Kellelt: Piret Mägi KTG 12õ
Kellele: U.Lehtsalu
VABADUS EELDAB KA VASTUTUST
Vabadus on magus sõna, see on
tähtis termin nii riikidele kui üksikisikule. Kes on vaba, tihti ei
oska seda hinnata ja kes ei ole see püüdleb kõigest hingest
vabaduse poole. Riigile vabadus tähendab samas ka suurt vastutust ja
otsustusvõimet ellujäämise nimel. On meil ju kõigil meeles
kahekümneaasta tagused Eesti oma võitlused . Rahvas hoidis siis
palju rohkem kokku, oldi nõus tegema kõik, et ainult saada kätte
vabadus. Paljud ei olnud seda oma jaoks lahtigi mõtestanud. Nüüd
on aga ilkujaid küll, kes tolleaegseid suuri võitlejaid nahutavad.
Ometi on meil nüüd väike armas oma vaba riik.
Inimesega on samuti. Väike
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-02-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
36 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
piret141
Õppematerjali autor
Inimeses nähakse esmajärjekorras Jumala maapealset kehastust, pühitsetud on nii tema hing kui ka keha. Ainult pingelises võitluses iseenda ja oma pattudega on inimene võimeline võitma kurjust. Tõustes Jumala juurde, loobub inimene oma tahtest ja leiab õndsuse. 12. Selgitage milles seisneb tarvilike ja piisavate tingimuste meetod? Tarvilike ja piisavate tingimuste meetodit kasutatakse mõistete analüüsis. See seisneb vastastikku üksteise analüüse. Nt printsessiks olemine eeldab: Naissugu on printsessiks olemise tarvilik, ent mitte piisav tingimus, sest leidub naisi kes ei ole printsessid. Seega naissugu, kuninglik päritolu eraldivõetuna on tarvilikud, aga ainult koos on nad piisavad. Ehk miski on printsess siis ja ainult siis kui ta on naine ja kuningliku päritolu. 13. Selgitage filosoofiliste probleemide iseloomu I. Berlini järgi! Filosoofilised küsimused ei ole kogemustel põhinevad Nt ''Kas Peetril on prillid ees
Siiski on kõnealuses vastuväites midagi, mis võib meid juhtida viljakamas suunas. Võibolla saab anda rohkem sisu mõttele, et poliitilises otsustamises on midagi erilist, mis on teistmoodi ja mille jaoks ei ole päris õige nõuda käteosavuse demonstreerimist, otsustamaks, kas haige jäse tuleb või ei tule maha lõigata. Et seda mõtteliini välja tuua, peaksime heitma lähema pilgu hääletamisele demokraatlikus süsteemis. Platon eeldab, et hääletamise mõtteks on fikseerida arvamus selle kohta, mis on riigile tervikuna parem. Ilmselt on see sageli tõesti hääletamise üks funktsioon. Kuid Platon näib eeldavat, et selles ongi hääletamise kogu sisu, ja tema argument taandub väitele, et parem on jätta säärased otsused asjatundjate hooleks. Kui me aga suudame põhjendada mõtet, et hääletamine on midagi enamat kui lihtsalt arvamuse avaldamine üldise hüve kohta, võib osutuda võimalikumaks demokraatia tugevam kaitse
määratleda avalikku õigust. Eraõigus ei ole avalik õigus. Positiivne külg on see, et ta toob selgelt välja avaliku õiguse erisuse. Subjektiteooria avaliku õiguse hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad riiki või mõnda muud avaliku võimu kandjat. See teooria ei võimalda lahendada küsimust siis, kui riik või avaliku võimu kandja osaleb eraõigussuhtes. Ka riik võib osta turult kaupu, see on eraõiguslik teguviis. Avaliku võimu kandja sissetoomine eeldab juba avaliku õiguse olemasolu. Modifitseeritud subjektiteooria selle kohaselt on avalikõiguslikud need normid, mis kohustavad riiki või mõnda muud avaliku võimu kandjat kui sellist (kui sellist modifikatsioon). Jääb probleem, et avaliku võimu kandmine tuleneb, saab tulenema avalikust õigusest ja me paneme definitsiooni sisse selle, mida defineerime. Avalikõiguslik vaidlus eelab igal juhul, et üks pooltest oleks avaliku võimu kandja.
