ID-Kaart (0)

Sissejuhatus
ID-kaart on nii füüsiliselt esitatav isikuttõendav dokument kui ka elektrooniline dokument, mida saab kasutada interneti tehingute tegemisel. ID-kaart on kehtiv dokument kõikjal Eestis. ID-kaart on Eesti põhiseaduse alusel kohustuslik dokument, ise küsimus on see, et kas seaduse mittetäitmisel on ette nähtud ka karistus ja kes peaks teostama järelvalvet. ID-kaardi saamiseks peab pöörduma taotlusega Politsei- ja Piirivalveameti Kodakondsus - ja Migratsioonibüroo poole.

ID-kaardist lähemalt

• ID-kaart on esmane isikuttõendav dokument ja kehtib kõikjal Eestis.
  
• ID- kaardiga saab reisida Euroopa Liidus, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides ning Šveitsis.
  
• ID-kaardi abil saad siseneda riigi või firmade veebiteenustesse.
  
• ID-kaardi abil saad anda digiallkirja . Digiallkirja ja elektroonsete dokumentide kasutamine on mugavam ja odavam kui paberil asjaajamine.
  
• ID-kaardiga saad osta ID-piletit.
  
• ID-kaardiga saad endale isikliku @eesti.ee meiliaadressi, mis on lihtne ja mugav võimalus nii riigiasutustele, firmadele kui kõigile teistele huvitatutele sinuga suhtlemiseks.
  
• ID-kaart on lihtsaim, mugavaim ja turvalisim enesekaitsevahend internetipankade ja teiste e-teenuste kasutajatele.
  
• ID-kaardi kasutamisel tuleb järgida lihtsaid turvareegleid.
  

ID-kaart
uue aja isikutunnistus, ajasääst ja mugavus
ID-kaardi kasutusvõimalustele lisandub ka veel Mobiil -ID. Nüüd on õige aeg küsida, mis on Mobiil-ID?
Mobiil-ID on ID-kaardil põhinev isikusamasuse tõendamise ning digitaalse allkirjastamise lahendus isiku mobiiltelefonis. Selle abil saab teostada samu e-toiminguid nagu ID-kaardiga, kuid veelgi mugavamalt. Mobiil-ID saamiseks on vaja pöörduda isikliku mobiilioperaatori poole.
ID-kaart on kahe sõnaga öeldes ajasääst ja mugavus. Need kaks sõna on ennast tõestanud Eesti Vabariigis, kuna ID- kaarti kasutab elektrooniliselt üle 300 000 inimese. 2010 aasta andmete põhjal oli
kehtiv ID-kaart 1 087 256 inimesel. (17. Jaanuar 2010)

ID-kaarti ja Mobiil-ID-d saab kasutada

• Autentimiseks
  
• Digiallkirjastamiseks
  
• Krüpteerimiseks
  
• E-hääletamiseks
  
• ID-pileti ostmiseks
  
• Veel ligi sada veebiteenust (pangad, e- poed , e-kool)
  

Isikutuvastus internetis

Veebiteenused on tänapäeva digiühiskonna üks põhilisi interneti kasutamise protsent ja selle turvalisuse eesmärgil on veebikasutaja „netipassiks“ just ID-kaart. ID-kaardiga saab erinevates
e-pankades teha tehinguid , vaadata kulutusi ja sissetulekuid . Koodikaartide aeg hakkab mööda saama ning üldiseks isikutuvastamise vahendiks saab ID-kaart. Läbi pankade saab ka audentida end
e-koolis, Eesti Energia veebilehel ja paljude teiste teenusepakkujate veebilehtedel.

Võti, mis avab kõik uksed

ID-kaardi kasutajal puuduvad igasugused erinevad kasutaja nimed ja paroolid, samuti saab ID-kaarti kasutada koodikaardi või PIN-kalkulaatori asemel. ID-kaart on kõikide veebiteenuste kaart ja iga teenuse kasutamisel on sama PIN.

Digiretseptid

Digiretsept on üks neljast patsiendile suunatud üleriigilisest e-tervise projektist ( digitaalne terviselugu, digiregistratuur, digipilt ja digiretsept). Digiretsept on elektrooniline ravimiretsept, mille arst patsiendile arvutis välja kirjutab. Digiretsepti alusel saab ravimi kätte apteegist ja ravimi väljaostjal peab olema kaasas isikuttõendav dokument ehk siis ID-kaart, pass , juhiluba. 1. Jaanuarist 2010 võeti digiretseptid kasutusele ja juba jaanuaris koostasid arstid ligi 306 000 digiretsepti. Digiretsept kehtib kõigis Eestis olevates apteekides .

