saamiseks. Veel ühe halva küljena võib välja tuua selle, et kuigi eutanaasia puhul on osaliselt tegemist hea asjaga, võib ka seal hakata vohama kuritegevus. Pole raske dokumentidest teha võltsinguid ja see läbi kedagi surma suhu saata. Kuigi eutanaasial on nii halbu kui ka häid külgi, siis usun, et igal inimesel peaks olema õigus oma elu üle ise otsustada ja soovi korral halastusurma surra. Seega arvan, et see on minu jaoks üks punktidest, mis vajaks Eesti seadusandluses muutmist, kuid kindlasti peaks riik säilitama kontrolli selle üle.
Kui kurjategija on näiteks 15-aastane, on tema karistus ainult maksimaalselt 10 aastat. Minu arvates ei ole see piisav, kuna noored ei saa veel aru, kui tõsised on nende poolt toime pandud kuriteod. Kuid samas on selline vanus juba piisav, et nad täielikult vastutusele võtta. Seega tõstaksin alaealiste karistuse kuni eluaegseks, et nad enne kuriteo sooritamist saaksid aru, millised tagajärjed neid ees ootavad. Mõni karistus võib küll liiga karm tunduda, kuid Eesti ühiskonnas pannakse toime palju ja raskeid kuritegusid. Seetõttu jään seisukohale, et hirm pika vabaduse kaotuse ees aitaks kurjategijaid natukene paremini ohjeldada ning nende jõhkraid tegusid tagasi hoida.
Mida ma muudaksin Eesti õiguses? Õigussüsteem on õiguskordade kogum, millel on sarnane õigusfilosoofiline käsitlus riigist ja õigusest. Nii nagu on igal süsteemil, on ka Eesti õigussüsteemil oma head ja vead. Tooksin välja mõned aspektid, mis mind praeguse õiguse juures häirviad ning mida mina muuta sooviksin. Kõigepealt viikisin sisse mitmed muudatused karistusseadustikus. Eelkõige muudaksin karistusi rangemaks. Mis puudutab joobes juhtimist, siis siin kohal võiksid seadused olla nii rangemad kui ka jääda leebemateks. Joobe seisundis juhtidelt tuleks juhtimisõigus mitte ainult tähtajaliselt peatada vaid ära võtta ja neid enam mitte tagasi anda
Essee Mida ma muudaksin Eesti majanduses ? Õppeaine: Majandusõpetus Õpetaja: Õpilane 2014 Mida ma muudaksin Eesti majnduses? Majanduse uus kasvutsükkel peab toetuma ideele, et Eesti kui piiratud siseturuga väikeriigi puhul on majanduskasvu peamine allikas müügiedu maailmaturul. - Arvan et kui suurendada müügiedu maalimaturul, siis peaks Eesti hakkama ise rohkem mõtlema asjade tootmisele kohapeal. Mitmes rahvusvahelises võrdluses on Eesti majandusliku konkurentsivõime alusel paigutatud väga kõrgele kohale, paljudest arenenud majandusega riikidest ettepoole. Elanikkonna tulutase, ekspordi struktuur ja teadmusmahukus ei ole veel võrdsustunud kõrgelt arenenud riikide sellekohaste näitajatega,. eriti palju jääb Eesti maha tootlikkuselt. Arvan et
Sina oled vastutav selle ande eest, mis sulle antud on. Henry Frederic Amiels Kunagi tekkis teadlastel- filosoofide tabula rasa kontseptsioon, mis seisnes selles, et kõik inimesed sünnivad '' puhaste lehtedena'' ja nende olemuse määravad peale sündi ainult nende tajud ja kogemused ja ühiskondlik kasvatus. Tänapäeva teadus on selle müüdi ümber lükanud - meie omadused on suurel määral määratud meie geenide poolt. Kõik on oma elu alguses erinevad ja kõigil on seega midagi rohkem ja vähem kui teistel. Igaühe kohustuseks on mitte jääda selleks, mis ta sündides on, ja kasutada ja arendada oma annet ja ennast nii palju kui võimalik. Sel moel on inimese sünd ja eksisteerimine põhjendatud, kui inimene kasutab talle kingitud elu täiel määral ära. Kohe peale sündi hakkavad inimeses toimuma muutused, mis jätkuvad kogu inimese elu vältel, i
toimija on inimlik tegutseja (agent) või on metafoor (asi, nähtus, mis protsessidele mõju avaldab)? Toimumisprotsessid (nt koalitsioon lagunes). - Mentaalsed: 1) Mõtlemisprotsessid (nt valitsus mõtleb tuleva aasta eelarve peale) 2) Tundmisprotsessid 3) Tahtmisprotsessid 4) Tajumisprotsessid (nt koalitsioon näeb vajadust) - Suhteprotsessid – kellegagi ei juhtu midagi, vaid keegi lihtsalt on 1) Atributiivsed (nt Eesti on väike) 2) Identifitseerivad (nt demokraatia aluseks on inimeste võrdsus) 3) Lokatiivsed (nt valitsus asub Toompeal) 4) Possessiivsed (nt valitsusel on kindel eesmärk; mul on auto). - Käitumisprotsessid (vaatama, kuulama, jälgima, naerma) - Verbaalsed protsessid (ütlema, kiitma, arutama, tõdema, väitma) - Verbaalsed/mentaalsed (nt „Küll on tore,“ rõõmustas peaminister)
Ruth Vassel ,,Sukk ja saabas" · Ruth Vassel on praegu 24-aastane ja lõpetas 2007. aastal Kuressaare Ametikoolis kunstilise kujundamise eriala. Seejärel läks õppima Tartu Ülikooli kirjandust ja rahvaluulet. ,,Sukk ja saabas" on tema teine raamat. Esimene romaan ,,Vihma vari" märgiti ära 2004 aasta romaanivõistlusel ja see ilmus 2005. aastal. · Kui ,,Vihma vari" põhines tegevusel ja tegutsemisel, siis uues romaanis on rõhk isa ja tütre vahelistel suhetel. Inspiratsiooni sai Ruth oma vendadelt ja nende tütardelt. · Ruth, kuigi on kirjutanud juba kaks romaani, ennast ise kirjanikuks veel ei pea, vaid tahab selleks saada. · Oma raamatu kohta on Ruth öelnud nii: ,,Sukk ja saabas" on lugu inimlikkusest selle kõige paremas ja natuke kurvemas mõttes. See räägib erinevat sorti sõprusest, õiglusest ja ebaõiglusest, turvatundest ja ebakindlusest, süütundest ja süüdimatusest, väikestest võit
Mida muudaksin koolielus? Tänapäeva koolielus ja süsteemis on palju probleeme, mis vajaks muutmist ja parandamist. Peale Nõukogude aega on Eesti koolisüsteem väga palju arenenud, kuid palju on veel ka teha ja parandada. Minu arvates on tänapäeva koolielu suurim probleem tundide liiga varajane algus. Kui lapsed peavad kooli tulema hommikul kella kaheksaks, pole nad eriti positiivselt meelestatud ega õpihimulised ning tihti magatakse esimene tund hoopiski maha. Mina lükkaksin kooli algust edasi vähemalt ühe tunni, sest leian, et see muudaks nii õpetajatel kui ka õpilastel elu lihtsamaks.
annaabi.ee 
10 punkti
~ 1 leht
267 laadimist
8 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid