kirjastuse nimetus eraldatakse ilmumiskohast kooloniga. Vensel, V. (1979). Tootmis- ja kasvufunktsioonid. Tallinn: Valgus. Chiang, A. C. (1984). Fundamental Methods of Mathematical Economics. 3rd ed. New
1921. üritti Ida- Karjalas rahvaülestõusu, millele andsid tuge soomlastest vabatahtlikud. Ülestõus suruti maha, üle 10 000 karjalase põgenes Soome 1922. Tartu rahu järel loodi Akadeemiline Karjala Selts. See oli 1920ndail ja 30ndail üks peamisi sisepoliitilisi ja valitsusväliseid organisatsioone, mis esindas parempoolset ja rahvuslikku maailmavaadet. Selle mõju oli paljudele sisepoliitilistele otsustele ja parteide ning poliitikute käitumisele oli väga suur. 18. soomlaste eesnimed Soome nimed on väga soomepärased. Soomlastel on tavaliselt soome nimed Aastal 2010 olid populaarseimad nimed Emma (462 tyttö) ja Elias (512 poikaa). Soone nimeseadus ütleb, et võib panna 3 eesnime. Enamasti seal pannaksegi 3 eesnime. Maria, Sofia, Emilia, Aino, Olivia nii soomlaste kui ka soomerootslaste nimed Juhani, Matias, Mikael, Olavi samuti. Sõdurinimed lähevad tagasi keskaega. Olid ilusad ühesilbilised nimed Wiik, Swan, Birk
See oli 1920ndail ja 30ndail üks peamisi sisepoliitilisi ja valitsusväliseid organisatsioone, mis esindas parempoolset ja rahvuslikku maailmavaadet. Selle mõju oli paljudele sisepoliitilistele otsustele ja parteide ning poliitikute käitumisele oli väga suur. 1920ndatel hakkasid soomemeelsed üliõpilased võitlema soomekeelse ülikooli eest, sest 1920ndail oli Helsingi Ülikoolis soomlasi 72%, aga soomekeelse õpetuse maht 54%. 1930ndate lõpus probleem vaibus. 18. soomlaste eesnimed Soome nimed on väga soomepärased. Soomlastel on tavaliselt soome nimed Aastal 2010 olid populaarseimad nimed Emma (462 tyttö) ja Elias (512 poikaa). Soone nimeseadus ütleb, et võib panna 3 eesnime. Enamasti seal pannaksegi 3 eesnime. Maria, Sofia, Emilia, Aino, Olivia nii soomlaste kui ka soomerootslaste nimed Juhani, Matias, Mikael, Olavi samuti. Sõdurinimed lähevad tagasi keskaega. Olid ilusad ühesilbilised nimed Wiik, Swan, Birk
Ortogonaalse andmebaasi disaini printsiip (autorid C. J. Date, D. McGoveran) kirjeldab, kuidas vältida andmete liiasust üle erinevate relvaride. Võimalik andmebaasi disain: Kõik töötajad saavad palka. Relvar Töötaja. Mõned töötajad saavad fikseeritud suurusega lisatasusid. Relvar Lisatasu. Näite disaini probleemid: Eraldi võttes on need relvarid kõrge astmeni normaliseeritud. Kuid sellise struktuuriga andmebaasis on andmete liiasus. Töötajate eesnimed on osaks erinevate relvaride väärtustest. Nendel relvaridel on kattuv tähendus tähendus on määratud kitsendustega. Parendatud disaini näide: Ortogonaalse disaini printsiibi põhimõte: Andmebaasis ei tohiks olla kattuva tähendusega relvare. Andmebaasisüsteemi jaoks määravad relvari tähenduse selle relvariga seotud kitsendused. Lõpetuseks: Kui andmebaasi disain läheb ortogonaalse disaini printsiibiga vastuollu, siis see ei
ülejäänud neli venda-õde olid paraku surnud peatselt peale sündi.Isa armastas muusikat ning õpetas laulu ja pillimängu ka oma lastele. Võib öelda, et Kreekide kodus oli muusika ja musitseerimine igapäevaelu ja lastekasvatuse loomulik ja tähtis osa. 1896.aastal sai Gustav Kreek tasuvama õpetajakoha Vormsi saarel Fällarna õigeusu kiriku koolis. Selles koolis sai töötada vaid õigeusu kiriku liige ning nii ristitigi terve pere õigeusku. Lisaks sellele muudeti ka pereliikmete eesnimed Gustav Kreegist sai Konstantin Kreek, Mari Kreegist sai Maria Kreek ja Karl Ustavist Kirill Kreek. Siit tuli ka tema hilisem kunstniku nimi Cyrillus. Cyrillus Kreegile jäi Vormsile sõit selgesti meelde, sest see oli laste esimene merereis. Ta kirjutab, kuidas oli koos õdede-vendadega kartnud, kas nad kõik purjekale ära mahuvad, sest lisaks kaheksaliikmelisele perekonnale pidi muu kraami kõrval jääma ruumi ka hobusele,vankrile ja lehmale
Enne tõelist lugemist tuleb vaadata ka autori tuntust ja autoriteeti, allika vanust ja allika usutavust. (2004: 102103) Koostada saab ka allikaloendi, allikakaardi. Allikakaardile märgitakse: 1) Autori täielik nimi või kui autoreid on mitu, siis kõikide täielikud nimed, samuti toimetaja või toimetajate nimed. Perekonnanimi kirjeldatakse enne, siis eesnimi. Kuigi lõplikus allikaloendis kasutatakse eesnimedest ainult algustähti, tuleb eesnimed kaardile märkida täielikult. Kuskil võib vaja minna täielikke nimesid. 2) Väljaande ilmumisaasta. 3) Väljaande nimi ja võimalik täpsustav nimetus. Märgi vahemärgid hoolega. Kui tegemist on kirjutisega, mille autorit ei ole nimetatud, toimib kirjutise nimi indentifitseerimisvahendiga. 4) Perioodilisel väljaandel aastakäigu number, toimetatud teose nimi, sarja nimi ja väljaande number sarjas ning need leheküljed, mille artikkel paikneb.