Idealist rõhutab vaimu rolli meie maailmakontseptsiooni vormimisel. Kas on midagi võimalik ette kujutada/haarata/mõista sõltumatult inimese vaatevinklist? Kujutle ruumi, mille seinal ripub peegel ning ruumis on laud, millel asub vaas lilledega. Ennast sinna ruumi mitte kujutleda! Kas peeglist on lillevaasi näha? Kui "jah", siis sa oled võtnud omaks ühe vaatenurga. Kui "ei", siis sa oled võtnud omaks teise vaatenurga. Lõks! Mistahes vastus eeldab mõne vaatepunkti omaksvõttu. 63. Objektiivne ilu George Edward Moore'i (1873-1958) katse näidata, et ilu ei asu vaataja silmades. Kujutleme kahte maailma. Ühes on mäed, rohi ja pilved. Teine on prügihunnik. Neis ei ela keegi, seega vaatlejad ei ole.Kõik on ometi nõus, et üks maailm on ilus, teine mitte. Kas see ei näita, et ilu on objektiivne? 64. Vaatevinkel ja vaade Moore ei märganud, et meie hindame neid maailmu omaenda vaatevinklist
tõmmata (F2). Keha-vaimu probleem Interaktsionism tekitabki klassikalise keha-vaimu probleemi: millises seoses on omavahel keha ja vaim? Kuidas nad saavad interakteeruda? Descartes ei selgita, kuidas interakteeruvad animaalsed vaimud ja vaimne substants. Isegi kui animaalsed vaimud on peenmateeria (“õrn tuul”), on tegu ikkagi mateeriaga. Vastuväited Pierre Gassendi (1592-1655): 1. keha-vaimu interaktsioon eeldab, et mingi kehaosa on ühenduse vaimuosaga ja vastupidi. 2. keha-vaimu ühenduseks on vajalik kokkupuutepunkt. Kuna vaim ei jagune osadeks ning on ulatuseta, siis ei saa interaktsioon toimuda Parallelism ja okasionalism Leibnizi parallelism: vaimsed sündmused ning füüsilised sündmused kulgevad paralleelselt tänu Jumalale. Põhjusliku interaktsiooni nende vahel ei ole, ehkki näib olevat. Malebranche’i okasionalism: füüsilised ja vaimsed sündmused ei põhjusta midagi
Nii Ameerika Ühendriikides, Inglismaal, Saksamaal kui ka Põhjamaades ilmus palju seniseid kasvatusarusaamu kritiseerivaid kirjutisi. Radikaalseim neist oli Ivan Illich, kes tegi küsitavaks kooli ja õppimise vahelise seose, sest õpilased saavad suurema osa oma oskustest ja teadmistest ilma õpetaja abita. Kui koolis tema sõnul üldse midagi õpitakse, siis on õpetajad pigem segajad kui aitajad. Illich oli äge koolikohustuse vastane. Vabadus tähendab tema hinnangul õigust kasvada selliseks, nagu ise soovid. Kohustusliku kooli asemel peaks olema paindlik õppimiskogemusi pakkuv võrgustik (learning webs), milles lapsed võiksid osaleda oma soovide ja huvide kohaselt. Koolideta ühiskonna idee ei leidnud siiski üheski riigis toetajaid. R. Dearden (1976) on esitanud koolikohustuse kaitsmiseks neli argumenti. Koolil on lapse edaspidiseid huvialasid silmas pidades nii palju pakkuda, et sellega
Teadmine ja voorus on samased keegi ei tee halba tahtlikult. Mõiste definitsioon peab olema püsiv. Põhjendas seadusele kuuletumise nõuet kodaniku eetilise tänukohustusena (riik on hoolitsenud tema eest sünnist saati) ja vabadusega (kellele on Ateena seadused vastukarva, võib sealt igal ajal lahkuda). Sokratese kohtuprotsessi ja surma lugu on üks mõjukamaid sündmusi filsoofia ajaloos. 7 Küünikud said nime oma kooli järgi Kynesargese kingul. Kõige tähtsam on vaimu vabadus, mis mitte millestki ei sõltu. Koolkonna rajaja oli Anthistenes, kes rajas kooli umbes 400. a eKr. Keha tuleb muuta tuimaks, et meeled ei registreeriks ta soove. Loobuda tuleb harjumustest, armastusest, kodulinnast jne, et säilitada vaba vaim. See oli nn kaudne enesetapp askees. Pole vaja häbeneda teha avalikult seda, mida teised ei tee ka üksi olles. Tähtis oli mõistuse lahutamine meeltest. Kehaga võib juhtuda mis tahes, aga vaimuga mitte. Mõistusel on oma maailm, oma elu.
tuhast. Ta leidis, et koolimaja on imeilus ja innustab ka head tööd tegema. Kuid tuhast tõusmine tõi kaasa ka uusi reegleid. Et hoida maja võimalikult kaua ilusas konditsioonis, oli noortel kohustus kanda koolimajas vahetusjalatseid ja keelatud kanda terava kontsaga jalanõusid. Samuti alustati tööd uue õppekava järgi: kooliaasta jaotati 5 perioodiks ja tundide pikkuseks sai 75 minutit. Direktori sõnul lubas uus õppekava vabadust, mis omakorda eeldab õpilastelt täiendavat vastutust. (Reiljan 2013) Kui oli veel üks tähtis probleem - mis saab lennunumbritest? Oldi väga erinevatel arvamustel. Direktor, õpetajad ja õpilased olid selle poolt, et alustada lende esimese lennuga. Linnavalitsus, lapsevanemad ja vilistlased jälle eelistasid vana lennunumbri jätkamist. Hoolekogu võttis vastu otsuse viie poolthäälega kaheksast, et esimene Läänemaa Ühisgümnaasiumi lend lõpetab numbriga 92. Kuigi paljude jaoks oleks olnud lõpusõrmuste sees number 1 väga oluline, siis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid