Demokraatia rahva vaenlase ja sõbrana Demokraatia on valitsemisviis, millest olenevalt kuulub võim rahvale. Läbi aegade on kõik riigid selle nimel vaeva näinud. Paljudes maades soovitakse demokraatiat siiani. Seal usutakse, et niisugune valitsemine on rahvale parim, sest saadakse ise otsustada kõige ja kõigi üle. Nagu igal asjal on ka sellel nii häid kui ka halbu külgi. Mitte ükski asi pole üdini hea. Nii on ka demokraatiaga. Ühed räägivad, et demokraatia on parim ning teised jällegi laidavad seda. Selleks, et mõista, kas niisugusse valitsemisviisi tasub uskuda või mitte, tuleb lähemalt vaadelda nii plusse kui miinuseid. Demokraatlikus riigis on antud igale kodanikule võimalus valida enda rahvale esindajad. Seda näeme iga nelja aasta tagant kui tänavatel hakkavad ilutsema valimisplakatid. Just siis muutuvad riigikokku pürgijad kõige aktiivsemaks. Kuid mida tähendab valimisreklaam meie jaoks? Leian, et selle kaudu üritatakse inimesi mõj...
ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) andmetel on viimase 60 aasta relvakonfliktidest 60% olnud seotud loodusressursside kasutamisega. Sõdade ja konfliktide põhjuseks on haruldased ja väärtuslikud loodusvarad nagu näiteks teemandid ja muud vääriskivid, nafta ja gaas, väärispuit, väärismetallid ning muud väärtuslikud metallid, näiteks mobiiltelefonides kasutatav koltan. Ressursisõjad on toimunud ja toimuvad näiteks Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Sudaanis, Nigeerias, Birmas, Afganistanis ja Kolumbias. Konfliktide lahendamine on keeruline, sest selle jätkumine on mõlemale osapoolele majanduslikult tulusam kui rahu sõlmimine. Iraagi sõda põhjus nafta? Sõda algas 2003. USA, eesotsas G. Bush ründas Iraaki. Iraagi sõja peaeesmärkideks oli kukutada Saddam Hussein ning otsida ja hävitada massihävitusrelvi. 2009 Lääne suurkorporatsioonidel oli esimest korda pärast 1972.
lagunemine ja augustiputs olid sise- ja sõjapoliitikat sedavõrd nõrgestanud, et ei julgetud vastu astuda demokraatia välja kuulutanud liiduvabariike (lisaks Eestile ka Läti jt.) toetavatele lääneriikidele (peamiselt USA), kellel tänu liberaalsele elukorraldusele oli elujõuline majandus ja tugevam valmisolek konfliktideks. Perestroika aitas Eesti iseseisvumisele kaasa. Ilma Gorbatsovi muudatusteta ei oleks saanud tekkida rahvaliikumisi ning kuna rahvas on demokraatlikus riigis kõrgeim võim, poleks perestroikata ka halvimal juhul ENSV-st saanud demokraatlik vabariik. Hea koostöö korral oleks õnnestunud läbi raskuste korraldada ,,oma väike perestroika" ning pehmendada Eesti NSV-s korda, kuid kuna Gorbatsov tegi selle töö juba ära, sai Eesti kasutada oma rahvuslikku jõudu ning fakti, et Eesti on okupeeritud riik (mitte esimest korda iseseisvust taotlev) selleks, et veelgi kaugemale jõuda.
oma seisukoha selle teema suhtes. Kuna arvamuslood on enamasti loodud kõrgelt ja oma kindla visiooniga inimeste poolt, suudavad nad ühiskonda suurel määral mõjutada mingis küsimuses. Kuna avalikust peab pidevalt suunama ja erinevaid ideid välja tooma avalikusele, siis selleks on arvamusliidrid ühiskonna lahutamatu osa ning arvamusliidrid on mmediavabaduse positiivne külg. Meedia- ja sõnavabadus mõjutavad üksteist. Sõnavabadus on demokraatlikus riigis lahutamatu osa, kuid me pole harjunud meediavabadusega ja meedia ei saa täielikult vaba olla, ilma, et ta võiks kahjustada kedagi. Kuid meediavabadus sellisel tasemel, nagu on meie riigis on mitmeid positiivseid külgi, näiteks inimesed saavad kirjutada arvamusartikleid ja mõjutada seeläbi avalikust.
kombestikku parimaks. Mõlemad muutuvad niikuinii, kui vaid kodanikud seda soovivad. See on demokraatia pärisosa. See on olnud ka kodanike viimase aasta selge sõnum poliitikutele. Demokraatia suurimaid voorusi ongi võimu seaduspärane ja veretu vahetus, kus riik jääb püsima, kus otsustajad vahetavad üksteist välja. Demokraatia õpetab, et kui ollakse rahva nurina suhtes tuim või tumm, siis tuleb peagi, juba järgmistel valimistel võimule keegi teine. Kuigi demokraatlikus ühiskonnas levib tunne, et võim ei taha kuulata, siis hakatakse oma hääle kõlamapanekuks otsima teisi vahendeid. Selleks loodi läinud aasta lõpul ka Rahvakogu, mille tegemisi täna tunnustan. See värske, kodanike vabale tahtele rajanev algatus on juba osutunud kohaks, kus kodanikud said teha ettepanekuid, millest peagi võivad saada seadused. Rahvakogu, rõhutan, loodi kodanike, sealhulgas muutuste vältimatuses veendunud poliitikute
teenistusse, oli Kingissepp juulist 1916 aprillini 1917 Taga-Kaukaasias rindel sanitaarrongi ülemana. Juunis 1917 tuli Kingissepp Tallinna ning oli juulist septembrini parteitööl Narvas, kus organiseeris Narva Punakaardi ja kuulus ka Eesti Punaväe moodustamise kolleegiumi. Võttis Narva Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu saadikuna osa Eestimaa nõukogude I kongressist (juulis 1917), augustis valiti Narva linnavolikokku ja septmebris osales Eesti demokraatlikus nõupidamises. Novembrist 1917 kuulus ta Eestimaa Nõukogude TK-sse, kus juhtis toitlus- ja rahandusosakonda. Viktor oli oktoobrirevolutsiooni ajal 4. novembril asutatud Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee aseesimees. Sakslaste Eestisse saabumise järel veebruaris 1918 läks ta tagasi Venemaale. Venemaal olles osales ta Ülevenemaalisel Erakorralisel Nõukogude Kongressil Eesti delegaadina. Seal valiti ta Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liikmeks.
Teheran. Lääneriigid ei kavatse NSVLiga sõdida baltimaade pärast, küll aga tuleks 2-3 aastat peale sõja lõppu viia läbi rahva hääletus, kus otsustatakse kas Eesti soovib olla iseseisev või kuuluda NSVLi koosseisu. Teherani konverentsil otsustati, et teine rinne avati poolteist aastat enne sõja lõppu Prantsusmaal. Jalta konverents 1945 veeb. Sellel konverentsil kohtusid Stalin, Churchill ja Roosevelt. Otsustati sõjajärgse maailma jagamist võitjate vahel. Otsustati jagada Saksamaa okupatsiooni tsoonideks. Konverentsi otsused vastasid NSVLi huvidele. Potsdami konverents 1945 Peamine probleem oli Saksamaa tulevik. Otsustati Saksamaa jagada neljaks okupatsiooni tsooniks USA tsoon, Prantsusmaa tsoon, NSVLi tsoon, Inglismaa tsoon. Berliini linn jagati ka 4- ks osaks. NSVLi tsoonis kehtestati sõjaväeline diktatuur, Ida-Berliinis tekkis riik Saksa Demokraatlik Vabariik (1948), Lääneriikide tsoonis Saksa Liitvabariik (1949), uus pealinn oli...
Kellelt: Piret Mägi KTG 12õ Kellele: U.Lehtsalu VABADUS EELDAB KA VASTUTUST Vabadus on magus sõna, see on tähtis termin nii riikidele kui üksikisikule. Kes on vaba, tihti ei oska seda hinnata ja kes ei ole see püüdleb kõigest hingest vabaduse poole. Riigile vabadus tähendab samas ka suurt vastutust ja otsustusvõimet ellujäämise nimel. On meil ju kõigil meeles kahekümneaasta tagused Eesti oma võitlused . Rahvas hoidis siis palju rohkem kokku, oldi nõus tegema kõik, et ainult saada kätte vabadus. Paljud ei olnud seda oma jaoks lahtigi mõtestanud. Nüüd on aga ilkujaid küll, kes tolleaegseid suuri võitlejaid nahutavad. Ometi on meil nüüd väike armas oma vaba riik. Inimesega on samuti. Väike laps, teadvustades endale juba oma isikut, tahab olla ise, iseseisev. Eriliselt soovivad seda teismelised. Nad peavad ennast ühest küljest kõige targemateks, kellele on kõik lubatud aga kui on vastutuseaeg ootavad kaitset ja vas...
Presidendiks ei saa kunagi inimene, kes pole varem töötanud madalamatel kohtadel ning saanud sealt kaasa vajalikku kogemustepagasit. Selgub, et Demokritose väide peab paika ka tänapäeval. Inimesed, kes ei suuda iseenda üle valitseda, ei suuda valitseda ka kõigi teiste üle. Seepärast jäävadki osad lihtsalt alluvateks ning väga vähestel tekib võimalus tõusta tippu ning haarata võim lihtinimeste üle. Kuid põruda võivad ka inimesed, kes suudavad end kontrolli all hoida, sest demokraatlikus ühiskonnas loeb enamuse võim. Võib juhtuda, et ideaalsele valitsejale eelistab rahvas hoopis neile lähedasemat või meeldivamat inimest. Seega on Demokritose väide üks eeldustest, millele tulevane valitseja peab vastama, kuid kindlasti ei taga see kellegi sajaprotsendilist võimuletulekut.
Võrdsed võimalused ühiskonnas Võrdsed võimalused on viimasel ajal moodsad teemad. USA president Barack Obamagi rääkis hiljuti peetud aastakõnes sellest, et USA peab tema sõnul olema riik, kus inimestel on võrdsemad võimalused elus edasi jõuda. Eks Eesti poliitikute suustki saab samuti pidevalt sarnast juttu kuulata. Ise mõtleme võrdsetele võimalustele tavaliselt siis, kui meie endi või mõne meie lähedase õigusi mingil moel piiratakse. Kadedalt seoses sellega, kui mõnel sõbral näiteks väga hästi läheb. Meenuvad ütlemised - ,,mõni sünnib hõbelusikas suus" ja ,,igaüks on muidugi oma õnne sepp, aga kõigil ei ole sepikoda." Ajakirjanduses räägitakse sageli soolisest võrdõiguslikkusest. Meil on olemas lausa soolise võrdõiguslikkuse volinik. Iseenesest on see tore, et ta olemas on, kuigi vahel jääb arusaamatuks, mille eest ja mille vastu ta õieti võitleb. Kui jagada ühiskonnad laias laastus kaheks, siis võib neid vaadelda kasti- ja redelisüste...
Hea kodanik võiks ka aktiivselt osa võtta ühiskondlikust elust. Näiteks on igal inimesel võimalus liituda igasuguste erinevate seltsidega. Iga kodanik on kohustatud järgima seaduseid ning Eesti kodanikud on kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduse sätestatud alustel ja korras. Hea kodanik järgib ka moraalinorme ning on teadlik oma kodumaa olukorrast ning uudistest. Ma arvan, et hea kodanik on kerge olla. Millised võimalused on siis kodanikul? Tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas on kodanikel palju rohkem võimalusi kui vanasti oli. Tihti on olnud probleemiks see, et inimesed ei tea oma võimalusi ning jäävad oma ideede või soovidega hätta. Näiteks on igal kodanikul õigus tegeleda ettevõtlusega või koonduda tulundusühingutesse ja liitudesse. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikega ka Eestis viibivate välisriikide kodanikel. Igal kodanikul on loomulikult ka õigus vabale eneseteostusele, kuid selle juures
rahvavõimu, kuigi reeglina on see tegelikult rahva osalemine poliitikas. Demokraatlikud riigid on näiteks Eesti, Rootsi, Suurbritannia, USA, Prantsusmaa jt riigid. Kõrgemat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimistega ja rahvahääletustega. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte, et üks inimene ei saa samaaegselt olla ametis seadusandlikus, täidesaatvas ja kohtuvõimus. Demokraatlikus riigis, näiteks Eestis võim ei ole koondunud ühe isiku kätte, näiteks me just õppisime, et ühe isiku kätte koondunut riigivõimu nimetatakse diktatuuriks, see võib olla näiteks autoritaarne või totalitaarne riigivõim (Stalin, Hitler, Mussolini). Demokraatia võim on avalik ja kontrollitav. Demokraatia võim seisab rahvale võimalikult lähedal. Demokraatiaid on mitu liiki, näiteks 1).otsene demokraatia
Riigi põhitunnused: rahvas, territoorium, avalik suveräänne võim (e. iseseisev). Riik- organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik- õigusliku võimuga. Riigivõimu iseloomu järgi eristatakse riike demokraatlikeks riikideks ning diktatuurideks. 1)Demokraatlik riik- õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt. Demokraatlikus riigis austatakse inim- ja kodanikuõiguseid (Eesti, Prantsusmaa, USA). 2)Diktatuuride liigitamine: 2.1)Autoritaarsed diktatuurid- isiku või mõne grupi ebademokraatlik valitsemine. Võimul püsimiseks piiratakse inim- ja kodanikuvabadusi (Venemaa, Eesti 1934-1940). 2.2)Totalitaarsed diktatuurid- diktaatori või mõne grupi hirmuvalitsus, kus riigivõim kontrollib täielikult kõiki eluvaldkondi. Võim kasutab massiliselt vägivalda sise- ja välisvaenlaste suhtes ning on mingi kindla ideoloogia ...
Täidesaatev võim Kristin Laas 11.B 1.Kes seda teostab? • Demokraatlikus riigist teostab valitsus kõrgemat täidesaatvat riigivõimu, viies ellu riigi sise- ja välispoliitikat. 2.Tuleta meelde parlamentaarne/presidentaalne vabariik lk.20 • Parlamentaarne vabariik: Parlamentaarne võimukorraldus rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on vaid esindusfunktsioon. Valitsuse on ametisse nimetatud parlament ja ta on parlamendi ees aruandekohustuslik. Nt: Lõuna-Aafrika, Mongoolia, Eesti. • Presidentaalne vabariik:
Meedia ja selle erinevad aspektid Meedia roll ühiskonnas suureneb pidevalt ning on seda teinud juba oma tekkest saati. Kuid mis meedia üldse on? Meedia kõige lihtsamas mõttes on arvamuste vahendusviis, ideoloogiate väljendamine ja infoallikatest teabe edastamine läbi meediakanalite, kust info jõuab vastuvõtjani, kelleks on tavaline inimene. Meedia oma olemuselt on riigikorra ja ühiskonna peegeldus. See tähendab, et meedia sisu oleneb sellest, kas riigis valitseb demokraatia või totalitaarne kord ning kas meediakanali lugejatel, kuulajatel või vaatajatel on rohkem huvi pehmete või kõvade uudiste vastu. Samal põhjusel on ka olemas nii kvaliteetlehed, kui ka neile vastukaaluks hiljem tekkinud kõmulehed. Läbi ajaloo on meedia olnud pidevas muutumises. Parim näide sellest on uute meediakanalite teke ning vanade järk-järguline hääbumine. Näiteks poleks enne 20. sajandi algust osanud unistadagi, et mõnekümne aasta pärast võib ...
Samal ajal, kui Berg töötas toimetajana lõpetas ta ka Tartu Riikliku Ülikooli ajakirjanikuna. Peale toimetaja tööd liikus Berg edasi ajakirja Keel ja Kirjandus, kus ta siis töötas aasta osakonnatoimetajana. Berg on ka töödanud Soome Instituudis kultuurisekretärina, ajakirjas Elukiri peatoimetajana ning teleajakirjanikuna. (Maimu, 2018). 2.3. Elukohad Maimu Berg sündis Eestis ning on elanud siin suuremus osa enda elust, kuid mõnda aega elas ta ka Saksa Demokraatlikus Vabariigis. Kirjanik on elanud ka Soomes ning hetkel tihti külastab enda lapselapsi Prantsusmaal (Kivi, 2017). 3 3. KIRJANDUSLIK TEGEVUS 3.1. Debüüt Maimu Berg avaldas enda esimesed lühijutud ajakirjas Noorus aastal 1969, olles ise alles 24- aastane. Avaldamisel kasutas ta nime Leen Kaiste. Esimesed raamatud aga ilmusid paar aastakümmend hiljem. Tema esimese romaanide kogumiku "Kirjutajad. Seisab üksi mäe peal"
Kus rahavs enam ei suutnud laenusid maksta ja pangad kukkusid kokku. Suur pankroti laine, kus miljonid jäid tööta. sise- poliitika Riik toetas uute töökohtade loomist, maksti töötu abiraha, pensioni, taastati inimeste hoiused. Kehtestati miinimum töötasud. välis- poliitika Isolatsioonipoliitika 7) Nimeta diktatuuride kujunemise põhjusi Esimese maailmasõja järgses Euroopas! *Valitsemisõiguse laienemine *Pettumine Versaille`si -ja demokraatlikus süsteemis *Majanduslikud raskused 8) Mis olid Itaalia fašistide ja Mussolini õpetuse põhiseisukohad? Tähtsal kohal rahvuse kui terviku heaolu, Rooma impeeriumi võimu taastamine 9) Nimeta diktatuurile iseloomulikke jooni Hitleri-aegse Saksamaa näitel! * Parlament ei teinud midagi * Pandi koondulaagritesse, gestaapo *Ehitati sõjatehaseid *Tööpuuduse likvideerimine 10) Milles seisnes kollektiviseerimine Nõukogude Liidus? Millised olid selle tagajärjed?
USA, Prantsusmaa, Inglismaa) vahel okupatsioonitsoonideks. Berliini blokaadi tulemused: blokaad kiirendas Saksamaa lõhenemist; NSV liit saavutas olukorra, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid see jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Berliini ülestõus 1953 1953.a. juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streiki, mis kasvasid massimeeleavaldusteks. Rahutused haarasid kogu Ida- Saksamaa. Saksa Demokraatlikus Vabariigis kehtestati erakorraline seisukord. Rahutusi toodi maha suruma Nõukogude sõjavägi. Kokku hukkus tuhatkond inimest. Suessi kriis 1956.a. • Egiptuse valitsus eesotsas Nasser soovis 1956.a. riigistada Suessi kanali, kuid see oli otseses vastuolus Suurbritannia ja Prantsusmaa huvidega. • 1956.a. sügisel ründas Egiptust Iisrael, viies oma väed Siinai poolsaarele, peagi asusid Iisraeli poolel sõtta Suurbitannia ja Prantsusmaa.