ee/040706/esileht/artiklid/10065467.php Õige aadress on vististi. http://www- wxyz.parnupostimees.ee/040706/esileht/artiklid/10065467.php Ajalehe artiklite puhul tuleks viidata järgnevalt, märkides ära ka autori, kui see esineb ja selle järele artikli internetiaadress: Olaf Esna. 1924. aasta 1. detsembri võimuhaaramiskatse Pärnus. - Pärnu Postimees, 20. 06. 2006. a. http://www-wxyz.parnupostimees.ee/040706/esileht/artiklid/10065467.php Hea oleks, kui autorite puhul tuuakse välja ka eesnimed. Lisad. Täiendavad ja täpsustavad uurimistööd, mistõttu on antud töö puhul asjakohased. Retsensendi poolt esile toodud puudused ja ebakohad ei kahanda töö väärtust. See on kirjutatud uudsest ja vajalikust aspektist vaadelduna, mille kaudu avardub arusaam 1. detsembri 1924. a. riigipöördekatsest ja selle olemusest. Retsensendi hinnang tööle: Väga hea. Retsensent: Valdur Ohmann Magister artium Rahvusarhiivi teadus- ja publitseerimisbüroo peaspetsialist-teadur 03. 06. 2013
aidati omakeelseid sõnu sisse juhatada. 62. kuidas on ladina keel mõjutanud praegust Euroopa isiku- ja kohanimevaramut? Tuua näiteid. 1.) isikunimed. Pere ja lisanimi anti edasi suguvõsade ja generatsioonide kaupa. Kogu Euroopa tänapäevane isikunimetraditsioon järgib kahekomponendilise isikunimega antiikset Rooma traditsiooni. Tänapäeva Euroopa isikunimevaramus on alles jäänud üksikud roomlaste eesnimed (Cornelius, Lucia, Marcus, Titus). Palju efektiivsemaks nimeallikaks on osutunud aga vanade roomlaste pere- ja lisanimed: Augustus- August, Augusta, Gustav Julius- Julius, Julia, Juliana/e jne Aemilius- Emil, Emilie, Milli Kõige rohkem on tuletatud uusi isikunimesid ladina keele nimi- ja omadussõnadest; osa on ladina kujul üle võetud ka kreeka keelest ja piibli ladinakeelse versiooni alusel heebrea keelest
Tartu rahuga tulid Eesti Vabariigi koosseisu õigeuskliku elanikkonna enamusega maa-alad Petserimaal ja Narva taga, mis varem olid kuulunud Vene kubermangude halduspiirkonda. Üheks nende alade eripäraks oli perekonnanimede puudumine suurel osal rahvastikust. Kasutati traditsioonilist venepärast isikunimesüsteemi, kus isiku nimi koosnes ees- ja isanimest. Ametlikus asjaajamises sünnitas see raskusi, seda enam, et õigeusu traditsiooni kohaselt kippusid eesnimed ja sellele vastavalt isanimedki korduma. 4. aprillil 1921 võttis valitsus vastu seaduse Petserimaa ja Narva taguste valdade elanikkude perekonnanimede kohta (RT 1921, 26, 21). Seal alaliselt elavad Eesti kodanikud, kel puudus perekonnanimi, pidid selle võtma siseministri määratud tähtajal ja korras. Valitsuse täiendava määrusega (RT 1921, 58) seati tähtajaks 1. jaanuar 1922. Nimede andmiseks moodustati kolmeliikmelised komisjonid valdades ja Petseri linnas siseministeeriumi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