ID-kaardi tarkvara

ID-kaardiga seonduv tarkvara on varavabana veebileheküljel www.id.ee allalaaditav ja kõik vajalik tarkvaraga seonduv programm on turvaline ja tasuta kättesaadav. ID-kaardi kasutamisel on vajalik ID-kaardi lugeja, mis on elektroonika poodides kättesaadav. 1. jaanuarist 2011 muutusid nii ID-kaardi kujundus, turvaelemendid ja kiibi platvorm . Tänu sellele on ka natukene uuem ja turvalisem tarkvara.

Digiallkirjastamine

ID-kaardi abil antav digiallkiri on seaduse silmis sama võrdne käsikirjutatud allkirjaga. Kõik Eestis olevad avalikud asutused on kohustatud võtma vastu dokumente, mis on digiallkirjastatud. Digiallkiri on võltsimatu ja see võimaldab hiljem tõestada inimese õigsust digiallkirja andmisel. Digitaalallkirju on lihtne ja mugav anda ja kontrollida Sertifitseerimiskeskuse DigiDoc-süsteemi abil, mida saab kasutada tasuta.
ID-kaardiga autenditakse end iga päev kokku üle 70 000 korra ning antakse 40 000 digitaalallkirja päevas. (17. Jaanuar 2010)

• digiallkirjastamiseks on vaja ID-kaarti, Internetiühendusega arvutit, kaardilugejat ja digiallkirjastamiseks mõeldud ID-kaardi PIN-koodi
  
• digiallkirju saab anda sertifikaadi kehtimise ajal
  
• digiallkirja kontrollimisel vaata alati, kas allkirjaga on seotud kehtivuskinnitus
  

Turvalisus

Turvalisus sõltub suures osas ID-kaardi kasutajast endast, kuna kasutajal on turvaliseks kasutamiseks ettenähtud palju nõudeid.

• Ära anna oma ID-kaarti teiste isikute kätte.
  
• Hoia oma ID-kaardi koode teiste eest salajas.
  
• ID-kaardi kadumisest tuleb kohe teatada ID-kaardi abiliini numbril 677 3377 või lühiliini numbril 1777.
  
• Kadumise korral tuleb hiljem esitada avaldus isiklikult Kodakondsus- ja Migratsioonibüroosse kehtetuks muutmise alusel.
  
• Kui on kadunud või varastatud ainult PIN-koodid, siis piisab teatamisest lühinumbril 1777.
  
• Tea, et ID-kaardi abil antav digitaalallkiri on võrdne omakäelise allkirjaga ja sellega kaasneb vastutus.
  
• PIN2-kood on võrdne käsikirjas oleva allkirjaga. Tuleb olla veendunud partneri usaldusväärsuses dokumendi allkirjastamisel.
  
• Võimalusel muuda oma PIN1-, PIN2- ja PUK- koodid kohe pärast kaardi kätte saamist.
  
• Ära muuda PIN1- ja PIN2-koode parema meeldejäävuse nimel ühesugusteks.
  
• Kanna kaarti endaga alati kaasas. Ei tohi jätta ID-kaarti koju laokile turvalisuse eesmärgil.
  
• Sulge peale ID-kaardi kasutamist kõik programmid arvutis, peale ID-kaardi kasutamist.
  

Väljavõte ID-kaardi ametlikult turvanõuete leheküljelt www.id.ee/ turva

Eesti ID-kaardil on järgmised turvaelemendid

• värvi muutev lõvi kujutis esiküljel
  
• reljeefne Eesti kaardi kujutis esiküljel
  
• hologramm tagaküljel
  

ID-kaardi andmeväli

Kaardile kantud kirjeldused on eesti- ja ingliskeelsed.
Esiküljel on andmeväljad:

• perekonnanimi
  
• eesnimed
  
• sugu lühendina nii eesti kui ka inglise keeles
  
• kodakondsus kolmetähelise lühendina
  
• sünniaeg
  
• isikukood
  
• dokumendi number
  
• kuupäev, milleni dokument kehtib
  
• omaniku allkiri (allkirjavõimetu puhul kolm rukkilille märki)
  
• omaniku foto
  

Tagaküljele on kantud:

• sünnikoht riigi täpsusega (enne 1. augusti 2005 väljastatud kaartidel asula täpsusega)
  
• kuupäev, millal isikutunnistus on välja antud
  
• masinloetav kood Eesti kodaniku puhul või elamis - ja/või tööloa andmed välismaalase puhu
  

Uus ID-kaart Vana ID-kaart

Kasutatud kirjandus

• http://www.id.ee/
  
• http://www.epl.ee/news/eesti/id-kaarti-kasutab-elektrooniliselt-ule-300-000-inimese.d?id=51186252
  
• http://www.haigekassa.ee
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_ID-kaart
  
• http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/2/2c/Estonian_identity_card%2C_2007.jpg/220px-Estonian_identity_card%2C_2007.jpg
  
• http://id.ee/public/idlugeja.jpg
  
• http://kliendikaardid.ee/id/images/stories/idkaart2011_v.jpg