Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Võõrnimede sobitamine, tänavanimed ja isikunimed (0)

1 Hindamata
Punktid
Peeter Päll “Võõrnimekirjutis” 
Võõrnimede sobitamine, tänavanimed ja 
isikunimed
VÕÕRNIMEDE SOBITAMINE
 Liigisõna tõlge

Kohanimedes on tavaks liigisõna tõlkida, inglise Orkney Islands → Orkney saared

Kui nime tuumosa on mingis käändevormis või omadussõnakujuline ja tuleneb 
mingist lähtenimest, siis võimaluse korral tõlkes kasutada lähtenime kuju

Kui liigisõna on nimetuumaga kokku kirjutatud või kui lähtenime pole võimalik 
kindlaks teha, on soovitatav jätta ka liigisõna tõlkimata,  soome Kalkujärvi
Võõrnimede algustäht

Ladinatähelistest keeltest ülevõetavate nimede puhul säilib nende algustäht nii nagu 
lähtekeeles,  nt Wall Street , mitte Wall street  

Teistest tähestikest ümberkirjutatavate nimede puhul saab järgida vastava keele 
algustähereegleid, kui kirjas eristuvad suured ja väikesed tähed
Nimetavapõhimõte

Võõrnimi võetakse üle nimetavakäändelisel kujul, kaasa arvatud nimetava käände 
lõpud, nt läti (-s, -š) ja leedu keeles (-as, -is, -us) 

Kui lähtekeeles on grammatilisi teisendeid, siis kasutatakse vormi, mida vastav keel 
näiteks kaartidel ja teatmikes ise esinduskujuna kasutab
TÄNAVANIMED 

Teatmetekstides jäävad tänavanimed reeglina tõlkimata, k.a liigisõnad

Ernst Nurm käsitles 1965. aastal tänavanimede osalist või täielikku tõlkimist, 
tänapäeval tundub erandi tegemine Vene tänavanimedele ebapraktiline ja võib 
soovitada üldreegli järgimist, nt Suvorovski prospekt

Üldjuhul sobib nummerdatud tänavate puhul säilitada algkeelne nimekuju, nt East  
42nd Street 

Väike osa kõige tuntumaid linnakohanimesid käibib meil ka üldjuhul tõlgituna
ISIKUNIMED 

isikunimi võib esineda oma keele standardkirjaviisist erineval kujul nt, rootsi Carl 

lubatakse mitmel pool nimede transkribeerimisel sageli lähtuda isiku enda soovidest
Võib esile tuua neli rühma, mille puhul on üldreeglist kõrvale kaldutud
1.
Usuga seotud kontekstides, mille puhul kristliku päritoluga nimele võõrkeeles antakse 
eesti keeles muganenud vaste ,  inglise Marc → eesti Markus.
2.
Praeguste reeglite järgi tuleks vene eesnimed kirjutada mitte mugandatud kujul Лиза 
→ Liisa, vaid Liza
3.
 Mugandatult on tavaks olnud kirjutada Vene tuntumate valitsejate nimed, nt Peeter 
(vene Pjotr)
4.
Mõne üksiku ajaloolise isiku eesnime on olnud tavaks mugandada, nt Aleksander 
(Aleksandr) 
Tänan kuulamast!
Võõrnimede sobitamine-tänavanimed ja isikunimed #1 Võõrnimede sobitamine-tänavanimed ja isikunimed #2 Võõrnimede sobitamine-tänavanimed ja isikunimed #3 Võõrnimede sobitamine-tänavanimed ja isikunimed #4 Võõrnimede sobitamine-tänavanimed ja isikunimed #5 Võõrnimede sobitamine-tänavanimed ja isikunimed #6
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-02-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Plix19 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

NIMEKORRALDUS koondkonspekt
21
doc

NIMEKORRALDUS koondkonspekt

NIMEKORRALDUS 06.09.2013 Mis nimi on? Kuidas me nimesid eristame? Õppides õigekirjareegleid, on reegel, et nimed kirjutatakse suure algustähega. Nimeteoorias on see, et mida nimetatakse nimeks ei kattu sellega, mis õigekirjareeglites nimedest rääkida. Lõpuks sõltub kavast ja reeglitest, mitte niivõrd teooria alusest. Sellest hoolimata tuleb seda tunda. Mis on nimi? Esmalt silme ette tüüpilised nimed: isikunimed, kohanimed, planeetide nimed, edasi ilmastikunähtuste nimed, kalliskivide, ordenite nimed, ka raamatutel on nimed (pealkirjad). Onomastika on leksikoloogia haru, oma uurimisobjekti järgi määratletud. Kooliõpikute seletus: nimisõnad jagunevad üldnimedeks ja pärisnimedeks. Üldnimed märgivad olendeid, esemeid, liigi järgi: inimene, klass, olend, mees, puu jne. Pärisnimed on üheainsa olendi nimed ­ Kalevipoeg, Moskva, Kohtla-Järve, ,,Tasuja" jne. Üldnimi ja pärisnimi ­ üldnimi e

Nimekorraldus
Onomastika-nimekorraldus
58
rtf

Onomastika, nimekorraldus

Saar NIMEKORRALDUSE ANALÜÜS Haridusministeeriumi ja Eesti Keele Instituudi koostööleping 10-10/346 (2002) Eesti Keele Instituut Tallinn 2002 SISUKORD 1 Sissejuhatus ............................................................................................... 3 2 Nimekorraldusest üldiselt ......................................................................... 4 3 Isikunimed ................................................................................................. 6 3.1 Isikunimede kujunemine ........................................................................... 6 3.2 Isikunimekorralduse areng ........................................................................ 7 3.2.1 Isikunimekorraldus 1917. aastani .......................................................... 7 3.2.2 Isikunimekorraldus Eesti Vabariigis 1918­1940 .

Onomastika
ONOMASTIKA ARVESTUS
36
docx

ONOMASTIKA ARVESTUS

 Kronoloogiliselt on tekkinud eri aegade nimekihistused.  Päritolu järgi liigitatakse nimed eesti- ja muukeelse algupäraga nimedeks NING primaarseteks (tekkinud sõnast), sekundaarseteks (nimest) ja arbitraarseteks (väljamõeldis).  Tekkeviisi järgi liigitatakse loomulikeks ja tehisnimedeks.  Struktuuri järgi liigitatakse liht- ja liitnimedeks ning tuletisteks. Nimede liigitus nimeobjekti järgi 1) Elusolendite nimed: o antroponüümid = isikunimed: individuaalnimed (nt eesnimed), rühmanimed (nt perekonnanimed) ja muud (nt patronüümid). o zoonüümid = loomanimed. Loomanimed on koduloomadel, harva metsloomadel o mütonüümid = mütoloogilised nimed o teonüümid = jumalusnimed o demononüümid = vaimunimed, nt kangelaste nimed Elusolendite nimed pole etnonüümid = rahvanimetused ega fütonüümid = taimenimetused, v.a üksiktaimede nimed (nt Viiralti tamm). 2) Elutute asjade nimed:

Foneetika
Kordamine eesti keele eksamiks
59
doc

Kordamine eesti keele eksamiks

Mõnda hüüdnimestunud nimetust võib ka läbiva suurtähega kirjutada: Koidulaulik, Igavene Juut (Jeruusalemma Ahasveerus). Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja Pearud, d'Artagnanid, uus Jaan Talts, mõlemad Dulcinead. Poisid tundsid end saarel Robinsonidena. Ja Saulused said Paulusteks. ­ Üksikud seesugused isikunimed on üldnimestunud, nt kvisling, frits, mats. Loodusnähtusele ülekantud isikunimi kirjutatakse isikunimede reegli järgi: orkaan Camille, Vaikse ookeani taifuunid Alice, Betty, Cora, Doris, Elsie, Flossie, Grace, Helen jne. Eseme, protsessi vm nimetusena kasutatav täielikult mittenimeks muutunud isikunimi kirjutatakse väikese algustähega: brauning, gobelään, tsepeliin, amper, herts, morse = morsetelegraaf või morsemärgid, martäänahi, galvaanielement.

Eesti keel



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun