Meedia ja selle erinevad aspektid (0)

Meedia ja selle erinevad aspektid
Meedia roll ühiskonnas suureneb pidevalt ning on seda teinud juba oma tekkest saati. Kuid mis meedia üldse on?
Meedia kõige lihtsamas mõttes on arvamuste vahendusviis, ideoloogiate väljendamine ja infoallikatest teabe edastamine läbi meediakanalite, kust info jõuab vastuvõtjani, kelleks on tavaline inimene.
Meedia oma olemuselt on riigikorra ja ühiskonna peegeldus . See tähendab, et meedia sisu oleneb sellest, kas riigis valitseb demokraatia või totalitaarne kord ning kas meediakanali lugejatel, kuulajatel või vaatajatel on rohkem huvi pehmete või kõvade uudiste vastu. Samal põhjusel on ka olemas nii kvaliteetlehed, kui ka neile vastukaaluks hiljem tekkinud kõmulehed.
Läbi ajaloo on meedia olnud pidevas muutumises. Parim näide sellest on uute meediakanalite teke ning vanade järk- järguline hääbumine. Näiteks poleks enne 20. sajandi algust osanud unistadagi, et mõnekümne aasta pärast võib uudiseid lehest lugemise asemel hoopis raadiost kuulata või televiisorist vaadata.
Nüüdseks hakkab ka muidugi nende meediakanalite tähtsus langema või tegelikult ongi juba langenud, kuna populaarsust on kogunud uusmeedia . Kuna peaaegu igal inimesel on kodus arvuti ja taskus nutitelefon ning kuna nendega tegeledes veedetakse niikuinii rohkelt aega, ei ole midagi üllatavat selles, et just internetist leitavad infoallikad ja meediaettevõtted inimestes huvi tekitavad.
Ka kõmulehed on rohkem viimase aja leiutis . Varem kasutati meediaväljaandeid tarkuste ja nõuannete jagamiseks ning keegi poleks ettegi julgenud kujutada, et ajalehes avaldatakse artikleid, kus arutada, millist kleiti üks või teine naine millisel üritusel kandis .
Samas aga ongi see hea, kuna igal inimesel peaks olema õigus ja vabadus ise valida, millist uudist ta loeb või vaatab ning lihtsalt selle pärast, et mõne arust pole kõmu-uudistel mingit väärtust, ei tähenda see, et need mõne teise inimese jaoks olulised ei ole.
Samuti on vaieldamatu, et meedia on üleüldiselt tähtis ning on aidanud kaasa inimkonna arengule, kuna ilma selleta ei pruugiks me teadagi, milline olukord valitseb mujal maailmas.
Muidugi aga ei teki meedia iseeneset, vaid selleks on vaja info vahendajaid. Tavaliselt on nendeks ajakirjanikud, kes kas otsivad ise uudiseväärilist infot või vahendavad seda mõnest teisest allikast meediakanalite kaudu rahvale.
Vahel aga levib info väljaspool meediaettevõtteid, kus ajakirjandust ei loo professionaalsed ajakirjanikud, vaid tavalised inimesed. Seda nimetatakse kodanikuajakirjanduseks ning see on tihtipeale palju vabamas vormis ning suhtluskeeles, erinevalt professionaalsest ajakirjandusest.
Sellel on loomulikult samuti oma head ja halvad küljed, näiteks ei kehti nendele kirjutajatele samad reeglid ja ootused, mis tegelikele ajakirjanikele, seega ei pea nad end nii karmilt kontrollima ega muretsema tagajärgede pärast. Samas annab selline vabadus ka võimaluse teist inimest solvata või rünnata, ilma et nad peaksid karistuse pärast kartma , kuna kuigi ajakirjanikel pole otseselt keelatud sarnaselt käituda, suhtutakse sellisesse teguviisi siiski hukkamõistvalt ning see võib kahjustada žurnalisti tulevasi töövõimalusi.
Seega on meedia tänapäeva ühiskonnas väga oluline ja vajalik, kuid kuigi vaba meedia on demokraatlikus riigis asendamatu, peaks ikkagi jälgima, et olukord kontrolli alt ei väljuks ning et kollase ajakirjanduse ja kodanikuajakirjanduse kõrval ilmuks ka tegelikke uudiseid.