Konverentsid ja II MS lõpetamine (1)

Teheran . Lääneriigid ei kavatse NSVLiga sõdida baltimaade pärast, küll aga tuleks 2-3 aastat peale sõja lõppu viia läbi rahva hääletus, kus otsustatakse kas Eesti soovib olla iseseisev või kuuluda NSVLi koosseisu. Teherani konverentsil otsustati, et teine rinne avati poolteist aastat enne sõja lõppu
Prantsusmaal. Jalta konverents 1945 veeb.
Sellel konverentsil kohtusid Stalin , Churchill ja Roosevelt . Otsustati sõjajärgse maailma jagamist võitjate vahel. Otsustati jagada Saksamaa okupatsiooni tsoonideks. Konverentsi otsused vastasid NSVLi huvidele.
Potsdami konverents 1945
Peamine probleem oli Saksamaa tulevik. Otsustati Saksamaa jagada neljaks okupatsiooni tsooniks – USA tsoon, Prantsusmaa tsoon, NSVLi tsoon, Inglismaa tsoon. Berliini linn jagati ka 4-ks osaks. NSVLi tsoonis kehtestati sõjaväeline diktatuur, Ida-Berliinis tekkis riik Saksa Demokraatlik Vabariik (1948), Lääneriikide tsoonis – Saksa Liitvabariik (1949), uus pealinn oli Bonn. Lääne-Berliinist sai vabalinn. 1961 valmis Berliini müüd. Üldiselt oli plaan, et Saksamaa säilib demokraatliku riigina, tsoonidesse pandi ametisse ülemkomissarid, nad pidid tagama majandusliku ja poliitilise ühtsuse säilimise. NSVLi poole peal ametisse kohe kommunistid. „4d“ poliitikast lähtudes hakatakse Saksamaad arendama.
„4d“ poliitika –
1. demonteerimine – (sõja)tööstus lammutatakse lahti, vabrikutest jäävad alles vaid seinad. See tagas
Saksamaa majanduse väga kiire arengu.
2. demilitariseerimine – sõjaväestatuse vähendamine, luua riik kus pole sõjaväge.
3. denatsifitseerimine – natsiidealoogiat ei tohtinud olla, natsid tuli uuesti väljaõpetada.
4. demokratiseerimine – demokraatia kehtestamine. Õnnestus Saksa Liitvabariigis ja Saksa Demokraatlikus Vab. ei õnnestunud.
Nürmbergi kohtuprotsess (algas 20. nov 1945 ja lõppes 1. okt 1946)
Kohtu all 24 süüalust – neid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades, inimsuse vastastes kuritegudes. 24-st 12 mõisteti surma, 3 sai eluaegse ja ülejäänud said muid pikemaajalisi karistusi. Surmaotsus viidi täide 10 juhul, üks neist tegi enesetapu. Martin Barmann, Göring. Martin sai põgenema ja teda ei leitudki üles. H. Hess 1987 suri. Peale protsessi aktiveerus juutide organisatsioon Gwissentali selts - eesmärk otsida üles need, kes on süüdi juutide vastases genotsiidis. Genotsiid – rahvuse teadlik hävitamine. Karl Linnas, Harry Männi.
San Francosco 1945
Loodi ÜRO – ühinenud rahvaste organisatsioon . Eesmärk – riikidevaheliste probleemide rahumeelne lahendamine ja omavaheline koostöö.
Pariisi rahukonverents 1945-1947
Kirjutati alla rahulepingud Itaalia, Ungari, Rumeenia , Bulgaaria ja Soomega .
1951 – teine San Francisco konverents
Rahuleping Jaapaniga, sellele Jaapan alla ei kirjutanud, sest 6. aug 1945 ja 9. aug 1945 heitsid Jaapanlased Hiroshimale ja Nagasakile tuumapommid. Tegelikult ei ole siiani sõlmitud II MS aegne rahuleping Saksamaaga.
II MS lõpetamine.
8. mai 1945 kapituleerus Saksamaa. Sellega lõppes sõda Euroopas. 2. sep 1945 kapituleerus Jaapan. Sellega lõppes II MS. Sõjas sai kannatada kõige rohkem NSVL – hukkunuid oli umbes 30 miljonit inimest ja 2/3 oli neist tsiviilelanikud. Positiivne oli see, et NSVL rahvusvaheline positsioon kasvas. Teravad suhted NSVL ja tema liitlaste vahel.(demokraatiat mõisteti täiesti erinevalt) Pärast II MS oli NSVLil 2 valikut – 1. suunata kogu oma jõud oma kodanike elu parandamisele ja 2. hakata allutama oma mõjule teisi riike ja rahvaid. Selle nad valisidki, importisid kommunisti.