Mil määral mõjutas perestroika Eesti iseseisvuse taastamist? (0)

Mil määral mõjutas perestroika Eesti iseseisvuse taastamist?
Oli aasta 1985. Nõukogude Liidu majandus oli väga kehvas seisus, sest tagurlik poliitika ja käsumajandus ei võimaldanud paindlikku arengut, palju ressursse kulus võidurelvastumisele ning idabloki riikides sotsialismi säilitamisele. Sel raskel ajal tuli võimule Mihhail Gorbatšov. Ta mõistis , et ümberkorraldusi on tarvis ning algatas režiimi pehmendamise ja ulatusliku süsteemi ümberkorraldamise – perestroika. Kuidas sai sellest kasu Eesti?
Aastal 1986 hakati läbi viima glasnosti – Stalini-aegsete kuritegude ning repressioonide tegeliku ulatuse paljastamist. See tähendas ka mõistagi liberaliseerimist muudes elu valdkondades, tähtsaks sai ajakirjandus . Eesti rahvusmeelsus ärkas taas, sest Gorbatšov oli muutnud Liidu süsteemi inimlikumaks, võimaldanud osalist sõnavabadust.
Gorbatšov aga ei näinud ette, et kui rahvast jõuga kinni ei hoita, tahetakse võõrvõimust või selle mõjusfäärist lahku lüüa. Idabloki riikides toimusid massilised rahvaliikumised aastatel 1988-1989 ning aasta 1990 lõpuks ei olnud kommunistliku režiimi ikke ( Moskva võimu) alt pääsenud vaid Jugoslaavia . Jugoslaavia lagunes hiljem. Eestis saadi aru, et ka liiduvabariikidel on võimalus iseseisvuda. Tekkisid kolm põhilist liikumist: interliikumine ehk kommunistlik liikumine, perestroikapooldajate liikumine, mis taotles sotsialistlikku demokraatiat, ning rahvusliikumine ehk Eesti täieliku suveräänsuse pooldajate liikumine. 1988. Aastaks liideti viimased kaks üheks Rahvarindeks Edgar Savisaare eestvedamisel ning viidi läbi iseseisvusreferendum, ennetamaks uut liidulepingut NSVL -ga. Interliikumine jäi vähemusse ning Eesti oli võtnud ametlikult suuna suveräänsuse poole.
Järgnevatel aastatel koostati suveräänsusdeklaratsioon ning valiti Eesti Kongress . Juba 1987. Aastal oli Lagle Parek jt. moodustanud MRP Avalikustamise Eesti Grupi, mille tegevus aastatega aina hoogustus. ENSV majandus küll kannatas tugevalt IME elluviimisel, kuid saadi hakkama. Palju samme oli astutud iseseisvuse poole, kuid otsene ajend puudus. 1991. aastal 19. augustil arvasid tagurlikud jõud Moskvas, et Gorbatšov on uuendustega liiga kaugele läinud ning üritasid ise võimu võtta. Riigipöördekatse (hiljem sai nime augustiputš) ebaõnnestus, andes mõista, et ka Moskvas üritatakse täielikule kommunismile vastu seista ning et keskvõimul ei ole enam palju kontrollivat jõudu. Päev hiljem kuulutati ENSV Eesti Vabariigiks. Toompea lossis lehvis taas sini-must-valge.
Liit oleks võinud sõjajõuga Eestit takistada, kuid idabloki lagunemine ja augustiputš olid sise- ja sõjapoliitikat sedavõrd nõrgestanud, et ei julgetud vastu astuda demokraatia välja kuulutanud liiduvabariike (lisaks Eestile ka Läti jt.) toetavatele lääneriikidele (peamiselt USA), kellel tänu liberaalsele elukorraldusele oli elujõuline majandus ja tugevam valmisolek konfliktideks.
Perestroika aitas Eesti iseseisvumisele kaasa. Ilma Gorbatšovi muudatusteta ei oleks saanud tekkida rahvaliikumisi ning kuna rahvas on demokraatlikus riigis kõrgeim võim, poleks perestroikata ka halvimal juhul ENSV-st saanud demokraatlik vabariik. Hea koostöö korral oleks õnnestunud läbi raskuste korraldada „oma väike perestroika“ ning pehmendada Eesti NSV-s korda, kuid kuna Gorbatšov tegi selle töö juba ära, sai Eesti kasutada oma rahvuslikku jõudu ning fakti, et Eesti on okupeeritud riik (mitte esimest korda iseseisvust taotlev) selleks, et veelgi kaugemale jõuda.