Haldusõiguse põhimõteteks on: Proportsionaalsus Seaduslikkus Kaalutlusõigus Vormivabadus ja eesmärgipärasus Avalikkus ja andmekaitse Uurimispõhimõte 2.1 Proportsionaalsuse põhimõte Proportsionaalsuse põhimõte on tugevas seoses seaduslikkuse printsiibiga. See tuleneb sellest, et vastavalt põhiseadusele, võib riik õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Piirangud peavad omakorda olema möödapääsmatud demokraatlikus ühiskonnas. Proportsionaalsuse põhimõte tuleneb põhiseaduse paragrahvist 11. Teine lause ütleb, et piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.3 Proportsionaalsuse põhimõttele vastavust kontrollitakse. Seda kontrolli teostab kolleegium, kes kontrollib põhimõttele vastavust kolmel astmel ning järjestikkuselt. Kõigepealt kontrollib kolleegium abinõu sobivust, järgmisena vajalikkust ning
ennast ise aidata või lasta teistel seda teha, kaevavad end veel sügavamale probleemi ning rikuvad oma elu veelgi rohkem ära. Näiteks mõni töökoha kaotanud isik, selle asemel, et otsida endale uus töökoht, hakkab hoopis jooma ning sellega ongi ta end juba asetanud veelgi ebasoodsamasse olukorda, sest alkoholi liialt tarbival inimesel on palju raskem rakendust leida. Üks ajaloost tuntud isik on kunagi ütelnud sõnad: "pole inimest, pole ka probleemi". Eestis, kui demokraatlikus riigis, seda küsimust niimoodi lahendada aga ei saa ning seega tuleb välja mõelda mingi teine lahendus. Kuidas siis aidata neid, kes ise oma eluga hakkama ei saa? Kindlasti ei lahendaks probleemi neile lihtsalt rahaliste toetuste jagamine, sest nad harjuksid sellega ära ning ei üritaks siis ise enam midagi olukorra parandamiseks ette võtta. Inimene peab aga ise pingutama ning vaeva nägema, et muuta oma elu paremaks ja rabeleda välja probleemidest
Nii USA-s kui ka NSV Liidus eraldati relvade tootmiseks ja sõjaväe ülalpidamiseks tohutuid rahasummasid, mida muidu oleks võinud kasutada inimeste elujärje parandamiseks. 1948. aasta Berliini blokaad oli esimene, kuida kaugeltki mitte viimane kriis Ida-Lääne suhetes Euroopa pinnal. 1960. aastate algul puhkes Euroopas tõsine kriis, mis oli taas kord seotud Lääne-Berliiniga. Paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemisega Saksa Demokraatlikus Vabariigis. 1961. aastal ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. Berliini müür aga muutus pea kolmekümneks aastaks jagatud Euroopa sümboliks. Mitu kriisikollet tekkis Aasias. Korea sõda Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. See lõppes tulemusteta. Olukord Korea poolsaarel jäi samaks. Üks kuumemaid piirkondi oli 1960.-1970. aastatel Indo-Hiina poolsaar Kagu-Aasias. Sõda lõppes USA jaoks lüüasaamisega ning kogu Vietnam langes kommunistide võimu alla.
asjaolust, et mõned inimesed võivad tahta asju, mis ei ole üldine hüve,vaid hoopis fundamentaalsemast asjaolust,et erinevate indiviidide ja gruppide jaoks tähendab üldine hüve paratamatult erinevaid asju. Väitega saab igati nõustuda, me ei saa eeldada, et kõik riigi kodanikud suhtuksid kultuuripärandisse samamoodi. Autor märgib õigesti selle, et demokraatlik kompromiss võib lõplike väärtuste taandamatute erinevuste vahel ainult kahjustuda. Oluline on ka veel üks probleem demokraatlikus otsustusprotsessis, praeguste ja tulevaste rahulduste hindamine. Autor peab oluliseks toetumist demokraatlikele valistemisvormidele ehk selleks seatud institutsioonide tingimusteta usaldamisele. 18. sajandi demokraatiafilosoofiat võib kokku võtta järgmise definitsiooniga: demokraatlik meetod on selline institutsionaalne korraldus poliitiliste otsuste vastuvõtmiseks, mis teostab üldist hüve, lastes rahval endal otsustada küsimusi indiviidide valimise teel, kes
KEENIA Hiljutine ajalugu Tänapäeva Keenia riik, nagu paljud teised Aafrika riigid, kasvas välja 19. Ja 20. Sajandi Euroopa kolonialismist. Berliini konverentsil, aastal 1885, jaotas vägev Euroopa Ida-Aafrika ,,mõjusfääriks". Aastal 1895, rajas Briti valistsus Ida-Aafrika Protektoraadi ja avas Kenya viljaka mägismaa valgetele asunikele. Suurbritannia tegi Keeniast ametliku Briti koloonia 1920. Aastal, aga ei lubanud aafriklastel osaleda nende oma valitsuses kuni 1944. Aastani. Kohalik ärevus iseseisvuse üle jätkus Keenias ka Teise maailmasõa ajal. Riigile anti iseeisvus Suurbritannia poolt 12. Detsembril, 1963. Seda päeva tähistatakse igal aastal riigipühana. Võrreldes teiste endiste Euroopa kolooniatega Aafrikas, oli Keenia üleminek sõltumatusele oli tähelepanuväärselt korrektne ja rassilisest riiust vaba, tänu osaliselt valitsuse tundlikusele poliitilistele õigustele ja vabadustele. Keenia on säilitanud täelepanuväärse stabiilsuse a...
ei olda nendest teadlikud, vahest tehakse ikka reklaame, et teadvustada inimesi nende õigustest. Tsiviilkontroll relvajõudude üle on Eesti demokraatias ära tuntav tunnus. Sest keegi meist ei saa vabalt relvaga ringi kõndida, selleks on vaja luba taotleda, arstlik kontroll jne. Mis on kindlasti hea, me ei suudaks sellist olukorda ette kujutada nagu kuskil ameerika tänavatel, et ringi liiguvad relvastatud jõugud ja elad iga päev tulistamis ohvri hirmuga. Igas demokraatlikus riigis, nii ka Eestis on konkurents võimu nimel ja ka see on demokraatliku ühiskonna tunnuseks. Kõik on kindlasti näinud reklaame kuidas erkonnad üksteisest üritavad üle trumbata, üritavad saavutada rahva poolehoidu. Kõigil inimestel on õigus internetis infot otsida, ajalehte lugeda jne., need alternatiivsed teabeallikad on demokraatliku Eesti tunnuseks. Eestit peetakse ka mitte demokraatlikuks sest, Eestis on esindusdemokraatia (mitte
Riik, milles tahan elada Eestimaal elades elame me demokraatlikus riigis, kuid kas see on just see riik, milles me tahaksime elada ? Olen noor ning õige pea hakkan koos paljude teistegagi langetama otsuseid, mis mõjutavad mingil määral Eestit. Selleks, et muuta Eestit paremaks, peaksin ma kindlaks tegema, mida mõtlen parema riigi all. Tahaksin elada riigis, mis on rikas nii majanduslikult, rahvalt kui ka elutingimustelt. Riik peaks olema selliste valitsejate kätes, kes suudavad panna
Eesti Vabariik kuulutati välja 24.veebruar 1918 ; riik taastati 20.august 1991 Eesti riigvorm on vabariik ja riigikord on parlamentaarne demokraatia. · Vabariik riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab valitav rahvaesindus. · Demokraatia poliitilise korra vorm, kus riiki juhivad rahva valitud esindajad ja kõigil on kodanikuvabadused ja õigused. · Parlament valitav rahvaesindus, riigi kõrgeim seadusandlik organ. · Esindusdemokraatisa- rahava valitsemine oma esindajate kaudu. KODANIKUD, KODAKONDUS Kodakondsus : ° Riigi kodanikuks olemine ° Isiku ja riigi õiguslik side, mille kaudu määratakse isiku ja riigi vastatikulised õigused ja kohustused. Nt.Õigus olla valitud avalikku ametisse,õigus olla valija, õigus vabalt liikuda, õigus saada osa heaolust ja üh pärandist. Kodakondsuse saamine: PÄIKESEÕIGUS VEREÕIGUS ...
erinevustega, ei saa rääkida sallivusest. Just sallimatus on see, mis on ühiskonnas kõige suuremaks tüliõunaks ja sõdade põhjustajaks. Siinkohal saab rääkida kindlasti osa Liibüa rahvast, kes on sallimatud oma juhi Muammer Gaddafi vastu. Nad on alustanud sõda diktaatori vastu kuni õnnestub ta kukutada. Rahvas on võtnud enda alluvusse mitmed Liibüa tähtsamad strateegilised punktid. Muammer Gaddafi ei kavatse oma kohast loobuda ja tulistab rahvast. Demokraatlikus riigis tuleks riigipeal oma kohast loobuda rahva sallimatuse ja vastuhaku puhul. Totalitaarse diktatuuriga riigis nagu seda on Liibüa, näeb valitseja parimaks lahenduseks vastuhakku. Olen kindel, et diktaatoril Muammer Gaddafil ei ole mitte mingisugust lootust kodusõda võita, sest kui rahvas on juba tema vastu sallimatu, siis ei muutu see ka kodusõja käigus. Mis saaks tänapäeva ühiskonnast kui siin puuduks igasugune sallivus ? Sel juhul kaoksid
elavnes ehitustegevus ja suurlinnasid hakkasid ilmestama pilvelõhkujad. Kuid see ei kestnud kaua ning juba 1929.aastal algas suur majanduskriis, mis oli USA-le suureks tagasilöögiks. Esimese maailmasõja järel hakkasid tekkima mitmetes euroopa riikides diktatuurid. Demokraatia ideedes hakati pettuma, sest ei suudetud lahendada mõningaid elanike probleeme. Euroopa maades hakkasid levima demokraatia kriisi nähtused. Diktatuur hakkas tekkima, sest pettuti Versaille’i süsteemis, pettuti demokraatlikus riigikorralduses, olid majanduslikud raskused ja uute kergemini suunavate rahvakihtide riigikorraldusse kaasamise mõjul. Demokraatia kriisi tingimustes hakkasid mõjuvõimu koguma demokraatiavastased liikumised. Näiteks kommunistid NSV Liidus, kelle arvates pidi tööliskonnast saama õnneliku homse ehitaja või fašistid ja natsionaalsotsialistid, kes ülistasid oma rahvust. Diktatuur erines demokraatiast üsnagi palju. Diktatuuririigis ei kehtinud demokraatiale
käitusid teisiti kui kästi, nad lihtsalt tapeti. Demokraatlikes riikides arvestati inimeste huve ja nii oli poliitiline areng oli pikaajalisem kui diktatuuris, sest demokraatias võis olla mitu erakonda, kes võisid omavahel pikka aega enne vaielda kui lõpuks uue seaduse või muudatuse vastu võtsid, aga diktatuuris ütles juht oma arvamuse ja nii pidigi olema. Inimestele oli kindlasti kergem elada demokraatlikus riigis kui diktatuurilise korraga riigis, sest sealne poliitika arvestas inimestega. Eesmärgiks ei olnud ainult oma riigi territooriumi suurendamine ja koguaeg sõjaolukorraks valmistumine, vaid ka et inimestel oleks riigis hea elada. Kõige karmikäelisemad valitsemisviisid oli Itaalias, Saksamaal ja Venemaal. Nendes riikides sai diktatuur võimule riikide majandusprobleemide tõttu. Diktatuurilistes riikides kasutati palju vägivalda
visatakse prügikasti) + riknenud toidu, mis oli ennem söömiskõlblik kulutati selle tootmiseks puhast vett 4. Looduslikud (pikad põuaperioodid, maapind pole piisavalt viljakas) 5. Sõjaväe liigne rahastamine 6. Kalavarude vähenemine jne... Lõik ühest netiblogist: Eetika Euroopa töörühma arvutuste järgi võiks Prantsusmaal raisatud toidu hulgaga toita ära sama palju inimesi kui on Kongo Demokraatlikus Vabariigis alatoitumuse all kannatajaid, ning Itaalias ära visatud toiduga võiks teha lõpu näljahädale Etioopias.Briti valitsusasutuste hinnangul visatakse seal ilmaasjata ära umbes üks kolmandik kogu toidust ja see läheb Briti tarbijatele maksma enam kui 13 miljardit eurot aastas.Toidu raiskamise eest on vastutavad ka supermarketid, kus enamik toitu on pakitud neljaliikmeliste perekondade jaoks, kuigi ligikaudu üks kolmandik eurooplastest elab üheliikmelises leibkonnas, ning kehvad
aastal, mil viimaks pääses Eesti rahvas NSVL'i koosseisust. Olles sündinud samal aastal, ei ole minu mälestustes küll toimunut, kuid kõik tolle aja sündmused on ka minu jaoks südamelähedased. Mäletan, kuidas ajaloo tunnis tekkisid külmavärinad, kui õpetaja meile jutustas 1989. aasta Balti ketist ning kui kolm aastat tagasi toimunud Öölaulupeol pisar silma tuli, nähes et eestlased hoiavad siiani kokku ning tunnevad end ühise rahvana. Ma olen uhke, et elan demokraatlikus riigis, kus rahvas otsustab ise oma riigi käekäigu üle ja igal inimesel on vabadus oma arvamust avaldada ja täide viia unistusi õppida, töötada ja reisida. Vabas riigis elades on igal kodanikul õigus minna kuhu ja millal soovib. Olles liitunud Euroopa Liiduga, saab ka iga eestlane reisida täiesti viisavabalt kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides. Selle õiguse ja vabaduse tagab meile 1985. aastal loodud Schengeni viisaleping, millega Eesti liitus aastal 2007
Ateena ja Sparta-kas erinevad mentaliteedid? Ateena ja Sparta olid Vana-Kreeka ajal kaks väga mõjukat riiki. Nende valitsemine toimus väga erinevalt ning seetõttu olid neil omad tugevused ja nõrkused. Sparta riigis oli kasutusel väga karm kord. Kodanikkonna moodustasid spartiaadid ning ülejäänud riigi elanikkond oli nende võimu all. Enamik Sparta elanikke olid perioigid ning kõige arvukama grupi moodustasid heloodid- spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad. Riigi eesotsa kuulusid kaks kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid. Samuti juhtis riiki üle 60-aastaste spartiaatide seast valitud vanemate nõukogu geruusia, kelle seast valiti igal aastal viis efoori, kes pidid kontrollima kuningate tegevust. Lõplikud otsused langetati kõigi spartiaatide koosolekul, kus hääletus toimus kisades. Ateenas oli aga samal ajal kasutusel demokraatlik valitsemisvorm. Riigi valitsemises sai kaasa lüüa iga vähemal...
ressursse ,mida kõik ühiskonna sfäärid (haridus,kultuur)oma olemasoluks ja arendamiseks vajavad. Valitsuse majandustegevus ja poliitika. Riigi roll majanduse korraldamises. Sekkub mitmesuguste õigusaktide ,maksupoliitika,hinnapoliitika ja riigieelarve kaudu. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Mingile ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks. Huvid. Erinevad huvid ning nende rahuldamine on demokraatlikus ühiskonnas suuri väärtusi,inimeste mitmekesised huvid väljenduvad nt. Nende kuulumises erinevadesse parteidesse . Pluralismi olemus ja tähtsus.Pluralism on mitmekesisus ja paljusus,mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust,parteistumist. Pluralism on veendumus,et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus.Plootiline pluralism tunnistab erinevust sotsiaalses ja ideoloogilises praktikas. Avalik arvamus. Demokraatlikus riigis on kõigil õigus avalikule arvamusele
Idabloki lagunemine õnn või õnnetus? Kahekümnenda sajandi 80. aastate lõpuks oli selge, et idablokk eesotsas NSV Liiduga on nõrgenemas ning triivib hävingu suunas. Selle põhjusteks olid nii majanduskriis kui ka sise-ja välispoliitilised probleemid.1991. aastaks oli idablokk sisuliselt lagunenud ning 1990-91. a. tõi NSV Liit oma väed sotsialismimaadest välja. Kas selle suurimpeeriumi häving oli aga õnn või õnnetus? Positiivne külg on kindlasti see, et paljud riigid (taas)iseseisvusid ning tekkisid väikesed rahvusriigid. Hakkasid taastuma nende rahvuste identiteet ja kultuur. Idablokis olles oli see nimelt tugeva kontrolli all ning igasugust kõrvalekallet või liigset rahvuslikkust peeti vaenulikuks ja see suruti maha. Endised idabloki maad hakkasid üles ehitama uut riigikorda, hakati juurutama demokraatlikku valimissüsteemi. Nende riikide kodanikele oli see kindlasti õnn, sest nende vabadus suurenes, tugev tsen...
Miks võib pidada Kreekat Euroopa tsivilisatsiooni hälliks? Vanakreeka tsivilisatsiooni oli ülistatud ka varem filosoofia, teaduse, kirjanduse ja kunsti emana, kuid selle poliitilist pärandit tavaliselt ignoreeriti. Nüüd aga leiti, et kreeklaste suurimaks saavutuseks oli poliitilise vabaduse rajamine demokraatlikus riigikorras. Euroopa aluseid nähti vabaduses, kristluses ja tsivilisatsioonis. Juured Euroopa samastamiseks demokraatiaga leiti viienda eelkristliku sajandi Kreekast, kristlusega samastati Euroopa 15. sajandil, tsivilisatsiooniga alles valgustusajastul. Kui varem kehtis tsivilisatsiooni mõiste vaid eliidi kohta ja alamklasse peeti barbariteks, siis demokraatia ja sotsiaalsete reformide tulekuga laienes tsivilisatsiooni mõiste ka alamklassidele. Teater sai alguse Kreekast? Ehk Kreeka teater on Euroopa teatri "häll".Kreeka teater kujunes välja veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. E...
Ei teeni tulu, aitavad kaasa ühiskonna probleemide lahendamisele. Mittetulundusühing kodanikuühenduse üks vorme tegutsemaks erinevates valdkondades. On keelatud teenida tulu. Monopol tootmist ja turustamist valitsev suurettevõte. Turuolukord, kus mingi kauba/teenuse osas puudub konkurent, üks pakkuja kontrollib hinda. Moraalinorm kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub. Neljas võim massiteabe kujundlik nimetus demokraatlikus ühiskonnas, peegeldab informatsiooni suurt mõjujõudu poliitika teostamisel. Netopalk töötasu, mille summast on maha arvastatud kõik määratud maksud, reaalne palk. Nominaalpalk rahas väljendatud palgasumma. Nulltolerants täielik mittesallivus.
ja osade ettepanekuid ei võeta üldse arutuselegi, vaid hääletatakse juba kohe maha. Siis nagu olekski ,et lammas süüakse huntide poolt ära ,sest kaks hunti arvavad ja hääletavad nii. Demokraatia roll vähemuste kaitsmisel on siiski kindlasti väga keeruline, hulga keerulisem kui vaid sõnasõda riigikogus. Pean siisnkohas silmas üht konkreetset vähemust ehk homosi dja lesbisid. Loomulikult elavad ka nemad demokraatlikus riigis ja peavad saama end määratleda sellisena nagu nad on .Kuigi mina ei saa aru miks nad neid paraade korraldavad ja end nii ületähtsustavad. Mõningad asjad nende puhul tunduvad nii võõrad ja loomuvastased aga demokraatia seisukohalt on neil ju õigus. Kui nad tahavad koos elada las siis elavad aga see laste lapsendamine on kuidagi nii võõras. Ma ei kujuta ette ,et ema ei ole ja on vaid kaks isa. Eestis ei ole minu arust homoabielu ja muu nendega seonduv üldse eriti
kogu maailmast ligi kolmandiku. Tekib küsimus, kas demokraatia on see ainuõige valitsemisvorm? Kui jälgida seda statistikat, siis mina küll nii ei ütleks, kuid igal inimesel on oma arvamus. Sellesks et paremini otsustada oleks vaja elada sellises riigis, kus on aristrokraatlik või autoritaarne valitsemisvorm, siis oskaks ka täpselt selles arutelus oma seisukohti välja tuua ja põhjendada. Kuna mina elan tänaseni Eestis, demokraatlikus vabariigis, siis on mul õigus oma arvamusele ja sellekohaselt ma arvangi, et kõige õigem valitsemisvorm on demokraatia. See tuleneb sellest, et mulle meeldib Eestis elada ja järelikult ka peab mulle meeldima demokraatia.
heaolu, usutakse rohkem tehnoloogiasse ja tehnikasse. Lisaks on veel positiivsem suhtumine autoritaarsele juhtimisele. Need maad kus aga rõhutakse rohkem eneseväljendusse on palju stabiilsemad ja demokraatlikumad. Selle väitega pean ma ka nõustuma, kui hakata mõtlema riikide peale, kus on demokraatlik juhtimisviis siis nende inimeste väärtushinnangud on hoopis teised kui on riikides kus valitseb kas diktaktuur, monarhija vms. Need inimesed kes on demokraatlikus riigist, neil on sõnavabadus, stabiilsus, jne. see kõik on see, mida ei ole väljas pool demokraatiat. Teatud riikides kui liiga agaralt sõna võtta mingil teemal siis võidakse lausa sind kas tappa või vangi panna. Selle tõttu on need riigid ka ebastabiilsemad, kuna kunagi ei tea mis toob järgmine päev. Teisisõnu demokraatia muudab inimesed edukamakas, teeb nad õnnelikumaks, sallivamaks ja usaldavamaks ning sisendab postmaterialistlikke väärtusi. Kahjuks endise Nõukogude Liidu
Natsionalism ja fasism rõhus rahvuse ühtsusele, vaenlaseks olid rahvuse reeturid, teiseks rahvad ja kommunistid. Diktatuuride tekkele aitas kaasa sõjajärgses maailmas kujunenud olukord. Manipuleeriti rahvast kaasama poliitikasse. Laiendati valismisõigusi ja see tõi kaasa uued ja suuremad valijate rühmad. Pettumine Versailles´ süsteemis, paljud rahvad pidasid rahu tingimusi ülekohtuseks ning toetasid juhte, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada. Veel oli suur pettumus demokraatlikus riigikorralduses, samuti tekkis ka majanduses raskusi. Lääne- Euroopas kehtestati esimesena diktatuur Itaalias. Kandis I maailmasõja raskeid kaotusi. Rahvas oli pettunud Pariisi konverentsi tulemustes, kus ei tunnustatud Itaalia panust sõjas. Riigis olid majanduslikud raskused ja kasvas tööpuudus. Olukorda kasutasid ära kommunistid, kes viisid Itaalia veel raskemasse olukorda. Kommunistidele astus Itaalis vastu töötuid koondanud fasistide liikumine. Liikumise juhiks oli Benito
Sparta ja Ateena riigikorra võrdlus Kreekas oli poliseid ehk linnriike umbes 1500 ringis ning Sparta ja Ateena olid Hellase linnriikidest kõige mõjukamad ning omapärasemad. Nad avaldasid suurt mõju Kreeka üle. Riigid asusid väga lähestikku, Ateena Kesk-Kreekas ning Sparta Lõuna-Kreekas, Pelopennesose poolsaarel. Peamisteks sarnasusteks kahe valisteva riigi puhul olid tugeva sõjaväe omamine, välismaalaste mitte kodanikeks pidamine ning kummaski riigis ei puudunud oma seadused ja kodanike rahvakoosolekud. Olid olemas ametnikud ja nõukogud, kes rahvakoosolekule kuuletusid ja niiöelda eeltööd tegid. Tänu välismaalaste mittetolereerimisele levis laialdaselt orjus, mille tõttu riigid funktsioneerisid eriti hästi. Kõige suuremaks erinevuseks riikide vahel loetakse riikide valitsemisviise. Ateenas oli alates 507. aastat eKr demokraatlik riigikord, enne seda valitses diktaktuur. Spartas valistes aga aristokraatlik oli...
· Valitsus laenab avalikuselt- tõrjub eemale eralaenajaid · Intressimäärad tõusevad- laenuraha kallim Rahapoliitika (Keskpank mõjutab intressimäärasid ja ringluses olevat rahamassi) · Vabaturu operatsioonid (riigivõlakirjade ost/müük) · Diskontomäära muutused (keskpanga poolt komertspankadele antava laenu intressimäär) · Kohustusliku reservimäära muutused (13% s.e 14.11.11) FP & RP saab rakendada ka koos. · Demokraatlikus ühiskonnas on FP rakendamine keerukam aga mõjud kiired. · RB saabg kiiresti muuta, mõjud aga ei avaldu kiiresti. Oluline on FP & RP tasakaal ja õigeaegne rakendamine. Automaatstabilisaatorid Toimivad majanduses ilma poliitilise sekkumise ja pika otsustusprotsessita. Üksikisiku tulumaks Majanduslanguse ajal teenivad inimesed vähem ja makse laekub ka vähem- otseseks signaaliks valitsusele. Töötu abiraha ja sotsiaalabi
2004. a. Toimusid Euroopa Parlamendi valimised ning kõik, kes valiti sinna ka läksid. Kuid on hoopis teisi võimalusi, seades oma kandaduuri üles ainult häälte püüdimiseks ning hiljem loobudes sellest andes oma koha teisele erakonnakaaslasele, kes ei pruukinud üldse häälte arvu põhjal sima paista. Sellisest valimissüsteemist tuleb selgelt välja see, et näiliselt on võim rahval. Mis mõtet on siis rahval valida, kui need valimistulemused keeratakse nagunii peapeale. Demokraatlikus riigis peaks olema võim rahval, kuid on ikkagi neid kel rohkem võim. Siin kehtib piltlikult Darwini seadus, kes tugevam jääb ellu. Enamik meist usub, et demokraatia on ainus valitsemisvorm mis toimib, mõni usub rohkem teine vähem, kuid kõige paremini iseloomustab seda Churchill, kes on öelnud, et demokraatia on kõige viltsam süsteem, aga paremat pole seni leitud.
1. Ühiskonna komponendid- arenenud kultuur ja rahvuslik identiteet, püsiv territoorium, ajalugu, poliitiline sõltumatus, täienemine laste sündimusega ja/või immigratsiooniga 2.tootmisviisid ühiskonnas: *Põllumajandusühiskond- põhi rõhk põllumaj ja karjandusel *tööstusühiskond- esikohal on tööstuslik tootmine, konveier, ratsionaalsus, ,,Aeg on raha'' *teenindusühiskond- kõrgtehnoloogia massiivne kasutamine, ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur, 3. Tööstus teooriad: *Adam Smith- rikkust toodab töö ehk tööväärtuste teooria, maj liberalism (riik ei tohi sekkuda, turg reguleerib ise) indiviidi egoism *Karl Marx- 2 põhiklassi, konfliktiteooria, 2 kapitalismi tõukejõudu on toota kasumit ja püsida konkurentsis *Max Weber- protestantlik eetika ja kapitalismi vaim *Emile Durkheim- tööstusühiskond areneb individualism, anoomia oht, puuduvad üldtunnustatud väärtused ja normid ühiskonnas 4. Nüüdisühiskond: * ühiskonnasektorite eristatavus ja va...
Ei oma tähtsust, kas tegevus on ka teiste poolt moraalselt aktsepteeritav. Kui antud tegevus ei kahjusta teiste õigusi, ei tohi inimese eneseteostust piirata, ükskõik, kas teised tunnustavad seda või mitte. Sellisteks tegevusteks võib nimetada kunstilise, sportliku, majandusliku, vaimse tegevuse, kui ka lepingute sõlmimisega seotud vabaduse. Erinevate eesmärkide nimel võib riik siiski neid õigusi piirata, kui piirang on kehtestatud seadusega ning kui antud tegevus on demokraatlikus ühiskonnas vajalik. Samuti võib piirata vabadus-ja isiksusõiguste kaitseks kõiki teisi põhiõigusi. Näiteks on Riigikohus hinnanud, kas tähtajalise elamisloaga välismaalasele relvaloa saamiseks kehtestatud tingimused õigustavad välismaalasele vaba eneseteostuse piiramist. Riigikohus leidis, et antud piirang on õigustatud kodanike elu ja tervise ennetamise ning riigi avaliku korra ja julgeoleku tõttu.
piiramatu rahaahnus või ellujäämisvajadus?.. Võin nüüd kindlalt järeldada, et inimkond siiski vaba ei ole. Meie ülimat vabadust kammitsevad lihtsad igapäevased nähtused, mis meid kahjuks või õnneks tarbimise orjadeks muudavad. Meie vabadust piiravad ka perekondlikud sidemed, moraalsed väärtushinnangud, usk, ühiskonna ja keskkonna mõjud ning geograafiline asend, kuhu me sündinud oleme. Vabadusel on nii positiivseid ka negatiivseid aspekte. Demokraatlikus ühiskonnas saab pidada positiivseks indiviidi vabadust tegutseda oma vaba tahte kohaselt ja valida endale vabalt partner, kodu, töö, hobi,… Aga mitte igal pool ei valitse demokraatia. Negatiivse vabaduse väljundiks on anarhia, kui igasugused piirangud üldse puuduvad. Aga kas ka siis on indiviid vaba, kui ta läheb kaasa ühtse hallimassi tahtega? Minu jaoks siiski vabadus oli, on ja jääb määratlema õigusmõisteks. Nüüd ma lihtsalt
Aga kui süveneda mõningatesse probleemidesse tõsisemalt, siis leiame vigu nii siit,kui sealt. Iga inimene saab muuta ümbritsevat ühiskonda. Muutused ei peagi olema suured, piisab ka väikestest ja lihtsatest asjadest. Üldiselt, kui soovida lihtsalt head ja omada häid ideid ning suuta neid ellu viia, peakski nagu piisama. Laiemalt vaadates ei suuda inimesed siiski üksinda ühiskonda muuta, sellepärast valime me nii linnavalitsuse kui ka parlamendi, kes demokraatlikus ühiskonnas peaksid meid esindama ja meie soove ja ideid läbi viima. Hetkel on ka Eestis käsil valimiseelsed kampaaniad, kus on lubadused meie ühiskonnas ette võtta palju muudatusi, mis peaksid meie elu paremaks muutma. Aga tihtipeale näeme, et lubadused, mis lubatakse ei ole elluviidud,seega kas saab usaldada veel poliitikuid,keda ennem usaldatud? Tavaliselt inimesed teevad oma poliitilised eelistused, kas niisama kiiruga, ollakse asjaga tõsisemalt
puudumisel ei jää see isik ilma aktuaalsetest teemadest. On erinevaid allikaid info kogumiseks- suured ekraanid tänavatel, üleriigilised ja kohalikud ajalehet jpt. Leian veel, et demokraatia on õigustatud ainult seal, kus rahvas on võimeline iseenda eest otsustama. On võimalus pea igaühel kandideerida riigiametisse, et enda sõna maksma panna. Kodanikel on õigus moodustada ühinguid, nii poliitilisi kui apoliitilisi, oma rahva huvide eest seismiseks. Demokraatlikus riigis kehtib ka väljendusvabadus, mis lubab kodanikel välja öelda pea kõik, mis meelel. Igal kodanikul on õigus valida endale esindajad. Otsustab küll enamus,ent sellepärast ei tasu veel hääletamata jätta. Tean mitmeid selliseid, kes ei käi üldse valimas ning pärast nurisevad, kui halvad ja laisad valitsejad Eesti Vabariigi eesotsas maksumaksja rahast ennast ülal peavad. Paratamatult ei ole kogu ühiskond ühtne ning leidub üpriski palju neid, kellele demokraatlik
Siirdeühiskond ja Eesti Eesti kuulub kindlasti nende riikide hulka, kus on põhjust rääkida siirdeühiskonnast. Võiks isegi väita, et nii Esimest Eesti Vabariiki tervikuna, kui ka Taasiseseisvunud Eestit, võiks kirjeldada kui siirdeühiskonda. Mis siis on need kriteeriumid mis teevad Eestist siirdeühiskonna. Demokraatlikus riigis kuulub võim rahvale. Niisiis võib öelda, et mida tugevam on kodanikuühiskond ja kodanikualgatus seda tugevam on demokraatia selles riigis. Paraku on aga Eestis näha teissugust tentensi. Suurem võim on koondunud väikesele grupile ja ülejäänud rahvast ei kaasata otsuste tegemise protsessi, mille tõttu inimesed leiavad, et ainuke moodus kuidas olukorda muuta on kasutada äärmuslike ja radikaalseid meetmeid. Seetõttu me võime näha enda ümber järjest rohkem streike, miitinguid ja proteste. Näiteks võiks tuua tööseadus lepingu paranduste vastu toimunud streigid. Oleks inimesed olnud rohkem kaasatud juba lepingu par...
Demokraatlikud riigid jäid mingil ajal tahaplaanile. Nad läksid oma eluga edasi, eks ka neil oli riigisiseseid pingeid, aga need ei kujunenud üle kodusõdadeks. Seal arvestati inimeste huve ning poliitiline areng oli pikaajalisem kui diktatuuris, sest demokraatias võis olla mitu erakonda, kes võisid omavahel pikka aega enne vaielda kui lõpuks uue seaduse või muudatuse vastu võtsid, aga diktatuuris ütles juht oma arvamuse ja nii pidigi olema. Inimestele oli kindlasti kergem elada demokraatlikus riigis kui diktatuurilise korraga riigis, sest sealne poliitika arvestas inimestega. Eesmärgiks ei olnud ainult oma riigi territooriumi suurendamine ja koguaeg sõjaolukorraks valmistumine, vaid ka et inimestel oleks riigis hea elada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
